veenõu Tuntumad savinõud Amfora- kahe sangaga anum veini hoidmiseks Tuntumad savinõud Kraater- lai anum, milles segati vett ja veini. 8. Sajand e.Kr. Vöönditesse maaliti lihtsaid nurgelistest joontest koosnevaid korduvaid kujundeid, näiteks: 1. Kolmnurki 2. Rombe 3. Meandreid 8. Sajand e.Kr. lõpp Abstraksete kujundite sekka hakkas ilmuma: 1. Inimeste skemaatilised kujutised 2. Loomade skemaatilised kujutised 3. Mütoloogiaainelised paljufiguurilised piltjutustused (jumalate võitlused koletistega nagu Kükloobid, kentaurid, barbarid jne, kellega kreeklased 6. Sajandi e.Kr. algus Varem mainitud laad asendus mustafiguurilise stiiliga. Geomeetriline ornamentika kadus või leidis kasutamist ainult piltkujutiste äärel. Inimkeha antoomiat kujutati realistlikumalt 6. Sajandi e.Kr. lõpp Võeti kasutusele punasefiguuriline stiil Musta krundiga haki katma kujutise tausta, figuurid jäid aga savikarva.
neoliitiliste põlluharijate ornamendimaitse. Keraamikat valmistati pöörleval kedral ja sellele oli lihtne joonistada jooni. Mis jagasid anuma pinna horisontaalseteks vöönditeks. Vöönditesse maaliti lihtsaid nurgelistest joontest koosnevaid korduvaid kujundeid, näiteks kolmnurki, rombe, aga ka meandreid. 8 saj lõpus eKr. Hakkas abstraktsete kujundite sekka ilmuma inimeste ja loomade skemaatilisi kujutisi,millest järgmisel sajandil kasvasid välja mütoloogiaainelised paljufiguurilised piltjutustused. Peamiseks teemaks nii nagu hiljem reljeefikunstiski oli kreeklaste(või Olümposejumalate) võitlus koletistega. Kükloobid , kentaurid või Medusa kehastasid võõraid, ähvardavaid barbaarseid jõude, kellele kreeklased vastandasid oma tsivilisatsiooni. Arhailise aja anumatel on elusolendeid kujutatud kohmakate mustade siluettidena, mis väga anatoomiat moonutavad, kuid on siiski ilmekad. Mütoloogilistes jutustustes avaldub
Eriline osa on valgusel, mis suundub pildi tähenduslikesse sõlmpunktidesse tavaliselt ülevalt. Valgusvihk vastandub ülejäänud pildi tumedusele, mistõttu hakati rääkima "kambriluugivalgusest". Bologna akadeemia pakkus ebatavalist ilu.Maalisid usulise sisuga paljufiguurilisi altarimaale ja enamasti antiikmütoloogiateemalisi freskosid. Stafaaz-väheoluline lisa maastikumaalile (Carraccid) Andrea del Pozzo taevariiki kujutavad illusionistlikud, paljufiguurilised ja dekoratiivsed laemaalid. Lorenzo Bernini:Taaveti figuur, kujutab teda otseselt võitluses. Apolloni ja Daphne grupp, Püha Theresa ekstaasis. HISPAANIA JA FLANDRIA KUNST Skulptuuride näod maaliti illusionistlikult elavaks, nende silmad tehti mõnikord klaasist, vahel lisati isegi tõelised juuksed ja riided. Diego Velazquez suurim realist. Portreed: Innocentius X, Õuedaamid, Breda alistamine, Vulcanuse sepikoda. Usutunnet väljendasid Francisco de Zurbaran, Bartolome Esteban Murillo
