22.01.2009-26.01.2009 1. ja 2. emiste võõrutamine 23.01.2009-27.01.2009 2. ja 3. emiste võõrutamine 24.01.2009-28.01.2009 3. ja 4. emiste võõrutamine 25.01.2009-29.01.2009 4. ja 5. emiste võõrutamine 26.01.2009-30.01.2009 5. ja 6. emiste võõrutamine 27.01.2009-31.01.2009 6. ja 7. emiste võõrutamine 28.01.2009-01.02.2009 7. ja 8. emiste võõrutamine 29.01.2009-02.02.2009 8. ja 9. emiste võõrutamine 03.02.2009 1. ja 2. emiste paaritamine 04.02.2009 2. ja 3. emiste paaritamine 05.02.2009 3. ja 4. emiste paaritamine 06.02.2009 4. ja 5. emiste paaritamine 07.02.2009 5. ja 6. emiste paaritamine 08.02.2009 6. ja 7. emiste paaritamine 09.02.2009 7. ja 8. emiste paaritamine 10.02.2009 8. ja 9. emiste paaritamine emiste ja ruumi ettevalmistamine poegimiseks, 27.06-01.07.2009 ja abistamine poegimisel
7. Lamba-ja kitseliha keemiline koostis 8. Lamba-ja kitseliha morfoloogiline koostis 9. Lamba-ja kitseliha rasvhappeline koostis 10. Lammaste lihakehade klassifitseerimise SEUROP süsteemi järgi 11. Lammaste piimajõudlus, piimatõud, erinevate piirkondade lambajuustu sordid 12. Lambapiima ja kitsepiima keemiline koostis 13. Kitsepiima eripärad võrreldes lehmapiimaga 14. Eesti kohaliku kitse piima rasvhappeline koostis 15. Lammaste paaritussesoon ja paaritamine 16. Lammaste poegimine (poegimisajad, töökorraldus laudas) 17. Hüpotermiliste tallede sünnijärgne hooldamine 18. Tallede võõrutamine 19. Lammaste ja kitsede talvise söötmise korraldamine (söödad, võimalikud söödaratsioonid) 20. Lammaste karjatamine, karjatamisviisid 21. Lammaste pidamistehnoloogiad ja lambalautade tüübid.
häired, vererõhk tõuseb, kuulamine, haistmine, nägemise nõrgenemine Vanuri ja rougaiga: kuni 90a, organismi vaimne ja kehaline taandareng 2. Nimeta mehe suguelundid ja nende ülesanded. Munandid: toodavad sugurakke, suguharmoone Munandi manused: säiltavad sugurakke Seemnejuhad: juhiavad sperme edasi eesnäärme ja seemnepõiakesed: toodavad seemne vedelikku kuseseemne juha: juhib sperme kehast välja munadikott: hoiab munandeid suguti: paaritamine 3. Iseloomusta sperme (millised on, kus tekivad, millal, kui palju, kui kaua). Tekkivad munandites, murdeeast- vanaduseni, moodustab mitu miljonid kuus, tekkivad 2 kuni 2.5 kuud, väiksed, viburiga, liikuvad 4. Nimeta naise suguelundid ja nende ülesanded. Munasarjad: valmistavad munarakke ja suguharmoone, munajuhad: munarakke emakasse ja toimub viljastamine, emakas: loote areng Tupp: ühendab emakat
Võõrdesigalas Ühte kohta saab kasutada iga 92 päeva järel ( 120 28 - 4 = 92 ) ehk 365 : 92 = 3,9 korda aastas. Seega on tarvis 42 556 : 4 = 10 639 kohta Nuumikute sigalas Ühte kohta saab kasutad iga 67 päeva järel ( 191 120 - 4 = 67 ) ehk 365 : 67 = 5,4 korda aastas. Seega on tarvis 41 620 : 5,4 = 7707 kohta 5. Seemenduste poegimiste kalenderplaan Poegimissigalas on 441 kohta. Paaritan 6 nädalat, igal nädalal ca 734 emist. Tabelis on toodud ühe vooru paaritamine. Paaritus Emiste Emised Emiste Põrsaste Sigala nädal paaritamine poegimissigalas poegimine võõrutus puhastus I 03.01-10-01 24.04-28.04 28.04-05.05 26.05-1.06 01.06-5.06 II 10.01-17.01 12.05-19.05 19.05-26.05 16.06-23.06 23.06-25.06 III 18.01-24.01 20.05-27.05 27.05-3.06 24.06-30.06 30.06-4.07 IV 25.01-31-
