Reaktiivliikumine Reaktiivliikumine on selline liikumine, mida põhjustab kehast eemale paiskuv keha osa. Kui eemale lendava keha osa liikumissuund läbib keha massikeset, on reaktiivliikumine kulgemine. Reaktiivliikumist kasutatakse rakettide lennutamisel kosmosesse, aga seda kasutavad ka mõned loomad liikumiseks, näiteks seepia. Raketi korral on keha (raketi) osaks sellest suure kiirusega väljalendav kütuse põlemisprodukt kuum gaas. See põhjustab raketi liikumise vastassuunas. Raketi kiiruse saab leida impulsi jäävuse seaduse abil. Süsteemiks, mille kohta me seda seadust
Lennuki peamised osad on tiib, kere, kiil, stabilisaator, jõuseade ja telik, sõjalennukitel on ka relvastus. Otstarbe järgi liigitatakse lennukeid sõjalennukiteks, transpordilennukiteks, õppe- ja treeningulennukiteks ning eriotstarbelisteks lennukiteks. Viimaste hulka liigituvad näiteks sanitaar-, põllumajandus-, tuletõrje- ja aerofotolennukid Mis on reaktiivliikumine? Reaktiivliikumine on selline liikumine, mida põhjustab kehast eemale paiskuv keha osa. Kui eemale lendava keha osa liikumissuund läbib keha massikeset, on reaktiivliikumine kulgemine. Reaktiivliikumist kasutatakse rakettide lennutamisel kosmosesse, aga seda kasutavad ka mõned loomad liikumiseks, näiteks seepia. Raketi korral on keha (raketi) osaks sellest suure kiirusega väljalendav kütuse põlemisprodukt – kuum gaas. See põhjustab raketi liikumise vastassuunas. Raketi kiiruse saab leida impulsi jäävuse seaduse abil. Süsteemiks, mille
asuvate kõrverakkude mürk on saakloomale surmav. Hüdra paljunemine · Kevadest sügiseni sigib hüdra pungumise teel. · Suguliselt sigib hüdra sügisel. · Hüdrad on lahksugulised loomad emasloomas arenevad munarakud, isasloomas seemnerakud. Pilte hüdrast Meduus ujuv ainuõõsne loom · Meduusid on laia kumera kehaga ujuvad loomad, kes elavad meres. · Nad liiguvad edasi oma laia keha järsult kokku tõmmates. · Keha alt välja paiskuv vesi lükkab looma edasi. · Läänemeres elab meduus meririst ehk millimallikas. Meriristi ehitus (1) Meriristi ehitus · Täppsilmad valguse tajumiseks. · Saaki püüavad nad kombitsate ja suu ümber paiknevate pikkade jätkete ehk suusagaratega. Meriristi areng Pilte meduusidest Meriroosid · Meriroosid on troopikameredes elavad, lilleõisi meenutavad polüübid. · Meriroosid elavad merepõhjas üksikult kivide ja kaljude külge kinnitunult.
24.Hõõrdejõu suund on vastupidin liikumis suunale. 25.Seisuhõõrdumine(mingi jõud püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale) Liugehõõrdumine(keha liigub ning libiseb mööda teise keha pinda) 26. Hõõrdumine on väga vajalik, näiteks ei saaks ilma hõõrdejõuta masinad alustada liikumist ega pidurdada. Rattad küll pöörleksid, kuid jääksid paigale (nagu auto libedal jääl). Masinates aga mõjub hõõrdumine ka kahjulikult, sest masinaosad kuluvad ja muutuvad tuliseks. 27. Hõõrdejõudu saab vähendada kokkupuutuvaid pindu vähendades ja määrde lisamisega hõõrduvatele pindadele.(kiiksuva ukselingi õlitamine). Hõõrdejõu suurendamine kontramutri või vedruseibiga. Kontramutter tekitab keermesliites täiendava pinguse ja hõõrdumise. Vedruseib vähendab vibratsiooni mõju keermesliites. 28.Dünamomeetri abil. 29. Hõõrdejõud võrdub hõõrdeteguri ja rõhumisjõu korrutisega. Fh = µ N Fh on hõõrdejõud, µ l (müü) on hõõrdetegur ja N rõhumisjõ...
