energia, A, 1J võnkeperiood, T , 1s töö, A, 1J 1 FÜÜSIKALISED FAKTID * Raua aatomituumas on 26 prootonit ja 30 neutronit. Raua neutraalset aatomi tuuma ümbritseb 26elektroni. *Tuumareaktsioonid on reaktsioonid, mille korral timuvad muudatused aatomi tuumas. *2011 aasta 4. jaanuaril toimus Eestiski vaadeldud osaline päikesevarjutus. Selle sündmusega seoses mõned väi ted : Aastaaegade kujunemine ei ole seotud Maa kaugusega Päikesest *Päikesevarjutuse ajal paikneb Kuu Maa ja Päikese vahelises ruumipiirkonnas. * Päikesevarjutuse ajal näeksime taevas noorkuud. * Aatom koosneb tuumast ja elektronkattest. * Maa põhjapoolkeral on suvel Maa geograafiline põhjapoolus kallutatud Päikese poole. * Päikesesüsteemi keskne keha on täht (päike ?) * Kuu ühte faasi nimetatakse täiskuuks. Täiskuu ajal paiknevad Maa ja Päike Kuust samas suunas.
· Tiirlemine · Pöörlemine · Telje Pretsessioon 5 Planeedid tähistaevas · Planeedid on rändavad tähed · Planeedid liiguvad taevas erinevalt · Ülejäänud 3(Marss, Jupiter, Saturn) palja silmaga nähtavat planeeti rändavad Päikesest sõltumatult, muutes perioodiliselt oma liikumissuunda. Päikesevarjutus · Täielik päikesevarjutus tekib kui Kuu varjukoonuse ots ulatub Maa pinnani. · Osalise päikesevarjutuse korral katab Kuu vaid ühe osa Päikesest. · Rõngakujulise päikesevarjutuse korral kuuketas on varjutanud Päikese. · Päikesevarjutus saab toimuda ainult noorkuu ajal. Kuuvarjutus · Võib olla : osaline või täielik · Kuuvarjutus saab toimuda täiskuu ajal. · Kuuvarjutus toimub siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel ning Maa vari langeb Kuule. 8 Astronoomia · Astronoomia ehk täheteadus
päikesevalguse. Maalt vaadatuna on Kuu Päikese ees ning kogu Päikese valgus või osa sellest on Kuu poolt varjutatud. Osaline Päikesevarjutus: Päikesest oleks nagu tükk ära hammustatud. Osaline Päikesevarjutus annab meile võimaluse näha, kuidas Kuu varju mõjul muutub taeva värv ja kuidas värvid erinevad suundades, kust vari tuleb ja kuhu see liigub. Täielik Päikesevarjutus: Siiski võib eriti soodsal juhul Kuu varjukoonuse ots ulatuda Maa pinnani, tekitades täieliku Päikesevarjutuse. Selline varjutus on nähtav vaid paarisaja km laiusel ribal mõne minuti vältel. Maalt vaadates näeme siis kuuketta poolt täielikult varjutatud Päikest. Täielik päikesevarjutus ei kesta üle seitsme minuti. Täielikule Päikesevarjutusele eelnev ja järgnev osalise varjutuse faas kestab märksa kauem. Maalt vaadates võib Kuu ka Päikesest väiksemana paista, mistõttu ta ei suuda kogu Päikest ära varjata, sellisel juhul on tegemist rõngakujulise Päikesevarjutusega. NB
õppida Egiptuses. Herodotose teatel oli Thales 585 eKr kuningas Alyattes II ajal Meediaga sõdiva Lüüdia leeris ning ennustas päikesevarjutust , mis tegi sõjale lõpu. Thales kui riigimees Thalest ei peetud eeskätt filosoofiks. 582 eKr, arhont Damasiase ajal (582/581 eKr), olevat ta Diogenes Laërtiose (I, 22) järgi kuulutatud seitsmest targast esimeseks, tegelikult arvatavasti Delfi oraakli poolt, päikesevarjutuse ennustamise eest. Seitsme targa hulka üldse arvati ta nähtavasti oma poliitilise tegevuse pärast. See on seda tõenäolisem, et Thalesel oli nähtavasti pistmist Apolloni kultusega. Diogenese väide põhineb nähtavasti Delfi kolmjalalool (Diog. Laërt. I, 2733), sest Damasiase arhondiaeg langeb kokku püütiamängude taastamisega. See, et Thales paigutati seitsme targa etteotsa, ning Herodotose (I, 75; 170) ja Diogenese (I, 25) tunnistused tõestavad, et ta sai
Mileetose koolkond. Mileetos oli õitsev kaubalinn kus suure osa populatsioonist moodustasid orjad ning pidevalt toimus kibe võitlus rikaste ja vaeste vahel. Sarnane olukord valitses Thalese ajal enamikes Väike-Aasia linnades. Mileetoses toimusid 6. ja 7. sajandil suured majanduslikud ja poliitilised muutused, mille käigus võim kandus üha enam sugukondlikult aristokraatialt kaupmeestest koosnevale aristokraatiale. Thales olevat ennustanud 585.a. aset leidnud päikesevarjutuse. Siiski pole tõendeid tema erilistest geniaalsetest võimetest päikesevarjutuse ennustamisel-- Mileetos oli Lüüdia liitlane ning Lüüdial olid kultuurilised sidemed Babülooniaga, kus teati, et päikesevarjutused tekivad tsükliliselt umbes 19 aasta tagant. Ei babüloonlased ega Thales teadnud, miks selline tsükkel esineb. Samuti olevat ta olnud üks esimesi insenere, kes sai hakkama vägitükiga--ta juhtis eemale Hylase jõe vood, et kuningas
· noorkuu · poolkuu (esimene veerand) · kasvav kuu · täiskuu · kahanev kuu · poolkuu (viimane veerand) · vanakuu. Kuu faaside kindlakstegemine on lihtne: Kuu, millest on näha parem pool, kasvab, ja millest vasak, kahaneb. Parem käsi ehk hüva käsi on rahvatraditsioonides seotud kasvamise ning lisandumisega, vasak käsi ehk kura käsi aga vähenemise ja kadumisega. See reegel kehtib põhjapoolkeral. Päikesevarjutuse teke, olevus? Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. Maalt vaadatuna on Kuu Päikese ees ning kogu Päikese valgus või osa sellest on Kuu poolt varjutatud. Osaline Päikesevarjutus: Päikesest oleks nagu tükk ära hammustatud. Osaline Päikesevarjutus annab meile võimaluse näha, kuidas Kuu varju mõjul muutub taeva värv ja kuidas värvid erinevad suundades, kust vari tuleb ja kuhu see liigub
kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) ja tuum (umbes 15,7 miljonit kelvinit). Päikese vanuseks hinnatakse umbes 4,57 miljardit aastat. 2. Granulatsioon (nn teraline muster) on konvektiivsetele liikumistele iseloomulike pööriste ilming- granuuli keskosas tõuseb kuum aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. 3. Päikese "atmosfäär" koosneb kahest kihist - kromosfäärist ja kroonist. Nimetused on pärit ajast, kui Päikese väliskihte uuriti täieliku päikesevarjutuse ajal. Kromosfäär, mille paksuseks hinnatakse paar tuhat kilomeetrit, ilmutas ennast punaka sähvatusena vahetult enne Päikese kustumist. Kroon on ebakorrapärase kujuga nõrk helendus varjutatud päikeseketta ümber, mis ulatub kohati kuni kahe Päikese läbimõõdu kaugusele. 4. Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja, liikudes ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. Päikese
Päiksevarjutus Päiksevarjutus leiab aset, siis kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. Päiksevarjutuse toimumine Täielik päikesevarjutus On siis kui... Osaline päikesevarjutus On siis kui ... Jupiter varjab maad Päikesevarjutuse ajaline käik Saaros Saaros on... Saarost kasutatakse... Saarose pikkus on umbes 6585,3213 päeva ehk peaaegu 18 aastat ja 11 päeva ja 8 tundi. Avastati Vanas-Egiptuses... Saaros tähendab korudmist. Päiksevarjutuse ennustamine Drakooniline kuu 27,21 päeva Drakooniline aasta 346,62 päeva Sünoodiline kuu 29,531 päeva Päiksevarjutus kindlals piirkonnas on iga kolme saarose järel ehk 54 aastat ja 1 kuu.