hulk paremaid eesti hobuseid. Hobuse elust Toitumine: Hobune on rohusööja. Tal on väike magu. Ta sööb aeglaselt, kaks või kolm korda päevas. Ta oskab välja valida söömiseks kõlblikke taimi, heina, kaera. Vahetevahel tahab ta maiustada porgandi, peedi või õunaga. Tal peab olema limpsamiseks kivisoola ja palju vett. Vaenlased: Hobuse vaenlaseks on hunt. Väga näljane hunt võib maha murda mitu hobust. Järglased: Tallis hoitakse paaritamine kontrolli all, et mära ei vigastaks täkku takka üles lüües. Et teada saada, kas mära on viljastamiseks valmis, tuuakse mära juurde mistahes hobune, kes mära nuusutades näitab, kas see on viljastamiseks valmis. Tiinus kestab hobustel ligikaudu 11 kuud. Tavaliselt poegib mära öövaikuses. Kui varss on sündinud,lakub ema teda õrnalt, puhastades ta platsenta jäänustest. Veerand tundi pärast sündi tõuseb varss oma hapratele jalgadele. Looma eluiga:
Hooajaline poegimine leiab enam kasutust väiksemates ning halvemate söötmis- ja pidamistingimustega farmides. Aastaringne emiste üksikpoegimine toimub ilmastiku-mõjusid välistavate kapitaalsete sigalate olemasolul. See poegimisviis võimaldab kasutada maksimaalselt emiste sigimisvõimet, kuid see viis ei võimalda kasutada sigalaid põhimõttel ,,tühi-täis". Voorpoegimine Voorpoegimise korral toimub emiste paaritamine ja nende poegimine rühmade kaupa. Voorpoegimine võimaldab spetsialiseeruda, luua sigadele paremad söötmis- pidamistingimused ja sigalaid kasutada printsiibil "tühi - täis". Isoleeritud voorpoegimisel paaritatakse/ seemendatakse emised lühikesel ajavahemikul ja sellele järgneb pikem paarituspaus.Voorpoegimise puuduseks ongi kultide ebaühtlane koor-mus, sugusigade kasutamise intensiivsuse langus ja suure-nenud emiste praakimine. Voolpoegimine
a. jõudluskontrolli keskmiste näitajate põhjal oli eesti valgepealistel uttedel kehamass 76 kg, jääradel 88 kg, villatoodang 3,0 kg, uttedel sundis 157 talle 100 poeginud ute kohta, tallede kehamass 105 päeva vanuses oli 24,2 kg Tõufarme 2005 22, 2007 20, lambaid 2005 1630 (43%), 2007 2906 (45%) 4. Eesti lambatõugude parandajad tõud Tumedapealised lihalambatõud: Suffolki tõug, Oksforddauni tõug Valgepealised lihalambatõud: Tekseli tõug, Dorseti tõug, Dala tõug 5. Lammaste paaritamine, innasesoon Innasesoon Lamas indleb innasesoonil, kusjuures võib ühel innasesoonil omada mitut innatsüklit (16-17 päeva pikkusega). Kui indlevat utte ühel inna ajal paaritada ei õnnestunud, siis indleb utt uuesti 16-17 päeva pärast. Innasesioon on seotud valguspäeva lühenemisega, mida kontrollitakse peaajus oleva käbinäärme hormooni melatoniini tootmisega Lihalambatõugudel innasesoon ca 6 kuu pikkune (juuli keskpaigast kuni
Neil on sarnane välimik ja majanduslikult kasulikud omadused. Tõuaretus meetodid: 1)puhasaretus paaritatakse omavahel ühte ja samasse tõugu kuuluvaid loomi (või sarnasesse tõugu kuuluvaid loomi) 2)ristamine paaritatakse omavahel eritõugudesse kuuluvaid loomi(välditakse sugulaste vahelisi ristamisi). Ristandid on heade omadustega (kasvab kiiremini, elujõulisem, hea sigivustega, haigustele vastupidavam jne) nim. heteroosi efektiks. Inbriiding e sugulaste omavaheline paaritamine võib põhjustada väärarengut või mõnd muud haigust. Inbriidingu depressioon elujõuetud loomad, haiged, halva sigimisega, pärilike defektidega. 3)hübridiseerimine eriliikidesse kuuluvate loomade paaritamine 5. Veisetõugude klassifikatsioon. Arenguastme järgi jaotatakse tõud: 1. primitiivsed e. kohalikud tõud- on aretustööga oluliselt muutmata. saadud nn. rahvaselektsiooni tulemusena. Suguloomadeks valitud juhuslikult paremaid loomi.