vulkaanist kaugel. Antiikkirjanduses on Etnat rohkesti käsitletud. Vergiliust matkivas luuletuses "Etna", mis ilmus enne aastat 79, on püütud vulkanismi loodusteaduslikult seletada. Etna purse Esimese Sitsiilia sõja ajal 396 eKr olevat sundinud kartaagolased loobuma plaanist rünnata Sürakuusat. Etna kraater Kõrgus 3330 m Asukoht Sitsiilia, Itaalia Koordinaadid 37° 44 3 N, 15° 0 16 E Tüüp Kihtvulkaan Purskas viimati 2011 Mõju inimestele Vulkaanipursetest õhku paiskuv tolm ja gaasid blokeerivad päikesevalguse jõudmist maapinnani ning võivad mitme aasta jooksul temperatuure alandada. Inimesed on läbi ajaloo olnud vulkaanidega tihedalt seotud, sest nende ümbruses levivad viljakad mullad. Samuti on leidnud kasutamist näiteks vulkaaniline kivim obsidiaan, mida kasutati lõikeriistadena. Ka tänapäeval on vulkaanid ja nende uurimine olulised, sest nendega on seotud paljud maavarad
•Impulsi jäävust väljendab valem: Δ(m1*v1+m2*v2)=0 Põrked •Põrge – on liikuvate kehade kokkupuutel toimuv lühiajaline vastastikmõju Ideaalse gaasi rõhk •Ideaalne gaas – koosneb elastselt põrkuvatest mõõtmeteta molekulidest •Gaasi rõhk on tingitus impulsi muutusest molekulide põrgetel 2. Impulsi jäävus looduses ja tehnikas Reaktiivliikumine •Reaktiivliikumine – liikumine, mille tekitab kehast eemale paiskuv keha osa •Impulsi jäävuse seaduse oluline rakendus Pöörlemishulga jäävus •Pöördliikumist iseloomustab pöördimpulss ehk impulsimoment •Impulsimoment sõltub massist, raadiusest ning nurkkiirusest •Impulsimoment: L = bmr2ѡ 3. Mehaaniline energia Töö ja energia •Töö – keha või kehade süsteemi mehaanilise oleku muutmise protsessi kirjeldav suurus •Tähis: A •Töö on võrdne liikumise sihilise jõu komponendi ja teepikkuse korrutisega. Valem: A = Fs*cosα
1.Dünaamika uurib liikumise tekkepõhjusi ja seda, kuidas keha liikumine ühe või teise ,õju tagajärjel muutub. 2. Newtoni I seadus: vastastikmõju puudumisel või tasakaalustamisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Nimetatakse ka inertsiseaduseks. Newtoni II seadus: kehale mõjuv jõud on võrdne keha massi ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega. a= F/m ehk F=m*a. Ühik on 1N. Newtoni III seadus: kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed ja vastassuunalised. Neid jõud ei tasakaalusta teineteist, sest nad on rakendatud erinevatele kehadele. F1=F2, m1a1=m2a2 ehk m1/m2=a2/a1. 3. Inertsus on keha omadus püüda säilitada oma liikumise kiirust. Massiühik on 1 kilogramm. Inerts on nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. Mass on keha inertsuse mõõduks. 4. Ülemaailmne gravitatsiooniseadus: kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöö...
