Marika Tuisk.Kolmas sektor e. mtü-Ristiku korterite ühitstu.Valdkonnad:poliitika,majandus,kultuur,õigus,moraal,ko daniku ühiskond.Kodanikuühisk.on avaliku elu sektor,mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused.Ühiskondlik elu on elu perest ja kodust väljaspool.Eraelu tähendab indiviidi isiklikku elukorraldust( pere,kodu,sõpruskond,).Kommunikatsioon- suhtlemine, sotsiaalne protsess,mis seob ühiskonna-selle valdkonnad,paikkonnad,inimgrupid tervikuteks.Massikommunikatsioon-massisuhtlus on info ühiskondlik korraldus,mille käigus tehniliste vahenditega levitatakse teavet suurele rahvahulgale.Massimeedium- massikommunik.vahend(ajalehed,ajakirjad,raadio,tv).Interaktii vne kommunikatsioon-suhtlemine arvuti teel.Avalik arvamus- inimeste suhtumine ühiskondlikku tegelikusesse.Kommunikatsiooni ül-täidab riigi igapäevaelus mitmeid ülesandeid,seob riigi ühiseks tervikuks.Rahvus-see on
1. KOHAD, EHITISED · Territooriumi haldusüksused: Prantsusmaa, New Jersey osariik, Saarimaa, Põlva maakond ehk Põlvamaa. · Linnad, külad: Priis, Tartu linn, Rio de Janeiro, Väike-Maarja, Õngu küla · Väikekohad: Nurga talu, Kadriorg, Raekoja plats, Ehitajate tee, Vabaduse puiestee, Pikk jalg. · Maastikuesemed: Emajõgi, Peipsi järv, Jäämeri, Kura kurk, Sõrve säär, Suur Munamägi, · Maad, paikkonnad, alad ilmakaare järgi: Kuramaa, Vooremaa, Siber, Ees- Aasia, Lähis-Ida, Idamaad. · Maailmajaod ja mandrid: Euroopa, Aasia, Euraasia, Aafrika. · Taevakehad ja nende süsteemid: Neptuun, Suur Vanker, Põhjanael, Linnutee. · Ehitised: Pikk Hermann, Kolm Õde, Pühavaimu kirik, Kadrioru staadion, Suur Rannavärav, Inglisild · Ruumid: Tuhande Samba saal, Tiigrisaal, Merevaigutuba. 2. ASUTUSED, ETTEVÕTTED, ORGANSATSIOONID, ÜHENDUSED
Suur & väike algustäht Kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, välja arvatud liigisõna (meri, jõgi, mägi, linn, tänav, väljak, jalg [s.o tänav mäejalal], kaar [kaarjas tänav või tee] jt). · territooriumi haldusjaotused: Prantsusmaa, New Jersey osariik · linnad, külad: Pariis, Õngu talu · väikekohad: Nurga talu · maastikuesemed (ka loodusvormid): Emajõgi · maad, paikkonnad, alad ilmakaare järgi: Kuramaa, Lääne- Eesti · maailmajaod: Aafrika · taevakehad ja nende süsteemid, tähtkujud ja sodiaagimärgid: Neptuun, Kaljukits · ehitised: Pikk Hermann · ruumid: Tuhande Samba saal Nimeks ei peeta ja seepärast suurtähega ei kirjutata kohanime omastavat käänet, kui seda tarvitatakse täiendina sarnaselt käändumatu omadussõnaga (s.o nagu ugri keeled, katoliku kirik, romaani stiil, slaavi hõimud). Siia kuuluvad:
