Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda nii ühel kui kahelt vanemalt. Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast, see võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. 2. Millised on mittesugulise paljunemise erinevad viisid? Eoseline ja vegetatiivne. 3. Nimeta suguliselt paljunevaid organisme. Inimene, kass, vaal, lest. 4. Nimeta eostega paljunevaid organisme. Maarjasõnajalg, pintselhallik, sirmik. 5. Nimeta vegetatiivselt paljunevaid organime. Kingloom, kolibakter, põdrasamblik. 6. Millised on vegetatiivse paljunemise viisid? Pungumine, otsepooldumine 7. Mis on mittesugulise paljunemise bioloogiline tähtsus? Pole vaja kaht organismi, see tähendab, et liik säilib paremini. 8
1. Mis on paljunemine? Paljunemine on elule omane tunnus, mis seisneb endasamaste või endasarnaste järglaste tekitamises liigi säilimise eesmärgil. 2. Mille poolest erineb suguline paljunemine mittesugulisest? Mittesugulise paljunemise on järglased vanemaga identsed, muutlikkus on väiksem. Sugulise paljunemise puhul on vaja nii emas, kui ka isassugurakku. 3. Millised on mittesugulise paljunemise erinevad viisid? · Vegetatiivne · Eoseline 4.Nimeta suguliselt paljunevaid organisme 5.Nimeta eostega paljunevaid organisme. 6.Nimeta vegetatiivselt paljunevaid organisme 7.Millised on vegetatiivselt paljunemise viisid? · Võsunditega · Mugulatega (kartul) · Sibulatega (tulp, sibul, liilia) · Sigitaim · Pungumisega (meritäht, merisiilik) · Risoomidega (kalmus) 8.Mille poolest erineb regeneratsioon paljunemisest? Regeneratsiooni puhul organismi osad uuenevad või taastuvad, uusi organisme ei teki. 9
Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda nii ühel kui kahelt vanemalt. Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast, see võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. 2. Millised on mittesugulise paljunemise erinevad viisid? Eoseline ja vegetatiivne, fragmentatsioon 3. Nimeta suguliselt paljunevaid organisme. Inimene, kass, vaal, lest. 4. Nimeta eostega paljunevaid organisme. Maarjasõnajalg, pintselhallik, sirmik. 5. Nimeta vegetatiivselt paljunevaid organime. Kingloom, kolibakter, põdrasamblik. 6. Millised on vegetatiivse paljunemise viisid? Pungumine, otsepooldumine 7. Mis on mittesugulise paljunemise bioloogiline tähtsus? Pole vaja kaht organismi, see tähendab, et liik säilib paremini. 8
Munaraku eellase meioosil moodustub üks tütarrakkudest. 1.Mille poolest erineb mittesuguline paljunemine sugulisest paljunemisest? Sugulisel paljunemisel on vaja 2 vanemat, järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. Mittesugulisel paljunemisel piisab ühest vanemast, on vanematega geneetiliselt sarnased. 2.Millised on mittesugulise paljunemise erinevad viisid? Eoseline ja vegetatiivne 3.Nimetada suguliselt paljunevaid organisme imetajad, kalad, linnud... (päristuumsed organismid) 4.Mille poolest erineb eoseline paljunemine vegetatiivsest paljunemisest? Eoselisel paljunemisel levivad spoorid tuule v veega ja arenevad uuteks organismideks (seened, sammaltaimed, vetikad), vegatatiivse paljunemise korral toimub paljunemine mingi kehaosaga. Üks rakk jaguneb kaheks tütarrakuks (bakterid, ainuraksed) v tekkib väljasopistis, millest areneb uus
objektid, mis suudavad toota endasarnaseid järglasi, neile endas sisalduvat pärilikku informatsiooni edasi andes. Sel juhul tuleks ka viirusi elusolenditeks pidada. Selle definitsiooni järgi kuuluks elusolendite hulka ka ainult valgu molekulist koosnevad priionid ja ainult nukleiinhappe molekulist koosnevad viroidid, mistõttu selline elu definitsioon on vastuolus enamiku inimeste intuitiivse arusaamaga elust. Viirusteks ei loeta tavaliselt ka üksikorganismi genoomi piires paljunevaid DNA järjestusi - transposoneid, kuigi selget piiri nende vahele tõmmata on raske. Viiruste tähtsus: · Põhjustavad viirushaigusi(aitavad tugevdada imuunsüsteemi). · Teostavad geenide ülekannet, olles päriliku muutlikuse allikaks · Geenitehnoloogias viirusvektoritena viiruse genoomi lisatakse soovitav geen, mille viirus viib peremeesrakku Transduktsioon-viiruste poolt teostatav geenide ülekanne, mille teel võivad ühe raku või