tekkivad gaasid. Enne starti on paigalseisva raketi ja selles sisalduva kütuse impulss null. Kui nüüd kütuse põlemisel tekkivad gaasid ühes suunas välja lendavad, hakkab rakett ise vastassuunas liikuma. Muidu ei jääks raketist ja gaasidest koosneva süsteemi koguimpulss ju nulliks. Nii tekibki raketi reaktiivliikumine. Reaktiivliikumiseks nimetatakse liikumist, mille tekitab kehast eemale paiskuv keha osa.Kasutatakse Newtoni kolmandat seadust. 2. Raketi kiirus .vr = -mk/mr *vk raketi kiirus võrdub -tekkiva gaasi mass jagatud raketi massiga ja korrutada see jagatis gaaside väljumise kiirusega 3. Tööks nimetatakse keha või kehade süsteemi mehaanilise oleku protsessi kirjeldavat suurust.vibu vinnastamine,puu otsa ronimine 4
Molaarne konsentratsioon- kui palju on molekule ruumala ühikus Ideaalse gaasi rõhk sõltub: *molekulide massist m0 *molekulide konsentratsioonist n *molekulide liikumiskiirusest v P=mnv2/3 6. Millega võrdub impulsi muutumise kiirus? (õp 4.7) Impulsi muutumise kiirus võrdub JÕUGA F=impulss/aeg 7. Reaktiivliikumine Reaktiivliikumine- liikumine, mille tekitab kehast eemale paiskuv kehaosa 8. Millest või kuidas sõltub reaktiivkiirus? (valem 4.9). Ül. 5.13, 5.14 Reaktiivkiirus sõltub: mr-raketi mass, mk-kütuse mass, vk-kütuse välja laskmise kiirus Vr=-mk/mr*vk Mida suurem erinevus masside vahel, seda suurem kiirus ,,-,, vastasuunalised 9. Too näiteid elust reaktiivliikumise kohta? (õp 78 viimane lõik) Näited: kalmaarid, meduusid, rannakarbid liiguvad edasi imetud vee kiirel väljasurumisel 10
7. Kui keha mass on m ja kiirus v, siis keha kineetiline energia on a. Mv2 b. (mv)/2 c. Mv d. m v2 / 2 8. Ühtlaselt pöörleval kettal on putukas. Kui putukas roomab pöörlemistsentrist ketta ääre poole, siis (mitu) a. putuka joonkiirus väheneb b. Putuka joonkiirus Suureneb c. Putuka nurkkiirus väheneb d. Putuka nurkkiirus sureneb 9. Milliste alljärgnevate näidete korral on tegemist reaktiivliikumisega? (liikumine, mille põh kehast eemale paiskuv keha osa) (mitu) a. kiirkaater sõidab jõel b. Õhust tühjaks jooksev õhupall lendab toas ringi c. Suusataja tõukab ennast keppidega edasi d. Rakett liigub kosmoses 10. Suletud e isoleeritud süsteemi korral (mitu) (mehaaniline koguenergia on jääv) a. süsteemile mõjuvate välisjõudude summa on konstantne b. Süsteemile mõjuvate välisjõudude summa on 0 ??? c. Süsteemi koguimpulss on konstantne d. Süsteemi koguimpulss on 0
Reaktiivliikumine Impulsi jäävuse seaduse üheks huvitavaks ning oluliseks rakenduseks on reaktiivliikumine (re- + activus -- ladina k vastu + tegutsev), mida kasutatakse nii tehnikas kui ka mõne looma poolt looduses. Selleks et paigalt liikuma pääseda, on vaja vastastikmõju -- teist keha, millest end eemale tõugata, nii et see vastavalt Newtoni III seadusele sama suure jõuga vastu mõjuks. Reaktiivliikumiseks nimetatakse liikumist, mille tekitab kehast eemale paiskuv keha osa. Olgu raketikesta ja selles asuva aparatuuri ning meeskonna mass mr, kütuse ja sellest tekkivate gaaside mass mk ning gaaside väljapaiskumise kiirus vk. Et algul on rakett paigal ja impulss null, saame impulsi jäävuse seaduse välja kirjutada järgmiselt: Avaldame siit raketi kiiruse Sellest valemist näeme, et rakett liigub gaaside väljapaiskumisele vastassuunaliselt (miinusmärk!) ja kiirus on seda suurem. Esimese reaktiivliikumise põhimõttel töötava seadme ehitust on
8.Impulss, impulsi jäävuse seadus; reaktiivliikumine. Impulss- e. liikumishulk on vektoriaalne suurus, mille suund ühtib kiirusvektorti suunaga, impulss sõltub keha massist, võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega: p=mv Impulsi jäävuse seadus- suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. m1v1+m2v2= m1v1'+m2v2' või p1+p2=p1'+p2' Reaktiivliikumine- liikumine, mille põhjustab kehast eemale paiskuv kehaosa. Paigalolekus on raketikesta ja kütuse koguimpulss 0; 0=mrvr+mkvk (r- rakett, k- kütus); mrvr=- mkvk; vr= -(mk/mr)vk. Mida suuremat raketi kiirust tahetakse, seda suurem peab olema kütuse mass.