kaasa mitmesuguste ühiskonnaprobleemide lahendamisel, toetudes kodanikualgatusele. · Moraal- moraalinormide kogum. · Õigus- riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum. · Kodanikuühiskond- edendab ühiskonnas vabameelsust, omaalgatust ja rahva järelvalvet võimude tegevuse üle. §1.2: · Suhtlemine ehk kommunikatsioon- sotsiaalne protsess, mis seob ühiskonna- selle valdkonnad, paikkonnad, inimgrupid- tervikuks. · Massisuhtlus ehk massikommunikatsioon- paljude inimeste suhtlemine massimeediat kasutades, nende osasaamine ühesugusest teabest. · Interaktiivne kommunikatsioon- suhtlemine arvuti kaudu. · Massimeedia- vahendid, mis võimaldavad edastada infot üheaegselt või lühikese ajavahemiku jooksul väga paljudele inimestele; vahenditeks raadio, TV, ajaleht, internet. · Saar poll- sotsiaal- ja turu-uuringud. §1.3:
viisakusreeglid, muusika ja palju-palju muud. Osa kultuuris esindatud väärtustest on lihtsalt üldtunnustatud põhimõtted- esimest liiki väärtused moodustuvad moraali, teised aga õiguse Eraelu-tähendab indiviidi isiklikku elukorraldust. Siia kuuluvad kodu, perekond, vabadus pidada kinni oma usukommetest ning valida sõpruskonda, elukohta ja vaba aja veetmise viise. Suhtlemine ehk kommunikatsioon on sotsiaalne protsess, mis seob ühiskonda-selle valdkonnad, paikkonnad, inimgrupid-tervikus Vahetu kommunikatsioon-läbi käisid tavaliselt ühe paikkonna inimesed. Tehnika arenedes muutus üha ulatuslikumaks teadete vahendatud levitamine. Massikmmunikatsioon ehk massisuhtlus on informatsiooni ühiskondliki korradus, mille käigus tehniliste vahenditega levitatakse teavet laiadele rahvahulkadele ehk massiauditooriumile. Iseloomulik on teadete kiire edastamine,avalikkus,kättesaadavid jne..
Väike-Maarja, Kilingi-Nõmme, Õngu küla Väikekohad Kadriorg, Nurga talu, Raekoja plats, Ehitajate tee Maastikuesemed Emajõgi, Peipsi järv, Põhja- (loodusvormid) Jäämeri, Kura kurk, Hea Lootuse neem, Sõrve säär, Suur Munamägi Maad, paikkonnad, alad Kuramaa, Ees-Aasia, Lähis- ilmakaarte järgi Ida, Põhjamaad Maailmajaod ja mandrid Euroopa, Aasia, Euraasia, Aafrika, Põhja - Ameerika, Antarktis Taevakehad ja nende Neptuun, Orion, Suur Vanker, süsteemid Maa, Galaktika Ehitised Pikk Hermann, Jumalaema Nimetused: raekoda,
) talitus, otstarve, ülesanne): ONTOLOOGILINE (KONSTATEERIV+INTERPRETEERIV) - kreeka keel olemasolev. Sisaldab konstateerivat ja interpreteerivat tegevust. Teadusliku tegevuse eesmärk on vaadata, mis on olemas. Konstateerida, mis on olemas. Sisaldab ka interpreteerivat ehk seletavat. Miks on palju, miks toimib nii nagu toimib jne. Nt kuritegevuse uurimisel, fikseeritakse , kui palju on teatud liike kuritegevusi, nende iseloom ja paikkonnad. Lõpuks tehakse järeldus, miks nad seal on ja kuidas saaks neid lahendada. HEURISTILINE – on avastuslik funktsioon. Teha avastus, leida midagi uut. Lihtsustab ühiskonna arengut. METODOLOOGILINE – Meetod ei olegi midagi muud, kui teooria, mis on suunatud uurimise praktikale. Kuidas saada uuritava objekti kohta õigeid andmeid? Nt on püstitatud hüpotees. Otsitakse teed, kuidas hüpoteesi tõestada või ümber lükata
peaaegu kogu maa. Oktoobri lõpust kuni järgmise maikuuni kahanevad kevadised veed järk-järgult. Sedamööda kuidas vesi kahaneb, jääb üleujutatud aladele maha viljakas muda, mis asendab kõige paremaid väetisi. See muda ja palav kliima võimaldavad kõrbetest ümbritsetud egiptlastel saada kolm lõikust aastas ja iga külvatud tera annab kolmsada tera saaki. Egiptuse pind pole igal pool ühetasane ja mõned paikkonnad ei näe vett kogu aasta jooksul. Lisaks jäid mõned maakohad väikese veetõusu korral viljakandvast mudast ilma. See kõik lõi kokku olukorra, et Niiluse jõe orgu asustav rahvas pidi emba-kumba, kas hukkuma, kui ta oleks olnud nõrk, või õppima vett reguleerima, kui tal oleks olnud võimeid. Egiptlastel olid need võimed ja nad lõid tsivilisatsiooni. Juba kuus tuhat aastat e.m.a. märkasid egiptlased, et Niiluse vesi hakkab tõusma, kui
Kohanimed: · Kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, välja arvatud liigisõna (meri, jõgi, mägi, linn, tänav, väljak, jalg [s.o tänav mäejalal], kaar (kaarjas tänav või tee) jt). Nt riigid, maakonnad, linnad, külad, väikekohad, maastikuesemed (ka loodusvormid), maad, paikkonnad, alad ilmakaare järgi, maailmajaod ja mandrid, ehitised, ruumid. · Märkus 1. Liigisõna kujundlikku sünonüümi ei loeta liigisõnaks: Suur Kätel, Aadama Sild, Kära Varuv. · Märkus 2. Nagu taevakehade nimesid üldse, nii kirjutatakse suure algustähega ka tähtkujusid ja sodiaagimärke: Kaljukits, Veevalaja, Käiad, Jäär, Sõnn, K üksikud, lahk, Lõvi, Neitsi, Kaalud, Skorpion, Ambur. Nt Mati on sündinud Käiade märgi all, Jüri on Skorpion. Marija Kadri on Kaksikitd.
planeerimise käigus. Asustussüsteem on kujunenud väga paljude majanduslike, poliitiliste, sõjaliste, etnilis- kultuuriliste, demograafiliste jms. protsesside mõjul, millede omavahelised kombinatsioonid muudavad linnad ja asustussüsteemid mõneti ainulaadseks (v.a. barakk-asulad), kuid teatavate tunnuste alusel saab neid siiski klassifitseerida. 2B. Asustussüsteemide tüübid: 1) Kandid/paikkonnad – esmatasandi maalised asustussüsteemid; 2) Vallad – administratiivsed maalised asustussüsteemid; 3) Kohalikud/piirkondlikud asustussüsteemid – (enamasti) väikelinnalinnalised; 4) Maakond – II tasandi administratiivsed asustussüsteemid; - 4.1.) sh. maakondlikud hierarhilised asustussüsteemid; - 4.2.) sh. väiksemad linnapiirkonnad / keskus-ääremaa ruumistruktuur; 5) Regionaalsed asustussüsteemid; - 5.1.) sh. regionaalsed hierarhilised asustussüsteemid; - 5.2.) sh
Omavalitsuste arv eestis. Suurimad ja väikseimad omavalitsusüksused. 215 omavalitsust (30 linna ja 185 valda). Suurim vald linnata: Viimsi; Väikseim vald: Piirissaare. Asulate hulk Eestis. 4628/4642 asulat (3 alevit- endist alevikku, 188 alevikku, 4437 küla, 14 vallasisest linna (linna/valla ühinemisel)). Maa-asulate arvu muutnud olulisimad reformid. 1977 (alevike määratlemine, külade liitmine), 7000-st maa-asulast 3300. Teiseks, 1990-ndate algus (külade ennistamine). Kandid (paikkonnad). Moodustub enamasti mitmest asulast (külad, aelvikud, väikelinnad); enamasti suurem kui (üks) küla või alevik ja väiksem kui vald; moodustavad keskuse ja selle ümber koondunud asulad (keskus+tagamaa); võib esineda ka kujul: (sarnaste) asulate rühm ilma olulise keskuseta; Eestis u 1000 tk, keskm 500-1000 elanikku, kuid on väiksemaid (alla 100) ja suuremaid. Maarahvastiku osatähtsus Eestis. 32% elanikest. MAA JA LINNA ERINEVUSED (L4) Maa- ja linnarahvastiku erinevused Eestis (2011)
omavalitsust (30 linna ja 185 valda). Suurim vald linnata: Viimsi. Väikseim vald: Piirissaare. 5. Asulate hulk Eestis - 4628 / 4642 asulat (2013), arv mõnevõrra muutub. - 3 alevit – endised alevikud - 188 alevikku - 4437 küla - 14 vallasisest linna 6. Maa-asulate arvu muutnud olulisimad reformid - Olulised reformid 1977 (alevike määratlemine, külade liitmine). 7000-st maa-asulast 3300. Ja 1990ndate algus (külade ennistamine). 7. Kandid (paikkonnad): 1. Esmane asustussüsteem – sidemed asulate vahel tugevamad kui väljapoole kanti 2. Sotsiaalne ja kultuuriline asustuse algkooslus, millel on ühine “meie-tunne”. 3. Ala, mida asustab konkreetne kogukond ja mis on neile “oma”. Moodustub enamasti mitmest asulast (külad, alevikud, väikelinnad). Enamasti suurem kui (üks) küla või alevik ja väiksem kui vald; Moodustavad keskus ja selle ümber koondunud asulad (KESKUS + TAGAMAA)
Punase Lageda, Väike-Maarja, Pärispea herefordi veis, idaeuroopa lambakoer; küla. Väikekohad: Nurga talu, Kadriorg, 3) keelenimetused: eesti keel, vene keel; Raekoja plats, Taevase Rahu väljak, Pikk jalg, Taani Kuninga aed. Maastikuesemed: Emajõgi, Peipsi järv, 4) rahva- ja hõimunimetused: läti rahvas, Krimmi poolsaar, Hea Lootuse neem, paapua hõimud. Sõrve säär, Suur Munamägi. Maad, paikkonnad, alad ilmakaare Rahvuskuuluvuse märkimiseks ka mujal: järgi: Kuramaa, Siber, Lähis-Ida, Ida- eesti kirjandus, läti rahvalaul, vene ballett. Euroopa, Idamaad, Põhjamaad. Maailmajaod ja mandrid: Euroopa, Aasia, Põhja-Ameerika, Antarktis. Taevakehad ja nende süsteemid: Kassiopeia, Suur Vanker, Põhjanael, Koot ja Reha, Maa, Päike, Kuu, Kalad, Jäär. Ruumid: Tuhande Samba saal, Merevaigutuba (vrd kaminasaal). Ehitised: Pikk Hermann, Kolm Õde,
