2013.01.02 Sisukord 1.Juhendamine 2.Vajalikud ülesanded 3.Töödejaotus 4.Probleemid ja lahendused 5.Esinemised 6.Juhendajad ja abilised 7.Minu enda arvamus Sissejuhatus Valisin löövtööks jõulupeo korraldamise kuna see tundus väga huvitav ning proovile panev.Oli vaja palju teha ning ilmus ka probleeme.Tegime seda koos Martin Lõssoviga ning tänu sellele oli ka töödejaotus. Meid abistati ning meil olid ka juhendajad kes aitasid. Pakkusime välja ka esinemisi, aga täpsemalt kuulete tegemistest kohe. Juhendamine Esimese asjana saime kokku meie juhendajatega, kes seletasid mida ja kuidas tegema peab.Saime sealt juhendeid ning palju abi alustamiseks.Kui olime teatud ülesanded ära teinud oli taas kokku saamine kuid mitte ainult juhendajatega.Me rääkisime ning seletasime mida me olime ära teinud ning mida peame veel tegema.Muidugi meid parandati ning toodi veel asju mida peame tegema
Täna on kätte jõudnud see päev, mil meie tänavune lõpuklass, peame hüvasti jätma selle kooli ning oma koolikaaslastega. See on ütlemata raske, sest 9 aastat oleme olnud alati koos. Lõppenud on üks etapp meie elus. Etapp, mis aitas kujundada meid endid, aitas leida just selle, kes me tegelikult oleme. Täna on päev ka tänuavaldusteks. Me poleks jõudnud nii kaugele ilma õpetajateta, kellele me ilmselt tihti peavalu valmistasime, kuid loodame, et pakkusime neile ka hetki, mis meie üle uhkust tunda. Selle ajaga sai teist meie teine perekond. Aitäh teile, et te nii mõistvad olete olnud. Ilma teieta poleks me täna need, kes oleme. Tänuavaldused kuuluvad ka meie vanematele, kes meid iialgi oma muredes üksi ei jätnud ning alati toeks olid. Ka teieta poleks me hakkama saanud. Aitäh teile. On alles suvi, kuid harjumatu on mõelda, et juba sellel sügisel alustab igaüks meist kausagil mujal oma kooliaastat
Täna on kätte jõudnud see päev, mil meie tänavune lõpuklass, peame hüvasti jätma selle kooli ning oma koolikaaslastega. See on ütlemata raske, sest kõik need aasta koos õppides on muutnud meid palju. Lõppenud on üks etapp meie elus. Etapp, mis aitas kujundada meid endid, aitas leida just selle, kes me tegelikult oleme. Täna on päev ka tänuavaldusteks. Me poleks jõudnud nii kaugele ilma õpetajateta, kellele me ilmselt tihti peavalu valmistasime, kuid loodame, et pakkusime neile ka hetki, kus meie üle uhkust tunda. Selle ajaga sai teist meie teine perekond. Aitäh teile, et te nii mõistvad olete olnud! * Doris Targamaa (Krissu) * Helina Haljaste (Helerin) * Svetlana Bondarevskaja (Krissu) * Heidi Pabor (Helerin) * Meelike Abroi (Krissu) * Liilia Sepp (Helerin) * Liina Leinmets (Krissu)
LGBT ühing soovis saada luba kiriklikuks laulatuseks, samuti usume, et seksuaalsuhted kuuluvad olemuslikult abiellu, siiski oleme vastu igasugusele seksuaalsuhte propageerimisele väljaspool abielu, sealhulgas homoseksuaalsete suhete käsitlemisele moraalse, normaalse ja tervisliku alternatiivse seksuaalkäitumisega. Kuna traditsiooniline abielu toimub mehe ja naise vahel, siis olime kindlalt samasooliste paaride kristliku laulatuse vastu. Suutsime saavutada kompromissi ja alternatiivina pakkusime välja kooselu registreerimise läbi kooselu lepingu, mille peavad allkirjastama lepingu mõlemad pooled. Olime tugeval arvamusel, et samasoolised paarid ei tohiks lapsendada lastekodu last kuna see oleks lapsele halb eeskuju, samuti ei suudaks pakkuda samasooline paar korraga ema, isa armastust ja hoolt. Tekkis lahkarvamus, ning LGBT ühing väitis, et samasooline paar võib pakkuda ka rohkem armastust ja hoolt kui traditsiooniline pere.
