Arhitektuuri, maalikunsti, skulptuuri, tarbekunsti 14. Mis on ilu ? Ilu on objektiivse tegelikkuse üks omadustest teiste omaduste hulgast 15. Mis on ornament ? Ornament on arhitektuuris, tarbe- ja raamatukunstis kasutatav kaunistusviis, mis koosneb kas geomeetrilistest, loodus- või tehismotiividest ka võib olla kalligraafiline 16. Geomeetriline ornament ? Geomeetriline ornament koosneb lihtsatest lainetest või kõverjoontest, spiraalidest, sikksakkidest, põimuvatest paelast 17. Loodusvormidest tuletatud ornament ? Taimelehed, varred, õied, viinapuuväädid, teokarbid, loomakujutised: lõvid, greif, Vana-Egiptus - akantusleht, palmett 18. Nimeta 3 pinna kaunistamisvõtet ornamendiga? Pinna kaunistamine üleni mingi motiivistikuga, pinna raamimine, motiivistikuga paigutamine pinnale laikudena, kas rangelt- sümmeetriliselt või vabamalt, töödeldes motiivi tasakaalustamist 19. Mis on sümboolika ? Sümbol on tunnusmärk, parool, salasõna, mis annab meelelise
Tehnola asutamise aasta: ANNO MCMXXI. Vapikilbi osad on illustreeritud: must - korp!i hõbedase tsirkliga, roheline - riigi ja pealinna vapi kolme kuldse leopardiga, valge - tehnika ja edu embleemi hõbedase viikingilaevaga. Vapi alumisel serval asub vapikiri: kindlus, ausus, vendlus. Vapikilp on ümbritsetud tammeokstega tekkel - on mustast sametist põhjaga, rumm on kahevärvilisest kalevist - roheline ja valge. Tekli põhjale on õmmeldud valgest paelast rosett, mille keskel on valges tikandis kolmnurga ja sirkli kujutis - tehnika sümbolina, kuna korp! asutati tehnikateaduste üliõpilaste poolt tsirkel - on monogrammiks kujundatud tähekombinatsioon VCFT (Vivat Crescat Floreat Tehnola) värvilindid särped - on laiad korporatsiooni värvivööd, narmad otstes värvirapiirid - on tseremoniaalsed rekvisiidid Korporatsioon Tehnola lipp Värvide tähendus must - kohusetruudus roheline - noorus
Bütsantsiga, kust koos ristiusuga võeti üle ka võtted kirikute ehitamiseks ja ikoonide maalimiseks. Venemaal tekkis omapärane ehitusstiil, mille kõige silmahakkavamaks välistunnuseks sai sibulkuppel. 4.Oma käega pani Vladimir nurgakivi Kiievi Püha Sofia kirikule. See Bütsantsi ja Kiievi meistrite ühistööna loodud ehitis on silmapaistvamaid mälestisi vanavene kunstist. 5. ja 6..Pühakuid ja igasuguseid fantastilisi loomi kujutavad reljeefid ning põimuvast paelast ornamendid sarnanevad keskaegsele skulptuurile Lääne-Euroopas, samuti avaldub neis sugulus vanaarmeenia kunstiga. Dmitri kirik Vladimiris ning Pokrovski kirik Nerli jõe ääres- need on parimad näited vanavene arhitektuurist. 7.Novgorodis valitsesid kainemad vaated. Sealsed pühakojad tehti lihtsamad, nende lagedavõitu seinad lubjati valgeks ja nii moodustub vägagi meeldiv kooskõla helendavate müüride ja kullatud sibulkuplite vahel. Huvitav on ka
KUNST tekitab ILU.ILU olemus tekib KUNTSI kaudu.ILU on objektiivse tegelikkuse üks omadustest teiste omaduste hulgas.ILU ON HINNANG.Ilu otsuse teeme instinktiivselt peale vaadates 15. Mis on ornament ? Arhitektuuris,tarbe-ja raamatukunstis kasutatav kaunistusviis,mis koosneb las geomeetrilistest,loodus-ja tehismotiividest ka võib olla kalligraafiline. 16. Geomeetriline ornament ? Koosneb:lihtsatest lainetest või kõverjoontest,spiraalidest,sikksakkidest,põimuvast paelast. 17. Loodusvormidest tuletatud ornament ? Taimelehed,varred,õied,viinapuuväädid,teokarbib. Loomakujulised:Lõvid,tiivuline lõvi-Greif. Vana-Egiptus:akantusleht,palmett. Vana-Rooma: maskid,küllusesarved,koljud nn. Härjakolju-BUKKANION. 18. Nimeta 3 pinna kaunistamisvõtet ornamendiga? 1) Pinna kaunistamine üleni mingi motiivistikuga. Nt:Tapeet,tekstiil. 2)Pinna raamimine. Nt:Taldrik,raamat,pilt rõhutatakse vormi kuju ja ühtlasi antakse kontrast raami ja raamitava pinna vahel