neoliitiliste põlluharijate ornamendimaitse. Keraamikat valmistati pöörleval kedral ja sellele oli lihtne joonistada jooni, mis jagasid anuma pinna horisontaalseteks vöönditeks. Vöönditesse maaliti lihtsaid nurgelistest joontest koosnevaid korduvaid kujundeid, näiteks kolmnurki, rombe aga ka MEANDREID. 8.sajandi lõpus e.Kr hakkas abstraktsete kujundite sekka ilmuma inimeste ja loomade skemaatilisi kujutusi,millest järgmisel sajandil kasvasid välja mütoloogiaainelised paljufiguurilised piltjutustused. Peamiseks teemaks, nii nagu hiljem reljeefkunstiski, oli kreeklaste (või Olümpose jumalate) võitlus koletistega. Kükloobid, kentaurid või Medusa kehastasid võõraid, ähvardavaid barbaarseid jõude, kellelt kreeklased vastandasid oma tsivilistatsiooni. Sõna ,,keraamika" pärineb ateena pottseppade linnajao Keramekose nimest. See asus Diplyoni värava taga. Läheduses asus kalmistu, kust on leitud suuri, kuni 2m kõrguseid hauaanumaid, mida
· Kontrastsed toonid · Pintslitunne nähtav, isikupärane · Rahutu, dünaamiline(ägendatud liigendused) · Teemad: võitlus- ja röövimistseenid, konfliktsituats, märtristseenid · Teatraalsed zestid ja taevasse tõstetud pilgud 2 suunda: 1. idealistlik ehk akadeemiline laad Annibale Carracci Koos venna Agostino ja nõo Lodovicoga · Rajasid Bologna akadeemia 1580 · Inimkehad Raffaeli-päraselt idealiseeritud · Illusoorsed võtted · Usulise sisuga ja paljufiguurilised altarimaalid · Antiikmütoloogia teemalised freskod · Eeskujuks kogu euroopa nn akadeemilisele kunstile 2. naturalistlik suund Michelangelo da Caravaggio 1573-1610 · Usuteema · Peategelane lihtrahvas · Uudne kompositsioon- poosid ja asend mõjuvad juhuslikult · Äärmuslik naturalism(vanadus, mustus, katkised rõivad) · Natüürmordi meister · Tegevus pimeduses, mida lõhestab nn keldriluugivalgus- lisab dramaatilisust
Uudne kompositsioon- juhuslikud poosid ja asendid. Eriline osa valgusel (keldriluugi valgus) Tema laadi jätkas ka Itaalia naine Artemisia Gentileschi- maalis piibli naistegelasi *Carraccid ja Bologna koolkond: Idealiseeritum, seda hakkasid looma nende poolt rajatud Bologna akadeemia(1580, juht Annabale Carracci) kunstnikud. Carraccid maalisid Rooma palazzo Farnese lae (eeskujuks sixtuse kabeli lagi) *Bologna koolkond- usulise sisuga paljufiguurilised altarimaalid ja antiikmütoloogiateemalised freskod. Barokkskulptuur kuulsaim meister LORENZO BERNINI *rahutud, liikuvad massid, vaatlemiseks igast küljest ,,Apollon ja Daphne", ,,Püha Teresa ekstaasis" Hispaania ja flandria kunst *skulptuuride elulähedus, elavad näod *Maalikunst ka elulähedane, kuid palju menukam skulpturismist. DIEGO VELAZQUEZ suurim realist hispaania barokkmaalikunstis 17.saj kaasaaegsed inimtüübid, olmetseenid, mütoloogia Hispaania kuninga õuemaalija
· Teemad: võitlus- ja röövimisstseenid, konfliktsituats.,märtristseenid · Teatraalsed zestid ja taevasse tõstetud pilgud 2 suunda: 1. idealistlik e. akadeemiline laad ANNIBALE CARRACCI Koos venna Agostino ja nõo Lodovicoga · rajasid Bologna akadeemia 1580.a · inimkehad Raffaeli-päraselt idealiseeritud · illusoorsed võtted · usulise sisuga ja paljufiguurilised altarimaalid · antiikmütoloogia teemalised freskod · eeskujuks kogu Euroopa nn.akadeemilisele kunstile 2. naturalistlik suund MICHELANGELO da CARAVAGGIO 1573-1610 · usuteema · peategelane lihtrahvas · uudne kompositsioon - poosid ja asend mõjuvad juhuslikuna · äärmuslik naturalism(vanadust, musti jalgu,katkiseid riideid, ahvatlevad puuviljad) · natüürmordimeister · tegevus pimeduses, mida lõhestab nn