Seega nõuab oma aiatiiki kiilide paljunema meelitamine veidi vaevanägemist. Enamik kiililiike ei ela reostatud veekogudes. Kui tiigis elavad kiilid või soovitakse neid sinna meelitada, siis ei tohi kasutada selle läheduses väetisi ega pihustatavaid mürkaineid, ka taimsed mürgid on veeelustikule ohtlikud. Kui kiiresti kiilid koduaia tiiki jõuavad, sõltub sellest, kui kaugel see asub kiilide poolt asustatud veekogudest. Kui tiigist mõne kilomeetri raadiuses on paljunevaid kiiliasurkondi, kellele aiatiigi tingimused sobivad, siis asustatakse seegi veekogu kiiresti. Siiski võib kuluda aastaid, enne kui tiiki külastavad kiilid seal edukalt paljunema hakkavad. Mõnedel kiilidel kestab vastsestaadium mitu aastat, seega ei pruugi ka vastsete olemasolu puhul valmikud kohe aias lendama hakata. · Kõik kiililiigid vajavad püsiva veekogu lähedust. · Kõik kiililiigid sõltuvad oma paljunemiskohtade keskkonna stabiilsusest ning toitumis ja
objektid, mis suudavad toota endasarnaseid järglasi, neile endas sisalduvat pärilikku informatsiooni edasi andes. Sel juhul tuleks ka viirusi elusolenditeks pidada. Selle definitsiooni järgi kuuluks elusolendite hulka ka ainult valgu molekulist koosnevad priionid ja ainult nukleiinhappe molekulist koosnevad viroidid, mistõttu selline elu definitsioon on vastuolus enamiku inimeste intuitiivse arusaamaga elust. Viirusteks ei loeta tavaliselt ka üksikorganismi genoomi piires paljunevaid DNA järjestusi - transposoneid, kuigi selget piiri nende vahele tõmmata on raske. Viiruste algne definitsioon oli seotud nende väiksusega (enamasti alla 0,1 m), mistõttu nad olid valgusmikroskoobis nähtamatud ja läbisid väikeste avadega filtreid (mis pidasid kinni ka väikseimaid tuntud baktereid); sellest tuletati ka nende algne nimetus "filtreeruv mürk" (virus filtrans). Viiruste tekkimine
õppekava täiendustega ja üksteisest ehk päriliku muutlikkuse. MEIOOS HOIAB MEIOOS KROMOSOOMISTIKU STABIILSENA Rakkude jagunemise vorm, mille Suguliselt paljunevaid organisme on nii seente, taimede ja kui tulemusena kromosoomide arv ka loomade hulgas. tütarrakkudes väheneb kaks korda. Inimese keharakkudes esineb iga kromosoom kahes Meioosil on kaks jagunemist: korduses ehk 2*23=46 kromosoomi. · Meioos I Vältimaks kromosoomide mitmekordistumist on
milleta elu pole võimalik, et paljuneda edaspidi kasvõi ainult vegetatiivselt. Heteroploidsuse kohta võib kirjanduses leida vastukäivaid andmeid (Tolmsoff 1983, Beadle 2003, Bresinsky et al. 1987). Meie poolt koostatud seente genoomi suuruse andmebaas http://www.zbi.ee/fungal- genomesize (Kullman et al. 2005a, Tamm et al., 2005) sisaldab üle 1000 kirje. Välja on toodud kasutatud meetodid, genoomi suurus, kromosoomide arv jm. Uurides põhiliselt mittesuguliselt paljunevaid seeni ja kasutades elektroforeetilist karüotüpiseerimist on leitud, et seeneliigi sees on genoomi suuruse ja kromosoomide arvu varieerumine pigem reegel kui erand (Beadle 2003). Vastuoksa, suguliselt paljunevaid seeni tsütofluoromeetriliselt uurides on leitud, et liigi sees on tüvede ja varieteetide tuumade DNA sisaldus stabiilne; samas on leitud suuri erinevusi liikide vahel ühe perekonna piires ja seltsi piires perekondade vahel (Bresinsky et al., 1987). Näib, et sugulise
............................................lk.9-10 7. Kasutatud allikad............................................................................................lk.11 2 Vähist Termini ,,vähkkasvaja" all on tuntud üle paarisaja väga erineva lokalisatsiooniga pahaloomulise kasvaja. Pahaloomuliseks kasvajaks loetakse organismi erinevatest rakutüüpidest lähtunud, oma välimuselt moondunud, kiiresti paljunevaid rakke, mis ei allu organismi kontrollile. Erinevalt healoomulistest kasvajatest on pahaloomulistele omane kiire kasv, tungimine naaberorganitesse ning levik siirete ehk metastaaside teel. Vähkideks loetakse pahaloomulisi kasvajaid, mis arenevad organismi katte- ehk epiteelrakkudest. Teiseks pahaloomulise kasvaja tüübiks on sarkoomid, mis saavad alguse sidekoe rakkudest. Kuna mõlemale tüübile on omane ühtne käitumne, siis on populaarteaduslikus kui ka kohati