Hooajaline poegimine leiab enam kasutust väiksemates ning halvemate söötmis- ja pidamistingimustega farmides. Aastaringne emiste üksikpoegimine toimub ilmastiku-mõjusid välistavate kapitaalsete sigalate olemasolul. See poegimisviis võimaldab kasutada maksimaalselt emiste sigimisvõimet, kuid see viis ei võimalda kasutada sigalaid põhimõttel „tühi- täis“. Voorpoegimine Voorpoegimise korral toimub emiste paaritamine ja nende poegimine rühmade kaupa. Voorpoegimine võimaldab spetsialiseeruda, luua sigadele paremad söötmis- pidamistingimused ja sigalaid kasutada printsiibil "tühi - täis". Isoleeritud voorpoegimisel paaritatakse/ seemendatakse emised lühikesel ajavahemikul ja sellele järgneb pikem paarituspaus.Voorpoegimise puuduseks ongi kultide ebaühtlane koor- mus, sugusigade kasutamise intensiivsuse langus ja suure-nenud emiste praakimine. Voolpoegimine Voolpoegimine on täiuslikum poegimisviis
.....................................22 Ultraviolett (UV) kiirgusega töötlemine..............................22 Lupjamine.................................................................22 Vee aereerimine..........................................................23 4. Kasvatuse viisid ja tsükkel.............................................................23 Sugukarja ülalpidamine, suguküpsus, paaritamine ja kudemine...23 Kudemine ja marjaterade arv...........................................24 4.1.Hautamisviisid........................................................................... .24 Marja hautamine.........................................................25 Marja hautamine emastest eraldi (kunstlik hautamine e. eraldihautamine)......................................................26
2.1.4.1. Piimalambatõud ja tooted. 2.1.5. Lammaste reproduktsioonijõudlus 3. Lammaste söötmine ja pidamine 3.1. Lammaste talvine söötmine ja pidamine 3.2. Lammaste karjamaad ja karjatamine 3.2.1. Lammaste karjatamisest üldiselt 3.2.2. Karjamaade vajadus: 3.2.3. Karjamaade rajamine 3.2.4. Seemnesegud 3.2.5. Karjatamise läbiviimine 3.2.6. Lambakarjamaade väetamine 3.2.7. Karjatamisviisid 3.2.8. Terviseprobleemid karjatamisel 3.3. Lammaste paaritussesoon ja paaritamine 3.3.1. Lammaste kunstlik seemendus 3.3.1.1. Kunstliku seemenduse viisid: 3.4. Lammaste poegimine 3.5. Tallede võõrutamine ja võõrutatud tallede pidamine 4. Lammaste pidamistehnoloogiad ja lambalaudad 2 1. Lambakasvatus Eestis ja lambatõud 1.1. Lammaste arvukus, lambakasvatussaaduste tootmine, lambafarmide suurus Eestis Lambakasvatus on olnud Eestis veise-ja seakasvatuse kõrval täiendavaks
lihalambatõuge, et sealt oleks võimalik müüa tootmiskarjadesse kõrge aretusväärtusega puhtatõulisi jäärasid. Texeli tõugu kasutatakse lihaomaduste parandamiseks. Texeli jäär koos eesti valgepealiste uttedega (A. Tänavots) Beltexi tõugu kasutatakse lihaomaduste parandamiseks. Beltexi jäär koos eesti valgepealiste uttedega (A. Tänavots) Texeli tõugu kasutatakse lihaomaduste parandamiseks. Eesti valgepealiste uttede paaritamine karjamaal texeli jääraga (A. Tänavots) Lihajõudluse hindamine elusalt 1) Toitumuse hindamise järgi (0,5 p. täpsusega), kusjuures · 1 punkti väga lahja · 2 punkti lahja · 3 punkti hea toitumus (soovitud) · 4 punkti rasvane · 5 punkti väga rasvane Toitumuse hindamiseks tuleb lammast kombelda landepiirkonnast, et välja selgitada nimmelüli ogajätkede ja roidejätkede teravust ning rasvaladestust selles piirkonnas. Toitumuse klassid