Eest.: Veel üle lugemata, jooksid tibud laiali.) *Määruslik des-,mata-,maks- ja tuna- lühend eraldatakse komaga,kui tal on järellaiend. (nt.Nähes lähenevaid pilvi, hakkasid heinalised kiiresti tegutsema. *Koma ei panda, kui lauselühendil laiendeid pole või need eelnevad des-, mata-, maks- ja tuna- vormile. (nt.Ähvardavatest pilvedest väljagi tegemata,jäid laiskvorstid vedelema.) Taevakehad Maa Päike Kosmilised süsteemid Suure Vankri tähtkuju Galaktika Maailmajaod Aasia Aafrika Paikkonnad Põhja-Aafrika Vana-Kreeka Kolga-Jaani Siber Hispaania Jaapan Loodusvormid Sõrve poolsaar Barentsi meri Franz Josephi maa Väike Emajõgi Linnad,asulad Rakvere linn New York Väikekohad Tudramäe talu Pikk jalg Ehitised Kiek in de Köki torn Valge saal Pirita klooster Merevaigutuba Kohamäärang nimetus allüksus Nimi Ajaloosündmused: Nimetus esisuurtähega; Nimi Läbiva Suurtähega: Suur Pauk, Verine Pühapäev,Punane Reede, Pikkade Nugade Öö Perioodikaväljaande nimi
Suurim vald linnata: Viimsi (18 659 el. 01.01.2017) Väikseim vald: Piirissaare (99 el. 01.01.2017) Asulate hulk (suurusjärgud) Eestis. 4669 asulat (2016), sh.4643 maa-asulat. Sh: 12 alevit sh osaliselt (3) endised aleviku. 188 alevikku. 4452 küla. 17 vallasisest linna (linna/valla ühinemisel) Olulised reformid 1977 (alevike määratlemine, külade liitmine). Ca 7000-st maa-asulast ca 3300. Kandid (paikkonnad) Kant: moodustub enamasti mitmest asulast (külad, alevikud, väikelinnad). Enamasti suurem kui (üks) küla või alevik ja väiksem kui vald. Moodustavad keskus ja selle ümber koondunud asulad (KESKUS + TAGAMAA). 1. Esmane asustussüsteem sidemed asulate vahel tugevamad kui väljapoole kanti 2. Sotsiaalne ja kultuuriline asustuse algkooslus, millel on ühine "meie- tunne". 3. Ala, mida asustab konkreetne kogukond ja mis on neile "oma".
väljak (Pekingis), Ehitajate tee, Vabaduse puiestee, Vaikne kallas, Pikk jalg, Vana turg, Tiigiveski park, Tõnismäe haljak, Taani Kuninga aed, Pärnamäe kalmistu; · maastikuesemed (ka loodusvormid): Emajõgi, Peipsi järv, Põhja-Jäämeri, Krimmi poolsaar ehk Krimm, Prints Edwardi saar, Hea Lootuse neem, Sõrve säär, Suur Munamägi, Rebasekoobas, Saja Hobuse puu, kriidikalju Kuningjärg, Põhjakivi; · maad, paikkonnad, alad ilmakaare järgi: Kuramaa, Vooremaa (Ida-Eesti osa), Siber, Ees-India, Lähis-Ida, Ida-Euroopa, Idamaad ehk Orient (Aasia ja Kirde-Aafrika maade koondnimi), Põhjamaad (Norra, Rootsi, Soome, Taani ja Islandi koondnimi), Baltimaad, Madalmaad; · maailmajaod: Aafrika, Euroopa, Aasia, Euraasia, Antarktis; · taevakehad ja nende süsteemid: Neptuun, Orion, Kassiopeia, Suur Vanker ehk Suure
vastu tuntakse huvi ka arenevates veininduspiirkondades. Pinotage- Lõuna- Aafrika oma sort, viljaka Cinsault´i ja kindla maitsega Pinot Noiri ristand. Pinot Meunier- Kõige vähem tuntud, kuid kõige laialdasemalt kasvatatud viinamari Champagne´is. Krug on uhke Pinot Meunier´ osatähtsuse üle oma veinis. Pinot Noir- Burgundia klassikaline punane viinamari, kuid käitlemiseks üks tülikamaid sorte. Sellega näivad edu saavutavat vaid Uus- Meremaa ja mõned USA paikkonnad. Sellest valmistatus vein on heledam punane kui enamus teiste viinamarjasortide puhul. Ka parkaineid on selles vähem kui näiteks kabernees ja täidlus enamasti keskmine. Aroomis domineerivad mitmesugused marjad nagu maasikas ja kirss. Sangiovese- On tuntud Itaalia viinamarjasort, mille pärusmaa on Toskaanas ja eriti Chiantis. Veinid sellest marjast on enamasti parkainerikkad ja täidlased, kuid paljuski sõltub see konkreetse tootja tehnoloogiast
Postimees, Valge Hobuse mägi, Pärnu jõgi Erandid: riigid ja osariigid (Eesti vabariik ~ Eesti Vabariik), registreeritud juriidilised isikud (Tallinna tehnikaülikool ~ Tallinna Tehnikaülikool, Uuno raadio ~ Uuno Raadio, Vara põhikool ~ Vara Põhikool, Eesti arstide liit ~ Eesti Arstide Liit, Tartu linnavalitsus ~ Tartu Linnavalitsus) LÄBIV SUURTÄHT: Maailmajaod: Euroopa, Põhja-Ameerika Maad ja paikkonnad ilmakaare järgi ja kohanime täpsustav täiendosa: Lähis-Ida, Ida-Euroopa, Lõuna-Eesti, Antiik-Rooma Väikekohad: Nurga talu, Kolme Pärna talu, Tiigiveski park, Raekoja plats, Sõpruse puiestee Ehitised: Pühavaimu kirik, Kadrioru staadion Ruumid: Tuhande Samba saal, Tiigrisaal Maastikuesemed: Saja Hobuse puu, Suur Munamägi Ümberütlevad nimetused: Emajõe Ateena, Taaralinn Kohanimelise täiendiga ühendid: Hiina köök, Tartu murre, Eesti kroon, Rootsi laud
planeerimise käigus. Asustussüsteem on kujunenud väga paljude majanduslike, poliitiliste, sõjaliste, etnilis- kultuuriliste, demograafiliste jms. protsesside mõjul, millede omavahelised kombinatsioonid muudavad linnad ja asustussüsteemid mõneti ainulaadseks (v.a. barakk-asulad), kuid teatavate tunnuste alusel saab neid siiski klassifitseerida. Asustussüsteemide tüübid Kandid/paikkonnad esmatasandi maalised asustussüsteemid; Vallad administratiivsed maalised asustussüsteemid; ---------------------------------------------------------------------------------- Kohalikud/piirkondlikud asustussüsteemid (enamasti) väikelinnalinnalised; Maakond II tasandi administratiivsed asustussüsteemid; o 4.1.) sh. maakondlikud hierarhilised asustussüsteemid; o 4.2.) sh. väiksemad linnapiirkonnad / keskus-ääremaa ruumistruktuur;
(nn loodusdirektiiv) Eesti õiguses reguleerivad bioloogilise mitmekesisuse kaitset looduskaitseadus, samuti mited jahti, kalapüüki, metsade majandamist jms reguleerivad seadused. Natura alade reºiimi erisused Üleeuroopalise Natura võrgustiku aladel (aga ka neist väljaspool) tuleb arvestada väga suurte majan- dustegevuse piirangutega. Natura alad ei ole tavalised kaitsealad need on paikkonnad, millel on üleeuroopaline tähtsus ning Euroopa Ühenduse loodusdirektiivi alusel kujutavad need endast kõikide Euroopa rahvaste ühist pärandit . Nende alade arendamise üle ei saa otsustada ainult kohalikest egoistlikest huvidest lähtudes. Euroopa Kohtu arvates tuleb Natura alade valikul arvestada üksnes ökoloogilisi kriteeriume.