muude keskkonnastressoritega nagu õhusaaste ja kemikaalid. Selline olukord võib esineda eriti linnapiirkondades, kus enamik neist stressoritest mõjub koos. Õhusaaste kahjustab inimeste tervist ja keskkonda.Õhu hea kvaliteet on eluliselt tähtis kõigile elusorganismidele.Kui õhk on saastatud, võib see põhjustada nii inimestele kui ka loomadele kõik võimalikke tervisehädasid.Õhusaastel on kolm peamist allikat:transport, paiksetest reostus allikatest õhku paiskuv heide ja elektritootmisetulemusel tekkiv heide. Õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- ja lämmastikühendid happeid, mis langevad tagasi Maale. See kahjustab metsi, veekogude elustikku, kultuuriväärtusi jm. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses antisanitaarsed olud ning veereostus.Üheks suurimaks veereostuse tekitajaks on nafta tootmine,mis on eriti ohtlik arktilistes vetes , kuid ressursside ammendumise järel nafta kaevandumine just sinna kandubki
kehade igasugusel vastastikmõjul jääv [m 1v1 - m2v2 = m1v1 ' + m2v2 '] Elastne põrge - kehad jäävad pärast põrget lahku Mitteelastne põrge - kehad jäävad kokku Gaasi rõhk tekib molekuli põrgetest vastu anuma seina Kontsentratsioon - osakeste arv ruumalaühikus [m -3] F = 1/3 m0 n S deltat v2 Rõhk [1/3 m0 n v-2] - molekulaarkineetilise energia põhivõrrand Reaktiivliikumine - liikumine, mille tekitab kehast eemale paiskuv kehaosa Hõõrdejõud/takistusjõud - jõud, mis takistab keha liikumist või liikuma hakkamist, hõõrdejõud on vastupidine keha liikumise suunale Seisuhõõrdejõud - suurem, kui liugehõõrdejõud [F h = -F] Liugehõõrdejõud [Fh = müü * N; N = mg] Veerehõõrdejõud - tunduvalt väiksem, kui liugehõõrdejõud. Tehnikas üritatakse minna liugehõõrdejõult veerehõõrdejõule (laagrite kasutamine) Vedelikhõõre - takistusjõud on hästi suur, aga seisuhõõrdejõud 0
jääv. Takistusjõud on jõud, mis tõttu keha aeglustub teatud keskkonnas. 2 Nt. Vees,gaasis. 2 valemit Ft= β∗v | Ft= β∗v Jõu impulss F= m1 v 1' −m1 v 1 t Hooke seadus – Kehas tekkiv elastusjõud on võrdeline keha deformatsiooni suurusega Fe=k ∆ l Impulss – keha massi ja kiiruse korrutis p=mv ühik kg*m/s Reaktiivliikumine- liikumine, mille tekitab kehast eemale paiskuv kehaosa. Dünaamika alus- Dünaamika aluseks on Newtoni 3 seadust. (inerts- nähtus , inertsus – omadus).Nähtust, kus kõik kehad püüavad oma kiirust säilitada nim. Inertsiks. Jõud on keha vastastikmõju iseloomustav suurus.Jõud on vektoriaalne suurus. Jõu mõõtmine 1) deformatsiooniga F a= 2)kiirenduse kaudu m Gravitatsioonijõud Seaduse Sõnastus: 2 punktmassi tõmbavad teineteist
inimkond on suudab juba praegu potentsiaalseid ohustajaid purustada või Maast kõrvale juhtida, kui nad õigel ajal üles leitakse, näiteks satelliidi teel juhitavate tuumarakettide abil. NASA on loonud eriprogrammi NEO, mille töötajad jälgivad kõiki enam kui kilomeetrise läbimõõduga kosmilisi esemeid Maa lähistel või orbiidil, mis meie koduplaneeti kokkupõrkega ähvardavad Väikseimat kokkupõrkeohtu kujutab praegu vaid üks Maale lähenev asteroid aastal 2101 atmosfääri paiskuv tolm, kliimamuutused kaasneb nälg, epideemiad ja muud hädad, tsunami