° Antiikmütoloogilised freskod ° Maastiku foonil nt stafaazid maastikumaalidel ebaoluline lisa figuuridena ° Bologna koolkond oli mitu sajandit eeskujuks Euroopa nn akadeemilise kunstile Guido Reni Lumemadonna koos Püha Lucia ja Maarja Magdaleenaga ° Oli mõjutatud Carracidest ° Ideaaliks Raffaeli looming Barokkstiili sisearhitektuur kasutas maalikunstnike teeneid ° Taevariiki kujutavad illusionistlikud, paljufiguurilised, dekoratiivsed laemaalid ° Kuulsaim selliste maalide autor: Andrea del Pozzo ° Laefresko Saint' Ignazio kirikus Roomas ° Taevani ulatuv ruum ° Illusionistlike maalide suurmeister Barokkskulptuur Kuulsaimaks meistriks Lorenzo Bernini Ilmekalt näha barokkstiili erinevus renessansist ° Rahutud, liikuvad massid ° Maaliline ° Plastikat käsitleti maaliliselt ° Liikumine ja muutumine Määratud vaatlemiseks igast küljest Portreteeritavad liikuvas ja efektses poosis
Parki iseloomustab reeglipärane teedevõrk, sümmeetriliselt paigutatud skulptuurid, geomeetrilisteks kujunditeks pügatud puud ja põõsad. 6. Mis vahe on inglise ja prantsuse pargil? Inglise park on enamjaolt looduslik ja naturaalne, geomeetrilises prantsuse pargis on aga loodust parandatud ja ilustatud. 7. Mille kaunistamiseks kasutas barokk sisearhitektuur maalikunstnike teeneid? Laemaalid. Tavalised taevariiki kujutavad illusionistlikud, paljufiguurilised ja dekoratiivsed laemaalid. 8. Millises Eesti linnas oli enne II Maailmasõda ilusat barokkarhitektuuri, miks? Narvas, kuna see oli kaubateede sõlmpunkt ja Rootsi riigi idapoolne tugipunkt. Kogu äri ja kaubandus käis läbi Narva. 9. Millise linna rajas Peeter I Neeva kaldale, miks? Mis rahvusest oli enamus arhitekte? Sankt Peterburi, kuna Peeter I püüdis oma reformidega muuta Venemaad euroopalikuks riigiks. Linnast pidi saama aken Euroopasse
peaaegu üldse säilinud, selle eest on aga säilinud keraamikat ja sellele tehtud maalinguid-vaasimaale. Oli palju erinevaid vaasivorme: amfora, kolmesangaline hüdria, krateer, voluutkrateer, kann, küüliks, kantharos ja leküütos. 8. sajandil kaunistati vase lihtsate geomeetriliste kujunditega nagu kolmnurgad ja rombid. 8. sajandi lõpus hakati maalima ka inimeste ja loomade skemaatilisi kujutisi, millest järgmisel sajandil kasvasid välja mütoloogiaainelised paljufiguurilised piltjutustused. 6.sajandi algul võeti kasutusele mustafiguuriline stiil ja sama sajandi lõpus punasefiguuriline stiil. Mida aeg edasi, seda tõetruumalt ja looduslähedasemalt hakati inimesi kujutama. Ornamentikas kasutati enim meandrit ja palmetti. Tuntuimad kunstnikud sellest ajast on Apelles ja Philoxentos. Nad oskasid arvestada pildi sisse suunduvate vormide illusoorset lühenemist ja kehade mahulisuse näitamist varjudega, kuid nad ei kasutanud tsentraalperspektiivi. 4
