Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Palgaarvestuse spikker - sarnased materjalid

taja, puhkusetasu, ajanorm, lapsep, iendav, imalik, reserv, hetus, aastap, inventeerida, evad, hale, nooruki, puhkeaeg, rasedus, algatusel, isale, sessi, katkematu
thumbnail
3
xls

Palgaarvestus leht

PALGAARVESTUSE TABEL 01.09 OÜ Kallis Mahaarvamised Kuu norm. Tegelikud Arvestatud Töötus- Kogumis- Töötus- Nimi Kuupalk Päevad tööpäevad palk Tulumaks kindlustus pension Kokku Väljamaks Sotsiaalmaks kindlustus 0,21 0,006 0,02 0,33 0,003 Aime 14 000 21 12 8 000 1 197 48 1 245 6 755 2 640 24 Jüri 12 000 21 9 5 143 601 31 632 4 511 1 697 15 Kalle 10 000 21 5 2 381 25 14 39

Raamatupidamine
220 allalaadimist
thumbnail
10
xlsx

Palgaarvestuse näide

a b 6 2 Suurus Exceli valem D -3 E -0,75 F 1,2857142857 G 0,9 H 2,5446900494 I 5,8309518948 J 3,2396118013 K 2,0622769172 L 2,3406402454 M 1,004338815 N -1,2104606168 c x y -4 3 5 Valem D= N=sin2x+cos(x*x)-sinx*sin x x y z 5 -0,517714001 1,3667174655 5,5 -0,7724854321 -0,8154107552 6 -1,0306732064 -1,586463587 6,5 -1,2927744846 -0,4014628156 7 -1,5586930536 1,7228312903 7,5 -1,8282907827 3,1929679215 8 -2,1014099742 2,0827836539

Mikro- ja makroökonoomika
50 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Palgaarvestus

tööaja kohase töötundide arvuga päevas. (5) Keskmise nädalatasu arvutamiseks korrutatakse keskmine tööpäevatasu kalendaarse tööpäevade arvuga nädalas. (6) Keskmise kuutasu arvutamiseks korrutatakse keskmine tööpäevatasu selle arvutamise aluseks olnud ajavahemiku ühe kuu keskmise kalendaarse tööpäevade arvuga. K. Rebane PALGAKORRALDUS (Juhtimisraamatupidamise osa) 2010/2011 2 praktikum § 4. Keskmise töötasu arvutamine puhkusetasu maksmisel ja kasutamata põhipuhkuse hüvitamisel (1) Puhkusetasu arvutatakse ja makstakse töötaja keskmise kalendripäevatasu alusel. Kalendripäevade hulka ei arvata rahvuspüha ega riigipühi. (2) Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Puhkusetasu arvutamise aluseks olevat kalendripäevade arvu vähendatakse

Juhtimisraamatupidamine
219 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Õiguse spikker 1

21, EV kodanik, vähemalt keskhardisu, teovõimeline, eesti k.oskus. Ametnike atesteerimine: ametliku hinnangu andmine töötaja tööalaste omaduste ning tööomaduduste kohta, eesmärgiks: saada infot personali kvaliteedi kohta, selgitada välja koolitusvajadus. Viiakse läbi atest. komisjoni poolt. Tulemus: lugeda ametnik atesteerituks, algab uus 3 aastane tsükkel, viia üle madalamasse ametnikegruppi, lükata atesteerimine edasi 1ks aastaks. Ametnike reserv: max 6 kuud (läheb teenistusstaazi hulka) ametnik pole töötegevuses, peetakse arvet riigikantselis, reservis olev ametnik on kohustatud end arvele andma kohalikus tööhõive ametis ja vastu võtma kõik vastavad kursused/koolitused. Reservi kaudu saab töökohta vahetada ning otsida ametnikke. Üldriiklik tööajanorm: on 8h päevas e 40h nädalas. Lühendatud tööaeg: alaealistel (13-14a 4h, 15a 6h, 16-17 7h päevas) pedagoogidel 7h päevas. Allmaatöödel, eriiseloomuga töödel, tervist

