Põõsasmaran (Potentilla fruticosa) Põõsasmaran on Loode-Eesti paepealsete niitude taim. Seal esineb ta sageli massiliselt. Põõsasmaranat mujal Eestis looduslikult ei kasva ja tema kasvukohti ohustab nii ehitustegevus, metsastamine kui alade kinnikasvamine, siis on ta võetud ka looduskaitse alla. Kaunid on põõsasmarana hõbedaste karvadega kaetud lehed, kuid eriti tema kuldkollased ja suured õied. Nende läbimõõt ei jää palju maha õunapuu õitest. Põõsa rohketel okstelgi on neid tihti niisama palju kui õunapuul õisi
Profiil A-Bm(Bt)-C Gleistumine puudub, mulla veehoiuvõime piisav taimede varustamiseks mulla ja sademete vete arvelt. Puudub põhja-ja ülavete juurdevool. Kog- gleistunud leostunud muld. Profiil saviakumulatiivne A nõrgalt toorhuumuslik, leostumise tõttu keemine 30- 60cm sõgavamal võivad olla karedate vete tõttu küllastunud (ph alla 5,5 ) ning profiil differentseerumata. Ajutiselt (nõrgalt) liigniisked (põhja-või ülavetest) Profiil A-Bmg-Cg või A-Cg · 1. Põhja-Eesti paepealsete ja rähkmuldade valdkond · 2. Kesk-Eesti leostunud ja leetjate muldade valdkond · 3. Lõuna-Eesti näivletunud (kahkjate leetunud) muldade valdkond · 4. Lääne-Eesti soostunud muldade valdkond · 5. Vahe-Eesti soostunud ja soomuldade valdkond · 6. Peipsi soostunud, soo- ja leetmuldade valdkond · 7. Põhjaranniku leetunud ja leedemuldade valdkond · 8. Otepää-Haanja erosiooniohtlike ja erodeeritud muldade valdkond
likööri tööstuses. Tänapäeval valmistatakse kadakast rahvapäraseid iluasju ja suveniire. 5 Kokkuvõte Kokkuvõtteks tsiteerin Ants Viirest: "Kõike eelnevat arvestades ei ole põhjust imestada, et kadakast on saanud omamoodi sümbol meie tuulise kodumaa ja kogu meie rahva jaoks. See puhastava ja raviva toimega vähenoudlik, jändrik, visa ja tugev põõsaspuu hoiab kindlalt kinni kehvade paepealsete õhukesest maakamarast ning kasvab vahel ootamatult suureks ja uhkeks, kehastades nõnda olude kiuste säilivat kustumatut elujõudu." 6 Kasutatud kirjandus 1. http://bio.edu.ee/taimed/okaspuu/kadakas2.htm 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_kadakas#Kasutamine 3. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9601/kadakas.html 4. Põldmaa, K. Kodumets.Tln.: Valgus, 1975. 244 lk. 5. Kask, M. Kuusk, V. Laasimer, L. Mäemets, A
paemurendile. Samas piirkonnas esinevad merevee poolt lihvitud koresega klibuvallid, mille sarnaseid leidub Eestis teistes osades vaid väikestel aladel. Muldade lähtekivimeist on esikohal mere töödeldud mooren(40%), mida katab sageli õhuke veesetteline materjal, sellele järgnevad vanad meresetted tasandikel(30%), arvestatavad on veel rannavallide ja tuulesetted ning turvas. Saaremaad iseloomustab rähkmuldade, sealhulgas tugevasti koreseliste väheviljakate paepealsete, aga teisest küljest ka koresevabade liivmuldade suur levik ning muldade üldiselt väga suur kivisus. Saaremaa põllumuldadest, seda eriti põlispõldudel, on kõige tüüpilisem rähkmuld. Peale selle on Saaremaa põlispõldudele iseloomulik leostunud liivsavimuld. Taimkate. Metsad. Metsade ja metsamaade pindala on Saaremaal aegade jooksul oluliselt muutunud. Meie ajaarvamise algul oli see Saaremaa territooriumist arvatavasti 60-70%, 19