1525-1569). P. Brueghel vanem. Pimedad Ta maalis ausaid, tõetruid pilte talupoegade elust. Isegi piiblisündmused paigutas ta omaaegsesse Madalmaade küla- ümbrusse. Sellepärast antigi talle nimi "Talupoegade Brueghel", et eraldada teda poegadest - need olid samuti kunstnikud. Brueghel vanema paljufiguurilised pildid on sellised, et vaataja tunneb neid vaadeldes end nagu kõrgema koha peal seisvat. Sealt P. Brueghel vanem. Talupoja vaatab ta siis alla pildi sündmustele. Ta näeb rahvarohkeid pidustusi, pulm laste mänge ja muud, ühtekokku korraga sadu toimekalt sagivaid ning natuke kohmakalt mõjuvaid inimesekesi. Rasked ajad, mis Madalmaadel tuli läbi elada Hispaania ülemvõimu all, ei jätnud mõju avaldamata ka kunstile
Kultuuriloo kokkuvõtted Vanakreeka maalikunst - Paremini on säilinud keraamika ja sellele tehtud maalingud. Tuntumad 1) 3 käepidemega veenõu 2) saugaga anfora veini hoidmiseks 3) lai krateer milles segati vett ja veini - Kreeka kunstiajalugu algab keraamiliste nõudega; 8 saj. Ekr on leitud geomeetriliste kujunditega keraamikat. - 7 saj. eKr mütoloogiaainelised paljufiguurilised piltjutustused. Peamine teema kreeklaste võitlus koletistega. - 6 saj. lõpp punasefiguuriline stiilmusta krundiga kaeti taust, figuurid jid savikarva. - 5 saj. eKr paremal tasapinnal kolmemõõtmeline ruumi illusioon. Inimest hakati kujutama poolpöördes. - 4saj. eKr järjest looduselähedasem ja illusionistlikum. Kuulsaim : Apelles Hellenistlik kunst - Pärast Aleksander Suure surma jagasid väepealikud hiigelriigi omavahel ära tekkisid
karaktiseering, peen tehniline teostus ja varjundirikas koloriit. · P.Brueghel Pieter Brueghel vanem (u. 1525 1569), madalmaade maalija, renessansikunstnik. Ta maalis ausaid tõetruid pilte talupoegade elust. Isegi piiblisündmused paigutas ta omaaegsesse Madalmaade küla ümbrusse. Sellepärast antigi talle nimi ,,Talupoegade Brueghel", et teda eraldada poegadest need olid samuti kunstnikud. Brueghel vanema paljufiguurilised pildid on sellised, et vaataja tunneb neid vaadeldes end nagu kõrgema koha peal seisvat. Sealt vaatab ta siis alla pildi sündmustele. Ta näeb rahvarohkeid pidustusi, laste mänge ja muud, ühtekokku korraga sadu toimekalt sagivaid ning natuke kohmakalt mõjuvaid inimesekesi. Ta oli üks esimesi tõelisi maastikumaalijaid, kuid loodust seostas ta ikka inimesega. Imeilus on ta aastaaegadest pärinev ,,Jaanuar. Jahimehed lumes". Kaugusel kihab tööelu,
säilida, kuid neid on ikkagi vähe, sest hilisemal ajal on terve hulk teoseid ümber sulatatud. Keda kujutasid enamasti vanakreeka skulptorid? Jumalaid ja sportlasi. Missuguse muutuse tõi figuuri kujutamisesse Polykleitose skulptuur "Odakandja"? Kontrapost, kus oli see täielikult lahendatud 13. VANAKREEKA MAALIKUNST 8.saj eKr geomeetrilised ornamendid 8.saj eKr lõpul inimeste ja loomade skemaatilised kujutised 7.saj eKr paljufiguurilised piltjutustused(mütoloogilised ja ajaloo) 6.saj eKr mustafiguuriline inimkeha realistlikud 6.saj eKr lõpul punafiguuriline keerukamad liigutused, looduslähedased 5.saj eKr lisandus valge värv, igapäevased olustikuteemad Mida teame nendest maaliliikidest vanakreeka kunstis? Neid pole eriti säilinud. Miks räägime maalikunsti peatükis keraamilistest vaasidest? Vaasidele oli maalitud palju steene ja vaasid on paremini säilinud kui seinaja tahvelmaalid.