........................................................................... 2 7.Mis on ekliptika?..................................................................................................................2 8.Mis on sodiaagivöö? Millest see koosneb?..........................................................................2 9.Selgitada kuuvarjutuse tekkimist. Joonis............................................................................. 2 10.Selgitada päikesevarjutuse tekkimist. Joonis. ................................................................... 2 11.Sõnastada Kepleri seadused. Joonis...................................................................................2 12.Milliseid planeetide konfiguratsioone tead? Joonis. ......................................................... 2 13.Iseloomusta Maa tüüpi planeete.........................................................................................2 14.Iseloomusta hiidplaneete...........
Täielik varjutus Eestis: 2128/2126 FOLKLOOR Varjutus ennustab viimsetpäeva, halba, sõda, haigusi ja nälga Päikesevarjutus on Kuu sündimise ajal Pole hea, kui varjutus loomade peale paistab Varjutuse ajal tuleb mingit olulist tööd alustada KUUVARJUTUS Maa on Päikese ja Kuu vahel Nähtav poolel maakerast, toimub 2-5 korda aastas Kestab pikemat aega ~107 minutit Täielik Kuu läheb täielikult Maa varju Osaline Kuu läheb osaliselt Maa varju Saab ennustada päikesevarjutuse järgi KUU LÄBIB `SÕLME KOHTA' 2 KORDA KUUS, KUID KUI SEE JUHTUB TÄISKUU AJALE, SIIS TOIMUBKI VARJUTUS. KUUGA KATTUMINE Kuu katab oma teel kas tähti või planeete Neid saab ette ennustada Astronoomid saavad uurida varjutava keha mõõtmeid ja liikumist Noor Kuu kattumine Plejaadide täheparvega (Sõelatähed) KUU FAASID Kuu loomine (kuud ei ole näha) Noorkuu Poolkuu Kasvav kuu Täiskuu Kahanev kuu Poolkuu Vanakuu
kohe esimesel päeval endale klassist palju tuttavaid. Talle hakkasid kohe imelikuna tunduma Cullenid ja ta armus ühesse Cullenisse, kelle nimeks oli Edward. Aga Cullenid olid koguaeg eraldi ega suhelnud teistega. Ta sai hiljem teada Cullenite saladuse... Minu arvamus: See oli väga ilus armastus romaan. Milles tõmbuvad kaks vastandit. Samuti on sellele raamatule ka kolm eesti keelset järge. (,,Noorkuu", ,,Päikesevarjutus" ja ,,Koidukuma".) Mis ei lõppeta üllatamast. Ja on ka ilmunud Päikesevarjutuse lühiromaan ,,bree tanneri lühike teine elu". Mina olen need kõik mitu korda läbi lugenud ja ei kahetse seda.
Ekvivalentsus printsiip. Inertsi ja gravitatsiooni nähtused on loomult ühtsed, füüsikaliselt samaolemuslikud. 12. ÜRT põhivõrrand. Aegruumi omadused on määratud mateeria omadustega. 13. Mis on universum? Universumi all mõistame kõike olemasolevat 14. Mis on kosmoloogia? Maailmaõpetus, uurib universumit. 15. Mis on sodiaagi tähtkujud? Kuu tee tähtede suhtes, 12 kuu varjutust aastas, 12 tähtkuju. 16. Mis on tähtkuju? Kindlalt piiritletud taeva osa. 88 tähtkuju. 17. Selgita päikesevarjutuse tekkimist. Kuu satub täpselt päikese ja maa vahele, kuu varjab päikesevalguse, mis maale muidu jõuaksid, tekib varjutus. 18. Mis on sinu arust tähistaevas? Maalt nähtavad tähed universumis.
Päikese poolt väljastatav energia toodetakse tuumareaktsiooni käigus Igas sekundis muundab Päike 7 miljonit tonni vesinikku heeliumiks, mille käigus tekib 5 miljonit tonni energiat Tuumas tekkinud energial kulub pinnale jõudmiseks miljon aastat Päikese pinda nimetatakse fotosfääriks Fotosfääri kohal asub kromosfäär, mille peal asub hõre gaasipilv, mida kutsutakse krooniks Kroon ulatub miljoneid kilomeetreid kosmosesse, kuid on nähtav vaid päikesevarjutuse ajal Temperatuur kroonis on üle 1,000,000 ° C Lisaks kuumusele ja valgusele paiskab Päike välja ka madala tihedusega laetud osakeste voolu, mis on tuntud kui päikesetuul. Päikesetuul liigub läbi Päikesesüsteemi kiirusega umbes 450 km/sek. Päikesetuul avaldab suurt mõju komeetide sabadele ja omab isegi mõõdetavat mõju kosmoselaevade trajektooridele. Päike on eksisteerinud umbes 4,5 miljardit aastat Päike peaks eksisteerima veel umbes 5 - 6 miljardit aastat.