paemurendile. Samas piirkonnas esinevad merevee poolt lihvitud koresega klibuvallid, mille sarnaseid leidub Eestis teistes osades vaid väikestel aladel. Muldade lähtekivimeist on esikohal mere töödeldud mooren(40%), mida katab sageli õhuke veesetteline materjal, sellele järgnevad vanad meresetted tasandikel(30%), arvestatavad on veel rannavallide ja tuulesetted ning turvas. Saaremaad iseloomustab rähkmuldade, sealhulgas tugevasti koreseliste väheviljakate paepealsete, aga teisest küljest ka koresevabade liivmuldade suur levik ning muldade üldiselt väga suur kivisus. Saaremaa põllumuldadest, seda eriti põlispõldudel, on kõige tüüpilisem rähkmuld. Peale selle on Saaremaa põlispõldudele iseloomulik leostunud liivsavimuld. 6.1. TAIMKATE. 1.3. METSAD. Metsade ja metsamaade pindala on Saaremaal aegade jooksul oluliselt muutunud. Meie ajaarvamise algul oli see Saaremaa territooriumist arvatavasti 60-70%, 19
tekkinud otse paemurendile. Samas piirkonnas esinevad merevee poolt lihvitud koresega klibuvallid, mille sarnaseid leidub Eestis teistes osades vaid väikestel aladel. Muldade lähtekivimeist on esikohal mere töödeldud mooren(40%), mida katab sageli õhuke veesetteline materjal, sellele järgnevad vanad meresetted tasandikel(30%), arvestatavad on veel rannavallide ja tuulesetted ning turvas. Saaremaad iseloomustab rähkmuldade, sealhulgas tugevasti koreseliste väheviljakate paepealsete, aga teisest küljest ka koresevabade liivmuldade suur levik ning muldade üldiselt väga suur kivisus. Saaremaa põllumuldadest, seda eriti põlispõldudel, on kõige tüüpilisem rähkmuld. Peale selle on Saaremaa põlispõldudele iseloomulik leostunud liivsavimuld. Taimkate. Metsad. Metsade ja metsamaade pindala on Saaremaal aegade jooksul oluliselt muutunud. Meie ajaarvamise algul oli see Saaremaa territooriumist arvatavasti 60-70%, 19
4) lubjalembene (kaltsifiilne) taimkate (lutsern, ristik, lubikas). Levik: Põhja-, Loode- ja Lääne-Eesti ALLTÜÜBID: 1. Paepealsed Kh (loopealsed) 46000 ha e. 1,2% Välja kujunenud < 30 cm tüsedusel paasi katval materjalil 2. Rähksed rendsiinad K 187000 ha e. 4,7% Välja kujunenud valkjashallil rähkmoreenil, veerismoreenil, fluvioglatsiaalsetel karbonaatsetel setetel. Paas > 30 cm. 3. Gleistunud rendsiinad Kg 65000 ha e. 1,6%, harit. 23000 ha ajutiselt liigniisked, levik paralleelselt paepealsete ja rähksetega reljeefi madalamatel elementidel MKT: leesikaloo; kastikuloo; lubikaloo, IV...Va bonit. Mets Pruunmullad (leostunud mullad) Ko parasniisked kuni ajutiselt liigniisked - karbonaatsel lähtekivimil (kihiseb kõrgemal kui 1 m) - savistumine, lessiveerumine või mõlemad, osal soostumine - Eesti viljakaimad mullad (Kesk-Eesti - Virumaa, Järvamaa, Jõgeva, osalt Tartu ja Viljandimaa) 1. Leostunud mullad Ko 167000 ha e. 4,2%, haritavaid maid 104000 ha e