teenistusse värbama, lootes neid niiviisi taltsutada. Niiviisi muutusid nad küll varsti ise germaanlaste sõltlasteks, sest lõpuks oli suurem osa rooma vägedest komplekteeritud germaanlastega. Roomaga suhtlemine tutvustas germaanlastele rooma kultuuri ja ristiusku ning koos sellega hakkas taanduma nende rahvakunst. Nende rahvakunstil on sarnasusi rändrahvaste ja keltide kunstiga. Ka ende juures levisid loomastiil ja väänlevast, lõputust joonest või paelast kujundatud ornament. Iseloomulik on abstraktsete ja loodust jäljendavate vormide segunemine. Sagedasti kujutati metsikuid fantastilisi loome või linde. Nad tundsid emailiga kärgsulatust ja teisi luksuslikke metallitehnikaid, millest valmistati ehteid ja relvade kaunistusi.
ennast ning keisrinna Theodorat koos saatkonnaga. Mosaiik San Vitale kirikus Keiser Justianus I kaaskonnaga Vladimiris, Suzdalis ja selle ümbruses kerkis imekauneid väikesi kirikuid, mille välisilmele andsid erilise võlu rikkalikud skulptuurkaunistused. Need pühakuid ja igasuguseid fantastilisi loomi kujutavad reljeefid ning põimuvast paelast ornamendid sarnanevad keskaegsele skulptuurile Lääne-Euroopas, samuti avaldub neis sugulus vanaarmeenia kunstiga. Pokrovski kirik Nerli jõe ääres on üks parimaid näiteid vanavene arhitektuurist. Bütsantsis töötati välja kindel plaan piibliaineliste maalide ja mosaiikide paigutamiseks kiriku seintele. Inimfiguurid on neil piltidel karmiilmelised ja näod pikaks venitatud
saanud uus keskus. See "Vladimir Jumalaema" nime all tuntud ikoon avaldas eriti suurt mõju ikoonimaalile Venemaal. Vladimiri Jumalaema. Püha Dmitri peakirik Vladimiris. Pokrovski kirik Nerli jõe ääres. Vladimiris, Suzdalis ja selle ümbruses kerkis imekauneid väikesi kirikuid, mille välisilmele andsid erilise võlu rikkalikud skulptuurkaunistused. Need pühakuid ja igasuguseid fantastilisi loomi kujutavad reljeefid ning põimuvast paelast ornamendid sarnanevad keskaegsele skulptuurile Lääne-Euroopas, samuti avaldub neis sugulus vanaarmeenia kunstiga. Dmitri kirik Vladimiris ning Pokrovski kirik Nerli jõe ääres - need on parimad näited vanavene arhitektuurist. Novgorodi kreml linnulennult Sofia peakirik Novgorodis Omapärane ehitusviis arenes välja Novgorodis. Selles rikkas kaubalinnas valitsesid kainemad vaated. Sealsed pühakojad tehti lihtsamad, nende lagedavõitu
meeltele. Vanavene kunst 10.-17. saj Omapärane ehitusstiil, Theopanes, Andrei kõige silmahakkavam Rubljov, Sofia kirik välistunnus-sibulkuppel. Rikkalikud skulptuurkaunistused, põimuvast paelast ornamendid. Romantism 19. saj esimene pool Hinnati romantilist Eugene Delacroix, ainestikku Constable, Turner kirjandusteostest. Romantistidel üksindus, erinevad stiilid ja vormid. Gooti kunst 12.-16