päikesevalguse. Maalt vaadatuna on näha,et Kuu on Päikese ees ning varjatud on kogu päikesevalgus või osa sellest. Samas võib juhtuda ka nii,et Maalt vaadates paistab Kuu Päikesest väiksemana ja ei suuda kogu Päikest varjata. Olemas on kolme sorti päikesevarjutust: täielik, osaline ja rõngakujuline päikesevarjutus. Täielik päikesevarjutus Esineb juhul, Kuu varjukoonuse ots ulatub Maa pinnani, tekitades sel viisil täieliku päikesevarjutuse. Selline varjutus on nähtav suhteliselt väikesel alal ja ajal, paarisaja km laiusel maaribal mõne minuti vältel. Maalt vaadatuna on näha, kuidas kuuketas on Päikese täielikult ära varjanud. Tavaliselt ei kesta see üle seitsme minuti, kuid seda tüüpi varjutusele eelnev ja järgnev osalise varjutuse faas kestab märksa kauem. Osaline päikesevarjutus Sel puhul võib tunduda nagu Päikesest oleks tükk puudu. Selline varjutus annab võimaluse
Päikese ümber tiirlevad planeet Maa ja teised planeedid, nii Maasarnased planeedid, hiidplaneedid kui ka kääbusplaneedid. Lisaks tiirlevad Päikese ümber veel asteroidid, meteoroidid, komeedid, Neptuunitagused objektid ja tolm. päike Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 332 950 Maa massi. Päikese otsene vaatlemine võib silmi kahjustada ning põhjustada pimedaks jäämist. Päikesevarjutuse ajal on oht Päikesesse vaadates silmi kahjustada suurem, sest haruldane taevanähtus tekitab uudishimu ning niimoodi vaadatakse heledat Päikest kauem, kui oleks silmadele ohutu hiidplaneedid Hiidplaneetideks nimetatakse Päikesesüsteemi suure massiga planeete, mis koosnevad valda valt erinevatest gaasidest ning jääst. Päikesesüsteemis on neli hiidplaneeti, kauguse järgi Päikesest järjestatuna: Jupiter 317,8 Maa massi Saturn 95
Pärast kümneid, sadu tuhandeid aastaid Valguse footonid jõuavad Maale Sarnased protsessid vesinikupommides ning termotuumareaktorites Päikese omadused Plasmaolekus Pöörleb diferentsiaalselt Eri laiuskraadidel erinev Magnetvälja jõujooned põimuvad Päikeselaigud ja protuberantsid Tumedad laigud Ümbritsevatest aladest jahedamad Ilmuvad rühmadena Suured säilivad kauem Kuumad gaasipilved Nähtavad vaid täieliku päikesevarjutuse ajal Kuidas Päike energiat toodab? Ei põle Toodab soojus- ja valgusenergiat Muudab ühe gaasi teiseks Energiaosake jääb üle Energiaosake vabaneb soojuse ja valgusena
1. Milliste märkide põhjal järeldati et maakera on ümmargune?- Vaadati päikese ja kuu liikumist, päikesevarjutuse, merele sõitvaid laevu ja keegi ei leidnud maa serva. 2. Nimeta kuulsaid maadeavastajaid, mida nad avastasid?- Marko Polo-Kesk-Aasia, India ja Hiina. Cristoph Kolumbus-Ameerika. 3. Miks on vaja teada Maa kuju ja suurust?- Et mõista ajalugu, see on oluline kaartide valmistamisel. 4. Mille poolest erineb kaart aerofotost ja satelliidifotost?-Kaardil kujutatakse vaid püsivat ja olulist, seal on märgitud ka kohanimed. 5. Milleks kasutatakse leppemärke?-kaardi lihtsustamisel. 6
füüsikaliselt sama olemuslikud. 13) ÜRT põhivõrrand ja tähtede tähendused. G-einsteini tensor(16komponenti) kapa-võrdetegur T-mateeria impulsi tensor. Mõte: mateeria määrab aegruumi omadused. Valem: G=HT 14) Universum- on maailmakõiksus, mis hõlmab kogu aeg ruumi ja selles olevat. 15) Kosmoloogia- teadusharu, mis uurib universumit. 16) Põhjanaela kõrgus horisondist on ~58kraadi. Tallinnas ~60kraadi 17) Tähtkuju: kindlalt piiritletud taevaala osa. 18) Joonis päikesevarjutuse tekkimisest 19) Tähtkujusid on 88 20) Palja silmaga on nähtavad: merkuur,veenus,marss,jupiter,saturn ja maa.
· Merkuuri ööpäev ühest päikesetõusust teiseni kestab 176 Maa ööpäeva (kaks tiirlemisperioodi pikkust). Pöörlemiskiirus on seega äärmiselt väike. Vaadeldavus Merkuuri on võimalik vaadelda aastas kahel või kolmel perioodil lühikest aega heledas koidu- või ehataevas madalal silmapiiri kohal. Eestis on ta jälgitav ainult kevadise ja sügisese pööripäeva paiku, mil hämarik on lühike. Ta paistab oranzi värvi tähena. Merkuur on palja silmaga nähtav ka täieliku päikesevarjutuse ajal. See on ka ainuke aeg, mil teda saab vaadelda kõrgel taevas. Välimus Merkuur on kollast või tumehalli värvi. Merkuuri pind sarnaneb Kuu pinnaga: seal leidub teravate piirjoontega kraatreid ja mäeahelikke. Pinda katab tolm. Merkuuri pind on tervikuna väga vana. Laamtektoonika puudub. Merkuur on Päikesesüsteemi tumedaim planeet: ta peegeldab päikesevalgusest ainult 56%. Atmosfäär Merkuuri atmosfäär on äärmiselt hõre ning koosneb
Päike Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (mis on sama hea, kui 109 korda Maa läbimõõtu) Millest Päike küll koosneb ? Päike koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Päikese aine on äärmiselt kõrge temperatuuri tõttu plasmaolekus. Kuidas Päike võib inimesi kahjustada ? Päike ise otseselt ei saa inimesi, ega Maad kahjustada, kuid kui sa ise vaatad Päikest siis sellest võib pimedaks jääda. Nii juhtus Joshep Plateauga. Päikesevarjutuse ajal on oht Päikesesse vaadates palju suurem kui muidu. Aga haruldane taevanähtus tekitab uudishimu ning niiv aadeldakse heledat Päikest tavapäraselt kauem. Kui tahate Päikest vaadata ja ka oma silmi kaitsta siis tuleks kasutada päikeseflirtleid või tumedamat keevitusklaasi. ERITI TÄHTIS ! Tahmane klaas, diskett, valgustatud filmilint ja muud selline sobib hästi päikese lühiajaliseks vaatamiseks. Sest need asjad ei neela Päikese infrapunakiirgust . Kaitse oma silmi ja ära
aastat. Päikeselaigud ja kroon Päikesepind e fotosfääri temperatuur on 5800K. Pinnal olevad "külmad" kohad on päikeselaigud, mille temp. 3800K Päikeselaike põhjustavad keerulised magnetvälja protsessid Fotosfääri kohal on kromosfäär, mis on ümbritsetud hõreda gaasipilvega. Kroon on nähtav vaid päikesevarjutuse ajal. Temperatuur kroonis ulatub üle 1.000.000K Päike kui täht Päike on üks täht 100biljonist meie galaktikast 85% tähtedest on Päikesest väiksema massiga Päike on meile veerand miljonit korda lähemal kui lähim "päris täht" Eluiga 10 miljardit aastat Sündimise hetkest on ta ära kasutanud umbes poole oma tuumas sisalduvast vesinikust.