veevajaduse alusel Hügrofüüdid- taimed, mis kasvavad pidevalt niiskes kasvukohas n must lepp, paju, vaevakask Hüdrofüüdid- taimed, mis kasvavad vees, puittaimi nende hulgas pole Puittaimede rühmitamine mullastiku nõudlikkuse alusel Nõudlikud e megatroofsed- kasvavad heade omadustega toitainete rikkal mullal n pappel, harilik jugapuu, harilik kuusk, nulg Keskmise nõudlikkusega e mesotroofsed- ei ole valivad mullastiku suhtes, kuid on tundlikud õhukeste paepealsete muldade suhtes n lehis, pärn, pihlakas Vähenõudlikud e oligotroofsed- kasvavad väheviljakatel muldadel, liiva- ja soostunud aladel n harilik mänd, mägimänd, suur läätspuu, põõsasmaran Juurte jaotamine puittaimedel Peajuur- kasvab seemne idanemisel idujuurest otse maasse Külgjuured- kasvavad välja peajuurest ja harunevad korduvalt Lisajuured- ei arene peajuurest vaid juurekaelast kõrgemal osal ja ka teistest organitest varrest, harvem lehtedest
· Harilik käoraamat - Eestis esineb paiguti, Lääne- ja Põhja-Eestis küllaltki tavaline. · Harilik porss - Eemalt vaadates tundub porss olevat põõsakujuline paju. · Kahelehine käokeel - Ööviiul on meie tavalisemaid ja armastatumaid käpalisi. · Künnapuu - Künnapuuga väga sarnane on meil rohkem levinud jalakas. · Lääne-mõõkrohi - Kasvab Eestis oma levila põhjapiiril. · Põõsasmaran - Põõsasmaran on Loode-Eesti paepealsete niitude taim. · Siberi võhumõõk - Siberi võhumõõk kasvab suurte puhmikutena. · Väike vesiroos - Väike vesiroos on meil tavaline kaunis veetaim. Väike vesiroos Hall käpp Mesimurakas Kasutatud kirjandus Tekst võetud : http://bio.edu.ee/taimed/general/okaspuu.html [WWW] Pildid võetud : http://images.google.ee/imghp?hl=ru&tab=wi [WWW]
Karbonaatmullad ehk rendsiinad FAO Leptosols (leptos õhuke) 1. kõrge CaCO3 sisaldus, kihisemine A-horisondist 2. suur kivisus >50% isegi >75% (paekaldad) 3. lihtne ja lühike profiil A-D; A-C; A-Bm-C 4. kaltsifiilne taimkate (mesikas, lutsern) Levik: Põhja-, Lõuna- ja Lääne-Eesti 3 alltüüpi: 1. Paepealsed Kh (loopealsed) 2. Rähksed rendsiinad K 3. Gleistunud rendsiinad Kg Ajutiselt liigniisked, levik paralleelselt paepealsete ja rähksetega reljeefi madalamatel elementidel. Alljaotused samad, mis paepealsetel ja rähksetel Khg' Kg''''. Gleistumine pinnaveest paepealsetel, rähksetel ajutiselt kõrgest pinnaveest. Pruunmullad K0 · parasniisked kuni ajutiselt liigniisked · karbonaatsel lähtekivimil (kihiseb kõrgemal kui 1 m) · savistumine, lessiveerumine või mõlemad, osadel ka soostumine · Eesti viljakamad mullad (Kesk-Eesti Virumaa, Järvamaa, Jõgeva, osalt ka Tartu- ja
lammimullad A levivad jõgede järvede kallaste aladel, kus leiab aset perioodiline üleujutus, mille käigus kantakse setteid lammialale rannikumullad mere poolt lähiminevikus või hetkel üleujutatud tugevasti liigniisked mullad, mis sisaldavad kergesti lahstuvaid soolasid noored ja õhukesed erodeeritud ja deluviaalmullad künklikel aladel erodeeritud mullad mäe peal deluviaal mäe jalamil 62. Eesti mullastiku valdkonnad. 1. Põhja-Eesti paepealsete ja rhkmuldade valdkond 2. Kesk-Eesti leostunud ja leetjate muldade valdkond 3. Lõuna-Eesti näivletunud (kahkjate leetunud) muldade valdkond 4. Lääne-Eesti soostunud muldade valdkond 5. Vahe-Eesti soostunud ja soomuldade valdkond 6. Peipsi soostunud, soo- ja leetmuldade valdkond 7. Põhjaranniku leetunud ja leedemuldade valdkond 8. Otepää-Haanja erosiooniohtlike ja erodeeritud muldade valdkond 63. Muldade kasutussobivus.