generatsiooniaeg on soodsates tingimustes 1-3 tundi. Bakterite paljunemiskiirus sõltub väga paljudest teguritest, näiteks keskkonnas olemasolevatest toitainetest, toitainete konsentratsioonist, temperatuurist. Looduses on bakterite generatsiooniajad pikemad 24 tundi ja isegi kauem. (http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/9loodus/elutuba/ainu/lagunemine.htm) Baktereid leidub rohkesti nii mullas, vees kui õhus. Mullas paljunevad peaaegu kõik bakterid. Vees eristatakse seal paljunevaid pärisasukaid, perioodiliselt vees elutsevaid migrante ning juhuslikult vette sattunud transiente. Viimased ei suuda vees paljuneda. Õhus bakterid ei paljune. (EE nr.1 lk. 437) Bakterite toitumine ja ainevahetus Toitumiselt ja ainevahetuselt võib baktereid paigutada väga ulatuslikku astmestikku. Selles on suur tähtsus bakterite tegevusel. Seda alustavad autotroofid (organismid, mis eluks vajalikke orgaanilisi aineid lihtsaist ühendeist ise sünteesivad EE lk. 411)
peam. Lääne-Eestis Puisniidu hooldamiseks vajalik: niita igal aastal mitte enne 1.juulit; hein riisuda ja ära vedada; hoida puude liituvus ja põõsaste katvus ca 0,1 – 0,3 (0,5) 1) heina niitmise ja koristamise mõju niidule paranevad valgustingimused, soodustub valgusnõudlike liikide kasv väheneb oluliselt suurekasvuliste taimede lehepind ja biomass niidetud aladel on rohkem seemneliselt paljunevaid liike niidetud aladel graminoidide (kõrrelised ja lõikheinalised) osatähtsus väiksem ja suurem rohundite, sealhulgas lämmastikku fikseerivate liikide arv heina äraveoga viiakse igal aastal niidult ära suur hulk toitaineid ja hoitakse mullaviljakus keskmisel tasemel (soodustab samuti erinevate nõudlustega liikide kasvu) tulemus: saavad üheaegselt kasvada koos väikese- ja suurekasvulised
Paljunemine Umbrohud paljunevad generatiivelt (seemnetega) ja vegetatiivselt. Lühiealised paljunevad peamiselt seemnetega, pikaaealised nii seemnetega kui ka vegetatiivselt. Umbrohu seemnete arv võib olla taime kohta väga suur. Seemned idanevad pika aja vältel nt 10 aastat. Idanemisaeg madal temperatuur kevadel. Umbrohi tärkab ennem kultuurtaimi. 7 Vegetatiivselt paljunevaid umbrohte on raske tõrjuda. Siia kuuluvad tülikad umbrohud, nagu ohakas, piimohakas, orashein jt. Levik Umbrihutde seemned kukuvad kasvukohal mullapinnale, osa satub koristamisel kultuuri seemnete hulka. Lendkarvadega, siis kannab neid tuul (võilill). Umbrohud kasutavad ära valgustingimusi. Umbrohud on kohanenud levima loomade karvades, seedetraktis jne. Vegetatiivselt levivavd umbrohud varre- või juureosade abil, kas mullas või selle pinnal. 8
4) Isolaat annab aluse uue liigi tekkeks Liigiteke Kriteeriumid: 1) Morfoloogiline liigi moodustavad sarnase välis- ja iseehitusega isendid. Pluss: lihtne rakendada praktikas. Miinus: Raskused sarnaste liikide eristamisel, eriti kui on suur liigisisene muutlikkus 2) Geneetiline kriteerium väidab, et sama liigi esindajatel on unikaalne geenifond, mida kaitseb ristumisbarjäär. Pluss: Lubatud ulatuslik liigisisene muutus. Miinus: Raske eristada ainult vegetatiivselt paljunevaid liike. Raskused tekivad ka liikidevahelisel hübridiseerumisel 3) Evolutsiooniline Kõikidel liikidel on ühtne põlvnemine ja kindel evolutsiooniline suund. Pluss: Liiki vaadeldaks ajas areneva süsteemina. Miinus: Raske on kindlaks teha ühtset põlvnemist. 4) Biokeemiline väidab, et iga liigi esindajatel on kattuv biopolümeerne koostis (valgud ja nukleiinhapped). Pluss: Väga lihtne analüüsida.