maastikumaaliklassis. Seal õppis aastani 1871 ning asutas siis oma ateljee ja töötas vabakunstnikuna. Tegi õpireise Belgiasse ja Hollandisse, viibis korduvalt Eestis. Aastast 1893 Berliini Kunstiakadeemia liige. Aastani 1895 oli Gregor von Bochmann Düsseldorfi Kunstiakadeemia professor. Bochmann oli põhiliselt olustikumaalija, kujutas eesti talupoegade ja randlaste, ka hollandlaste ja teiste rahvaste igapäevaelu. Pruunides galeriitoonides paljufiguurilised kompositsioonid on realistlikud, ilma ühiskonnakriitilise hoiakuta ja etnograafilise eksootika huvita. Eduard Karl Franz von Gebhardt (13. juuni 1838 Järva-Jaani 3. veebruar 1925 Düsseldorf) oli baltisaksa päritolu Eesti historitsistlik maalikunstnik ja Düsseldorfi Kunstiakadeemia professor. Ta õppis Võrus, Tallinna Toomkoolis ja Tallinna Kubermangugümnaasiumis. Aastatel 18551857 (alates 16. eluaastast) õppis ta Peterburi Kunstide Akadeemias,
hüdria kolme käepidemega veenõu amfora kahe sangaga nõu veini hoidmiseks krateer lai nõu, milles segati vett ja veini b) algul maaliti vöönditesse erinevaid korduvaid geomeetrilisi kujundeid(8.saj algus) c) hiljem(8.saj lõpus) hakkas ilmuma inimeste ja loomade skemaatilisi kujutisi nendest kasvasid välja mütoloogiaainelised paljufiguurilised piltjutustused peamiseks teemaks oli kreeklaste(või Olümpuse jumalate) võitlus koletistega d)algsest maalimistehnikast arenes välja kaks stiili mustafiguuriline 6.sajandi alguses eKr (savipinna punakale foonile maaliti mustad figuurid) punasefiguuriline 6.sajandi lõpul eKr (musta krundiga hakati katma kujutiste tausta) 3. 5.saj eKr arenes maalikunst veelgi
Myron = "Kettaheitja" 13. Mida teame vanakreeka maalikunstist? Kreeklased hindasid väga kõrgelt oma maalikunsti.Kõige enim tuntakse kreeklaste keraamikat ja sellele tehtud maalinguid- vaasimaalie. 14. Millistest sajanditest pärinevad vanimad teada olevad vanakreeka keraamilised vaasid? 8 sajandit e.Kr 15. Millise arengu tegi läbi vaasimaalis elusolendite kujutamine? Maaliti inimeste ja loomade skemaatilisi kujutisi, millest 7.sajandil e.Kr kasvasid välja mütoloogilised paljufiguurilised piltkujutised. 16. Mille poolest erinevad 6. sajandi algusest eKr ja sama sajandi lõpust pärit vaasimaalid? 6.sajandi alguses e.Kr mustafiguuriline stiil 6.sajandi lõpus e.Kr punasefiguuriline stiil. 17. Kes oli Aleksander Suur? Milline seos on temal kultuurinähtusega, mida nimetame hellenismiks? Aleksander Suur tegi sõjakäike Aasiasse, millest paljud kreeklased osa võtsid ja nii levis kreeka kultuur enneolematult kaugele.Aleksandri hiigelimpeerium lagunes aga pärast valitseja
Keraamikat valmistati pöörleval kedral ja sellele oli lihtne joonistada jooni, mis jagasid anuma pinna horistontaalseteks vöönditeks. Vöönditesse maaliti lihtsaid nurgelistest joontest koosnevaid korduvaid kujundeid, näiteks kolmnurki, romble, aga ka meandreid. 8. sajandi lõpus eKr hakkas abstraktsete kujundite sekka ilmuma inimeste ja loomade skemaatilisi kujutisi, millest järgmisel sajandil kasvasid välja mütoloogiainelised paljufiguurilised piltjutustused. MUSTAFIGUURILINE STIIL 6. sajandi alguses eKr asendus eelkirjeldatud laad mustafiguurilise stiiliga. Mustafiguurilisel vaasil on kujutatised endiselt mustad ja siluetitaolised, , kuid oluliselt suuremad. Geomeetriline ornamentika kadus või leidis või leidis kasutamist ainult piltkujutiste äärtel. Mustad figuurid maaliti savipinna punakale foonile. Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiritlesid detaile. Inimkeha anatoomiat kujutati
neoneetiliste põlluharijate ornamendimaitse. Keraamikat valmistati pöörleval kedral ja sellele oli lihtne joonistada jooni, mis jagasid anuma pinna horisontaalseteks vöönditeks. Vöönditesse maaliti lihtsaid nurgelistest joontest korduvaid kujundeid, nt kolmnurki ja rombe. 8.saj lõpuks eKr hakkas abstraktsete kujundite sekka ilmuma inimeste ja loomade skemaatilisi kujutisi, millest järgmisel sajandil kasvasid välja mütoloogiaainelised paljufiguurilised piltjutustused. Peamiseks teemaks, nii nagu hiljem reljeefkunstiski, oli kreeklaste (või Olümpose jumalate) võitlus koletistega.