2 Eesti valgepealise tõu parandajad: Teksel – suured, väga heade lihaomaduste ja lihavormidega, suur villatoodang ja kvaliteetne vill. Dorset – lihakeha kvaliteedi tõstja tailiha hulga suurenemise läbi, head emaomadused, talledel hea kasvukiirus, pikk innasessioon. Dala (Norra valgepealine) – tallede hea kasvukiirus, uttede kõrgem viljakus, kõrge villajõudlus ja kvalikteetne vill. 5) Lammaste paaritamine, innasesoon. Innasesoon – ajavahemik, mil uted indlevad. Lihalambal 6 kuu pikkune. Seotud valguspäeva pikkusega. Valguspäeva lühenemise tingimustes augusti algusest detsembri lõpuni. Inna tsüklid pikkusega 16-17 päeva. Inna kestvus keskmiselt 36 tundi. Lammaste innasesoon on seotud käbinäärme hormooni melatoniini sisaldusega veres. Kõige pikema innasesooniga tõugudeks loetakse kõrge viljakusega lambatõuge (8-9 kuud).
uriin). Pigmenteerunud villkarvade esinemine valges villakus vähendab villa kvaliteeti. Teada on, et valgepealiste lambatõugude (nagu eesti valgepealine, teksel, dala jt.) villakud ei sisalda pigmenteerunud villkarvu. Kuid tumedapealiste lambatõugude (eesti tumedapealine, oksforddaun, saksa mustapealine, läti tumedapealine jt.) valged villakud sisaldavad suuremal või vähemal tumedaid, pigmenteerunud villkarvu, mis vähendavad selle kvaliteeti. 8.Lammaste paaritussesoon ja paaritamine Lammas on sesoonselt polüestriline loom:· indleb innasesoonil, kusjuures võib ühel innasesoonil omada mitut innatsüklit (16-17 päeva pikkusega). Kui indlevat utte ühel inna ajal paaritada ei õnnestunud, siis indleb utt uuesti 16-17 päeva pärast · innasesoon on seotud valguspäeva lühenemisega, mida kontrollitakse peaajus oleva käbinäärme hormooni melatoniini tootmisega · Melatoniini toodetakse rohkem lüheneva päeva tingimustes kui pikeneva
a. Lähtetõugudeks olid eesti maalammas ja ševioti lihalammas. Väiksema kehamassi ning villatoodanguga kui eesti tumedapealine lambatõug, kuid veidi kõrgema viljakusega. 2010. aastal 2646 utte 14 karjast. Heade sigimisnäitajatega, uttede tiinestumine oli 89,1 % ning uttede viljakus oli 1,61 talle poeginud ute kohta. Eesti lambatõugude parandajad tõud. Eesti tumedapealise tõu parandajad: suffolk, oksforddaun Eesti valgepealise tõu parandajad: teksel, dorset, dala Lammaste paaritamine, innasesoon. Innasesoon – ajavahemik, mil uted indlevad. Lihalambal 6 kuu pikkune. Seotud valguspäeva pikkusega. Valguspäeva lühenemise tingimustes augusti algusest detsembri lõpuni. Inna tsüklid pikkusega 16-17 päeva. Inna kestvus keskmiselt 36 tundi. Lammaste innasesoon on seotud käbinäärme hormooni melatoniini sisaldusega veres. Olulised on: puhtatõuline sugujäär, sugujäära tõu valik, jäära vanus (2-5a), jäära ema keskmine viljakus poegimise kohta.