selle vahemaa ühe aastaga. Kõik tähed liiguvad ja on kindlaks tehtud, et mõne aja pärast liiguvad suure- ja väikese vankri tähed kokku ning tekib uus kuju. Erinevates maailma kohtades liiguvad tähed ja päike erinevat pidi. Sellepärast ongi mõnes kohas polaarpäev või polaaröö. Veel asub Tartus meie päikesesüsteemi makett, mille abil saab vaadata, kuidas tekib päikesevarjutus või kuuvarjutus ning kuidas Maa, Kuu ja Päike üksteise ümber tiirlevad. Päikesevarjutuse tekkimiseks peab Kuu olema Päikese ja Maa vahel, kuuvarjutus leiab aset siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel. Ilma Päikeseta oleks Kuud Maa pealt raske näha, kuna päikese valgus peegeldub Kuu pealt ja tänu sellele on Kuud näha. Tartus saab arvuti programmiga vaadata, kuidas tähed ja Päike Maa ümber liiguvad. Arvutiga on võimalik näha, kuidas paiknevad tähed 5 või 10 aasta pärast ning kuidas tähed maailma eri paikades liiguvad
Mõjutas pisut teadust inimese kohta kuna riiklik korraldus oli pisut ühetahuline. 4. Kreeka loodusfilosoofid uurisid loodust ja üritasid saada vastust mittmelegi looduslikule küsimusele. Algaineks peeti muu hulgas õhku, tuld ja maad. Püüti vastata küsimusele, kuidas algaianest tekkis kõik see, mida looduses näha võib. Mileetose linnas tegutsenud õpetlane Thales oli rännanud idamaades. Ta paistis silma sellega, et oskas päikesevarjutuse ette ennustada. 5. Ateenas tõusid filosoofide huviorbiidile, mitte enam inimese käitumise ja moraaliküsimused, vaid hakkati arutama selle üle, et mis peaks olema poliste sobivad seadused. Mõnedki jõudsid veendumusele, et ühiskonna seadused pole mitte jumalate määratud, vaid põhinevad inimeste omavahelistel kokkulepetel. 6. Hellenismi perjoodil hakkad filosoofia huvituma inimese probleemidest, kuidas saavutada õnne ja hingerahu
Ta ise ei kirjutanud ühtegi teost. Kõik meile teadaolev on pärit hilisematest teostest, mis kirjutatud teiste autorite poolt. Aristotelese teosed olgu nimetatud siin. Viimase õpilane Eudemus tegi Thalesest esimese kreeka astronoomi ja matemaatiku, kui kirjutas teost geomeetria ja astronoomia ajaloost. Arvas, et kõik olev on täis jumalaid ja kõigel on hing. Olevat ennustanud päikesevarjutust, mis toimus aastal 585 eKr. On oletatud, et sai selle päikesevarjutuse täpse daatumi teada Babüloonlastelt. On spekuleeritud, mis ütlustest ja tegevustest kuuluvad Thalesele ja mis on talle omistatud hiljem, kuid sellegipoolest on hilisemad pidanud Thalest oma eeskujuks. Thalest peetakse traditsiooniliselt Euroopa esimeseks filosoofiks ning ühtlasi Ioonia koolkonna varaseimaks esindajaks. Andmed Thalese kohta on väga napid. Teada on, et ta olevat rännanud Egiptuses ja nõnda toonud kreeklastele teadmised geomeetriast
kiirendus ja gravitatsioon on ekvivalentsed ainult siis, kui massiivsed kehad kõverdavad aegruumi, kallutades seeläbi oma naabruses olevate esemete teed. Uut kõvera aegruumi õpetust hakati kutsuma üldrelatiivsusteooriaks, et eristada teda algsest, erirelatiivsusteooriast, mis ei hõlmanud gravitatsiooni. Uus teooria sai 1919. aastal hiilgava kinnituse: Lääne-Aafrikasse toimunud ekspeditsioon tuvastas ühelt tähelt tulevate valguskiirte kerge hälbe, kui kiired möödusid päikesevarjutuse ajal Päikese lähedalt. See näitas otseselt, et aeg ja ruum ongi koolutatud. Kokkuvõte: Einsteini üldrelatiivsusteooria muutis aja ja ruumi, mida oli peetud sündmuste passiivseks taustaks, Universumi dünaamika aktiivseteks osalisteks. 1948. aastal pakuti Einsteinile äsja loodud Iisraeli riigi presidendi kohta, kuid ta loobus. Ta on öelnud: ,,Poliitika kestab mõne hetke, kuid iga võrrand kuulub igavikule".