Sacro conversazione - renessansi sagedane pilditüüp, pildil Neitsi Maarja Jeesus-lapsega, keda kahelt poolt ümbritsevad enamasti 4 pühakut. SLAIDID Christo-forus (Jeesus Kristuse kandja) Venuse tualett 33. Cima da Canegliano - 1459-1517, tumedatooniline monumentaalsus, hilisemaid töid iseloomustab särav värvigamma nagu ka pehme hajutatud valgus ning ka harmooniline kompositsioon. SLAIDID Neitsi Maarja templisse esitamine 34. Vittore Carpaccio - 1455-1525, pildid suureformaadilised ja paljufiguurilised, iseloomulik arhitektuuriline tagataust, hea perspektiiv, peateemaks Püha Ursula legend. SLAIDID Veduut e. vaatemaal (linnavaade), maalitud Veneetsiat (aga tegevus toimub Kölnis), Ursula legend, kurtisaan (kõrgklassi prostituut) III KÕRGRENESSANSI MAALIKUNST. 1. Leonardo da Vinci - sünd. 1452.a. - surnud 1519.a.; Itaalia maalikunstnik, joonistaja, skulptor, arhitekt, insener, loodusteadlane ja leiutaja; Michelangelo ja Raffaeli kõrval renessansiajastu kuulsaim kunstnik
vabafiguurides. Kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerulisemaid liigutusi. Kaob grimassitaoline naeratus ning kujude näos on tõsised ja rahulikud. 16. Nimetage kreeka vaasimaali kolm stiili, iseloomustage neid lähemalt.Millises järjekorras need kasutusele võeti? Kreeka vaasimaali kolm stiili olid geomeetriline vaasimaal (1050-750ekr abstraksete kujutiste sekka ilmus inimeste ja loomade skemaatilisi kujutisi, millest järgmisel sajandil kasvasid välja mütoloogiaainelised paljufiguurilised piltjutustused.Loomi kujutati kohmakate mustade siluettidena, mis väga anatoomiat moonutavad, kui on siiski ilmekad. Avaldub kreeklaste elav fantaasia, otsiv vaim ja oskus paljudest väikestest figuuridest kompositsioone luua). Mustafiguuriline vaasimaal (6.saj algus ekr, kujutised on mustad ja siluettitaolised, kuid oluliselt suuremad.Geomeetriline ornamentika kadus, kujutised maaliti savipinna punakale foonile, figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiritlesid detaile. Inimkeha kujutati
Kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerulisemaid liigutusi. Kaob grimassitaoline naeratus ning kujude näos on tõsised ja rahulikud. 16. Nimetage kreeka vaasimaali kolm stiili, iseloomustage neid lähemalt.Millises järjekorras need kasutusele võeti? Kreeka vaasimaali kolm stiili olid geomeetriline vaasimaal (1050-750ekr abstraksete kujutiste sekka ilmus inimeste ja loomade skemaatilisi kujutisi, millest järgmisel sajandil kasvasid välja mütoloogiaainelised paljufiguurilised piltjutustused.Loomi kujutati kohmakate mustade siluettidena, mis väga anatoomiat moonutavad, kui on siiski ilmekad. Avaldub kreeklaste elav fantaasia, otsiv vaim ja oskus paljudest väikestest figuuridest kompositsioone luua). Mustafiguuriline vaasimaal (6.saj algus ekr, kujutised on mustad ja siluettitaolised, kuid oluliselt suuremad.Geomeetriline ornamentika kadus, kujutised maaliti savipinna punakale foonile, figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiritlesid detaile