Seepärast tuleks mõtiskleda endast kui osakesest ühiskonnas. Seostades end ühiskonnaga, on lihtsam vaadelda ennast kui Eesti riigi kodanikku, kuna tihipeale kaugemal toimuv jääb vaateväljast välja. Kuuldes, et tänapäeva noorus on hukas, unustatud on väärtused ja väärikus ning kadunud tahe, vaatleme tihtipeale teisi, näitame näpuga. Kuid eelkõige tuleks tulla enda juurde, tuletada meelde, millal viimati vanemale inimesele bussis istekohta pakkusime, mis kujundab meie igapäeva elu ja harjumusi ning missugune on meie keelekasutus ning traditsioonid. Oleme meie ju need, kes läbi oma tegude arvamust ühiskonnast kujundavad. Kuuldes, et Eesti jalajälg on Euroopas üks suurimaid, tunnen eelkõige ennast halvasti, läbi kaaludes enda energiakasutuse ning prügitekitamise. Kasvades ajal, mil Eesti taasiseseisvus, astus Euroopa Liitu, elas üle majandusliku õitsengu ja tunneb ka majanduskriisist tekkinud raskusi, võin väita, et
abistamisega: · Jaganud humanitaarabi Pärnu linnas ja maakonnas. · Korraldanud riskirühma perede laastele laagreid. · Abistanud tulekahjus kannatanuid mööbli, voodipesu, riiete, jalatsite, toidunõudega. · Pakkunud meie poole pöördunutele hingehoidu. · 1996 aastal alustasime tööd puudust kannatavate perede lastega, millest on välja kujunenud Shalomi lastemaja päevakeskus. · 2007-2009 pakkusime kodututele inimestele päevakeskuse teenust. · 2009 sõlmitud lepingud suuremate toidukaupluste kettidega andis võimaluse luua üle-eestiline toiduabivõrgustik. · 2011 soovime täiustada Shalomi ja kohalike omavalitsuste ning teiste MTÜde vahelist koostööd. · 2012.a. alustasime Shalomi Lastemajas Päevakeskusele lisaks Varjupaiga teenuse osutamisega · 2013.a. jätkub Shalomi maja ( Rääma 40b ) renoveerimine
Eksimust oleks saanud ennetada, küsides lisainfot kolleegidelt. Sealt ka õppetund- kui kahtled, küsi üle! 2. Milliseid neist olukordadest on osutunud keerukaimaks? Kõige keerulisem olukord oligi situatsioon, kus sai kliendile vale informatsioon anda. Esiteks tuli kliendile seletust anda, miks selline olukord tekkis ja teiseks tuli kliendile sobiv lahendus leida. Kuna klient oli pärast seda päris pahane, siis ta väga koostöö aldis ei olnud. Omalt poolt pakkusime talle lepingu soodustust, millega ta lõpuks oli nõus. Lepinguid allkirjastama tulles ta muidugi nähvas ja oli üleolev. Aasta hiljem sai sama kliendiga teises situatsioonis kohtuda. Tema oli auto müüja rollis ning mina liisingu esindajana tehingu allkirjastajana. Olukord minu jaoks oli piinlik. Enne allkirjastamisele minemist veendusin, et kõik vajalik info on mul olemas ja korrektne. Lepingut allkirjastades küsisin müüjalt, kas tal on küsimusi ja kas kõik on arusaadav.