Kroon ja päikesetuul · Krooniks nimetatakse pärlvalget hõredat atmosfääri, mis ümbritseb Päikest miljonite kilomeetrite ulatuses. · Kroonist paiskub välja elektrilise laenguga osakeste vool päikesetuul. · See viib kaasa miljoneid tonne ainet sekundis. · Maad kaitseb nende osakeste kahjuliku mõju eest Maa magnetväli. Päikesevarjutus · Kui kuu läheb Maa ja Päikese vahele, varjutab ta Päikese. · Täieliku päikesevarjutuse korral pole Päikest mõnes kohas üldse näha. · Kui näha on ainult osa Päikesest, on tegemist osalise päiksesevarjutusega. Tänan kuulamast! Kasutatud lingid · http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ike · http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikesevarjutu · http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4k · http://images.google.ee/imgres?imgurl=http://opik. · http://images.google.ee/imgres?imgurl=http://opik. · http://images.google.ee/imgres?imgurl=h
pidevalt väljapoole vähenedes. Seda, et me näeme serva teravana, tingib nähtava valguse tekkimine suhteliselt õhukeses kihis. Seda kihti nimetatakse fotosfääriks ja teda võib samastada Päikese pinnaga. Fotosfäärist kõrgemale jääks siis Päikese "atmosfäär", mis koosneb kahest kihist -- kromosfäärist ja kroonist. Nimetused on pärit ajast, kui ainsaks võimaluseks Päikese väliskihte uurida oli nende vaatlemine täieliku päikesevarjutuse ajal, kui Kuu kattis kinni algul fotosfääri, seejärel aga kogu Päikese. Kromosfäär, mille paksust hinnatakse paarile tuhandele kilomeetrile, ilmutas ennast punaka sähvatusena vahetult enne Päikese kustumist; kroon -- ebakorrapärase kujuga nõrk helendus varjutatud päikeseketta ümber -- ulatub kohati kuni kahe Päikese läbimõõdu kaugusele. Fotosfäärist allpool olevat osa nimetame lihtsalt sisemuseks.
energia väljumisel domineerivaks konvektsioon. Granulatsioon ongi konvektiivsele liikumisele iseloomulike pööriste ilminguks: graanuli heledas keskosas tõuseb kuumem aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. Pööristegraanulite läbimõõt on keskmiselt 1000 km. 3. Milline on Päikese atmosfäär? Päikese "atmosfäär" koosneb kahest kihist kromosfäärist ja kroonist. Nimetused on pärit ajast, kui Päikese väliskihte uuriti täieliku päikesevarjutuse ajal. Kromosfäär, mille paksust hinnatakse paarile tuhandele kilomeetrile, ilmutas ennast punaka sähvatusena vahetult enne Päikese kustumist; kroon on ebakorrapärase kujuga nõrk helendus varjutatud päikeseketta ümber, mis ulatub kohati kuni kahe Päikese läbimõõdu kaugusele. 4. Kuidas Päike pöörleb? Kust saab eneriat? Et Päike ei ole tahkis, siis pöörleb ta diferentsiaalselt ekvaatoril kiiremini kui kõrgematel laiuskraadidel. Kuna
3. Atmosfäär- Me näeme Päikese atmosfääri ehk fotosfääri, mis kiirgab meile valgust ja millest 71% on vesinik, 26,5% heelium ja ülejäänud 0,5% moodustavad hapnik, süsinik, raud, räni, lämmastik, magneesium, neoon, väävel. Fotosfääri paksus on umbes 400 km. Fotosfääri peal asub kromosfäär (kromo värv), mille paksus on umbes 104 km. Selle peal on omakorda kroon ebamäärase kujuga nõrk helendus päikeseketta ümber (nähtav päikesevarjutuse ajal), mis ulatub kohati kuni kahe Päikese läbimõõdu kohale. Fotosfääri pind on granulaarne (koosneb graanulitest), mis ei tähenda aga tahkeid terakesi, vaid jahedama temperatuuriga (4000° C) piirkondi. 4. Pöörlemine- pöörlemisperiood ekvaatori lähedal 25 päeva, pooluste lähedal kuni 10 päeva pikem. 5. Kust saab energiat- Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest -- vesinikuaatomi tuumade (prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks. see
- See on Neptuuni orbiidist kaugemal asuv Päikesesüsteemi piirkond, mis sisaldab kääbusplaneete ja tuhandeid komeedisarnase koostisega taevakehi. 9. Mis on valgusaasta? - See on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. =9,4605x1012km 10. Millise kuufaasi ajal toimub kuuvarjutus? - Kuu loomise ajal. (noorkuu) 11. Kirjeldage päikesevarjutust - Kuu katab oma liikumisel Päikese, siis näeme Päikesevarjutust. Täieliku päikesevarjutuse ajal on Päike näha musta kettana, mille ümber särab punane kroon. 12. Loetlege ja iseloomustage hiidplaneete. - Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun - Suur mass, suured mõõtmed, väike tihedus. Läbimatu atmosfäär, pöörlevad kiiresti, suur lapikus, rõngaste olemasolu II rühm 1. Millisel kohal peab inimene olema, et näha kõiki taevasfääri tähti: a) Põhjapoolusel b) Lõunapoolusel c) Ekvaatoril
üldrelatiivsusteooriaga. Kuid Albert Einstein pakkus oma teoorias välja, et aine deformeerib ruumi enda ümber. Selles deformeerunud ruumis on lühim tee kahe punkti vahel kõverjoon. See ongi põhjus, miks planeet saab kõverdada mööduva objekti teed või hoida seda hoopis orbiidil. Objekt saab lihtsalt jälgida lühimat teed läbi ruumi, mis on deformeeritud planeedi poolt. 1919. aastal sai Albert Einsteini üldrelatiivsusteooria tõestuse täieliku päikesevarjutuse vaatluse tõttu. Astronoomid nägid tähti, mis oleksid pidanud olema Päikese poolt varjutatud. Just see nähtus tõestaski, et tähtedelt saadud valgus oli jälginud ruumi kõverust, mida põhjustas Päikese mass. Newtoni teooria järgi ei oleks valguse tee tohtinud kõverduda, kuna valgusel pole massi. Erirelatiivsusteooria on relatiivsusteooria osa. Relatiivsusteooria on muutnud inimeste arusaama ruumist ja ajast ning avastanud loodusest seoseid, mida näilisellt kujutleda ei saa.