7. väljakuulutamise päevast (või hetkest). Eriolukordades võidakse kõikidel eespool nimetatud juhtudel määrata ka jõustumise (kehtestamise) kellaaeg nt."jõustub kell 12.00 päeval..." või "komandanditund jõustub südaööl ..." või "loetletud karantiiniabinõud jõustuvad kolmapäeval 16.30.... maakonnas... jne. Võimalik, et territoriaalselt või subjektide ringi osas võib üht ja sama õigusakti jõustada (kehtestada) mitmest ajahetkest (tähtajast), nt.viiakse objektid või paikkonnad sõjareziimile üle järk-järgult eri aegadel. Jõustamine (kehtestamine) võib olla sätestatud omaette jõustamiskorras (sellekohases seaduses) või vastavas jõustatavas seaduses (õigusaktis) endas.Viimasel juhul peab aga selline erand olema lubatud kehtivas õiguskorras. Jõustumine Jõustumine tähendab, et füüsilised ja juriidilised isikud, sh. riigiametnikud, on kohustatud seda täitma asuma. Jõustumise ja avaldamise tähtaeg ning kord on olulise tähtsusega uue õiguse
nimed. Suuruse järgi mikrotoponüümid e pisikohanimed kasutuskond on väike, nt üks perekond, talu, teised ei pruugi nimesid teada. Üsna ebapüsiv nimistu. Etümoloogiliselt läbipaistvamad; mesotoponüümid e päriskohanimed. Makrotoponüümid e suurkohanimed kunstlik. Inimesed ei pruugi tajuda mahtu ja suurust. Asutusnimed e oikonüümid. Külanimed e komonüümid, linnanimed e polisonüümid, muud asulatüübid: külaosad, paikkonnad, üksikelamud, ajutine asustus. Inimtekkelised objektid. Linnanimed e urbonüümid linnade kohanimed on ühtne tervik, neid hallatakse ühiselt. Tavaliselt tänavad, pargid, muud objektid. Urbonüümid ei ole linnanimed, vaid linnas olevate kohtade nimed. teenimed e dromonüümid kitsam nimeuurimine võiks vajada, tänavanimed e hodonüümid pargid, väljakud, urbonüümide allosad. haldusnimed e horonüümid riigid, maa-alad, provintsid. Loodusesemete nimed
Tiigiveski park, Tõnismäe haljak, Taani Kuninga aed, Pärnamäe kalmistu; · maastikuesemed (ka loodusvormid): Emajõgi, Peipsi järv, Jäämeri ehk Põhja-Jäämeri, Kura kurk, Krimmi poolsaar ehk Krimm, Prints Edwardi saar, Hea Lootuse neem, Sõrve säär, Suur Munamägi, Rebasekoobas, Saja Hobuse puu, kriidikalju Kuningjärg; 12 · maad, paikkonnad, alad ilmakaare järgi: Kuramaa, Vooremaa (Ida-Eesti osa), Siber, Ees- Aasia, Lähis-Ida, Ida-Euroopa, Idamaad ehk Orient (Aasia ja Kirde-Aafrika maade koondnimi), · Põhjamaad (Norra, Rootsi, Soome, Taani, Islandi, Fääri saarte ja Gröönimaa koondnimi); · maailmajaod ja mandrid: Euroopa, Aasia, Euraasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Antarktis; · taevakehad ja nende süsteemid: Neptuun, Orion, Kassiopeia, Suur Vanker ehk
Eriolukordades võidakse kõikidel toodud juhtudel määrata ka jõustumise (kehtestamise) kellaaeg nt "...jõustub kell 12.00 päeval..." või "...komandanditund jõustub südaööl..." või "...loetletud karantiiniabinõud jõustuvad kolmapäeval kell 16.30 ... maakonnas..." jne. Võimalik, et territoriaalselt või subjektide ringi osas võib ühte ja sama õigusakti jõustada (kehtestada) erinevast ajahetkest (tähtajast) - nt viiakse objektid või eri paikkonnad sõjaaja re?iimile üle järk-järgult eri aegadel. Jõustamine (kehtestamine) võib olla sätestatud omaette jõustamise korras (sellekohases seaduses) või vastavas jõustatavas seaduses (õigusaktis) endas. Viimane juhtum peab aga vastama sellise erandi lubatavusele kehtivas õiguskorras. JÕUSTUMINE. Jõustumine tähendab, et kodanikud ja teised isikud ning riigiametnikud on kohustatud seda täitma asuma. Jõustumise ja avaldamise tähtajal ning korral on oluline tähtsus uue õiguse
annaabi.ee 