nende massida korrutisega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. 11. Mida näitav rõhk ja mis on selle ühik? V:Rõhk näitab, kui suur rõhumisjõud mõjub ühikulisele pindalale. 12. Impulsi jäävuse seadus V: Väliste mõjude puudumisel on süsteemi koguimpulss sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv e. muutumatu. 13. Kirjelda reaktiivliikumist. V: Reaktiivliikumise tekitab kehast eemale paiskuv keha. 14. Kineetiline ja potentsiaalne energia V: Kineetliline e. liikuva keha energia (Ek=mv2/2) ja potentsiaalne e. paigal seisva keha energia (Ep=mgh). 15. Mehaaniline koguenergia V: Kineetilise energia ja potentsiaalse energia summa. 16. Energia jäävuse seadus V: Suletud süsteemi koguenergia on muutumatu e. jääv. 17. Töö ja võimusus. V: Mehaanilist tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja selle jõu mõjul keha liigub (A=Fs cos)
1. Mis on füüsika ja mida ta uurib? Füüsika on üks fundamentaalsem täppisteadus, mis on aluseks enamustele teadustele, Füüsika on loodusteadus, mis uurib täppisteaduslike meetoditega mateeria põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid. 2. Mis on mateeria põhivormid? Mateeria põhivormideks on aine ja väli. 3. Mis on mateeria? Kõike, mis maailmas reaalselt eksisteerib, mida me võime meeleorganite abil aistida 4. Mis on loodusnähtus? Igasugust mateeria muutumist nimetatakse loodusnähtuseks. 5. Mis vahe on vaatlusel ja katsel? .Vaatluse käigus uurija ainult jälgib ning mõõdab, toimuvasse sekkumata. .Kui ta aga uuritava nähtuse ise esile kutsub või vahepeal tingimusi muudab, on tegemist katsega. 6. Millised on 3 reeglit füüsikaliste suuruste matemaatiliste tehete sooritamisel. 1. Liita või lahutada saab ainult samaliigilisi suurusi. 2.Füüsikaline suuruste korrutamisel või jagamisel saadakse uus...
Nende sugurakud arenevad kehapinnale moodustuvates kühmudes. Seemnerakk ujub emaslooma juurde ja viljastab munaraku, mis kattub paksu kestaga. Peale viljastumist sureb emasloom ja muna kukub veekogu põhja. Vette jäänud viljastunud munarakust areneb kevadel uus hüdra. Meduus Vastupidiselt hüdrale ujuvad meduusid vees vabalt ringi. Neil on lai, kumer keha. Nad elavad meredes. Ujuvad nad oma keha järsult kokku tõmmates ja keha alt välja paiskuv vesi lükkab looma edasi. Toituvad nad väikestest kaladest ja väikestest veeorganismidest. Meduusid on lahksugulised loomad. 4 Meririst Meririst on Läänemeres elav meduus, keda hüütakse ka millimallikaks. Tal on vihmavarju kujuline keha, mille läbimõõt võib olla 5-40 cm. Oma nime on ta saanud oma sugunäärmete ristiasetumise pärast. Ta kehaõõs on kanaliteks moondunud. Keha servas on palju kombitsaid, täppsilmi ja teisi meeleelundeid.
anda ikka ja jälle oma parima, olgu selleks kasvõi pühapäev. Olenemata tulemusest, on nad kõik omamoodi püüdlikud ja siirad inimesed, kaasaarvatud üheksakümneaastane vanatädi. Kogu loo kestel püsib pinge, mis väljendub koomiliste ahelsündmuste paratamatuses ja mida Jaan ja Margit ei suuda kõigest hoolimata peatada. Tekib omamoodi keeris tänapäeva ja mineviku vahel, sulades arusaamatuks segaduseks, millele järgneb paljutähenduslik veevärgist paiskuv tsunami. Lugu esitatakse ilmselgelt kronoloogilises järjekorras, nagu seda nägid Jaan ja Margit. Hommiku kurjakuulutavad sündmused on alles algus. Sündmuste kujundamise juhtrolli võtab aga peagi üle kardetud vanatädi, kes pea-aegu reaalsust eirates asub ohjeldamatult ja kergelt seoseid leides mälestusi jutustama, põhjustades olevikus segaduse (keskpaik). Just siis kui me arvame, et enam hullemaks minna ei saa saabub katastroofiline üleujutus (lõpp).
ähvardavad nii inimkonda kui keskkonda. Lähtuvalt avaldumisviisist jagatakse need kaheks keskkonnaprobleemid ning sotsiaalprobleemid. Kuid millised need põhilised mured on, mis on neid põhjustanud, ning kuidas oleks võimalik globaalprobleeme lahendada? Inimkonna majandustegevuse kõige tõsisemaks tagajärjeks võib lugeda globaalset soojenemist ehk planeedi keskmise temperatuuri tõusu. Kliimasoojenemise üheks põhjuseks on fossiilsete kütuste tarbimisel õhku paiskuv saaste, näiteks süsihappegaas. Fossiilseteks kütusteks on nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi ning turvas. Eriti palju paiskavad õhku saastet erinevad tehased ning samuti ka igapäevaselt kasutatavad autod. Seega võib öelda, et vastutajateks oleme me kõik. Teisteks kliimasoojenemise põhjusteks on metsade vähenemine ning kõrbestumine intensiivse põllumajanduse tagajärjel. Viimane neist on eriti levinud just arengumaades, kus
SISSEJUHATUS Valisin enda refereeritavaks teemaks reaktiivliikumise, sest antud teema on huvitav ning nõuab detailset käsitlust. Samuti leidus reaktiivliikumist tutvustavaid andmeid nii internetis kui ka raamatukogus, mille tõttu tundus referaadi koostamine piisavalt asjakohane, ning on olemas ka isiklik huvi uurida reaktiivmootoreid, nende ehitust ja reaktiivliikumisega seonduvat. Reaktiivliikumine on selline liikumine, mida põhjustab kehast eemale paiskuv gaasi- või vedelikujuga, mis avaldub vastumõjuna ehk reaktiivjõuna. Kui eemale lendava joa liikumissuund läbib keha massikeset, on reaktiivliikumine kulgemine. Reaktiivliikumist kasutatakse rakettide lennutamisel kosmosesse, aga seda kasutavad ka mõned loomad liikumiseks, näiteks seepia. 1.REAKTIIVJÕUD Oletame, et nullilähedase ajaga t väljub düüsist ainekogus massiga m. Kui ta saavutab
36 liikumine-kehade või osakeste asukoha pidev muutumine aja jooksul 37 ühtlane liikumine-keha või masspunkti liikumine, mille puhul keha massikese või masspunkt läbib liikumise kestel mis tahes võrdseteajavahemike jooksul võrdsed teepikkused 38 mitteühtlane liikumine-punktmassi või jäiga keha või kehade süsteemi massikeskme niisugune liikumine, mille korral kiirusvektor muutub 39 reaktiivliikumine-selline liikumine, mida põhjustab kehast eemale paiskuv keha osa. Kui eemale lendava keha osa liikumissuund läbib keha massikeset, on reaktiivliikumine kulgemine 40 liikumise suhtelisus-liikumine on suhteline, sest ta oleneb mille suhtes teda võrrelda 41 mass-füüsikaline suurus, inertsuse mõõt ja väljendab keha võimet tõmmata ligi teisi kehi ehk osaleda gravitatsioonilises vastastikmõjus 42 momentide reegel-keha, mis võib pöörelda ümber liikumatu telje, on tasakaalus siis, kui
Mehaaniline liikumine Taustsüsteem. Koordinaadid. Raadiusvektor. Tehted vektoritega. Liikumisvõrrand. Trajektoor. Kulg- ja pöördliikumine. Nihe ja teepikkus. Nurknihe. Ainepunkt-mõnikord võib liikumise uurimisel jätta kehade mõõtmed arvestamata: siis kui need on palju väiksemad kõikidest teistest mõõtmetest, millega antud ülesandes on tegemist. Ainepunkti asukoha ruumis saab määrata raadiusvektori r abil. Punkti liikumisel muutub vektor r üldjuhul nii suuruse kui ka suuna poolest. Taustsüsteem- taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja aja arvestamise alghetk mood. taustsüsteemi. Koordinaadid Keha koordinaadid võimaldavad määrata tema asukohta ruumis. Liikumise kirjeldamisel tuleb arvestada ka aega. Raadiusvektor- Punkti raadiusvektoriks nimetat. koordinaatide alguspunktist antud punkti tõmmatud vektorit . Raadiusvektor r määrab üheselt punkti asukoha ruumis. Vektoriks nim. sellest liiki suurust nagu nihe, s. o. suurus, mida iselo...
Keha kiirendus on vordeline mojuva jouga ja poordvordeline massiga Newtoni III seadus Kahe keha vahel mojuvad joud on suuruselt vordsed, kuid vastassuunalised Impulsi jaavuse seadus- Suletud susteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastasmojul jaav Elastne porge: peale porget liiguvad kehad eraldi, kehad sailitavad endise kuju Mitteelastne porge: peale porget liiguvad kehad koos, kehad deformeeruvad Reaktiivliikumine on liikumine, mille pohjustab kehast eemale paiskuv keha osa. Voimsus on ajauhikus tehtud too. Tood tehakse siis, kui kehale mojub joud ja keha liigub Energia jaavuse seadus: Energia ei teki ega ei kao, voib vaid muunduda uhest liigist teise Kineetiline energia vordub tooga, mis tuleb teha, et keha massiga m panna liikuma kiiru- sega v. Raskusjou potentsiaalne energia vordub tooga, mis tuleb teha, et tosta keha massiga m korgusele h Mehaanilise energia jaavus: suletud susteemi mehaaniline koguenergia on jaav
mass(1kg), v-kiirus(1m/s). Tähis p, ühik 1kg*m/s. 2)Jõuimpulss- on võrdne keha impulsi muuduga. Ft = mv 3) Impulss on jääv suletud süsteemides, kus kehad on vastastikmõjus ainult omavahel. Impulsi jäävuse seadus: suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. p + p + ... + p = const m1v1 + m2v2 + ... + mnvn = m1v1 + m2v2 + ... + mnvn 4)Reaktiivliikumiseks nim liikumist, mille põhjustab kehast eemale paiskuv keha osa.Reaktiivliikumise kiirust vk saab hinnata, kui on teada keha mass mk, keha osa mass mko ja keha osa kiirus vko: vk=-mko/mk*vko. Miinusmärk valemis näitab, et keha osa ja keha kiiruse suunad on vastupidised. 5)Tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul liigub. Sirgliikumisel on töö võrdne kehale mõjuva liikumisesuunalise jõu ja selle jõu mõjul läbitud teepikkuse või nihke korrutisega: A=F*s. Töö on skalaarne suurus
Reaktiivliikumine • Impulsi jäävuse seaduse üheks huvitavaks ning oluliseks rakenduseks on reaktiivliikumine (re- + activus – ld 'vastu + tegutsev'), mida kasutatakse nii tehnikas kui ka mõne looma poolt looduses. • Rakett hakkab liikuma tänu sellele, et selle ühest otsast paisatakse läbi spetsiaalse ava (düüsi) suure kiirusega välja kütuse põlemisel tekkivad gaasid. • Reaktiivliikumiseks nimetatakse liikumist, mille tekitab kehast eemale paiskuv keha osa. Kokkuvõte, küsimused. • Reaktiivliikumine- Reaktiivliikumiseks nimetatakse liikumist, mille tekitab kehast eemale paiskuv keha osa. • Kuidas saab õhupalli ilma kõrvaliste vahenditeta lendama panna? • Mis juhtub, kui tugeva joaga aiakastmisvoolik käest lahti pääseb? Gravitatsioonijõud ja gravitatsiooniseadus • kaks punktmassi tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ning
võib ka kalamaimust jagu saada sigimine 1)Kevadest sügiseni sigib hüdra pungudes.hüdra keha välispinnale moodustab pung mis hakkab kasvama.2)suguliselt sigib ta sügisel.siis arenevad tema kehas sugurakud. MEDUUS kehaehitus Lai kumer keha mis meenutab vihmavarju Liikumine Meduusid liiguvad oma keha järsult kokku tõmmates.keha alt välja paiskuv vesi lükkab looma edasi. Paljunemine Tema elutsüklis on nii meduusi-kui ka polüübistaadium VIHMAUSS Kehaehitus Vihmaussi keha toestab nahklihasmõik,mis koosneb epiteelist ja lihaskihtidest Liikumine Liikumiseks kasutab vihmasuss ringlihaseid ja pikilihaseid paljunemine Kahks vihmaussi paarituvad et vahetada
In imesed ega ümbrus õnnetuses kahjustad ei saanud. Tsistern sisaldas 17 tonni freoon -12 't . 46-tonnise täismassiga veok vajus kurvilisel teel peale vastassuunas sõitnud volgale. Teelõigul, kus õnnetus toimus oli selli se kaaluga autodel sõitmine keelatud. Freoonid on plahvatusohtlikud, kuna rõhu äkilisel langemisel aurustub vedel freoon välkkiirelt. Võib kujutleda, milline oleks olnud õnnetuse suurus, kui mahuti oleks tõepoo lest purunenud. Äkiliselt ja suures koguses laiali paiskuv freoon võib põhjustada ka udulaadse nähtuse, 10 Osooni olukord ja seda mõjutavad tegurid autor:aErkki Eessaar vormistas: Merlin-hans Hiiekivi BT I