aasta) 2. Pöörlemine ümber tiirlemistasandi. 3. Telje pretsessioon orbiidi tasandi normaali ümber perioodiga = 25725 aastat. http://www.zum.de/dwu/depotan/apan011. htm Maa liikumine · Aastat, mida mõõdetakse Päikese läbimineku järgi kevade punktist, nimetatakse troopiliseks. · Kinnistähtede suhtes sooritatud täistiiru aga sideeriliseks e. täheaastaks. Varjutused · Varjutus tähendab varju jäämist, varju sattumist. · Päikesevarjutuse ajal varjab Kuu Päikese (vaatleja jääb Kuu varju), kuuvarjutuse ajal katab Maa vari Kuu (pole tähtis, kus asub vaatleja; peaasi, et ta Kuud näeks). http://www.tahvel.ee/Fail:Varjutus.s wf Allikad · www.google.com · http://www.tahvel.ee/Fail:Varjutus.swf · Ülle Liiber esitlused. · http://www.slideshare.net · http://www.zum.de/dwu/depotan/apa n011.htm
· Päikesel kui gaasilisel kehal ei ole kindlat pinda, aine tihedus muutub pidevalt väljapoole vähenedes. · Seda, et me näeme serva teravana, tingib nähtava valguse tekkimine suhteliselt õhukeses kihis. · Seda kihti nimetatakse fotosfääriks · Päikese pinnatemperatuur on 5780 K Päikese "atmosfäär" · Kaks kihti -- kromosfäär ja kroon · Kromosfäär on hõre ja tavaliselt me teda ei näe, kuid päikesevarjutuse ajal on aga kromosfääri iseloomulik punane värvus näha. · Kromosfääri peal asuvat gaasi pilve nimetatakse krooniks (nähtav ainult päikesevarjutuste ajal) Päikese siseehitus · Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46%) ja heeliumist (24,85%). · Päikese keskmes muundavad termotuumareaktsioonid vesinikku heeliumiks. (Igas
2. Mis on granulatsioon? Granulatsioon on konvektiivsele liikumisele iseloomulike pööriste ilminguks: graanuli heledas keskosas tõuseb kuumem aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. Pööriste- graanulite läbimõõt on keskmiselt 1000 km. 3. Milline on Päikese atmosfäär? Päikese "atmosfäär" koosneb kahest kihist - kromosfäärist ja kroonist. Nimetused on pärit ajast, kui Päikese väliskihte uuriti täieliku päikesevarjutuse ajal. Kromosfäär, mille paksust on umbes 10 4 km, ilmutas ennast punaka sähvatusena vahetult enne Päikese kustumist; kroon on ebakorrapärase kujuga nõrk helendus varjutatud päikeseketta ümber, mis ulatub kohati kuni kahe Päikese läbimõõdu kaugusele. Meie näeme Päikese atmosfääri ehk fotosfääri, mis kiirgab meile valgust ja millest 71% on vesinik, 26,5% heelium ja ülejäänud 0,5% moodustavad hapnik, süsinik, raud, räni, lämmastik, magneesium, neoon ja väävel
Vähk juuli Kaljukits jaanuar Lõvi august Veevalaja veebruar Neitsi september Kalad märts 8. Kuu tiirlemine ümber Maa ja pöörlemine toimub vastupäeva. 9. Päikesevarjutus on füüsikaline nähtus, kus Päike, Kuu ja Maa on ühel joonel ning Maa teatud pind asub Kuu poolt tekitatud varjukoonuses. Päikesevarjutuse koonuse pikkus, mida Kuu tekitab, peaks ulatuma 375000 km kauguseni. Asetseb maksimaalselt 270 km ulatuses ning kestab kuni 3 minutit. Kuuvarjutus on füüsikaline nähtus, kus Päike, Maa ja Kuu on ühel joonel ning Kuu asub Maa poolt tekitatud varjukoonuses. Kuuvarjutuse koonuse pikkus, mida Maa tekitab, ulatub 1,4 miljoni km kauguseni, on nähtav poole maakera ulatuses ning kestab 1,5 tundi. Maa, Kuu ja päike ei liigu ühes tasapinnas, seetõttu ei toimu päikesevarjutus iga 30 päeva
tajuga. 11. Kuidas on seotud tähtede pinnatemperatuur ja ja nende värvus?- Tähed hõõguvad, meie Päikese taolised tulekerad, siis on loomulik oletada, et nende värvus on seotud pinnatemperatuuriga. Sinikatel ja valgetel tähtedel peaks see olema kõrgem, kollastel madalam ja punakatel veelgi madalam. 12. Sinu arvates kõige ilusam pilt , mille Sa leidsid, mis on kas kosmosest või mõnest tähest(planeedist). 13. Kirjelda päikesevarjutust. - Päikesevarjutuse korral jääb Kuu Päikese ja Maa vahele nii, et Kuu vari langeb Maa pinnale. 14. Mis tuhkvalgus ? Kuu puhul on tuhkvalgus põhjustatud Maalt Kuule peegeldunud valguse tagasipeegeldumisest Maale. 15. Mis nime kannab esimene Maa tehiskaaslane, mille eestlased tahavad kosmosesse lennutada ja mis ülesandeid see täitma hakkab? (Illustreeriv pilt või joonis) - Nimi on ESTCube-1 ja eesmärk on esmakordselt testida kosmoses elektrilist
Keskmine tihedus p=1400kg/m^3. Termotuumareaktsiooni tulemusena reageerib igas sekundis 4,4*10^6 t H. Päike on reageerinud 4-5 mlrd a, pool H'st on põlenud. Selle võib jagada 3 vööndisse: tuum, kiirgus- ja konvektsioonivöönd. Tuum: termotuumareaktsiooni toimumine Kiirgusvöönd: toimub energia edasikandumine soojuskiirgusega Konvektsioonivöönd: toimub t kiire alanemine, mis põhjustab konvektsiooni Pinna kohal on nn atmosfäär, mille paksus on väga suur. Nähtav päikesevarjutuse ajal päikesekroonina. Pinnal on näha heledamaid alasid (terakesed) - graanulid. Tumedamatest alades on mõnes piirkonnas suured päikeselaigud, mille hulk on tsükliline (mida aktiivsem Päike, seda rohkem neid). Tsükkel = 11a. Aegajalt tekivad pinnale heledad piirkonnad, millest toimuvad pursked (protruberantsid), mille tulemusel paiskuvad kosmosesse osakesed, mis põhjustavad Maal tugevalt virmalisi, elektrihäireid. Tähed: jagunevad temperatuuri, suuruse, äärmuse järgi
*Pöörlemine ümber tiirlemistasandiga 66*33’ nurga all oleva telje *Telje pretsessioon orbiidi tasandi normaali ümber Selgita päikese- ja tähetööpäeva erinevust. Täheööpäev on Päikese ööpäevast lühem, sest Maa peab pöörlema rohem kui 360*, et Päike vaatleja suhtes jälle kulmineeriks. Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Telje nurk päikese suuna suhtes määrab aastaaegade vaheldumise. Kirjelda kuu- ja päikesevarjutust. Päikesevarjutuse ajal varjab Kuu päikese. Täieliku päikesevarjutuse ajal on Päike nähtav musta kettana, mille ümber särab punane kroon. Varjutuse piirkonnas läheb nii hämaraks, niiet nähtavale tulevad tähed ja horisondil võib märgata koidupuna. Kuuvarjutuse ajal kaab Maa vari Kuu. Täieliku kuuvarjutuse ajal värvub Kuu punaseks. Mõlema varjutuse toimumise tingimuseks on, et Päike, Kuu ja Maa sattuks ühele tasandile. Millise kuu faasi ajal toimub kuuvarjutus? Täiskuu ajal.
"rändavaid tähti", mida hakati nimetama planeetideks Palja silmaga nähtavaid planeete on viis, lugedes Päikese poolt: Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter ja Saturn. Kõige heledam planeetidest on Veenus, järgmine on Jupiter. Ülejäänud vahetavad kohti edetabelis sõltuvalt asukohast Maa ja Päikese suhtes. Varjutused Et Maa on Kuust suurem, pole tema täielik kadumine Kuu varju võimalik. Siiski võib eriti soodsal juhul Kuu varjukoonuse ots ulatuda Maa pinnani, tekitades täieliku päikesevarjutuse. (Kuu vari liigub Kuuga kaasa!) Lisaks Päikesele võib Kuu oma teel kinni katta ka tähti või planeete. Neid sündmusi nimetatakse Kuuga kattumiseks Astronoomiainstrumendid Tähtedevaheliste (nurk)kauguste mõõtmiseks kasutati saua, tähtede liikumise jälgimiseks ilmakaarte järgi orienteeritud kvadrante. 15. saj. leiutati nurgamõõtjad ja 1610. a. võttis Galilei kasutusele teleskoobi. Teleskoobi
väljapoole vähenedes. Seda, et me näeme serva teravana, tingib nähtava valguse tekkimine suhteliselt õhukeses (umbes 400 km paksuses) kihis. Seda kihti nimetatakse fotosfääriks (valgust tekitav sfäär) ja teda võib samastada Päikese pinnaga. Fotosfäärist kõrgemale jääks siis Päikese "atmosfäär", mis koosneb kahest kihist -- kromosfäärist ja kroonist. Nimetused on pärit ajast, kui ainsaks võimaluseks Päikese väliskihte uurida oli nende vaatlemine täieliku päikesevarjutuse ajal, kui Kuu kattis kinni algul fotosfääri, seejärel aga kogu Päikese. Kromosfäär, mille paksust hinnatakse paarile tuhandele kilomeetrile, ilmutas ennast punaka sähvatusena vahetult enne Päikese kustumist (siit nimetus, chroma tähendab kreeka keeles värvi); kroon -- ebakorrapärase kujuga nõrk helendus varjutatud päikeseketta ümber -- ulatub kohati kuni kahe Päikese läbimõõdu kaugusele. Pöörlemine
korda aastas maa ja päikesega ühele joonele ja tekivad varjutused päikesevarjutus, kus kuu varjutab meie eest päikese, ja kuuvarjutus, kui kuu ise satub maa varjukoonusesse. Kui kuu tiirleks maa orbiidi tasandis, toimuksid need varjutused iga täis- ja noorkuu ajal. Päikesevarjutuse korral lõikab maa pind kuu täis- ja poolvarju koonuseid. Täisvarju piirkonnas pole päikest üldse näha, tegemist on täieliku päikesevarjutusega. Poolvarju piirkonnas me näeme päikest vaid osaliselt varjatuna ning räägime osalisest päikesevarjutusest. Täielki päikesevarjutus algab ja lõpeb alati osalise varjutusega. Varjutuse algul on näha, kuidas kuu hakkab katma päikest ja taevas tumeneb.
on ainult kolmandik teooria poolt ennustatust (Päikese neutriinode probleem). Ent hiljuti avastati, et neutriinodel on seisumass, mistõttu nad saavad teel Päikeselt Maale muunduda raskemini avastatavat liiki neutriinodeks, nii et lahknevus mõõtmiste ja teooria vahel on kõrvaldatud. Päikese otsene vaatlemine võib silmi kahjustada ning põhjustada pimedaks jäämist (nii juhtus Joseph Plateauga). Päikesevarjutuse ajal on oht Päikesesse vaadates silmi kahjustada suurem, sest haruldane taevanähtus tekitab uudishimu ning niimoodi vaadatakse heledat Päikest kauem, kui oleks silmadele ohutu. Silmade kaitsmiseks pikemaajalise vaatlemise korral tuleks kasutada spetsiaalseid päikesefiltreid või tumedamat keevitusklaasi. Tahmane klaas, diskett, valgustatud filmilint jms sobivad vaid Päikese väga lühiajaliseks vaatlemiseks, sest nad ei neela Päikese infrapunakiirgust.
sisemusest pinnale tõusnud, kus nad jahtuvad ja langevad alla Päikese sisemusesse tagasi. Nende graanulite läbimõõt on 1000km. Päikese pinnal on ka heledamad laigud faklid -, mida on Päikese pinnal vähem, kuid nad on veel kuumemad gaasipilved, sest neil on kõrgem temperatuur kui graanulitel. 5. Milline on Päikese atmosfäär? Päikese atmosfäär koosneb kahest kihist: 1) kromosfäär, mille temperatuur on natukene madalam Päikese temperatuurist. Täieliku päikesevarjutuse ajal tuleb hõre vesinik (kromosfäär) nähtavale. 2) Päikese kroon, mis on samuti hõre vesinik, kuid temperatuur on tunduvalt kõrgem. Krooni läbimõõt on tohutu suur, olles suurem isegi Päikese läbimõõdust. Kroon tuleb nähtavale ainult täieliku päikesevarjutuse ajal. Päikese atmosfääris tekivad nähtused loited ehk protuberantsid , mis on võimsad gaasipursked Päikese pinnalt kromosfäärist. Päike kaotab sadu tonne vesinikku ööpäevas tänu loidetele
Toovad Päikese tuumas tekkiva energia Päikese pinnale. 4.Milline on Päikese atmosfäär ? Algab fotosfäärit kõrgemal ja koosneb kahest kihist: 1)Alumine kiht ehk kromosfäär - seal tekivad päikeseloited (tugevad gaasipursked). Kromosfääri paksus on paar tuhat km. Päikese kromosfäär paistab punakana .Temperatuur 4300 C 400 000 C. 2)Kõrgem kiht ehk Päikese kroon (hõre kuum vesinik) ebamäärase kujuga nõrk helendus päikeseketta ümber (nähtav päikesevarjutuse ajal), mis ulatub kohati kuni kahe Päikese läbimõõdu kohale .Temperatuur küündib 2 miljoni kraadini (Celsiuse järgi). 5.Kuidas Päike pöörleb? Päikese pöörlemist näitab tema laikude liikumine. Päike pöörleb ümber oma telje erineva kiirusega, seejuures on pöörlemisperiood ekvaatori lähedal 25 päeva, pooluste lähedal kuni 10 päeva pikem. 6.Kust saab Päike energiat? Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest -- vesinikuaatomi tuumade (prootonite)
9. Mida nimetatakse loomavööks? Kuidas seda teisiti nimetada? Loomavööks nimetatakse tähtkujusi mida Päike aasta jooksul läbib. Teisiti võib seda nimetada sodiaagivööks. 10. Miks me ei näe kuu tagumist poolt, ehkki kuu pöörleb ümber oma telje? Kuu pöörleb ümber oma telje ja ümber Maa. Aga kuna ka Maa pöörleb ümber oma telje, siis on lihtsalt nii, et kunagi ei satu kuu tagumine pool Maa poole. 11. Joonista päikesevarjutuse ja kuuvarjutuse skeemid! ( Tee eraldi kuu ja päike ) 12. Mis on astronoomia uurimismeetodiks? Astronoomia uurimismeetodiks on visuaalne, fotomeetriline ja spektraalne vaatlus. 13. Mille poolest erineb refraktor reflektorist ja mis on neis ühist? Refraktor ehk läätseleskoop: nii objektiiv kui okulaar on läbipaistvad, st. valgus läbib kogu optilise süsteemi ilma peegeldusteta. On mugav kasutada, kuna vaatleja istub "vaatesuunas".
Tähtkuju vahetus toimub sujuvalt iga kuu 20. kuupäeva paiku. 6. Millal (ajaliselt) paistab taevas: 1)noorkuu, 2)täiskuu? – 1) Noorkuu ehk kuu loomine – Kuu asub Maa ja Päikese vahel, on valgustamata poolega Maa poole ja „paistab“ kogu päeva koos Päikesega. 2) Täiskuu – Kuu paistab Päikesest vastaspool (Maa taga) ja on täiesti valgustatud. Täiskuu paistab kogu öö. Kuu loomisest on möödas kaks nädalat. 7. Kirjelda päikesevarjutuse tekkimist, millal võib see olla rõngakujuline? – Varjutused tekivad, kui Maa või Kuu satuvad teineteise varju sisse. Kuna Päike on ruumiline valgusallikas, siis tekitab ta läbipaistmatu keha taha kaks varjuala – täisvarju ja poolvarju. Kui Maa või Kuu satub täisvarju alasse osaliselt, tekib osaline varjutus, kui aga täielikult, tekib täisvarjutus. Maalt vaadates võib Kuu ka Päikesest väiksemana paista, mistõttu ta ei suuda
segatud. Mileetos oli õitsev kaubalinn kus suure osa populatsioonist moodustasid orjad ning pidevalt toimus kibe võitlus rikaste ja vaeste vahel. Sarnane olukord valitses Thalese ajal enamikes Väike-Aasia linnades. Mileetoses toimusid 6. ja 7. sajandil suured majanduslikud ja poliitilised muutused, mille käigus võim kandus üha enam sugukondlikult aristokraatialt kaupmeestest koosnevale aristokraatiale. Thales olevat ennustanud 585.a. aset leidnud päikesevarjutuse. Siiski pole tõendeid tema erilistest geniaalsetest võimetest päikesevarjutuse ennustamisel-- Mileetos oli Lüüdia liitlane ning Lüüdial olid kultuurilised sidemed Babülooniaga, kus teati, et päikesevarjutused tekivad tsükliliselt umbes 19 aasta tagant. Ei babüloonlased ega Thales teadnud, miks selline tsükkel esineb. Samuti olevat ta olnud üks esimesi insenere, kes sai hakkama vägitükiga--ta juhtis
direktor ja Berliini Ülikooli professor. 1919. aastal lahutab ta end oma naisest Milevast ja abiellub uuesti nõbu Elsa Einstein Löwenthal'iga. Albert Einstein oli oma eluajal väga viljakas kirjavahetaja. Oma elujooksul saatis ta õle 14 500 kirja ja sai õle 16 200. Misa kuulsamaks ta sai, seda enam paisus kirjavahetus. Oma elu viimase 30 aasta jooksul kirjutas Einstein päevas 1kirja. Selle näiteks kiri 1913 aastast ameeriklasele G.E. Hale'ile. 1919. aastal teostati päikesevarjutuse ajal mõõtmised, mis kinnitasid üldrelatiivsusteooria ennustust valguskiire kõrvalekaldumise kohta Päikese gravitatsiooniväljas. Einstein oli oma kuulsuse tipul ja pälvis 1921. aastal Nobeli füüsikapreemia juba 1905. aastal loodud fotoefekti teooria eest. Mille järgi elektron lendab ainest välja, kui saabuv valguskvant talle selleks paraja koguse energiat annab. 1922. aastal alustab ta tööd üldise väljateooria kallal. 1933
3. Telje pretsessori orbiidi tasandi normaali ümber perioodiga 25 725 aastat. Päikesevarjutus kui Kuu katab oma liikumisel Päikese, näeme päikesevarjutust. Täisvarju piirkonnast on nähtav täielik, poolvarju piirkonnast osaline päikesevarjutus. Täielik päikesevarjutus on nähtav 250km laiusel maaribal, selle kestus ei ületa 7minutit ja 40 sekundit. Üldse võib aastas esineda 2-5 päikesevarjutust. Samas maakohas 200-300 aasta järel. Täieliku päikesevarjutuse ajal on Päike nähtav musta kettana, mille ümber särab punane kroon. Varjutuse piirkonnas läheb nii hämaraks, et nähtavale tulevad tähed, horisondil võib märgata koidupuna. Kuuvarjutus Kuu sattumisel Maa varjukoonusesse tekib kuuvarjutus. Kuuvarjutused on nähtavad tervel Maa varjupoolsel küljel kuni 3 korda aastas. Varjutus võib kesta kuni 1 tund 40 minutit. Täieliku kuuvarjutuse ajal värvub Kuu punaseks, sest atmosfäär hajutab tohkem siniseid kiiri ja murrab punaseid
4) Seleta mõisted: 5p b) Thales - filosoof ja matemaatik, Euroopa 1 vanim mõtleja Mileetose koolkonnast, a) fatalism - saatuseusk - kõik mis toimub, paratamatult pidigi toimuma, Kong algaineks - vesi, inimene pea piiri, ära liialda, jää mõõdukaks. Ennustas ette Fuzi - sündmuste paratamatus tingitud loodusseadusest päikesevarjutuse. Mõõtis püramiidide kõrgusi. b) messianism - usk lunastajasse - messiasse, kristlus- trööstiv funktsioon, c) Mooses - judaismi aluste rajaja, juudi hõimude ühendaja, juutide vastupanuliikumise lunastab kõik vaevad juht, judaismi eetika looja – Mosese seadustel baseerub 10 käsku. Pentateuh-5 moosese
annaabi.ee 