ka õe venna suhed ja seoses sellega soovib võimalikult palju võlast tasuda ja võimaikult kiiresti. Kohtutäitur teavitas abikaasat kui võlgniku arveldusarve ja varade arestimisest. Külastasime abikaasaga kohe kohtutäituri bürood ja uurisime võimalike koostöö võimaluste kohta ja soovisime võimalust, et abikaasa arveldusarvet ei arstitaks. Mina abikaasa esindajana esitasin avalduse, kus tõin välja kõik pere sissetulekud ja püsivad kulud. Samas pakkusime tasumiseks kindlat summat. Kohtutäituri vahendusel saime vastuseks, et tasuda tuleb meie poolt pakutud summa järgneval kolmel kuul ja siis on võimalik uus avaldus esitada, kuid arest jääb jõusse. Kolme kuu möödudes esitasime uue avalduse. Laenu andja kohtutäituri vahendusel andis teada, et tasuda tuleb sama summa veel järgneval viiel kuul, kuid arest jääb jõusse. Saavutasime aktiivse läbirääkimise käigus selle, et abikaasa arveldusarve jäi vabaks ja
selle eest kohe klienditeenindajale. Kui lisaks toidule sooviti kohvi või teed, siis täpsustati, kas serveerida see kohe või hiljem. Menüü on koostatud läbimõeldult, nii et kõik erivajadused ja soovid saaksid rahuldatud. Esmaspäevast kuni reedeni pakuti päevapraade ja suppe, mis olid iga päev erinevad. Arvestatud on ka taimetoitlastega. Nendele oli valikust pakkuda erinevaid värskeid salateid või juustusnitslit. Lastemenüüst pakkusime praadi ,,Kolm notsut" (viinerid ja friikartulid), ,,Tibuke" (kanapallid ja friikartulid) või ,,Kalake" (kalapulgad ja friikartulid), nimede poolest kõlavad need laste jaoks huvitavalt ja teistmoodi. Kui kliendil oli toiduvalik tehtud, istus ta lauda. Esmalt viiakse lauale korvikeses söögiriistad, leib, sool ja pipar. Ooteaeg tellimusest kuni toidu lauale toomiseni oli olenevalt valikust mõnest minutist kuni 15 minutini. Seda aega saab sisustada värskete ajalehtede sirvimisega.
huvitatud sellest, kui valmis on eesti ühiskond teistest rahvustest ja rassidest inimeste jaoks. Sammuti huvitab meid see, kuidas suhtuvad eestlased juba kohapeal olevatesse muulastesse. Meid huvitab, kui suur on teadmine rassistlike ja ideoloogiliste organisatsioonide kohta ja kuidas eestlased nendesse suhtuvad. 3 1.1 Väljendid rasside ja rahvuste kohta Küsisime õpilastelt kuidas nad teatud rahvusi/rassi igapäevaelus kutsuvad. Pakkusime ise 3 varianti ühe rahvuse/rassi kohta välja. Mõned vastanud kasutasid ka oma väljendeid. a) neeger (36); mustanahaline (10); must (1); afro-ameeriklane (1) On selgesti näha, et mustanahalise inimese kohta kasutatakse eesti noorte seas kõige rohkem sõna neeger. See sõna pole veel ära keelatud, et see oleks rassistlik, seega selle kasutamine pole tabu. Juba pikka aega on mustanahalisi kutsutud neegriteks, noored ei leia selles midagi halba, kuigi
Puukeskuse tiimi liikmed pöördusid sõprade, tuttavate poole projekti tutvustusega, ehk lähenemine oli alati personaalne. Sõlmiti koostööleping (Vt. Lisa 3). Mida lubasime kommina toetajatele? Ettevõtetele võimaldati firmat promava materjali paigutamist ürituse toimumise sihtkohta. Samuti paigutati toetajate aktiviseeritud (lingiga sponsori kodulehele) logod korraldaja www.puukeskus.ee kodulehele heategevusüritusel osalenud toetaja lipu all. Pakkusime võimalust kasutada heategevuses osalemise lugu toetaja enda kodulehel, kui enese tutvustamist ühiskonnas sotsiaalse vastutuse võtjana. Oksjonitoodete sponsijaettevõtete legendid (info ettevõtte ja üritusele seatud sponsortoodete kohta) asetatakse plastikalusel osjonitoodete juurde laudadele. Külalistele luuakse sellega parem võimalus sponsorite ja toodetega tutvumiseks. Laudalele seatakse toetajate soovil ka