akadeemilisele variandile. Eriti lihtrahvas olevat eelistanud kirikutes näha kunsti, mis erineks eluproosast ja pakuks ebatavalist ilu. · Rooma Palazzo Farnese lage maalides võtsid nad eeskujuks Sixtuse kabeli lae, kuid inimeste kehad Raffaeli-laadselt idealiseeritud. · Barokkstiili sisearhitektuur kasutas ohtralt maalikunstnike teeneid. Tavaliselt olid levinud taevariiki kujutavad illusionistlikud, paljufiguurilised ja dekoratiivsed laemaalid. · 1580. a. Loodud Bologna akadeemia juhiks sai Annibale Carracci. Bologna koolkond oli mitu sajandit eeskujuks Euroopa nn. akadeemilisele kunstile ja kujundas paljude põlvkondade kunstimaitset. Barokk-skulptuuri kuulsaimaks meistriks oli Lorenzo Bernini- väljendusvahendiks rahutud, liikuvad massid- maaliline plastika, nt. Püha Teresa ekstaas jt. eelistatakse motiive, mis juba iseenesest eeldavad
saj eKr rõhutati rohkem jumalikkust, 4.saj eKr inimlikkust. § 13. Vanakreeka maalikunst. Kreeklased hindasid väga kõrgelt oma maalikunsti. Kreeka kunstiajalugu algabki keraamiliste nõude ja kujukestega. 8.saj eKr on leitud geomeetrilise ornamentikaga keraamikat. 8.saj lõpus eKr hakkas abstraktsete kujundite sekka ilmuma inimeste ja loomade skemaatilisi kujutisi, millest järgmisel sajandil kasvasid välja mütoloogiaainelised paljufiguurilised piltjutustused. 6.saj alguses eKr asendus eelkirjeldatud laad mustafiguurilise stiiliga. 6.saj lõpul eKr võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Kirjalike allikate põhjal on teada, et 5.sajandi alguses eKr hakkasid seina ja tahvelmaailijad oluliselt paremini ja veenvamalt looma tasapinnal kolmemõõtmelise ruumi illusiooni. Maalikunst. Vesuuv hävitas kaks linna Itaalias. Seinamaalis eristatakse nelja stiili. a) inkrustatsioon b) arhitektuur
5) Stseenid paigutati reaalsesse ruumi 6) Kompositsioon oli sümmeetriline ja rahulik 7) Hakati kujutama alasti keha 8) Uuteks teemadeks said portree ja mütoloogiline maal. 9) Tempera asemel hakati kasutama õlimaali. Leonardo da Vinci ,,Püha õhtusöömaaeg", ,,Mona Lisa". Raffael ,,Sixtuse madonna", ,,Ateena kool". Michelangelo Buonarotti Sixtuse kabeli lagi. ,,Mooses"(skulptuur) Tizian-portreed ja aktid. ,,Venus ja orelimängija". Pieter Brueghel vanem madalmaade kunstnik-paljufiguurilised pildid, talupoegade tööd ja tegemised. ,,Aastaajad", ,,Talupoja pulm". Albrecht Dürer-Saksamaa kunstnik. 1.Vasalliteet,feodaalkord, läänikord, feodaalsuhted(feood-pärandatav maavaldus koos talupoegadega, põhiline väärtus keskajal). Feodaaltsivilisatsiooni isel. Katoliiklus ja vasalliteet. Ühiskond koosnes seisustest(seisuslik ühiskond). 2.Iga perioodi kohta 2 sündmust(varakeskaeg, kõrgkeskaeg, vahekeskaeg, hiliskeskaeg) 3.tabel sündmuste kohta 4.Renessansskunstnikud
teravas vastuolus. Kunstnik suhtus oma tegelastesse kartulivõtjatesse, viljapeade korjajatesse, külvajatesse või karjastesse lugupidamisega, kuid nende saatusega leppides. 19. saj lõpupoole hakati Millet' loomingus nägema eelkõige mälestust kaduvast külaelust ning temast hakati eeskuju võtma nii Prantsusmaal kui ka mujal Euroopas. Kõige sihiteadlikum ja enesekindlam raelist oli Courbet. Et ametlikus salongis olid aukohal suureformaadilised ja paljufiguurilised pildid, maalis ka Courbet suuri pilte, mille motiiv oli aga rõhutatult argipäevane. Sellised suurteosed olid nt ,,Matus Ornans'is", mis kujutab objektiivselt väikelinna tüüpe ja olustikku. 1855. aasta maailmanäitusel ei leppinud Courbet temale eraldatud tagasihoidliku esinemisvõimalusega ja korraldas oma töödest eraldi näituse, millele pani pealkirjaks ,,Realism". Nõnda oli Courbet esimesi kunstnikke, kes korraldas n kontranäituse
annaabi.ee 
