ASTROFÜÜSIKA (0)

ASTROFÜÜSIKA



Astrofüüsika 1.    Päikesesüsteemi ja sealhulgas planeetide tekkimine. Orbiitide puhastumine planetoididest(protoplaneeidid) tänapäevaste konfiguratsioonideni. Alguses oli gaasi-ja tolmupilv, mis oli stabiilne(gravitatsiooni ja kiirgumisjõud sama suur) Iseenda raskuse mõjul hakkas gaasipilv kokku tõmbuma. Suurem osa gaasist kogunes
pilve keskele, tekkis Päike. Gaasipilve pöörlemiskiirus aina suurenes ning mingid kohad
gaasipilves hakkas tihenema. Tekkisid esimesed planeedid ja nende kaaslased. Asteroidide
põrkumine jms prahi lisandumine planeedile suurendas neid planeete vms. 2.    Astrofüüsika alus. Spektromeetria, Doppleri efekt. Elektromagnetiline skaala. Spektromeetria on elektromagneti kiirguse uurimine. Kiirguse intensiivsust ja lainepikkust. Doppleri efekt on lainepikkuste tajumise muutumine vaatleja suhtes. Ehk mida lähemal
on vaatleja lainepikkuse tekitajale, seda intensiivsem on lainepikkus. Nt helilainete puhul
kuuled kõvemini, mida lähedamal sa oled helitekitajale või valguslainete puhul mida
lähemal sa oled tekitajale, seda sinakam on valgus. Spektromeetria uurib esemeid, sõltuvalt nende eraldatava või peegeldatava valguse värvispektrist. Nähtav spekter on elektromagnetlainete spekter, mida on inimsilmaga näha. Doppleri efekt- rongi möödasõit. Doppleri efektiks nimetatakse laineallika sageduse
muutust liikuva vaatleja jaoks Elektromagnetiline skaala


3.    Kivised siseplaneedid (Merkuur, Veenus, Maa, Marss) ühendavad ja eristavad faktorid. Merkuur Päikesele hästi lähedal, kolm kahele resonants.  Merkuuri orbitaalperiood on ~88 päeva, mis on 3/2 tema pöörlemisperioodist, ehk siis iga tiiru kohta ümber Päikese teeb Merkuur 1.5
pööret ümber telje – 3/2 resonants väga elleptiline, vahel väga lähedal ja siis kaugel. Võiks eeldada, et kõige kuumem planeet, sest päikesele kõige lähemal, aga ei ole.
Seal võib leida jääd
On olemas magnetväli.
Merkuur on 95% kaardistatud
Merkuur on väga tihe, ainult Maa on sellest tihedam
Tugevad impaktid
kraatreid on palju ja neid nimetatakse kirjanike/kunstnike järgi(vaimuloojate)
päikesetõusust- päikesetõusuni kulub 176 päeva


Veenus Meile lähim planeet, pöörleb teistpidi võrreldes teiste planeetidega Päikesesüsteemis
Veenuse ööpäev kestab kauem kui tema aasta
95% Maa suurusest, mass aga palju väiksem (30% võrra)
Veenuse pind on väga noor….vähe meteoriidikraatreid.
Puudub laamtektoonika
Veenus on kaetud vulkanismiga 70-85%
Puudub magnetväli
Kraatrid jumalannade või naistenimede järgi
paistab kolmandana kõige heledamat tähene taevas, pärast Päikest ja Kuud
pöörlemisperiood 243 Maa päeva
toimub kasvuhooneefekt, selle tõttu kõige kuumem planeet Päikesesüsteemis Maa


Marss Atmosfääri ainult 1% Maa atmosfäärist, paljud misioonid on sellepärast luhta läinud, sest enne pinda ei saada robotrid seisma ja need kukuvad katki. missioonide läbitavus on 50/50 Olymphus Mons on Päikesesüsteemi kõrgeim koht
punane, sest seal on oksüdeerunud raud pinnas
Paremini kaardistatud kui planeet Maa
olnud palju voolavat vett
polaarjää
Vulkaane pole
Marsil väiksem gravitatsioonijõud
Puudub magnetväli, atmosfäär pühiti minema (päikesetuul)
2 kuud Phobos ja Deimos 4.    Gaasilised välisplaneedid (Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun) ühendavad ja eristavad
fakrorid. Jupiter palju kaaslasi ca 67 kuud