132 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Töötasu arvestus

Töötasu arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Töötasu arvestuse regulatsioon 3 Dokumentatsioon 4 Töötasu arvestamine 5 Deklareerimine 6 Puhkuse arvestuse üldine korraldus 7 Puhkusetasu arvestus 8 Finantsarvestuses puhkusetasu kajastamine 9 Inventeerimine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimisel: ·tead palga maksmise korda; ·tead palgast tehtavaid kinnipidamisi; ·tead palga arvestamisel kasutatavaid algdokumente; ·oskad arvestada bruto töötasust netotöötasu; ·oskad koostada töötasu arvestusega seotud lausendeid; ·tead puhkuse erinevaid liike; ·oskad arvestada puhkusetasu; ·tead, mis on puhkusekohustis ja kuidas seda arvestatakse;

Majandusarvestus
89 allalaadimist
thumbnail
55
pdf

ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE

HAIGUSHÜVITISE AVUTAMINE.....................................................................................31 3.1 Võimalused haigushüvitise arvutamiseks.....................................................................31 3.1.1 Variant 1. Üldkord ...............................................................................................32 3.1.2 Variant 2. Keskmise tööpäevatasu arvutamine ....................................................33 3.1.3 Variant 3. Puhkusetasu arvestamise kord .............................................................34 3.1.4 Variant 4. Sotsiaalministeeriumi välja pakutud arvutusmeetod ...........................35 3.2 Võrdlus ja analüüs.........................................................................................................36 KOKKUVÕTE.........................................................................................................................40 KASUTATUD ALLIKAD..........................

Raamatupidamine
197 allalaadimist
thumbnail
72
pdf

Majandussündmuste dokumenteerimine ja kirjendamine (teooria), loengukonspekt raamatupidamise alused

TALLINNA MAJANDUSKOOL RAAMATUPIDAMISE ALUSED Loengukonspekt Koostanud: Janek Keskküla Tallinn 2014 2 Raamatupidamise seadus Raamatupidamiskohustuslane (RPS § 2) Iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). Seaduses kasutatavad mõisted (RPS § 3) • vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; • kohustus – raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg; • omakapital (netovara) – raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; • tulu – aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed

Raamatupidamise alused
53 allalaadimist
thumbnail
2
docx

TÖÖ-JA PUHKEAEG, PUHKUSED

mail ehk neljapäeval. Puhkusetasu arvutamise kord on reguleeritud VV määrusega 11.06.2009 nr 91.(muudetud 01.01.2012) Üldjuhul võetakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud 6 kalendrikuu jooksul teenitud töötasu kogusumma ja see jagatakse sellesse perioodi jäänud kalendripäevade kogusummaga (arvutatakse maha riigipühad ja tööpäevad, mil töötaja mõjuvatel põhjustel puudus töölt) ja nii saadakse ühe kalendripäeva tasu. 1 kalendripäevatasu x puhkusepäevade arv = puhkusetasu.( Hetke seisuga siis arvestatakse aprillist) Töötajal on õigus nõuda viivist, kui pole õigeaegselt puhkuserahad üle kantud ning seda on võimalik seni nõuda kuni puhkuserahad kätte saab. Ül 3. Alaealist ei tohi rakendada tööle. Kehtib heausu põhimõte. Seda saab rakendada poolte kokkuleppel. See tuleb heastada samas mahus oleva vabaajaga või rahaga. Ül 4. Ei saa sellist graafikut teha. Tööpäeva poolitamine ainult poolte kokkuleppel.

Õigus
3 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Praktika aruanne - raamatupidamine

.......................16 7.2. Arveldused tarnijatega, ostureskontro........................................................................... 16 7.3. Muud lühiajalised kohustused ja ettemaksete arvestus..................................................17 8.TÖÖTASUDE ARVESTUS..................................................................................................18 8.1. Palgaarvestuse korraldus ettevõttes, dokumendid, aruanded.........................................18 8.2. Puhkusetasu arvestus..................................................................................................... 19 8.3. Maksude arvestus töötasult............................................................................................20 9.PIKAAJALISTE LAENUKOHUSTUSTE ARVESTUS......................................................21 10.OMAKAPITALI ARVESTUS............................................................................................ 21 KOKKUVÕTE................................