hulgas, kes elasid Euroopa metsavööndis. Keldi visuaalset kunsti on leitud pealikuhaudade rikkalike panuste hulgast. Metallist ja kivist esemetel seguneb sküüdi ja kreeka kunsti mõju. Keltide omapära on katkematu väänleva joonega loodud paelornament, millesse põimuvad loomade või inimeste skemaatilised kujutised. Germaanlaste rahvakunstil oli sarnasust rändrahvaste ja keltide kunstiga. Ka nende juures levisid loomastiil ja väänlevast, lõputust joonest või paelast kujundatud ornament. Iseloomulik on abstaktsete (geomeetriliste) ja loodust jäljendavate vormide segunemine. Milliseid kunstialasid nad eelistasid? Sküüdid kasutasid reljeefkunsti. Paljud leiud esindavad rändrahvaste seas populaarset loomastiili. Kulda ja hõbedat kasutati filigraantehnikas. Germaanlased tundsid emailiga kärgsulatust ja teisi luksuslikke metallitehnikaid, millest valmistati ehteid ja relvade kaunistusi. Millise ornamendiga kaunistasid keldid oma esemeid?
kiriku jaoks tellis vürst Vladimir Bütsantsist jumalaema ikooni. See tuli aga peagi loovutada Vladimiri linnale, millest on vahepeal saanud uus keskus. See "Vladimiri Jumalaema" nime all tuntud ikoon avaldas eriti suurt mõju ikoonimaalile Venemaal. Vladimir-Suzdali vürstiriigis ja selle ümbruses kerkis imekauneid väikesi kirikuid, mille välisilmele andsid erilise võlu rikkalikud skulptuurkaunistused. Need pühakuid ja igasuguseid fantastilisi loomi kujutavad reljeefid ning põimuvast paelast ornamendid sarnanevad keskaegsele skulptuurile Lääne-Euroopas, samuti avaldub neis sugulus vanaarmeenia kunstiga. Selle vürstiriigi uhkuseks on Uspenski katedraal. Novgorodi vürstiriigis levisid nn üheuulitsa kirikud. Need on väikesed ühelöövilised ja ühe kupliga paksude seintega kirikud, mida lasksid ehitada bojaarid ja rikkad kaupmehed. Kuna neid oli ühel tänavalgi mitu, siis said nad sellise nimetuse. Selles rikkas kaubalinnas valitsesid kainemad vaated
Vladimiri Jumalaema Dmitri peakirik Pokrovski kirik Nerli jõe Vladimiris ääres Vladimiris, Suzdalis ja selle ümbruses kerkis imekauneid väikesi kirikuid, mille välisilmele andsid erilise võlu rikkalikud skulptuurkaunistused. Need pühakuid ja igasuguseid fantastilisi loomi kujutavad reljeefid ning põimuvast paelast ornamendid sarnanevad keskaegsele skulptuurile Lääne-Euroopas, samuti avaldub neis sugulus vanaarmeenia kunstiga. Dmitri kirik Vladimiris ning Pokrovski kirik Nerli jõe ääres- need on parimad näited vanavene arhitektuurist. Novgorodi kreml linnulennult Sofia peakirik Omapärane ehitusviis arenes välja Novgorodis. Selles rikkas kaubalinnas valitsesid kainemad vaated. Sealsed pühakojad tehti lihtsamad, nende lagedavõitu seinad lubjati valgeks ja nii
järsult põlve ja pahkluu vahel ning lubas teha ainult kõige lühemaid samme, oli lühiajaline mood,sest naised olid sõja ajal harjunud väga praktilise riietusega,mis andis neile liikumisvabaduse. Aluspesu jäi üldiselt õhemaks ega nõudnud enam nöörimist ,aga selle disainile mõeldi veel vähe.Populaarsed olid nii kitsa kui laia säärega aluspüksid.Rinnahoidja olevat leiutanud Caresse Crosby,kes improviseeris selle koos oma prantslannast toatüdrukuga kahest taskurätistja pikast paelast 1912 aastal.Esmalt läks see moodi Prantsusmaal,siis Ameerikas,kuid tunnustust Caresse ei leidnud. Uued alusseelikud olid kergemad ja neis kasutati vähem pitsi,et hoida puusad moodsalt saledad. Paul Poiret´ õhtukleit,1912. Lühikesed juuksed ja rikkalikult ehitud pea- pael-1910.aastate ide- aalne väljanägemine.