40. Parasitaarhaiguste kulg, leviku iseärasused ja nende põhjustatav kahju Kulg krooniline kulg: sümptomid esinevad ja on aeg-ajalt täheldatud. Letaalne kulg: vastsed säilivad kaua soodsates tingimustes (poegimise ajal, võõrutamisel). Primaarne nakkusallikas, sekundaarne nakkusallikas, mehaaniline edasikandja, bioloogiline siirutaja. Suukaudne nakatumine, kokkupuude (paaritamine), siirutusnakkus, õhukaudne nakatumine, nahakaudne nakatumine. Parasiithaiguste teket ja levikut mõjutavad tegurid: kliima, loomakasvatustehnoloogia, veekogud, pinnase niiskus, aastaaeg, ulukid. Parasiitidest põhjustatud kahju: loomade hukkumine, noorloomade kasvu pidurdamine, täiskasvanud loomade kehamassi vähenemine, loomade väljapraakimine, toodangu langus, toodangu kvaliteedi langus, töövõime langus, inimese tervise kahjustamine. 41
söötade etteandmine oleks lihtne. Künale peaks olema juurdepääs kogu ulatuses ja see peaks olema võimalik sulgu minemata, siis on lihtne emiseid sööta ja künasid puhastada. Igale emisele tuleks arvestada 0,4–0,5 m künafronti. Sõnnikukoristus on töömahukas. Selle töö juures tuleb püüda vältida emiste liigset häirimist. Vabade ja tiinete emiste sigalas või sektsioonis toimub emiste inna määramine, nende paaritamine (kunstlik seemendamine), tiinuse kindlakstegemine, korduspaarituste läbiviimine jne. Igasse sulgu peab saama siseneda vahetult teeninduskäigust ja emiste sulgu ja sulust välja ajamine olgu lihtne. Pärast põrsaste võõrutamist hakkavad emised uuesti indlema juba 4–7 päeva pärast. Mitte kõikidel emistel ei väljendu ind ühesuguse aktiivsusega. 90% juhtudel on inna kindlakstegemine küllalt kerge
5. immuhuleeriv toime – toovad kaasa teisi haigustekitajaid, organismi üldhaigestumine. 41. Parasitaarhaiguste kulg, leviku iseärasused ja nende põhjustatav kahju Kulg – krooniline kulg: sümptomid esinevad ja on aeg-ajalt täheldatud. Letaalne kulg: vastsed säilivad kaua soodsates tingimustes (poegimise ajal, võõrutamisel). Primaarne nakkusallikas, sekundaarne nakkusallikas, mehaaniline edasikandja, bioloogiline siirutaja. Suukaudne nakatumine, kokkupuude (paaritamine), siirutusnakkus, õhukaudne nakatumine, nahakaudne nakatumine. Parasiithaiguste teket ja levikut mõjutavad tegurid: kliima, loomakasvatustehnoloogia, veekogud, pinnase niiskus, aastaaeg, ulukid. Parasiitidest põhjustatud kahju: loomade hukkumine, noorloomade kasvu pidurdamine, täiskasvanud loomade kehamassi vähenemine, loomade väljapraakimine, toodangu langus, toodangu kvaliteedi langus, töövõime langus, inimese tervise kahjustamine. 42. Parasitaarhaiguste profülaktika
kohta Toodangunäitajate individuaalarvestuse register Kontroll-lüpside andmed ja ning nende alusel arvutatavad kuu ja aastakokkuvõtted piima kg päevas ja kuus kokku, rasva %, valgu % ning lehma poolt toodetud piimarasva ja piimavalgu kg, see kõik lehmade kaupa nii, et iga lehma andmed on eraldi ridadel Noorkarja register Vasikad ja mullikad, nende nr, kehakaalud iga kuu järel ja olulisemad tegevused nendega VEISTE SIGIMINE Paaritamine ja seemendamine Tänapäeval seemendatakse enamus lehmi kunstlikult, loomulikku paaritamist kasutatakse vähe. Kunstliku seemenduse eeliseks on on võimalus saada ühelt pullilt palju kordi rohkem järglasi, kui loomuliku paaritamise korral. See omakorda võimaldab hoida kokku pullide ülalpidamisele tehtavaid kulutusi ja teiselt poolt annab võimaluse valida pullide hulgast parimad (paremate ja kõrgema toodanguga vanemate järglased).