Raamatupidamine
1176 allalaadimist
thumbnail
384
pdf

TÖÖLEPINGU SEADUS

TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde Koostajad: Egle Käärats Thea Treier Seili Suder Maria Pihl Mariliis Proos 2013 töölepingu seadus Selgitused töölepingu seaduse juurde Töölepingu seadus, vastu võetud 17. detsembril 2008. a, jõustunud 1. juulil 2009. a. Tööelu arengu osakond Sotsiaalministeerium Gonsiori 29, 15027 Tallinn e-post: [email protected] tel: 626 9301 faks: 699 2209 Kaanekujundus: Jaana Kool Küljendus: Eve Strom Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda Kirjastus Juura www.juura.com ISBN 978-9985-75-380-4 EESSÕNA Teadmised üksteise õigustest ja kohustustest on hea ja avatud suhtlemise alus tööelus. Teadlik käitumine töösuhetes annab osapooltele võimaluse olla teineteisele võrdväärne partner ja kaasatud tö�

Õigus
27 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Tööõiguse konspekt

LÜHENDID TL-TÖÖLEPING T-TÖÖTAJA TLS-TÖÖLEPINGUSEADUS TA-TÖÖANDJA KL-KOLLEKTIIVLEPING ATS-AVALIKU TEENISTUSE SEADUS TSE-TÖÖSISEKORRA EESKIRJAD VÕS-VÕLAÕIGUSSEADUS TPS-TÖÖ JA PUHKEAJA SEADUS PAS-PALGASEADUS TVL-TÖÖVÕTULEPING TI-TÖÖINSPEKTSIOON TÖÖSUHTED JA NENDE OLEMUS Töö on inimese sihipärane tegevus teatud eesmärgi saavutamiseks. Kui ühiskonna liikmel on olemas materiaalsed võimalused, tööriistad, riskijulgus, võib ta oma töötegemist ise korraldada ­ töö tulemus kuulub talle ja teiste ühiskonna liikmetega töösuhetesse ta ei pruugi astuda (FIE). Teiste ühiskonna liikmetega tekivad seejuures ostu-, müügi- ja vahetussuhted (TLS ei laiene ­ võlaõigusnormid). Suurem osa ühiskonna liikmetest müüb oma tööjõudu kas füüsilisele või juriidilisele isikule ­ tekivad alluvussuhted. Tööandaja on see, kes korraldab ja reguleerib kogu töö tegemise protsessi. Töötaja peab nendele nõuetele alluma, ta saab oma töö eest tasu, kuid töö tu

Tööõigus
354 allalaadimist
thumbnail
74
doc

Kuluarvestus

KULUARVESTUS (OMAHINNA ARVESTUS) FJ-011 Cost accounting Loengukonspekt Koostanud Ülle Pärl, MA Tartu 2010 http://www.hkhk.edu.ee/reisikorraldus/otsesed_ja_kauds ed_kulud.html 1 http://www.hkhk.edu.ee/reisikorraldus/otsesed_ja_kaudsed_kulud.html............................1 ..............................................................................................................................................2 Kulude arvestuse põhimõisted.............................................................................................3 Kulude kogumine ja kulude jaotamine............................................................................3 Kulukäitur (kulumõjur) (cost driver)ja kulude juhtimine (cost management).................6 Kulude käitumine: muutuvad kulud ja pü

Kuluarvestus
189 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Raamatupidamine III kursus

korras ja tingimustel. Tööandjal ei ole õigust jätta puhkust andmata ja töötajal ei ole õigust puhkusest loobuda. Põhipuhkuse kestus on 28 kalendripäeva, välja arvatud erijuhud tulenevalt seadusest. Näiteks: alaealised ­35 kalendripäeva jne. Puhkusetasu arvestamise kord. Määrus jõustus 1. Jaanuar 2002.a. § 1. Üldsätted. 1) Määrust kohaldatakse töölepingu alusel töötavate isikute ning avalike teenistujate (edaspidi töötaja) puhkusetasu arvutamiseks põhi- ja lisapuhkuse aja eest kõigi era- ja avalik- õiguslike juriidiliste isikute, riigi- ja kohalike omavalitsusasutuste ning teiste töötajate ( edaspidi tööandja) juures. 2) Kollektiiv- ja töölepingus võivad pooled kokku leppida puhkustasu arvutamises töötajale soodsamatel tingimustel, kui on ette nähtud käesolevas määruses. 3) Kui töötajale maksti viimasel kuuel kuul töötatud aja eest ainult põhipalka , säilitatakse kokkulepitud palk

Raamatupidamine
219 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Lastevanemate puhkused, nende võimaldamise kord