keskaeg. See ajastu kestis rohkem kui 1000 aastat. Varane keskaeg oli kultuurivaene ajastu. Laastatud ja varemeis Lääne Euroopas tekkisid ja kadusid barbarite riigid. Need riigid polnud enam Rooma poliitilise ja kultuurilise mõju all. Antiikkultuuri saavutusi hinnata ei osatud, mistõttu suurem osa kunstiteostest hävis. Kõige arenenum kunstiala oli tarbekunst. Barbarid kaunistasid hulgaliselt oma tarbeesemeid, eelistades kaunistusena kasutada lõpmatult väänlevast paelast koosnevat põhiornamenti. 2 Alles Frangi riigi kuningas Karl Suur hakkas teadlikult kultuurile tähelepanu pöörama. Tema loss Saksamaal Aachenis muutus omamoodi kultuurikeskuseks, kus oli ka kirjutustuba. Kuigi ta ise õppis lugema alles kõrges eas, tahtis ta oma suurust väljendada ka kunstis. Kirjakunstki arenes sel ajal. Endistest põhiliselt suurtähtede kirjastiilidest (nt
Ühe teise kiriku jaoks tellis vürst Vladimir
Bütsantsist jumalaema ikooni. See tuli aga peagi loovutada Vladimiri linnale, millest oli vahepeal saanud uus
pealinn. See <
Harvemini õmmeldi poollakaga pükse - need avanesid ainult ühest ülanurgast. Püksisääred ulatusid põlvini, värvli jagu jäi allapoole põlve. Pükste sääreotstes olid kahe sõlme laiused värvlid. Värvli mõlemas otsas olid nööpaugud, millest käis läbi värviline säärepael - kalasabapael. Paelaga tõmmati värvli otsad vaheliti ja seoti värvel suka peale paelaga ümber jala kinni. Pael seoti ka üks ord ümber sääre värvli pealt. Paelast tehti jala kõrvale aasad ja otsad jäid tupsudega rippuma. 8 Vatt Äksi mehe vatt valmistati potisinisest villasest riidest, seljaosa oli taljes ning lõigatud kahes tükis - keset selga oli õmblus. Hõlma - ning küljeõmbluste vahele õmmeldi kiilud ehk lõtused
Ühe teise kiriku jaoks tellis vürst Vladimir Bütsantsist jumalaema ikooni. See tuli aga peagi loovutada Vladimiri linnale, millest on vahepeal saanud uus keskus. See "Vladimiri Jumalaema" nime all tuntud ikoon avaldas eriti suurt mõju ikoonimaalile Venemaal. Vladimiris, Suzdalis ja selle ümbruses kerkis imekauneid väikesi kirikuid, mille välisilmele andsid erilise võlu rikkalikud skulptuurkaunistused. Need pühakuid ja igasuguseid fantastilisi loomi kujutavad reljeefid ning põimuvast paelast ornamendid sarnanevad keskaegsele skulptuurile Lääne-Euroopas, samuti avaldub neis sugulus vanaarmeenia kunstiga. Dmitri kirik Vladimiris ning Pokrovski kirik Nerli jõe ääres- need on parimad näited vanavene arhitektuurist. Omapärane ehitusviis arenes välja Novgorodis. Selles rikkas kaubalinnas valitsesid kainemad vaated. Sealsed pühakojad tehti lihtsamad, nende lagedavõitu seinad lubjati valgeks ja nii moodustub vägagi meeldiv
vürst Vladimir Bütsantsist jumalaema ikooni. See tuli aga peagi loovutada Vladimiri linnale, millest on vahepeal saanud uus keskus. See "Vladimiri Jumalaema" nime all tuntud ikoon avaldas eriti suurt mõju ikoonimaalile Venemaal. Vladimiris, Suzdalis ja selle ümbruses kerkis imekauneid väikesi kirikuid, mille välisilmele andsid erilise võlu rikkalikud skulptuurkaunistused. Need pühakuid ja igasuguseid fantastilisi loomi kujutavad reljeefid ning põimuvast paelast ornamendid sarnanevad keskaegsele skulptuurile Lääne-Euroopas, samuti avaldub neis sugulus vanaarmeenia kunstiga. Dmitri kirik Vladimiris ning Pokrovski kirik Nerli jõe ääres- need on parimad näited vanavene arhitektuurist. Omapärane ehitusviis arenes välja Novgorodis. Selles rikkas kaubalinnas valitsesid kainemad vaated. Sealsed pühakojad tehti lihtsamad, nende lagedavõitu seinad lubjati valgeks ja nii moodustub vägagi
otsustati moodustada Rahvuskaart, mis ei alluks sõjaväele, vaid linnavalitsusele. Selle moodustamine usaldati "kahe kontinendi kangelasele" markii de LA FAYETTE'ile. Mõlemad pidid juba samal päeval Pariisi asuma. Selline oli rahva tahe. Mõne päeva möödudes otsustas kuningas uuele Pariisi linnapeale omaltpoolt au osutada. Tema raekotta saabumise eel tekkis La Fayette'il mõte Bastille' vallutajate kokardi (plaatanilehte) veidi täiendada. Kähku valmistati kolmest eri värvi paelast plaatanilehte meenutav ümar kokard: Pariisi vapi kahe värvi (sinise ja punase) vahele õmmeldi kuninga lippu sümboliseeriv valge riba. Seega on prantsuse trikoloori autoriks ei keegi muu kui kindral LA FAYETTE ja selle sõnum on selge: rahvas on oma valitsejatega ühtne. Augustis valmis parlamendisaadikutel Versailles's tähtis dokument INIMESE JA KODANIKU ÕIGUSTE DEKLARATSIOON (17 artiklit) La Déclaration des droits de l'homme et du citoyen.
moodustada Rahvuskaart, mis ei alluks sõjaväele, vaid linnavalitsusele. Selle moodustamine usaldati “kahe kontinendi kangelasele” – markii de LA FAYETTE’ile. Mõlemad pidid juba samal päeval Pariisi asuma. Selline oli rahva tahe. Mõne päeva möödudes otsustas kuningas uuele Pariisi linnapeale omaltpoolt au osutada. Tema raekotta saabumise eel tekkis La Fayette’il mõte Bastille’ vallutajate kokardi (plaatanilehte) veidi täiendada. Kähku valmistati kolmest eri värvi paelast plaatanilehte meenutav ümar kokard: Pariisi vapi kahe värvi (sinise ja punase) vahele õmmeldi kuninga lippu sümboliseeriv valge riba. Seega on prantsuse trikoloori autoriks ei keegi muu kui kindral LA FAYETTE ja selle sõnum on selge: rahvas on oma valitsejatega ühtne. Augustis valmis parlamendisaadikutel Versailles’s tähtis dokument – INIMESE JA KODANIKU ÕIGUSTE DEKLARATSIOON (17 artiklit) – La Déclaration des droits de l’homme et du citoyen.
Ühe teise kiriku jaoks tellis vürst Vladimir Bütsantsist jumalaema ikooni. See tuli aga peagi loovutada Vladimiri linnale, millest on vahepeal saanud uus pealinn. See "Vladimiri jumalaema" nime all tuntud ikoon avaldas eriti suurt mõju ikoonimaalile Venemaal. Vladimiris ja selle ümbruses kerkis imekauneid väikesi kirikuid, mille välisilmele andsid erilise võlu rikkalikud skulptuurkaunistused. Need pühakuid ja igasuguseid fantastilisi loomi kujutavad reljeefid ning põimuvast paelast ornamendid sarnanevad keskaegsele skulptuurile Lääne-Euroopas, samuti avaldub neis sugulus vanaarmeenia kunstiga. Omapärane ehitusviis arenes välja Novgorodis. Selles rikkas kaubalinnas valitsesid kainemad vaated. Sealsed pühakojad tehti lihtsamad, nende lagedavõitu seinad lubjati valgeks ja nii moodustub vägagi meeldiv kooskõla helendavate müüride ja kullatud sibulkuplite vahel. Huvitav on ka kindlustatud linnasüda, nn. kreml.
teie ei ole ju mitte vaenlaste maal, kus kõik kurjused lubatud on.» 325 «Sõjas on see ükspuhas, oma maa või võõras maa.» «Teil on ometigi ülemad, kes ülekohut ei salli; ma hoiatan teid, ärge kutsuge õnnetust eneste kaela!» «Küll me oma ülemaid tunneme. Mis seal palju lõriseda? Saks, võta poiss kinni ja vaata, mis elukas ta on.» Agnes karjatas. Sakslane oli selja tagant äkisti ta kübara peast tõmijnanud ja sõlme seotud juuksed paelast lahti kiskunud; nagu kuldne vaip langesid pikad siidpehmed salgud Agnese õlgadele. Meeste suust tuli rõõmsa kohmetuse hüüd. Gabriel lõi saksa rusikahoobiga maha, sasis Agnese käsivarrest kinni ja tõmbas ta mõne sammu tagasi, meeste ringist välja. Selgi puu vastu toetades ootasid nad teineteise kõrval vaenlaste pealetungi. Gabrieli käes välkus mõõk, Agnes hoidis püstoli valmis., Kõik oli nii kähku sündinud, et mehed korraga maast ei märganud tõusta
Polnud veel pime. Korraga kat-kestas Tom vilistamise. Tema ees oli võõras poiss, veidi suurem kui tema. Iga uustulnuk, ükskõik millises vanuses või kummast soost, oli vaeses St. Petersburgi linnakeses tähelepandavaks harulduseks. See poiss oli hästi riietatud -- liiga hästi äripäeva kohta. See oli lihtsalt hämmastav. Tema müts oli tore,, sinine kinninööbitud kuub uus ja puhas, samuti püksid. Tal olid kingad jalas, ja ometi oli alles reede. Ta kandis isegi heledast laiast paelast kaelasidet. Üldse oli tal linlase välimus, mis ärritas Tomi. Mida rohkem Tom seda hiilgavat imet vahtis, seda rohkem krimpsutas ta nina selle toreduse peale ja seda viletsamana tundus talle tema oma riietus. Kumbki poiss ei kõnelnud. Kui üks liikus, siis liikus ka teine, kuid ainult kulgemisi, sõõris. Nad hoidsid kogu aeg nägu näo, silm silma vastu, viimaks ütles Tom: «Ma võin sulle naha peale anda!» «Tahaksin näha, kuidas sa seda teed.» «Aga ma saan sellega hakkama.»