Gause reeglist tuleneb otseselt limiteeriva sarnasuse printsiip, sellest omakorda otseselt võimalus, et kooslused saavad olla liikidega küllastunud, A on õige; 141. Kas taimede maa-alune konkurents on pigem: A. Sümmeetriline? B. Asümmeetriline? C. Kaudne? D. Tsentraalne? Sümmeetriline muidugi, võsukonkurents on asümmeetriline, A on õige; 142. Kas agregeeritud ruumiline jaotus võiks iseloomustada: A. Heeringaid? B. Seemneliselt paljunevaid põlluumbrohte? C. Pesitsus- ja toitumisterritooriumi kaitsvaid haudelinde? D. Fütoplanktonit? Parvlemine on agregeeritud eluviis, A on õige; 143. Eeldame, et kahe ristuva isendi geneetiline distants on positiivselt seotud isendite vahemaaga ruumis. Kas sel juhul on reproduktiivne edukus maksimaalne: A. Võimalikult väikese levimiskauguse korral? B. Võimalikult suure levimiskauguse korral? C. Optimaalse (mingi vahepealse) levimiskauguse korral?
259. Termotuumareaktsioonid on kergete tuumade ühinemisreaktsioonid, mille kulgemiseks on vaja ülikôrget temperatuuri, sest tuumad peavad pôrkel lähenema teineteisele tuumajôudude môjupiirkonda. Nad kulgevad tähtedel ja vesiniku- ehk termotuumapommis. H1 + H2 _> He3 H2 + H2 _> He4 260. Radioaktiivne kiirgus kahjustab oma suure läbitungimisvôime tôttu organismi kôiki kudesid. Eriti aga kahjustab ta kiiresti paljunevaid rakke ( verd, vereloomeelundeid - luuüdi ), rikkudes nende energeetilist 2 tasakaalu ja pôhjustades vähkkasvajaid. 261. Kiirgusdoosi môôdetakse keha igas kilogrammis neeldunud kiirgusenergia hulgaga. Kui igas kilogrammis neeldub 1J kiirgusenergiat, siis on doos 1Gy (grei). D = E / m ( 1Gy=1J/1kg ) 2
(McPherson et al 2004: 233) Keemiaravi kasutatakse täiendava (adjuvantse) ravina kirurgilise ravi järgselt; enne kirurgilist ravi, neoadjuvantse ravina, kui kasvaja on avastatud kaugelearenenud staadiumis (raviga kasvaja mõõtmed vähenevad, tänu millele on võimalik teostada kirurgilist ravi, pärast operatsiooni jätkatakse keemiaraviga); kaugelearenenud rinnavähi korral, mis on levinud teistesse elunditesse. (Keemiaravi. 2011) Keemiaravi preparaadid mõjutavad eelkõige kiiresti paljunevaid rakke - vähirakke, toimides nendesse pooldumise ajal. Paraku mõjutavad keemiaravimid ka organismi normaalseid rakke. Selle tulemusel võivad tekkida mõned ebasoovitavad kõrvaltoimed, nagu iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, juuste kadu, haavandid suus, aneemia jt. Kuigi kõrvaltoimed võivad olla ravi ajal raskesti talutavad, kaovad need enamasti pärast ravi lõppemist. (Ibid) 4.5. Bioloogiline ravi Rinnavähi ravi on kombineeritud ravi
Vegetatiivne paljunemine taimeriigis on aga üpris tavaline. Partenogeneesi puhul paistab, et enamusel juhtudest on tegu mingis liinis esineva tsüklilise fenomeniga - partenogenees asendub seksuaalse paljunemisega ja siis võib taas olla aeg, kus prevaleerub partenogenees. Pideva partenogenees (nii arvatakse) on harv. Artemia salina puhul olevat partenogeneetilisi rasse ja paralleelselt eksisteerivaid suguliselt paljunevaid variante. Näiteid on veel. Empiiriline tähelepanek viitab sellele, et partenogeneetilised liigid on hiljutise tekkega. Siit deduktiivne järeldus - nad ei pea kaua vastu, vaid kaovad näitelavalt liigina. Samas aga tekib neid "spontaanselt" uuesti. Vegetatiivne paljunemine taimedel on tavaline. Siiki arvatakse ka siin, et need liigid on tekkinud algselt suguliselt paljunevaist liikidest. On tihtipeale rikkalik hulk vegetatiivselt
Mis on liik, kuidas seda määratleda, probleemid liigimääratluses? Liik on looduses reaalselt eksisteeriv takson. Üks võimalus liiki määratleda on vaadata selle välimust. Kuid ka see on väga raske (erinevate tõukoerte näide). Teine võimalus liiki määratleda on omavahelise ristumise järgi. Mis tähendab, et ühe liigi isendid, kes ristuvad omavahel vabas looduses, saavad viljakaid järglasi. See teooria käib aga ainult suguliselt paljunevate liikide kohta. Seega mittesuguliselt paljunevaid organisme saab liigitada väliste või keemiliste parameetrite järgi. 14. Ristumisbarjäär tähendab erinevaid takistusi liikidevahelisel ristumisel. Neid on kaks põhitüüpi- presügootsed ja postsügootsed. Presügootsed- rakenduvad enne munaraku viljastumist. Näiteks elupaigaline eraldatus (populatsioonid elavad erinevates geograafilistes piirkondades), ajaline eraldatus (paaritumine või õitsemine toimub erineval aasta- või
pärast konjugatsiooni sama. Mitootiliste ja meiootiliste järkude vaheldumine on ilmselt primitiivne tunnus. Suguta paljunevad enamik üherakulisi organisme, nagu arhed, bakterid ja protistid, samuti paljud taimed ja seened, kes on hulkraksed. Suguta paljunemist esineb ka üksikutel algelisematel hulkraksetel loomadel, näiteks käsnadel. 5. Milline taksonoomiline jaotus iseloomustab sootuid liike ja miks see nii on? Enamasti paikneb üksiku liigi või perekonnana keset muidu seksuaalselt paljunevaid taksoneid, harva leitud terve ühtse fülogeneetilise grupina. Seletatud sellega, et aseksuaalsed rühmad surevad kergemini välja ehk ei kesta piisavalt kaua, et saaks moodustuda üks ühtne fülogeneetiline rühm. 6. Millised on eukarüootide seas neli põhilist aseksuaalsusele viivat põhimehhanismi? Spontaansed mutatsioonid (rikuvad meioosi toimumise), aseksuaalsed geenid levivad kiiresti, bakteriaalne nakkus (feminiseerivad, partenogeneesi soosivad sümbiondid), hübridisatsioon eri
Raskesti ravitav. Mükoplasmad on parasiteerivad. Nanobakterid- nano=kääbus. 1µm=1000nm. Ca 10x tavalistest bakteritest väiksemad. Avastati geoloogide poolt skaneerivat EM kasutades kivimitest. Arvatakse, et nad olid kristallisatsioonitsentrid (nende ümber sadenesid ained ja tekkisid kivimid. 1998. aastal avaldas soomalne Olavi Kajander artikli nanobakteritest inimese kudedest. Nanobacterium sangineum. Nobeli preemia, 2000. Vereseerum võib sisaldada aeglaselt kasvavaid iseseisvalt paljunevaid nanobaktereid. Rakkude pinnale kogunevad Ca- ühendid, tekib mineraliseerunud koloonia. Fülogeneetiliselt lähedased vererakkudes parasiteerivatele bakteritele. On leitud neerudes ja uriinis. Neerukivide teke: nanobakterite kaltsifitseerunud kest. Võivad põhjustada ka soolade ladestumist liigestes, sapipõies, eesnäärmes, veresoonte epiteeli kaltsifitseerumist. Nanobakterid artefaktid? 9
Kriteeriumi positiivne: kõige lihtsam rakendada. Negatiivne: raske on suure isenditevahelise muutlikkuse korral liike eristada ja erikeskkondades kasvavad sama liigi isendid võivad küllaltkipalju erineda. 2.) Geneetiline- liigi esindajatel on ühtne ja unikaalne geenifond, mida säilitavad ristumisbarjäärid. Positiivne: arvestab liigisisest muutilkkust; miinuseks on see, et praktikas raske kontrollida, raske on eristada vaid vegtatiivselt paljunevaid liike. 3.) Biokeemiline- sarnastel liikidel on sarnane biokeemiline koostis valkude ja nukleiinhapete tasemel. (tänapäeval DNA analüüs). Positiivne: kiire, lihtne ja suht odav ja annab võrreldava resultaadi; Negatiivne: on see, et genosüstemaatika muudab kõvasti arusaama liikide põlvnemisest ja seostest, seda on inimestel raske tajuda. Klassikaline süstemaatika sureb välja. 4.) Ökoloogiline kriteerium- liigi esindajatel on koosluses kindel ökoniss. Positiivne: ökol.
annaabi.ee 