sees metallilist vedelikku
väga raske planeet
tihedus aga üsna madal
tugev magnetväli
4 kuud (mini päikesesüsteem) suurimad- galileo kuud
eritab erinevaid kiirguseid
külmad, heledad piirkonnad-tsoonid    need liiguvad eri suunas
soojad, tumedad piirkonnad-vööd
punane laik- orkaan, mis on Maast suurem
paks atmosfäär- pole kindel, kas Jupiteril on koor
Jupiteril on ka rõngas ümber
pöörleb Päikesega ümber ühis punkti, mitte Jupier ei pöörle ümber Päikese Saturn Rõngaste paksus umbes 10m, 250 000 km diameetriga
rõngad on purunenud kuud
rõngad suhteliselt noored, varem vb polnudki neid, rõngad pole kunagi jäävad
rõngad koosnevad jääst
pöörleb väga kiiresti
üle 60 erineva kaaslase (pmst kuud)
rõngaid jagatakse kategooriatesse A, B, C, D, F, G (seest poolt tulles D, C, B, A, F, G, E)- need on pandud ajaliselt avastuse järgi, A kõige esimesena jne. kuu Titaan
rõngastel on vahed sees, aga need on tekitatud kuude poolt
mõne nurga alt ei ole näha Saturni rõngaid
Uraan


avastati juhuslikult, uraani segab neptuun
jääpall
Maast mitu korda suurem
pöörleb 98 kraadi teist pidi, Maa pöörleb vastupäeva, Veenus päripäeva, ja Uraan kuskile mujale, nagu kekele kuud on nimetatud Shakespeare tegelaste järgi
rõngad
Neptuun leiti matemaatiliselt- Voyegeri möödudes leiti, et massid on eribńevad kui varasemalt
arvutatud
jääpall
ümber palju sodi
veel suurem Maast kui Uraan
Neptuuni tuuled on üle 200 km/h kiirusega
rõngad
palju kuid 5. Planeetide Kuud (Suurimad ja märkimisväärsemad). 9 kuud, mis on erilised. Kuu- meile lähim
Io- Jupiteri kuu, natuke suurem kui meie Kuu, päikesesüsteemi aktiivseima vulkanismiga
planeet, üle 400 aktiivse vulkaani
Europa- Jupiteri kuu, pinna all ookeanikiht, vett rohkem kui maa pinnal, umbes meie Kuu
suurnine
Ganymede- Jupiteri kuu, suurim kuu Päikesesüsteemis, Merkuurist suurem
Callisto- Jupiteri kuu, natukene väiksem kui Merkuur, Päikesesüsteemis suuruselt kolmas
kuu, jää ja kivi, on atmosfäär, aga see on vääääga õhuke
Titan- Saturni kuu, sellel on atmosfäär, mis on tihedam kui maal, seal on järved, vihm, aga
see pole vesi, metaan, suur, üsna hõre. Casini vaatas seda lähedamat.
Triton- Neptuuni kuu, tiirleb päripäeva
Phobos- Marsi kuu, Phobos tiirleb ümber Marsi kiiremini kui planeet ise pöörleb. Seetõttu võib
teda Marsil olles näha tõusmas ja loojumas kaks korda Marsi päeva jooksul. Marsist 6000 km
kaugusel, Päikesesüsteemis lähimal asuv kuu.
Deimos- Marsi kuu, teeb tiiru ümber Marsi ca 30 tunniga 6. Asteroidid (pika- ja lühiperioodilised ning kust pärit), komeedid, meteoriidid, meteoorid