kvaliteedile 11 4 0 0 0 0 Tabel 5 Tabelist selgub, et 15 vastanud kliendist 12 on väga rahul juhtkonna kättesaadavuse ja reageerimisekiirusega. 11 klienti on ettevõtte üldise kvaliteediga väga rahul. Diagramm 6 80% klientidest väga rahul juhtkonnaga. 73% klientidest on väga rahul ka kogu ettevõtte kvaliteediga. Diagramm 7 Lisateenused Lisaks veel uurin klientidelt, millistest lisateenustest nad oleksid huvitatud. Pakkusime välja aknapesu, põrandate süvapesu ja vahatamine, ärikliendile kodukoristust, erakliendile kontorikoristust ja loomulikult nende enda lisateenuse soov. Lisateenus Vajadus Põrandate süvapuhastus -ja vahatamine 2 Aknapesu 10 Olen äriklient ja olen huvitatud kodukoristusteenusest
korda väiksem ja seega materjali poolt neli korda odavam toode. Koostöö partnerid Pärnu-Jaagupi Gümnaasium. Tartu Ülikool Pärnu Kolledz. Pärnu-Jaagupi lillepood. Mari Suurväli Lembit Rebane Virve Lohu Lisaks aitasid meie õpilasfirma tegevust meie enda vanemad. Eelkõige saime neilt abi transpordi suhtes. Turundusplaan Toodete müügil panime kõige suurema rõhu laatadel müümisele. Siiski tekkis meil võimalus müüa suur osa enda toodetest Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumile. Ise pakkusime Pärnu-Jaagupi kohalikule lillepoele enda tooteid müügiks, aga sellest keelduti. Hinna kujundamisel arvestasime materjali hinda. Materjali hinnale arvestasime lisaks vastavalt 1-2 eurot. Reklaami enda toodetele tegime visiitkaartide, plakatite ja buklettidega. Lisaks aitas Pärnu- Jaagupi Gümnaasiumi direktor Lembit Rebane meie tooteid reklaamida Pärnu-Jaagupi kooli siseselt. Õpilasfirma struktuur Meie õpilasfirma on olnud algusest peale kolmeliikmeline. Oleme enda ülesannete
Viimastel aastakümnetel tehtud töö selles valdkonnas on olnud ebatõhus ning suurem enamus venelastest ei tunne ennast Eestis rahulolevana. Arusaam, et venelased võiksid koju tagasi minna, kui neile siin ei meeldi on ignorantne ja on iseloomulik paljudele värskelt taasiseseisvunud Eesti poliitikutele, kes üritasid ,,poliitikat" teha. Selle esseega andsime ülevaate vene vähemuse integreerumisest, arutasime erinevate valdkondade kitsaskohti ja pakkusime välja lahendusi, mida võiks tulevikus teisiti ja paremini teha, et kogu integreerumisprotsess ei oleks niivõrd valulik. Eesti integratsioonipoliitika vajab kindlakäelisi muutuseid, mis kindlustaksid vene vähemuse rahulolu, sest lastes asjal nii edasi minna, võib uus pronksiöö lähemal olla, kui me arvame. Kasutatud allikad 1. Analüüs: Vene gümnaasium: kool, kus keegi õppida ei taha. Rajaleidja. Võrgulehel: http://www.rajaleidja
Sihtrühmana oleme planeerinud :Kohalikud LEADER tegevusgrupid organiseerivad III sektori tegevusi tutvustavad reise, Eesti Külaliikumine Kodukant on töötanud välja oma paketid tutvustamaks III sektorit maapiirkonnas. Oleme sealses projektis oma paketi tutvustanud. Maapiirkonna MTÜ-d-kes soovivad tutvuda teiste MTÜ-de tegevustega. Meie tugevuseks on kahe „Aasta küla „olemasolu Põltsamaa vallas. Paketti on kaasatud ka Pajusi Külaselts. Näiteks juulis külastas Järvamaa grupp : Kus pakkusime Pajusi Külaseltsi tegevusi, Lustivere Külaseltsi ning Kamari Haridusseltsi tegevust, külastati Põltsamaa Roosiaeda, Põltsamaa Käsiteokoda ja veinikeldrit . Sellise paketiga ka sisustatud I päevane reis Põltsamaa piirkonda. Septembris külastab piirkonda ,Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse elukestva õppeprojektiga Grundvig , norrakad, poolakad, türklased ja hispaanlased. 8
mälestused Annelinnast. Analüüs: Meenete kohapealt oli mõtekas jagada diplomeid, need läksid ka vanemale grupile peale. Küpsisekotikest vanemad inimesed ei soovinud, need olid pigem nooremate (umbes 11- 13 aastaste teema). Raadioside vahendid toimisid enamjaolt hästi. Vahepeal oli oht, et seadmetel võib aku tühjaks saada, kuid probleem oli milleski muus. Inimesed ei tundunud väga ehmunud olevat, kui neid seadmeid pakkusime. Alguses oli neil pigem teadmatus, kuidas mis ja kellega. Siinkohal oleks pidanud ka tagasisideküsitluses välja tooma punkti, kas inimestele meeldisid need sidevahendid ja kas see tõesti muutis tuuri mugavamaks. Giidi kohapealt muutis mugavamaks, kuna siis ei pidanud giid pingutama oma häält ja üle linnamüra karjuma ja tänu seadmete olemasolule ei läinud kaduma tähtis jutt. Reisisaatja proovis tuuri ajal ka ilma kõrvaklapita olla ja giidi juttu oli raske kuulda isegi kohapeal seistes