Eestkostja ja hooldaja õigus lapsehoolduspuhkusele, lapsepuhkusele ja tasustamata lapsepuhkusele (1) Eestkostjal ja isikul, kellega on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping, on õigus saada käesolevas jaos ettenähtud lapsehoolduspuhkust, lapsepuhkust ja tasustamata lapsepuhkust. (2) Lapse tegelikul hooldajal on õigus saada lapsehoolduspuhkust. Puhkusetasu hüvitamine riigieelarvest (1) Puhkusetasu 28 kalendripäeva ületava osa eest hüvitatakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu. (2)Puhkusetasu hüüvitatakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu. (3)3.)Puhkusetasu riigieelarvest hüvitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

Õigus alused
24 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Põhipuhkuse mõiste ja selle võimaldamise kord

sünnituspuhkust, mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal,vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last; vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last, – lapse koolivaheajal, koolikohustuslikul alaealisel – koolivaheajal. Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja pole kokku leppinud teisiti. Kokkulepe, mille alusel puhkusetasu makstakse hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval, on tühine. Kokkulepe puhkuse hüvitamiseks raha või muude hüvedega töölepingu kestuse ajal on tühine. Töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Põhipuhkus on üldjuhul 28 kalendripäeva, aga on ka erandeid: Alaealise põhipuhkus – alaealise iga-aastane põhipuhkus on 35 kalendripäeva

Tööseadusandlus
5 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Tööõigus

käsunduslepingu regulatsioonist. 17. Tööandja põhikohustused Tööandja esmane kohustus on kindlustada töötaja kokkulepitud tööga (looma piisavad võimalused) ning anda selgelt ja õigeaegselt vajalikke korraldusi. Teiseks peab ta töötajale maksma töö eest tasu. Samuti on kohustus korraldada oma kulul tööks vajalikku koolitust, kui ta muudab tööks vajalikke kutseoskuste nõudeid. Kohustus anda puhkust ning maksta puhkusetasu. Kindlustada ohutud töötingimused ­ tutvustada kõike tööleasumisel. Peab kindlaks määrama tehtud töö vastuvõtmise ja praagiks tunnistamise korra. Seadusest ja muudest aktidest võib veel kohustusi tuleneda. IV. Töö- ja puhkeaeg 18. Tööaja mõiste ning kestus: täistööaeg, lühendatud täistööaeg ja osaline tööaeg. Tööaja arvestamine, sh tööaja summeritud arvestuse kasutamine

Õigus
355 allalaadimist
thumbnail
72
docx

Tööõigus

Tööõigus Prof. Merle Erikson I Tööõiguse olemus ja rakendusala Tööõiguse olemus Töötamine töölepingu alusel Töö tegemine võib toimuda erinevates õiguslikes vormides Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid Töölepingu alusel: teeb fuusiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1) Tööõigusega ei ole seotud ametnikud, vaid nende suhtes kehtib ATS (avaliku teenistuse seadus). Töövõtt ja käsundusleping ei ole tööõigus. Tööõiguse spetsiifika ­ alluvussuhe. Pooled ei ole võrdsed, töötaja on nõrgem pool. Kaitsenormid on antud töötajale. Töölepingu tunnused: tööd tehakse alluvussuhtes töötegija sõltub tööd andvast isikust tööd tehakse isiklikult oluline on tööprotsess tööd tehakse tasu eest Töölepingu tunnused sõltuvad majandusliku

Tööõigus
73 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Tööõiguse konspekt

9) Hoiduda tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu 10) Teatada tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest 308. Millised on tööandja kohustused? 1) Kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeid korraldusi 2) Maksma töö eest tasu kokkulepitud tingimustel ja ajal 3) Andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu 4) Tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust 5) Tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu 6) Tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused 7) Tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse ja

Õiguse alused
94 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Lapsepuhkused

Kristel Keskküla MT1-10 Lastevanemate puhkused, nende võimaldamise kord Lapsevanemate puhkused Lastevanematele on antud suuremad õigused saada puhkust just neile kõige sobivamal ajal. Puhkuse pikkus sõltub laste arvust ja vanusest. Õigus puhkusele on kas lapse emal või isal või eeskostjal või iskul, kellega on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping. Emal või isal on õigus igal kalendriaastal saada tasustatud laspepuhkust : kolm tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last.Kuus tööpäeva, kui tal on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps.Puudega lapse emal või isal on õigus saada lapsepuhkusele lisaks üks tööpäev kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, mille eest tasutakse keskmise töötasu alusel. Lapse kolmeaastaseks, 14-aastaseks ja 18-aastaseks