Komeedid:(vee-)jää, tolmu ja kiviprügikamakad, mis tiirlevad tugevalt väljavenitatud
orbiitidel ning moodustavad aurustavast ainesest saba (Päikese lähedal) e. (a)
lühiperioodilised, nt Halley komeet perioodiga < 200 a. ja (b) pikaperioodilised, tugevalt
väljavenitatud orbiidid periood ~1000 * X aastat KOMEEDI SABA ON ALATI SUUNATUD PÄIKESEST EEMALE Lühiajalised tulevad Kuiperi vööst
Pikaajalised tulevad öpik-oorti pilvest Meteoriidisadu=komeedisadu
Asteroidid:~väikesed peamiselt kivimilise koostisega kehad, peamiselt tiirlevad vööndina
Marsi ja Jupiteri vahel. Suurim Ceres ~1000 km, reeglina X km-10x km
Meteoor:planetaarse ainese fragment, mis langeb põledes läbi atmosfääri – langev täht
EI JÕUA MAANI, PÕLEB ENNE ÄRA
Meteoriit:planetaarse ainese fragment,mis põrkub/-s planeedi/taevakeha/maapinnaga
Raudmeteoriidid umbes 6%
Kivimeteoriidid umbes 93%
Segameteoriidid umbes 1,5% 7.    Asteroidivöö, Kuiperi vöö, Öpik-Oorti pilv (asukoht, koostis) Asteroidide vöö-varased planeedid kui kosmilised prügilad ja mõningane kogus
mitmesuguseid pühkmeid, mis tiirlevad ümber kesk tähe-komeedid,asteroidid,meteoriidid
jms. Asteroidide vöö on piirkond Päikesesüsteemis, mis paikneb umbes planeetide Marss ja
Jupiter vahel. Kuiperi vöö-sisaldab kääbusplaneete ja tuhandeid komeedisarnase koostisega taevakehi.
LÜHIPERIOODILISED KOMEEDID öpik-oorti pilve ja asteroidide vöö vahel, algab pärast
Neptuuni orbiiti Öpik-Oorti pilv- komeedi parv, mis tiirleb Päikesesüsteemi äärealadel, Neptuuni taga.
Ülejäänud pisiobjektid, mis tiirlevad veelgi kaugemal kui Öpik-Oorti pilv, moodustavad
Kuiperi vöö. PIKAPERIOODILISED KOMEEDID 8.    Tähtede peajada, tähtede elutsükkel. Punane hiid, valge kääbus, pruun kääbus, must kääbus, neutrontäht, must auk Täht sünnib peajadal. Peajada Peajadal asetsevaid tähtesid nimetatakse peajada tähtedeks ehk põhijada tähtedeks,


traditsioonilise nimetusega ka kääbusteks ehk kääbustähtedeks. Peale tähe sündi hakkab tähes toimuma tuumasüntees. Mille käigus vesiniku tuumad ühinevad ja tekib heelium. Täht oma elu jooksul kasutab oma kütust nii kaua kuni saab
otsa ja särab järjest intensiivsemalt ja eraldab rohkem soojust, mida vanemaks ta saab.
Peajadajärgne aeg
Vähemalt 0,4 Päikese massiga tähtede väliskihid hakkavad paisuma ja jahtuma, kui täht
on ammendanud tuumas leiduva vesiniku, ning heeliumi süttimisel tekib punane
hiid.
Kokkukukkumine
Keskmise suurusega kaugele evolutsioneerunud täht heidab oma välimised kihid planetaar
uduna ilmaruumi. Kui välimise atmosfääri eemaldumisest järele jäänud osa mass on
väiksem kui 1,4 Päikese massist, tõmbub täht kokku suhteliseks väikeseks, umbes Maa
mõõtu objektiks, mis ei ole piisavalt massiivne edasiseks kokkutõmbumiseks. Selliseid
objekte nimetatakse valgeteks kääbusteks Seejärel, kui raudtuum on piisavalt suureks
kasvanud ja ei suuda enam olla tasakaalus kukub täht kokku. Tuuma kollapsile järgneva
tähe ülejäänud massi tuumale kukkumisest tekkiv lööklaine põhjustab ülejäänud tähe
plahvatamise supernoovana. Pruunid kääbused on planeedi (hiidplaneedi) ja tähe (punase kääbuse) vaheliste omadustega
taevakehad. Must kääbus on tähe arengus valgele kääbusele järgnev staadium või valge kääbuse viimane
staadium. ● Tähed sünnivad peajada tähtedena
● 90 prosa tähtedest Päikese suurused
● Päikesest suuremad tähed surevad supernoova plahvatustena, peale mida muutuvad neutrontähtedeks või mustadeks aukudeks ● Päikesesuurused tähed paisuvad punasteks hiidudeks ning aja möödudes (ei toimu enam termotuumareaktsioone) nad jahtuvad ning muutuvad valgeteks kääbusteks ● Valged kääbused muutuvad aja jooksul mustadeks kääbusteks
● Punased kääbused on pmst päikesest 2 korda väiksemad ning seal toimuvad termotuumareaktsioonid kestavad väga kaua (tähe iga võib olla triljoneid aastaid) ● Pruunid kääbused on planeetide ja tähtede vahepealse ollused - liiga suured, et olla planeedid, kuid neis ei toimu termotuumareaktsioone, et olla täht 9. Eksoplaneetide avastamise meetodid. Senised edusammud. Eksoplaneet on planeet, mis ei tiirle ümber Päikese, vaid mõne teise tähe, tähe jäänuki
või pruuni kääbuse. Hetkel on avastatud üle 3700 eksoplaneedi. 1)    Tähetants


2)    Möödumine tähe ketta eest läbi 10.  Astrobioloogia, Elu võimalikkus väljaspool Maad ● KUS ON VESI ON KA ELU
● võimalik, kui on mustad tossutajad, saab energiat sealt mitte Päikeselt
● (tükk planeedist lendab kusagile teisele planeedile ja sealt võib elu tekkida, kui planeedi kivi tükis on mingeid elusaid baktereid või midagi sellist ● palju on otsitud planeetidelt elu, aga tegelt võiks neid otsida kuudelt, sest hetkel on mitmel kuul võimalu, et seal võib elu leiduda ● jälgida tuleb ka elu tsooni, kuus ühele pool ejäävad eluks liiga kuumad planeedid ja teisele poole liiga külmad ehk neil ei saaks vett olla)- võimalused, aga põhiline on vesi 11.  Tumeaine kohalolu galaktikates, avastamine, mõju. Tumeaine ehk varjatud aine on aineliik füüsikas, mida ei ole näha, kuid mida on tunda tema raskusjõu tõttu. See tähendab, et ta osaleb gravitatsioonilises vastasmõjus tava ainega,
kuid ei kiirga valgust ega muud elektromagnetkiirgust ning on seetõttu nähtamatu
optimistele, infrapuna- ja raadioteleskoopidele. Põhjendada saab sellega, et matemaatiliste arvutuse tõttu pidi kuskil eksisteerima mingi “asi”,
mis hoiab meie galaktikaid koos. See “asi” on must aine, mis paikneb nii galaktikas sees kui
ka selle ümber ning hoiab galaktikat koos (gravitatsioon). Seda me ei näe, kuidas
matemaatiliselt on see olemas. Mõjutab oma massiga. 12.  Tumeenergia mõju Universumi paisumisele Tumeenergia on salapärane aine, mis moodustab arvatavasti 75% meie universumist. Tumeenergia mõiste võeti kasutusele 1998. aastal, et seletada universumi paisumise
kiirenemist. Tumeenergia avaldab negatiivset rõhku ning loob veidra, tõukuva
gravitatsioonitüübi.


Pmst on sellega see story, et tühjadest kohtades teadmata põhjustel tekib universumisse juurde musta energiat, mis põhjustab universumi paisumist. Kuna universum paisub ja “neid
kohti” tekib aina juurde siis ongi see põhjus, miks universum paisub aina kiiremini. 13.  Orbitaalmehaanika (orbiidile pääsemine, paokiirus, orbiidilt Maa peale tagasi saamine) Keemilise energia kineetiliseks(raketid)
Madalmaa orbiit
Maa orbiidilt lahkumiseks vajalik kiirus on 11,2 km/s. paokiirus on vajalik kiirus gravitatsiooni lõksust välja pääsemiseks. Paokiirus sõltub massist ja suurusest. 14. Musta augu fenomenid (aegruumi kõverdumine suure massiga kehade läheduses, aja deformatsioon, hüpoteesid sündmuste horisondil ja horisondist edasi). Musta augu läheduses tundub kõik toimuvat aeglasemalt, kui see tegelikult juhtub. Relatiivsusteooria - Aeg ja ruum osutuvad suhtelisteks: kestus ja vahemaa võivad olla eri
vaatlejate jaoks erinevad. Aeg ja ruum saavad mõistetavaks ühtse aegruumi raames. kvantefektid lubavad mustades aukudes kiirata soojuskiirgust (mustade kehade kiirgust).
Elektromagnetkiirgust toodetakse siis, kui seda kiirgab must keha, mille temperatuur on
pöördvõrdeline musta augu massiga.
kvantmehaanika määramatuse printsiibi kohaselt peaks pöörlevad mustad augud tekitama ja
kiirgama osakesi, mis tekivad musta augu pöördliikumise energiast. See kiirgus tuleks
sündmuste horisondist väljastpoolt ja aeglustaks musta augu pöörlemist.