hiinakeelset teenindust ja valmistab ette ka hindikeelse teeninduskeskkonna loomist. Eesti ettevõtte jaoks tähendab see lisandunud Hiina ja India päritoluga kliendihaldureid ja kohalikus keeles teenuste pakkumist. «Aasia turud on jätkuvalt kiiresti arenevad ja selle piirkonna vastu tunnevad huvi paljud firmad. Eesti ettevõtte konkurentsieelis on meie valmidus paindlikult klientide pidevalt muutuvate vajadustega kohaneda ja kiiresti reageerida. Esialgu pakkusime Hiina suunal ingliskeelset teeninduskeskkonda, kuid otsustasime turul tõsisemalt kanda kinnitada, milleks olemegi Hiina klientidele loonud omakeelse online-keskkonna ja palganud hiina keelt valdava tippspetsialisti. Samad tegevused ootavad Adcashi ees ka India turul,» ütles Adcashi tegevjuht Thomas Padovani. Hiina on Adcashi jaoks kümnes ja India üheteistkümnes turg. Adcash pakub internetireklaami platvormi, kus klientidel on võimalik reaalajas jälgida reklaamide tulemusel tekkinud
Avatud E-P; 8.00-22.00 Parkimine on tasuta. Parklad on mugavad, saab ostukäruga tuua kaubad otse autosse, et ei peaks kandma raskeid pakke või kotte autoni. Kaupluses müüdavate kaupade sortiment Kopli Kohvik Kohvikus tegelesime peamiselt toitlustusega. Müüsime külma- ja sooja toitu. Lisaks sellele müüsime veel saiakesi, kooke, küpsiseid. Tellimuse peale müüsime kringelid ja torte. Jookidest, aga pakkusime karastusjooke, kohvi, teed, mahla, piima ja keefiri. Maxima Eesti Maximas müüdavate kaupade sortiment on suure ja väga laialdase valikuga. Suure sortimendiga on salatid, pagari-ja kondiitritooted, maiustused, maitseained, joogid k.a. alkohoolsed joogid, kui ka piimatooted. Kõige suurem sortiment on Maxima oma toodetel( Maxima Favorit, Optima Linija, Eclogica, Meistrite kavliteet ). Firmadest oli laiem sortiment Hagari, Fazer, Kalevi tooted ja Aura
pakke või kotte autoni. Ning parklad muudavad Kaubamaja külastamise aastaringselt mugavaks ja meeldivaks. 2.4. Kaupluses müüdavate kaupade sortiment Kopli Õpperestoran Õpperestoranis tegelesime peamiselt toitlustusega. Müüsime külma- ja sooja toitu. Lisaks sellele müüsime veel saiakesi, kooke, küpsiseid. Ja ka tellimuse peale müüsime kringelid ja torte. Jookidest, aga pakkusime karastusjooke, kohvi, teed, mahla, piima ja keefiri. Tartu Kaubamaja Kaubamaja müüdavate kaupade sortiment on suure ja väga laialdase valikuga. Suure sortimendiga on salatid, pagari-ja kondiitritooted, maiustused, maitseained, joogid k.a. alkohoolsed joogid, kui ka piimatooted. Firmadest oli laiem sortiment Hagari, Fazer, Kalevi tooted ja Aura. On ka pakkuda igasuguseid huvitavaid ajalehti kui ka ajakirju-igale vanusele. Kui ka müüakse potitaimi
2) Enamik noori suhtuvad homoabieludesse ja nende seadustamisesse tolerantselt 3) Noored arvavad, et seksuaalorientatsiooni pärast ei tuleks kedagi diskrimineerida 4) Kuna ühiskond on piisavalt kirju, siis noortel on selliseid sõpru ja on mõistliku suhtumisega Analüüs: Küsitlusele, mille seadsime üles Facebooki, vastas kokku 100 inimest. Vastajate hulgas oli 72 naissoost vastajat vanuses 12-43, 28 meessoost vanuses 14-43. 72% naisi ja 28% mehi. Esimese küsimusena pakkusime varianti, et üldse vastajate meelsust teada saada. Võimalus oli ka kommenteerida oma arvamust. 1. Üldiselt jaotuvad inimesed oma hoiakutes samasooliste suhete kohta kolmeks: A) need, kes on kategooriliselt samasooliste suhete vastu B) need, kellel ei ole selget poolt/vastu seisukohta välja kujunenud C) need, kes suhtuvad sallivalt. Millise jaotuse alla liigitaksid end sina? Põhjenda. Vastusevariandi A ehk samasooliste suhete vastaseid oli 7 vastanut ehk 7% vastanutest (naisi 1, mehi 6).