sekkuda ei saanud. Täitevvõimu funkt täitevkomiteede (maakond, vabariikliku sioneerimist iseloomustas eriti sõjajärgsetel alluvusega linn) moodustamise ja koosseisu aastatel bürokraatia vohamine ja sisult eluliste kinnitamise, kohtuorganite moodustamise ja toimingute (metsavarumine, kevadkülv, valimiste seadusandliku baasi loomisega. riigilaenu tellimine, loomade paaritamine jne.) Lisaks kolmele kesksele võimuinstitut läbiviimine kampaania korras. sioonile olid Nõukogude liiduvabariigid de Eesti NSV täitevvõimu eesotsas olid koreeritud veel komsomoli, ametiühingute jms. Arnold Veimer (194451), Aleksei Müürisepp organisatsioonidega. Nende roll oli aga veelgi
määratakse loomade lähema või kaugema suguluse järgi. Inbriidingu astmete määramiseks selgitatakse põlvnemistabeli alusel välja korduvad eellased. 3.2.Heterogeenne paaridevalik tähendab suguloomade paari suuremat geneetilist ja fenotüübilist erinevust. Kõige kaugem on liikidevaheline kombinatsioon (hübridiseerimine). Ristamise korral paaritatakse eri tõugu loomi. Heterogeense paaridevaliku alla kuulub ka erinevatesse inbredliinidesse kuuluvate loomade paaritamine. Heterogeenset paaridevalikut rakendatakse juhul, kui on vaja parandada karja ebasoovitavaid omadusi, lõpetada seisak karja arenemises või tahetakse kujundada uusi tõuomadusi. Heterogeense paaridevaliku korral suureneb populatsiooni heterosügootsus (Aa), mis omakorda suurendab tunnuse pärilikku muutlikkust ja variatsiooni. See omakorda võimaldab saada kiiremat selektsiooniedu, sest tänu suuremale tunnuse variatsioonile on selektsioonidiferents (SD) suurem
5. Lihassilma suurus selja pikima lihase ristlõike pindala 6. Lihasuse indeks (LI) = pekk/lihas Tailiha % määramine: 1. viimase roide joonel 7 cm selja keskjoonest külje suunas x1 seljapeki paksus 1 x2 seljalihase läbimõõt 2. 11-12 roide vahel ehk 10 cm pea suunas mõõtekohast 1 x3 seljapeki paksus 2 y = 64,39 - 0,28x1 + 0,14x2 - 0,55x3 5. Emiste paaritamine ja kunstlik seemendamine. 17 KALAKASVATUSE ERIALA Emis on paarituseks/seemenduseks valmis, kui tal on nn paigalseisurefleks. Paigalseisurefleks tekib tavaliselt innafaasi alguses ja see jääb kogu innafaasi vältel, seega 1,5-2,5 päevaks püsima. Ovulatsioonid leiavad aset alles innafaasi teisel poolel. Ovulatsioon võib kesta 4-6 tundi. Emist
annaabi.ee 