Tööõigus
17 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Lastevanemate puhkused, nende võimaldamise kord

Lastevanemate puhkused, nende võimaldamise kord Puhkused (lapsevanematele) Lastevanematele on antud suuremad õigused saada põhipuhkust neile sobival ajal. Töötaja soovitud ajal on tööandja kohustatud andma puhkust naisele vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust, mehele vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal, samuti vanemale, kes kasvatab kuni 7-aastast last ja vanemale, kes kasvatab 7-10-aastast last, lapse koolivaheajal. Täiendav soodustus on naistele tagatud ka töösuhte alguses. Sõltumata töötatud ajast, on esimesel tööaastal naisel enne või pärast rasedus- ja sünnituspuhkust õigus saada puhkust täies ulatuses. Vanemapuhkused Lastevanematele on tagatud aeg, mida saab veeta koos lapse ja ülejäänud perega. Alates sünnist vajab laps lähedaste inimeste abi ja toetust. Rahulolu tagamiseks nii kodus kui tööl on vanematele seadusest tul

Õigus alused
92 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Lastevanemate puhkused, nende võimaldamise kord

Lastevanemate puhkused, nende võimaldamise kord Puhkused (lapsevanematele) Lastevanematele on antud suuremad õigused saada põhipuhkust neile sobival ajal. Töötaja soovitud ajal on tööandja kohustatud andma puhkust naisele vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust, mehele vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal, samuti vanemale, kes kasvatab kuni 7-aastast last ja vanemale, kes kasvatab 7-10- aastast last, lapse koolivaheajal. Vanemapuhkused Lastevanematele on tagatud aeg, mida saab veeta koos lapse ja ülejäänud perega. Alates sünnist vajab laps lähedaste inimeste abi ja toetust. Rahulolu tagamiseks nii kodus kui tööl on vanematele seadusest tulenevalt ette nähtud täiendavad puhkused. Rasedus- ja sünnituspuhkus Naisele on sünnituslehe alusel õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendripäeva. Mitmikute sünni või tüsistusega sünnituse korral a

Tööseadusandlus
6 allalaadimist
thumbnail
61
doc

Tööõiguse seminarid

TÖÖÕIGUSE SEMINARID 12.09.2017 19.09.2017 Seminari kava I teema. Tööõiguse olemus. Töölepingu eristamine muudest teenuste osutamise lepingutest (4 tundi) Küsimused, kaasused, ülesanded 1. Tööõiguse olemus 1. Mida peetakse silmas tüüpilise töösuhte all? Millised on nn. ebatüüpilised töösuhted ning mis on viinud nende tekkimiseni? Mis ja kuidas mõjutab töö sisu ja selle tegemise korralduse muutumist praegusel ajal? Mis on tulevikutöö? - Tüüpiline töösuhe on töösuhe, kus töötaja töötab kindlas kohas ja kindlal ajal tähtajatu töölepingu alusel ning allub tööandja kontrollile. Ebatüüpilised töösuhted on rendi-töösuhe, kaugtöö, osalise tööajaga töö. Töö sisu muutub globaliseerumise, tehnoloogia arengu jms tõttu, tekivad t

Tööõigus
128 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Õigusõpetuse konspekt

8) teha koostööd teiste töötajatega oma tööprotsessis- arvestada teiste töötajatega 9) teatada esimesel võimalusel oma töövõimetusest (haigestumine)- teatada tuleb otsesele või vahetule ülemusele Tööandja kohustused: 1) kindlustada töötajat kokkulepitud tööga 2) maksta töö eest tasu- ettenähtud ajal- kirjas töölepingus, töötasu maksmise korraldus on lepingus ja sisekorra eeskirjas kirjas 3) anda puhkust ning puhkusetasu maksmine- iga-aastane korraline puhkus 4) kindlustada ohutud töötingimused- tuleb töötajatele tutvustada 5) tööandja on kohustatud tutvustama töötajatele igasuguseid juhendeid ja eeskirju, mis selles asutuses üldse kehtivad. 6) Tööandjal on kohustus korraldada tööalast koolitust 7) Tööandja peab teavitama tähtajalise lepinguga töötajat vabadest kohtadest 8) Austada töötaja privaatsust- nt kuidas tööandja kontrollib töötajat, jälgib, ei