õhukesed - K?; VII-X klass A-horisont 10-20 cm - õhukesed K?? A-horisont 20-30 cm - keskmise sügavusega K???; IV-VII klass A-horisont >30 cm - sügavad K???? II-V klass K?, K??, K??? - põuakartlikud K???? - parasniiske viljakas muld (rukis, lutsern) 3. Gleistunud rendsiinad Kg Ajutiselt liigniisked, levik paralleelselt paepealsete ja rähksetega reljeefi madalamatel elementidel. Alljaotused samad, mis paepealsetel ja rähksetel Khg? - Kg????. Gleistumine pinnaveest paepealsetel, rähksetel ajutiselt kõrgest pinnaveest. Pruunmullad K0 · parasniisked kuni ajutiselt liigniisked · karbonaatsel lähtekivimil (kihiseb kõrgemal kui 1 m) · savistumine, lessiveerumine või mõlemad, osadel ka soostumine · Eesti viljakamad mullad (Kesk-Eesti - Virumaa,
paekallas ehk klint. Näiteks Ontikal, Türisalu pangal Mullaprofiil A-D (huumushorisont ja aluspõhi). Jagunevad need mullad järgmiselt: a. Väga õhukesed paepealsed mullad (Kh'). Peeneseline mullakiht kuni 10 cm. b. Õhukesed (Kh''). Peeneseline mullakiht kuni 20 cm. c. Keskmise sügavusega paepealsed mullad (Kh'''). Peeneseline mullakiht kuni 30 cm. Paepealsete muldade eripära on see, et nende huumuse sisaldus võib olla 10, 20 või enam protsenti. Kuid vaatamata kõrgele huumusesisaldusele, jäävad need ikkagi väga vähe viljakateks muldadeks. 2) Rähkmullad (K). Need on mullad, mis on kujunenud välja lubipael või seda katval valkjashallil rähkmoreenil. Moreeni tüsedus võib olla väga erinev. Võib olla meetreid tüse see moreeni kiht, aga tunnuseks on, et see moreen on väga rähatükiline
paekallas ehk klint. Näiteks Ontikal, Türisalu pangal Mullaprofiil A-D (huumushorisont ja aluspõhi). Jagunevad need mullad järgmiselt: a. Väga õhukesed paepealsed mullad (Kh'). Peeneseline mullakiht kuni 10 cm. b. Õhukesed (Kh''). Peeneseline mullakiht kuni 20 cm. c. Keskmise sügavusega paepealsed mullad (Kh'''). Peeneseline mullakiht kuni 30 cm. Paepealsete muldade eripära on see, et nende huumuse sisaldus võib olla 10, 20 või enam protsenti. Kuid vaatamata kõrgele huumusesisaldusele, jäävad need ikkagi väga vähe viljakateks muldadeks. 2) Rähkmullad (K). Need on mullad, mis on kujunenud välja lubipael või seda katval valkjashallil rähkmoreenil. Moreeni tüsedus võib olla väga erinev. Võib olla meetreid tüse see moreeni kiht, aga tunnuseks on, et see moreen on väga rähatükiline
· Lähtekivimite mitmekesisusest ja liigestatud reljeefist tulenevalt leidub mitmeid eri mullaliike. Kõige levinumad metsamullad on gleimullad ja turvastunud mullad, mida on viimase poolsajandi jooksul ohtralt kuivendatud. Seetõttu on suurtel aladel soostunud ja soometsi ning kõdusoometsi. Mineraalmuldadest on valdavalt metsaga kaetud leedemullad (nõmmemetsad) ja leetunud mullad (pohlamännikud). Poollooduslike koosluste ja loometsade all on ka suured paepealsete muldade alad, sest need on põllumajanduseks vähesobivad. Metsakasvukohatüübid ja taimekooslused Eesti paikneb boreonemoraalses e. põhjaparasvöötme segametsade vööndis. Vastavalt üleminekule merelisest kliimast kontinentaalsele võib leida nii reliktseid laialehiste metsade kooslusi kui nn. läänetaigat. Eestile on eriti iseloomulikud kuivad männikud liivmuldadel ja
üle 17, põllum. 1011 Lokaalsed e. kohalikud süsteemid on kasutusel väikestel maa-aladel või eraldi riikides. Valdavalt ls lõimisega, muud kui esinevad, hiljem peale kantud Nimetused muldadele on antud rahvuskeeltes kasutatavate nimede järgi, mis on välja A tüüp kuiv või värske kaltsimull kujunenud pika perioodi jooksul. Pae murendmaterjali iseloom määrab paepealsete muldade koostise ja värvuse: · Dolomiitidel Al ja Fe, pruunid, kergelt violetsed Erinevad klassifikatsioonisüsteemid ei ole üks-ühele ühildatavad. Üleviimiseks ühest · Puhtad lubjakivid Ca, mustad rendsiinad süsteemist teise peab tundma mulla omadusi ja mõlemaid klassifikatsioonisüsteeme. · Eesti rendsiinad pruunika tooniga
Mullaerosioon. Lõuna-Eestis on erosioon tugev kõrguse tõttu. Kõrgusvahede tõttu. Varasuvi külv. Sügisel ka erosioon. Rühkmuldasid enam meie süsteemis ei ole. Nüüd on Rähkmullad. Eesti mullastikus on 13 rühma. Suuremõõtkavaliste kaardistamise käigus selgus 1. Soostunud ja soomuldade osatähtsus oli suurem kui arvati 2. Metsamaade uurimine tõstis liigniiskete muldade osakaalu nn ,,teeefekti" 3. Paepealsete muldade osatähtsus oli väiksem esialgsest, sest kõik taimkatte järgi hinnatud lookooslused ei asu paepealsel mullal. Paekivi peaks olema 30 cm sügavusel, et oleks paepealne muld. Rajoneerimine peeetakse sovetiseerimispärandiks, eelistatakse samaväärset valdkonda Geograafias on maa-ala liigendamine pinnaehituse, kliima, mullastiku, taimkatte jms alusel. Eesti on 8 mullastikuvaldkonda. Maastikuvaldkonnad jagunevad allvaldkondadeks. Eesti
oksad. Kiirekasvulistel põõsastel tehakse seda igal aastal, teistel 3-4 aasta tagant. Peale õitsemist lõigatakse välja õitsenud oksad ja/või harvendatakse, ei kärbita (Hortes). Talvel tuleb kuldvihma noori taimi kaitsta jäneste ja kitsede eest ning erakordselt külmal ajal ka pakase eest (Hansaplant). 4.12. Potentilla fruticosa Põõsasmaran 4.12.1. Kirjeldus Põõsasmaran on Loode-Eesti paepealsete niitude taim. Seal esineb ta sageli massiliselt. Põõsasmaranat mujal Eestis ei kasva ja tema kasvukohti ohustab nii ehitustegevus, metsastamine kui alade kinnikasvamine, siis on ta võetud ka looduskaitse alla. Kaunid on põõsasmarana hõbedaste karvadega kaetud lehed, kuid eriti tema kuldkollased ja suured õied. Nende läbimõõt ei jää palju maha õunapuu õitest. Põõsa rohketel okstelgi on neid tihti niisama palju kui õunapuul õisi. Kuid iluaianduse jaoks on eriti väärtuslik
annaabi.ee 