Ettevõtte on oma tegevust alustatud 2008 a. kevadel aprillikuus ning on loodud erakapitalil. Eesti turul on tegutsetud tänaseni al. 2008 – 2015 perioodis, kokku üle kuue aasta. Ettevõte pakub eesti siseses keskkonnas toitlustusteenus. Esmane tegevus sai alguse ideest pakkuda toitlustusteenust catering- teenusena üle Eesti meelelahutuslikel üritustel. Sellest tulenevalt oli kahe aasta tegevus suures plaanis hooajaline ehk perioodiline, kus pakkusime teenust vaid kevadest- sügiseni (laadad, suurüritused Lauluväljakutel nagu Õllesummer, Laulupidu, Kontserdid, Spordiüritused jms). Sügisest- kevadeni hooajal sai teenust pakkuda vaid piiritletul kujul. Seda eelkõige ettetellitud teenuse näol (sünnipäeva peo korraldamist, kohvipausid- seminarid jms.) Senised suuremad ettevõtmised olid olnud osaleda suurüritusel Õllesummer 2008 ja Õllesummer 2009 k.a üleeestilised väiksemad avalikud üritused nagu näiteks
meie asend tasakaalustada mitme suurriigi mõju, nii et ükski neist ei kujuneks määravaks. Lisaks võetakse tavaliselt arvesse ka kultuurilist lähedust või võõrust. Me teame, et ajaloo jooksul on Eesti ala pärast lahinguid löönud eelkõige Saksamaa ja Venemaa. Vaid ajuti sekkusid sellese võitlusse ka Poola ja Rootsi - nimelt siis, kui nad olid suurriigid. XIX sajandil ja XX algul, kui Britannia valitses meresid, pakkusime huvi ka Suurbritanniale - kui teda ümbritsevate merede idapoolseim sopp. Nende ajalooliste survete mõjul on Eestit arvatud küll Kesk-, küll Ida-, küll Põhja-Euroopasse, vahel aga ka Läänemeremaade hulka. Põhja-Euroopasse kuulumine, millist lahendust propageeris Edgar Kant, meeldiks meile endile kõige rohkem, kuid see võimalus on juba peaaegu 300 aastat ajast ja arust. Kunagi kuulusime me tõesti Rootsi kuningriiki
Järgmisel varahommikul alustasime koridori paigutamist. Alumine korrus oli väga hubaselt sisustatud. Siis läksime ülemist korrust sisustama. Me alustasime magamistoast. See oli juba päris suur pähkel. Selle peale läks kõvasti üle kolme tunni. Kell oli juba 16.27, kui me sellega lõpetasime. Siis alustasime vahetoaga. Selle peale läks veidi üle tunni aja. Siis läksime vannituba sisustama. Seal saime tunniga hakkama. Aias vaatasime ka natuke ringi ja maja oligi elamiseks valmis. Me pakkusime kõigile töölistele kartuliputru, pitsat ja külma limonaadi. Kella poole kümne paiku olime Andresega kahekesi. "Oh, küll ma olen väsinud. Aga tulemus on suurepräane! Ai! Mu pea ja jalg valutavad küllaltki palju. Ma peaksin vist puhkama minema," rääkisin väga kurnatuna, aga rõõmsana. "Jah, sa näed tõesti halb välja," ütles Andres väga mõistvalt. Ma läksin üles. Võtsin kapist riided ja läksin dusi alla. Pärast dusi all käiku läksin riideid