Õigusõpetus
35 allalaadimist
thumbnail
107
doc

Õiguse alused põhjalik konspekt

Õiguse alused 1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE RIIGI PÕHIMÕISTED 1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE Ürgkogukondliku korra ajal teostas sugukonnas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvakondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujune

Õiguse alused
453 allalaadimist
thumbnail
66
pdf

Tööiguse konspekt

Selle arvutamise kord on sätestatud VV määrusega 11.06.09 nr 91 (vt määrust) Üldine põhimõte – võetakse arvesse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuuel kalendrikuul teenitud töötasu. Töötasu hulka arvatakse lisaks igakuisele töötasule kõiki lisatasud täiendavate tööülesannete eest, ületundide eest, öötöö eest, majandustulemustelt makstavat tasu ning tehingutelt makstavat tasu. Ei võeta arvesse summasid, mida ei käsitleta töötasuna, nt: puhkusetasu, toetusi, ravikindlustushüvitist, töötaja juubeli või tööjuubeli puhul makstavat preemiat vms. Töötasu juures on oluline, millal see on teenitud, mitte millal see on välja makstud. Saadud töötasu üldsumma jagatakse selle perioodi tööpäevade arvuga, saadakse 1 päeva keskmine töötasu. Kui on vaja kuutöötasu, siis keskmine päevatasu korrutatakse arvutamise aluseks olnud ajavahemiku ühe kuu keskmise tööpäevade arvuga. Kui isik ei ole 6 kuud töötanud

Tsiviilõigus
21 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Õppepuhkus

10 protsendi töötajatest või teenistujatest on samaaegselt õppepuhkusel. Seadus ei kohusta töötajat õppepuhkust võtma ühe osana. Õppepuhkuse kasutamise jätab täiskasvanute koolituse seadus töötaja otsustada. Seega on töötajal võimalik võtta õppepuhkust vajadusel tööpäevades, näiteks esmaspäevast kolmapäevani. Tööandja võib töötaja õppepuhkusele minekut edasi lükata juhul, kui üle 10 protsendi töötajatest on õppepuhkusel samal ajal. Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. Kokkulepe, mille alusel puhkusetasu makstakse hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval, on tühine. Keskmise töötasu maksmise korral ei pea tööandja puhkusetasu maksmiseks keskmist töötasu arvutama juhul, kui töötajale maksti keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest ainult muutumatu suurusega töötasu

Tööõigus
22 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Arvestuse küsimused ja vastused

Töötundide arv sõltub poolte kokkuleppest. Erikord on kehtestatud osalise tööaja rakendamisel töömahu või tellimuste ajutisel vähenemisel TÖÖAJA REZIIMI kehtestab tööandja TÖÖNÄDALAS ON 2 puhkepäeva ja 5 tööpäeva , mis algab esmaspäeval või muul päeval, olenevalt tööandja juures kehtestatud tööaja reziimist. PUHKUS tähendab töölepingu peatumist seadusega ettenähtud korras ja tingimustel. 28 tööpäeva. Tööandja peab maksma puhkusetasu hiljemalt eelviimasel tööpäeval täies ulatuses. 50 kalendripäeva enne- ja pärast sünnitust. 70 kalendripäeva puhkust lapsendajale. Vanematel õigus saada täiendavat lapsepuhkust. PUHKUSE LIIGITAMINE: 1)põhipuhkus, 2) lisapuhkus - need, kes töötavad tervist kahjustaval tööl, 3) vanemapuhkus, 4)palgatapuhkus kokkuleppel: a)naisele ja mehele, kellel kuni 14 a. laps, b)sisseastumiseksamid, c)invaliidi kasvatajal. Pikendatud põhipuhkus: alaealised,