asendit. Masskeskme liikumise kiirus: Punktmasside süsteemi masskeskme kiirendus võrdub kõikidele punktmassidele mõjuvate resultantjõudude summaga. Masskeskme liikumise teoreem. Kui mingile kehade süsteemile ei mõju väliseid jõudusid või need mõjud tasakaalustuvad, siis süsteemi masskese seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 10.Reaktiivliikumine. Reaktiivliikumine on selline liikumine, mida põhjustab kehast eemale paiskuv keha osa. Kui eemale lendava keha osa liikumissuund läbib keha massikeset, on reaktiivliikumine kulgemine. Reaktiivliikumist kasutatakse rakettide lennutamisel kosmosesse, aga seda kasutavad ka mõned loomad liikumiseks, näiteks seepia. Raketi korral on keha (raketi) osaks sellest suure kiirusega väljalendav kütuse põlemisprodukt kuum gaas. See põhjustab raketi liikumise vastassuunas. Raketi kiiruse saab leida impulsi jäävuse seaduse abil. Süsteemiks, mille kohta me seda
(näiteks ei arvestata hõõrdejõude). Impulsi jäävuse seadus võimaldab kirjeldada mitmeid põrgetega seotud nähtusi ja reaktiivliikumist. Absoluutselt mitteelastsete kehade põrkeks nimetatakse sellist põrget, kus kehad liiguvad pärast põrget ühesuguse kiirusega, moodustades uue keha. Sellise põrke puhul kehtib ainult impulsi jäävuse seadus. Reaktiivliikumiseks nimetatakse liikumist, mille põhjustab kehast eemale paiskuv keha osa. Reaktiivliikumise kiirust vk saab hinnata, kui on teada keha mass mk, keha osa mass mk0 ja keha osa kiirus vk0; vk=-mko/mk*vk0 Vektorite skalaarkorrutist saab rakendada näiteks töö arvutamisel füüsikas, kui kehale mõjub jõud F ning selle jõu mõjul teeb keha nihke s, siis jõu F mõjul tehtud töö leitakse valemiga A = F*s*cosα ,kus α on nurk vektorite F ja s vahel. 15. MUUTUVA JÕU TÖÖ. TEINE KOSMILINE KIIRUS. VÕIMSUS
1. Suuremate tõstekõrguste saamiseks ühendatakse pumba töörattad järjestikku. qüld = q , q on ühe astme tootlikkus ja püld = np , kus n on astmete arv ja p on ühe astme surve. 2. Suuremate vooluhulkade saamiseks rakendatakse pumba töörattad paralleeltööle, kus mõlemast töörattast suunatakse vesi ühisesse spiraalkambrisse. qüld = n Q ja püld = p 30 Sektsioonpumbas on kõik töörattad ühtepidi ning töörattast paiskuv vesi juhitakse järgmisse juhtaparaadi kaudu. Juhtaparaadil on töörattaga võrreldes vastassuunalised labad , mis vähendavad keeriseid töörattasse voolus. 31 Küsimus 12. Tsentrifugaalpumpade ekspluatatsioon: käivitamine, teenindamine tööajal, reguleerimise võimalused, pumba põhilised rikked ja nende kõrvaldamine. Pumba töö analüüs karakteristikute järgi.
Tulemus näitab, et kahest kehast koosneva suletus süsteemi impulss ei muutu. Saab näidata, et selline tulemus kehtib ka suurema kehade arvu korral. Eelnevat arutluskäiku ei tohi pidada selle tõestuseks, et kehade süsteemi impulss ei muutu. See on ainult seoste teisendamine. Impulsi jäävuse nagu kõigi jäävuste põhjus on teadmata, need peegeldavad looduse omapära. Impulsi jäävuse seadust kasutab reaktiivliikumine, mille põhjustab kehast eemale paiskuv keha osa (raketi korral on selleks väljapaiskuv gaas). 4.3. Termodünaamika I printsiip Termodünaamikas vaadeldakse protsesse tavaliselt suletud ehk soojuslikult isoleeritud süsteemis, kus ei toimu ka aine vahetust ümbritseva keskkonnaga (näiteks suletud termospudel). Suletud süsteemis kehtib termodünaamika esimene printsiip: süsteemile juurdeantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks , mida tehakse välisjõudude vastu: Q = U + A,
annaabi.ee 