Õigusõpetus
358 allalaadimist
thumbnail
28
pdf

Konspekt

By Matti `98 Õigusõpetus Õigus jaguneb: · Eraõigus · Tsiviilõigus · Võlaõigus · Asjaõigus, tööõigus · Perekonnaõigus · Kaubandusõigus · Majandusõigus · Avalik õigus · Rahvusvaheline õigus · Riigiõigus · Kriminaalõigus · Haldusõigus · Protsessiõigus · Tsiviilprotsess · Kriminaalprotsess Õigusnorm on õiguste ja kohustuste kujul riigi poolt kehtestatud üldkohustuslik käitumisreegel, mille täitmist tagatakse sunnijõuga. Õigusnorm lähtub riigilt, ta on käitumisreegel, mis kannab autoritaarset iseloomu ning esineb kas käsu või keeluna. Õigusnorme kaitstakse riigi sunnijõuga. Riik peab normide tagama täitmise. Õigusnorm annab antud suhte liigist osavõtjale subjektiivsed õigused ja paneb neile vastavad juriidilised kohustused. Õigusnorm kehtestab selle mõju alla sattujale käitumise vastavad raamid sellega, et määratleb formaalselt isiku õigused ja kohu

Õigusõpetus
184 allalaadimist
thumbnail
25
docx

TÖÖÕIGUSE EKSAMI KÜSIMUSED

Tööandja vastutab töötaja poolt tekitatud kahju eest. Tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust Ta peab täitma oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt. Kindlsutama töötaja kokkulepitud tööga, andma selgeid korraldusi, maksma töö eest tasu, andma puhkust ja maksma puhkusetasu, Tagama töö- ja puhkeaja, tagama töötajatele koolitused-koolitamiskohustus, tagama tööohutuse nõuetele vastavad täätingimused, tutuvustama täätajala töökorralduse reegleid, austama täätaja privaatsust jne. Tööandja peab maksma töötajale töötasu töö mitteandmisel. kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks

Tööõigus
31 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Ettevõtlus II KT mõisted

Konkurentsiseadus Ettevõtja - äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või muu majandus- või kutsetegevuses osalev isik või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või ettevõtja huvides tegutsev isik. Kaubaturg - hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ja kasutustingimuste ning tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel vahetatavate või asendatavate kaupade käibimise ala, mis hõlmab muu hulgas kogu Eesti territooriumi või selle osa. Vertikaalne - ettevõtjate kokkulepe, nende kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus siis, kui nimetatud ettevõtjad tegutsevad tootmise või turustamise erinevatel tasanditel. Horisontaalne - ettevõtjate kokkulepe, nende kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus siis, kui nimetatud ettevõtjad tegutsevad tootmise või turustamise samal tasandil konkurentidena. Erand on ettevõtja taotlusel Konkurentsiameti peadirektori või tema asetäitja

Ettevõtlus
60 allalaadimist
thumbnail
55
docx

Õigusõpetus II kt konspekt

ASJAÕIGUS Esemed 1) Asjad ­ asi on kehaline ese 2) Õigused ­ seaduses näidatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut 3) Muud hüved ­ mis võivad olla õiguse objektiks Asjaõigus ­ tsiviilõiguse ühe instituudina on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid nii paigalseisus kui ka nende muutumises. Põhiliseks õigusallikaks, mis reguleerib asjaõigusega seonduvat, on asjaõigusseadus (AÕS), samuti TSÜS, asjaõigusseaduse rakendamise seadus, korteriomandiseadus ja kinnistusraamatuseadus. Asjaõigused on või lõppemine (äramuutva tingimusega tehing) on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused (AÕS §5): Servituudid Reaalkoormatised Hoonestusõigus Ostu eesõigus Pandiõigus Seadusega võib sätestada ka muid asjaõigusi. Asi on kehaline ese (vt TSÜS §49 lg 1). Esemena on seaduses defineeritud asju, õigusi ja muid hüvesid, mis võivad olla õiguse objektiks (vt TSÜS §48).

Õigusõpetus
122 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Tööõigus

Tööõigus Küsimused 1. Mis on töölepingu tunnusteks? (4) Töö , palka , allumine juhtimisele ja kontrollile . 2. Mis on tööleping? Tööga seotud leping kus töötaja teeb tööd ja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile. Ta saab palka töö eest. 3.Iseloomustage kestvuslepinguid (käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping) Leping Pooled Lepingu ese Tasu Tasutud puhkus Tööleping Tööanda ja töö Tasu saadakse - töötaja töö eest Käsundusleping Käsundus ja töö Tasu saadakse - käsundandja töö eest Töövõtuleping Tööanda ja Töövõtja Lõpptoote või - töövõtja valmistab/teeb teenuse eest tööd ja annab

Tööõigus
10 allalaadimist
thumbnail
126
doc

Lõpueksami küsimused ja vastused(2008)

1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on

Finantsjuhtimine ja...
705 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun