Kuu faaside kindlakstegemine on lihtne: Kuu, millest on näha parem pool, kasvab, ja millest vasak, kahaneb. Kuu Maalt vaadatuna ehk Kuu faasid VARJUTUSED Varjutus tähendab varju jäämist, varju sattumist Kuuvarjutus : +Toimub 3 korda aastas + Täielik kuuvarjutus + Osaline kuuvarjutus Päikesevarjutus: + Toimub kord või 2 korda aastas + Osaline päikesevarjutus + Täielik päikesevarjutus VARJUTUSED Kuu on maa varjus. Nii tekib kuuvarjutus VARJUTUSED Nii tekib päikesevarjutus. Poolvarju tsoonis on varjutus osaline VARJUTUSED EESTIS KUNI 2011 (PÄIKESEVARJUTUS) Kuupäev: Varjutuse liik: Kuupäev: Varjutuse liik: 31.05.2003 osaline 12.08.2026 täielik 03.10.2005 rõngakujuline 02.08.2027 täielik 29.03.2006 täielik 12.06.2029 osaline
Kati Kõiv Varjutused Päikesevarjutus Tekib, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel Click to edit Master text styles Täielik päikesevarjutus Second level Osaline päikesevarjutus Third level Fourth level Rõngakujulne Fifth level päikesevarjutus Täielik päikesevarjutus Tekib, kui Kuu varjukoonuse ots ulatub Maa pinnani, tekitades sel viisil täieliku päikese-varjutuse Nähtav suhteliselt väikesel alal Ei kesta väga kaua Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Osaline päikesevarjutus Päikesest oleks nagu tükk puudu Kuu vari muudab taeva värvi Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles
Tallinn 2009 Tugevasti inimkultuuri arengut mõjutanud taevanähtuseks on kuu- ja päikesevarjutused. Igapäevaeluks ülimalt olulise päikese või täiskuu ootamatu kadumine tekitas hirmu ja sundis inimesi pöörduma järelepärimisega tähetarkade poole. Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. Maalt vaadatuna on Kuu Päikese ees ning kogu Päikese valgus või osa sellest on Kuu poolt varjutatud. Osaline Päikesevarjutus: Päikesest oleks nagu tükk ära hammustatud. Osaline Päikesevarjutus annab meile võimaluse näha, kuidas Kuu varju mõjul muutub taeva värv ja kuidas värvid erinevad suundades, kust vari tuleb ja kuhu see liigub. Täielik Päikesevarjutus: Siiski võib eriti soodsal juhul Kuu varjukoonuse ots ulatuda Maa pinnani, tekitades täieliku Päikesevarjutuse. Selline varjutus on nähtav vaid paarisaja km laiusel ribal mõne minuti vältel. Maalt vaadates näeme siis kuuketta
tasandi normaali ümber perioodiga 25725 aastat. Mis põhjustab planeetide näiva silmusekujulise liikumise tähtede suhtes? Planeetide näiv silmusekujuline liikumine seletub nende vaatlemisega liikuvalt Maalt. Kui oma orbiidil liikuv Maa möödub temast kaugemal liikuvast välisplaneedist, paistab see tähtede suhtes liikuvat vastassuunas tegelikule liikumisele. Kirjeldage kuu- ja päikesevarjutust. Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. Maalt vaadatuna on Kuu Päikese ees ning kogu Päikese valgus või osa sellest on Kuu poolt varjutatud. Päikesest oleks nagu tükk ära hammustatud (osaline päikesevarjutus) või on Päike kadunud (täielik päikesevarjutus). Päikest varjav Kuu paistab olevat taevaga sama värvi. Maalt vaadates võib Kuu ka Päikesest väiksemana paista, mistõttu ta ei suuda kogu Päikest ära varjata
MAA JA TAEVAS 1 Sisukord Maa...............................................lk3 · Maa liikumine...........................lk4 · Planeedid tähistaevas................lk5 · Päikesevarjutus........................lk6 · Kuuvarjutus..............................lk7 · Astronoomia.............................lk8 · Astronoomiline tehnika...............lk9 · Kosmos...................................lk10 · Observatooriumid......................lk11 · Taevakaardid ja kataloogid..........lk12 · Maa · Päikesesüsteemi kolmas planeet · ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu · pind on 71% ulatuses kaetud soolase vedela veega
Et Maa on Kuust suurem, pole Maa täielik kadumine Kuu varju võimalik. Päikesevarjutus Päikesevarjutus toimub siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel ning varjates sel viisil päikesevalguse. Maalt vaadatuna on näha,et Kuu on Päikese ees ning varjatud on kogu päikesevalgus või osa sellest. Samas võib juhtuda ka nii,et Maalt vaadates paistab Kuu Päikesest väiksemana ja ei suuda kogu Päikest varjata. Olemas on kolme sorti päikesevarjutust: täielik, osaline ja rõngakujuline päikesevarjutus. Täielik päikesevarjutus Esineb juhul, Kuu varjukoonuse ots ulatub Maa pinnani, tekitades sel viisil täieliku päikesevarjutuse. Selline varjutus on nähtav suhteliselt väikesel alal ja ajal, paarisaja km laiusel maaribal mõne minuti vältel. Maalt vaadatuna on näha, kuidas kuuketas on Päikese täielikult ära varjanud. Tavaliselt ei kesta see üle seitsme minuti, kuid seda tüüpi varjutusele eelnev ja järgnev osalise varjutuse faas kestab märksa kauem. Osaline päikesevarjutus
Parem käsi ehk hüva käsi on rahvatraditsioonides seotud kasvamise ning lisandumisega, vasak käsi ehk kura käsi aga vähenemise ja kadumisega. See reegel kehtib põhjapoolkeral. Päikesevarjutuse teke, olevus? Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. Maalt vaadatuna on Kuu Päikese ees ning kogu Päikese valgus või osa sellest on Kuu poolt varjutatud. Osaline Päikesevarjutus: Päikesest oleks nagu tükk ära hammustatud. Osaline Päikesevarjutus annab meile võimaluse näha, kuidas Kuu varju mõjul muutub taeva värv ja kuidas värvid erinevad suundades, kust vari tuleb ja kuhu see liigub Täielik Päikesevarjutus: Siiski võib eriti soodsal juhul Kuu varjukoonuse ots ulatuda Maa pinnani, tekitades täieliku Päikesevarjutuse. Selline varjutus on nähtav vaid paarisaja km laiusel ribal mõne minuti vältel. Maalt vaadates näeme siis kuuketta poolt täielikult varjutatud Päikest. Täielik päikesevarjutus ei kesta üle seitsme minuti
Mis põhjustab planeetide näiva silmusekujulise liikumise tähtede suhtes? Planeetide näiva silmusekujulise liikumise tähtede suhtes on seotud nende vaatlemisega liikuvalt Maalt. Oma orbiidil liikuv Maa möödub temast kaugemal liikuvast välisplaneedist, paistab see tähtede suhtes liikuvat vastassuunas tegelikule liikumisele. 21. Kirjeldage kuu- ja päikesevarjutust. Kuuvarjutus Kuu satub Maa tekitatud varju, Maa on Päikese ja Kuu vahel ning Maa vari langed Kuule. Päikesevarjutus Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. Kuu on päikesel ees ning kogu või osa valgusest on varjutatud selle tõttu. 22. Kas väide ''Maa varju läbimõõt Kuu orbiidi kaugusel on 2,5 korda suurem Kuu läbimõõdust'' vastab tõele? Jah, vastab tõele. 23. Millise kuu faasi ajal toimub kuuvarjutus? Kuu varjutus toimub noorkuu ajal. 24. Millise kuu faasi ajal toimub päikesevarjutus? Päikesevarjutus toimub täiskuu ajal. 25
Päikese andmed *)Päike on meie päikesesüsteemi täht. *)Ta on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri kaugusel. *)Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit. *)Päikese mass on 1,9891×1030 kg. *)Päikese pinnatemperatuur on 5780 C°. *)Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46%) ja heeliumist (24,85%). *)märksa kuumemad on Päikese kroon kuni 5 miljonit C° ja tuum kuni 13,6 miljonit C°. *)Päike on umbes 4,5 miljardit aastat vana. *)Päike on suurim objekt meie Päikesesüsteemis. Tas sisaldab rohkem kui 99.8% kogu Päikesesüsteemi massist *)Päikesetuul avaldab suurt mõju komeetide sabadele ja omab isegi mõõdetavat mõju kosmoselaevade trajektooridele. *)Päikese magnetväli on väga tugev ja väga komplitseeritud. Lisaks kuumusele ja valgusele paiskab Päike välja ka madala tihedusega laetud osakeste voolu (enamasti elektronid ja prootonid), mis on tuntud kui päikesetuul. Päikesetuul liigub läbi Päikesesüsteemi kiirusega umbes 450 km/sek. Päik...
Päiksevarjutus Päiksevarjutus leiab aset, siis kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. Päiksevarjutuse toimumine Täielik päikesevarjutus On siis kui... Osaline päikesevarjutus On siis kui ... Jupiter varjab maad Päikesevarjutuse ajaline käik Saaros Saaros on... Saarost kasutatakse... Saarose pikkus on umbes 6585,3213 päeva ehk peaaegu 18 aastat ja 11 päeva ja 8 tundi. Avastati Vanas-Egiptuses... Saaros tähendab korudmist. Päiksevarjutuse ennustamine Drakooniline kuu 27,21 päeva Drakooniline aasta 346,62 päeva Sünoodiline kuu 29,531 päeva Päiksevarjutus kindlals piirkonnas on iga kolme
Täiskuu ajal paistab Kuu ümmargusena. Pärast täiskuud hakkab Maale valgustatuna paistev piirkond Kuul vähenema ning Päikese loojumise ja Kuu tõusu vahele hakkab jääma üha pikem ajavahemik. Seda aega kutsutakse vanaks kuuks. Nüüd on valgustatud Kuu vasakpoolne osa. Kuu faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant. Varjutused Kui Kuu on Maa varjus, siis on kuuvarjutus. Kui Kuu katab Päikese ja takistab selle valguse Maale jõudmist, siis on päikesevarjutus. Nagu Maa tiirleb ümber Päikese, nii tiirleb Kuu ümber Maa. Maalt vaadatuna on Kuu mõnikord taevas samal ajal kui Päike. Ehkki Päike on nelisada korda suurem kui Kuu, paistavad nad taevas ligikaudu ühesuurused. Põhjus on see, et Kuu on nelisada korda Maale lähemal kui Päike. Kui Kuu asub otse ühel joonel Päikesega, siis toimub päikesevarjutus. Kui Kuu on Päikese suhtes Maa vastaspoolel, siis võib Kuu läbi minna Maa varjust ja olla ise varjutatud. KUUVARJUTUS
Sodiaagivöö, ehk loomaring koosneb 12 tähtkujust. 9. Selgitada kuuvarjutuse tekkimist. Joonis. Kuuvarjutus tekib siis, kui Maa satub varjukoonusesse. Täielik kuuvarjutus on nähtav siis, kui Kuu asub Maa täisvarju piirkonnnas. Täielik kuuvarjutus kestab maksimaalselt 1 tund ja 40 minutit. Täielikku kuuvarjutust esineb kuni kolm korda aastas ja ta on nähtav kogu poolkeral, kus kuu on üle horisondi. 10. Selgitada päikesevarjutuse tekkimist. Joonis. Täielik päikesevarjutus on nähtav seal, kuhu langeb kuu täisvari. Osaline varjutus on nähtav seal, kuhu langeb poolvari. Kuu täisvarju läbimõõt võib olla kuni 250 kilomeetrit. Täielik päikesevarjutus on nähtav väikesel maa-alal. Kestab maksimaalselt 7 minutit ja 40 sekundit. Esineb 3-5 korda aastas. Antud maakohas kordub hästijälgitav täielik päikesevarjutus 200-300 aasta jooksul. Võib esineda ka rõngakujuline päikesevarjutus. Sel juhul Kuu täisvari maani ei ulatu. 11
Päikeseööpäev on Maa pöörlemisperiood Päikese suhtes, täheööpäev on Maa pöörlemisperiood kinnistähtede suhtes. 19. Troopiline aasta on aasta, mida mõõdetakse Päikese läbimineku järgi kevadpunktist. 20. Planeetide näivat silmusekujulist liikumist tähtede suhtes põhjustab see, kui oma orbiidil liikuv Maa möödub temast kaugemal liikuvast välisplaneedist, paistab see tähtede suhtes liikuvat vastassuunas tegelikule liikumisele. 21. Päikesevarjutus siis kui kuu on maa ja päikese vahel, kuuvarjutus siis kui maa on kuu ja päikese vahel. 22. Väide ,,Maa varju läbimõõt Kuu orbiidi kaugusel on 2,5 korda suurem Kuu läbimõõdust" vastab tõele. 23. Kuu varjutus toimub noorkuu ajal. 24. Päikesevarjutus toimub täiskuu ajal. 25. Varjutused toimuvad ligikaudu iga poole aasta järel, kuna Päike sattub kuu orbiidi sõlmedesse ligikaudu kaks korda aastas. 26. Sõlmede joone lõikepunktid taevasfääriga
varjukoonusesse. Seda näeb tervel Maa varjupoolsel küljel kuni 3 korda aastas, kestusega kuni 1h 40 minutit. Täielikul kuuvarjutusel näib Kuu punane. Maa, Kuu ja Päike sattuvad ühele joonele vaid siis, kui Päike asub noor- või täiskuu ajal Kuu orbiidi sõlmede joonel. Et Kuu orbiit on Maa oma suhtes kaldu, on enamuse aastast varjutused võimatud. 23. Millise kuu faasi ajal toimub kuuvarjutus? Täiskuu ajal. 24. Millise kuu faasi ajal toimub päikesevarjutus? Noorkuu ajal. 30. Miks on astronoomidel tarvis mõõta nurki? Tähtedevaheliste kauguste arvutamiseks, mida ei saa otse mõõta siis on võimalik kaugused välja arvutada näiteks sarnaseid kolmnurki või trigonomeetrilisi funktsioone kasutades. 32. Milles seisnevad teleskoobi eelised astronoomilisel vaatlusel? Teleskoop võimaldab suurendada vaatenurka, koguda valgust suuremalt pindalalt(mis võimaldab märgata palju nõrgemaid, tuhmimaid tähti) ning täpselt määrata vaatesuunda
Maalt vaadates võib Kuu ka Päikesest väiksemana paista, mistõttu ta ei suuda kogu Päikest ära varjata (rõngakujuline päikesevarjutus). Viimased Eestis näha olnud päikesevarjutused olid 3. oktoobril 2005 ja 29. märtsil 2006. Järgmine tuleb 1. augustil 2008. Päikesevarjutust ei tohi palja silmaga jälgida. See võib põhjustada nägemiskahjustusi ja isegi pimedaks jäämist. ka läbi optiliste kaamerate ei tohi päikesevarjutust jälgida. Täielik päikesevarjutus ei kesta üle seitsme minuti. Täielikule päikesevarjutusele eelnev ja järgnev osalise varjutuse faas kestab märksa kauem Kuuvarjutus - kui Kuu liigub ümber Maa, võib ta sattuda Päikese valgusest varju, mida heidab Maa. Kuid Kuu tee ei lähe igal tiirul läbi Maa varju. Seega ei ole kuuvarjutust iga kord, kui Kuu liigub ümber Maa, vaid ainult kuni kolm korda aastas. Kui Kuu on täielikult Maa varjus, siis on täielik kuuvarjutus
varjukoonusesse. Seda näeb tervel Maa varjupoolsel küljel kuni 3 korda aastas, kestusega kuni 1h 40 minutit. Täielikul kuuvarjutusel näib Kuu punane. Maa, Kuu ja Päike sattuvad ühele joonele vaid siis, kui Päike asub noor- või täiskuu ajal Kuu orbiidi sõlmede joonel. Et Kuu orbiit on Maa oma suhtes kaldu, on enamuse aastast varjutused võimatud. 23. Millise kuu faasi ajal toimub kuuvarjutus? Täiskuu ajal. 24. Millise kuu faasi ajal toimub päikesevarjutus? Noorkuu ajal. 30. Miks on astronoomidel tarvis mõõta nurki? Tähtedevaheliste kauguste arvutamiseks, mida ei saa otse mõõta siis on võimalik kaugused välja arvutada näiteks sarnaseid kolmnurki või trigonomeetrilisi funktsioone kasutades. 32. Milles seisnevad teleskoobi eelised astronoomilisel vaatlusel? Teleskoop võimaldab suurendada vaatenurka, koguda valgust suuremalt pindalalt(mis võimaldab märgata palju nõrgemaid, tuhmimaid tähti) ning täpselt määrata vaatesuunda
Millega tegeleb astronoomia ja astroloogia ? Astronoomia on teadus, mis uurib taevase maailma ehitust ja seadusi. Ka tähtesid ehk seetõttu nimetatakse neid täheteadlasteks. Astroloogia on taevakehade asendil põhinev maailmamõistmise ja ennustamise süsteem. Astroloogiaga tegelevat inimest nimetatakse astroloogiks. Millest on tingitud aastaajad ? Öö ja päeva pikkuse muutud koos aastaaegade vaheldumisega tulenevad sellest, et Maa tiirlemisel ümber Päikese Maa pöörlemistelg säilitab oma kaldu asendi Maa teekonna ( ehk orbiidi ) tasandi suhtes. Kui Maa põhjapoolus on kallutatud Päikese poole, langeb põhjapoolekerale rohkem päikesekiiri kui lõunapoolkerale, samuti on seal päev pikem. 22. Detsembriks on veel võrdset seisu. Kui Maa pöörlemistelg oleks oleks orbiidi tasandiga risti, siis öö ja päeva pikkuste muutust ja aastaaegade vaheldumist poleks, sest Maa mõlemad poolkerad oleksid terve tiiru ajal võrdsed. Kuidas tekkis kuu ning millised ...
1. Tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujulisel orbiidil perioodiga 1 aasta 2. Pöörlemine ümber tiirlemistasandiga 66o 33´ nurga all oleva telje perioodiga 81 164 sekundiga ehk 0,99 ööpäeva. 3. Telje pretsessori orbiidi tasandi normaali ümber perioodiga 25 725 aastat. Päikesevarjutus kui Kuu katab oma liikumisel Päikese, näeme päikesevarjutust. Täisvarju piirkonnast on nähtav täielik, poolvarju piirkonnast osaline päikesevarjutus. Täielik päikesevarjutus on nähtav 250km laiusel maaribal, selle kestus ei ületa 7minutit ja 40 sekundit. Üldse võib aastas esineda 2-5 päikesevarjutust. Samas maakohas 200-300 aasta järel. Täieliku päikesevarjutuse ajal on Päike nähtav musta kettana, mille ümber särab punane kroon. Varjutuse piirkonnas läheb nii hämaraks, et nähtavale tulevad tähed, horisondil võib märgata koidupuna. Kuuvarjutus Kuu sattumisel Maa varjukoonusesse tekib kuuvarjutus. Kuuvarjutused on
LIISA SALUS 12.KLASS PÄIKESEVARJUTUS Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse, 2-5 varjutust aastas Täielik varjutus ei kesta üle 7 minuti ja toimuvad ~18 kuu järel ja iga 370 a järel samas kohas Osaline varjutus Rõngakujuline varjutus Päikesevarjutust on võimalik ennustada - saaros Viimane varjutus Eestis: 01.08.08 Täielik varjutus Eestis: 2128/2126 FOLKLOOR Varjutus ennustab viimsetpäeva, halba, sõda, haigusi ja nälga Päikesevarjutus on Kuu sündimise ajal Pole hea, kui varjutus loomade peale paistab Varjutuse ajal tuleb mingit olulist tööd alustada KUUVARJUTUS Maa on Päikese ja Kuu vahel Nähtav poolel maakerast, toimub 2-5 korda aastas Kestab pikemat aega ~107 minutit Täielik Kuu läheb täielikult Maa varju Osaline Kuu läheb osaliselt Maa varju Saab ennustada päikesevarjutuse järgi KUU LÄBIB `SÕLME KOHTA' 2 KORDA KUUS, KUID KUI SEE JUHTUB TÄISKUU AJALE, SIIS TOIMUBKI VARJUTUS
Kuu külastus Esimene · Kuud külastas esimesena Vene kosmoselaev Luna 2 1959. aastal. · Ta on ainuke taevakeha, mida on külastanud inimesed. · Esimene maandumine toimus 20. juulil 1969. aastal ( Neil Armstrong) , viimane 1972. aasta detsembris. · Samuti on Kuu ainuke keha, mille pinnaseproovid on toodud Maale. · 1994. aasta suvel kaardistati Kuu väga ulatuslikult kosmoselaeva Clementine poolt. Päikesevarjutus · Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. · Maalt vaadatuna on Kuu Päikese ees ning kogu Päikese valgus või osa sellest on Kuu poolt varjutatud. · Päikest varjav Kuu paistab olevat taevaga sama värvi. · Päikesevarjutust ei tohi palja silmaga jälgida. · Täielik päikesevarjutus ei kesta üle seitsme minuti. · Viimased Eestis näha olnud päikesevarjutused olid 3. oktoobril 2005, 29. märtsil 2006 ja 1. augustil 2008
Sõnn mai Skorpion november Kaksikud juuni Ambur detsember Vähk juuli Kaljukits jaanuar Lõvi august Veevalaja veebruar Neitsi september Kalad märts 8. Kuu tiirlemine ümber Maa ja pöörlemine toimub vastupäeva. 9. Päikesevarjutus on füüsikaline nähtus, kus Päike, Kuu ja Maa on ühel joonel ning Maa teatud pind asub Kuu poolt tekitatud varjukoonuses. Päikesevarjutuse koonuse pikkus, mida Kuu tekitab, peaks ulatuma 375000 km kauguseni. Asetseb maksimaalselt 270 km ulatuses ning kestab kuni 3 minutit. Kuuvarjutus on füüsikaline nähtus, kus Päike, Maa ja Kuu on ühel joonel ning Kuu asub Maa poolt tekitatud varjukoonuses. Kuuvarjutuse koonuse pikkus, mida Maa
Päikesesüsteemi seaduspärasused. Päikesesüsteemi kuulub kaheksa suurt planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun), mõnituhat väikeplaneeti ja asteroidi, sadakond perioodilist komeeti, planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti. Planeedid on oma nime saanud Vana Rooma jumalate järgi. http://www.youtube.com/watch?v=LfWTlMNLzBk Päikesesüsteemi teke: Arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus 4,6 miljardit aastat tagasi supernoova plahvatusest järgi jäänud gaasi ja tolmupilvest. Tegemist oli normaalse tähetekke protsessiga, mis tekitas ka Päikese enda. Päikese ja planeetide tekkimisest üle jäänud tahke aine on jäänud Päikesesüsteemi tolmu ja väikekehadena, gaas aga puhutud Päikese kiirguse ja päikesetuulte poolt kaugetesse Päikesesüsteemi välisosadesse. Päike moodustab 99,8%...
pöörlemistelje kinnistähede suhtes) 23h ja 56 minutit. 14. Millisteks komponentideks jagatakse Maa liikumine? a. Tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujulisel orbiidil (365 päeva, 6h ja 9 minutit) b. Pöörlemine ümber tiirlemistasandiga 66o nurga all (23h, 56 minutit) c. Telje pretsessioon pöörlemistelje muutumine (26 000 aastat) 15. Mis on troopiline aasta? Päikese aastaaeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese. 16. Mis on Päikesevarjutus? Päikesevarjutus tekib siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. 17. Mis on kuuvarjutus? Maa on Päikese ja Kuu vahel, Maa vari langeb Kuule. 18. Miks leiavad varjutused aset ainult iga poole aasta tagant? o Kuna Kuu tiirleb 5 nurga all, orbiidid pole paralleelsed. 19. Milles seisnevad teleskoobi eelised astronoomilisel vaatlusel? a. Võimaldab suurendada vaatenurka toob kauged esemed ligemale
· Planet kosmiline taevakeha, mis ei kiirga iseseisvalt valgust ega soojust · Komeet sabatäht, väga hõre taevakeha · Asteroid väikeplaneet · Meteoriit meteoorkeha, kivi- või rauatükikesed, mis Maa atmosfääri sattudes kuumenevad ja ära põlevad 2. Kuuvarjutus + joonis: -Kuuvarjutus on nähtus, mis tekib siis, kui Päike, Maa ja Kuu on ühel joonel ning Maa vari katab Kuu. 3. Päikesevarjutus + joonis: -Päikesevarjutus on nähtus, mis tekib siis, kui Kuu, Maa ja Päike on ühel joonel ning Kuu vari langeb Maale. 4. Teleskoobitüübid + kirjelda ühte lähemalt (ei leidnud kirjeldusi, kahjuks) Läätsteleskoop, peegelteleskoop, raadioteleskoop, satelliitteleskoop. 5. Liikumised, milles osaleb Maa: Pöörlemine ümber oma telje, Maa tiirlemine ümber Päikese, päikesesüsteemi tiirlemine ümber galaktikakeskuse,
Maa ise aga valgustab kuud maalt peegeldunud päikesevalgusega, see nn.tuhkvalgus on hästi näha siis, kui kuu paistab kitsa ribana tema ülejäänud, varjus olev osa on siis ka nõrgalt valgustatud. Kuu ja päikesevarjutused Tiireldes ümber maa satub kuu 2-5 korda aastas maa ja päikesega ühele joonele ja tekivad varjutused päikesevarjutus, kus kuu varjutab meie eest päikese, ja kuuvarjutus, kui kuu ise satub maa varjukoonusesse. Kui kuu tiirleks maa orbiidi tasandis, toimuksid need varjutused iga täis- ja noorkuu ajal. Päikesevarjutuse korral lõikab maa pind kuu täis- ja poolvarju koonuseid. Täisvarju piirkonnas pole päikest üldse näha, tegemist on täieliku päikesevarjutusega.
POOLVARI JA TÄISVARI KUI VALGUSALLIKAS ON KUI VALGUSALLIKAS VÄIKSEM KUI TEMA EES ON SUUREM KUI TEMA OLEV KEHA - TÄISVARI EES OLEV KEHA - POOLVARI Kaks valgusallikad valgustavad läbipaistmatut keha - tekivad keha taha piirkonnad, kuhu ei lange üldse valgust (täisvari) või kuhu langeb ainult ühe valgusallika valgus (poolvari). PÄIKESEVARJUTUS Kui Maa satub Kuu varjupiirkonda, siis pole siit vaadates Päikest näha tekib päikesevarjutus Kuna Kuu kaugus Maast varieerub, võib tekkida olukord, et Kuu vari ei kata tervet Päikest vaid ainult nii, et sellest jääb näha rõngas siis nimetatakse varjutust täielikuks rõnga- kujuliseks varjutuseks. Kui Kuu satub Maa KUUVARJUTUS varjupiirkonda, siis ei jõua Päikeselt tulev valgus selleni tekib kuuvarjutus Kui Kuu asub Maa täisvarju piirkonnas, on tegemist täieliku kuuvarjutusega, kui aga poolvarju piirkonnas, siis osalise kuuvarjutusega.
Füüsika Kontrolltöö küsimused 1.Mis on horisont? 2.Millest on tingitud tähistaeva aastaringne muutumine? 3.Kuidas tekivad aastaajad? 4.Millal tekib kuu-ja millal päikesevarjutus? 5.Nimeta uurimis meetodid? 6.Kes panid alguse Eesti astronoomiale? 7.Kust saavad alguse ajavööndid ja millises on Eesti? 8.Kust saab alguse kuupäev? 9.Nimeta Maarühma planeedid ja nende üldiseloomustus? 10.Nimeta hiidplaneedid ja nende üldiseloomustus? 11.Mida annab päike maale? 12.Mis on : Asteroid? Komeet? Meteoor? Meteoriit? 13. Maa (iseloomustus?). 1.Horisont on (silma)piir, kust veel valgust vastu võetakse. 2
külg. Kuu niisugune pöörlemine on välja kujunenud Kuu poolt põhjustatud Maa ookeanite loodete pidurdaval toimel. Kuu erinevaid ilminguid nimetatakse Kuu faasideks. Päike valgustab alati poole kuu pinnast, mida me siis näeme Maalt kas täielikult või osaliselt või üldsegi mitte, sõltuvalt sellest, missugune Kuu valgustatud pinnast on parajasti Maa poole pööratud. Esineb hästi harva ja on vaadeldav lühikest aega. Päikesevarjutus tekib, kui kuu varjutab meie eest päikese. Selle korral lõikab Maa pind Kuu täis- ja poolvarju koonuseid. Täielik päikesevarjutus algab ja lõpeb alati osalise päikesevarjutusega. Kuuvarjutus tekib, kui Kuu satub Maa varjukoonusesse. See kestab võrdlemisi kaua ning on näha tervel Kuu poole pööratud Maa poolkeral. Kuuvarjutuse ajal on Kuu tumepunane. Astronoomia jaguneb astromeetriaks ja astrofüüsikaks. Astromeetria tegeleb taevakehade asendi ja liikumise mõõtmisega taevasfääril
· Millisteks komponentideks jagatakse Maa liikumine? Tiirlemine ümber Päikese, pöörlemine ümber telje, telje pretsessioon orbiidi tasandil normaali ümber · Mis põhjustab planeetide näiva silmusekujulise liikumise tähtede suhtes? Kui oma orbiidil liikuv Maa möödub temast kaugemal liikuvast välisplaneedist, paistab see tähtede suhtes liikuvat vastassuunas tegelikule liikumisele. · Kirjeldage kuu- ja päikesevarjutus? Päikesevarjutus siis kui kuu on maa ja päikese vahel, kuuvarjutus siis kui maa on kuu ja päikese vahel
Kosmoloogia-tuleneb sõnast kosmos, kreeka keeles kord, kosmoloogia on korraõpetus, mis uurib universumi tekkimist, ehitust ja arengut. Universum-selle all mõistame kõike olemas olevat Primitiivne kosmoloogia:Primitiivsed kultuurid arvasid, et Maa on lame ja taevas kuplikujuline. Klassikaline kosmoloogia:Kreeklased ja roomlased arvasid, et Universum on kerakujuline. Maa, mida übritsevas sfääride kihtide kogum ja taevakehad liiguvad ümber Maa. Taevas leiavad aset muutused: päeval sinine ja hall, öösel must ja tähtedega, öö ja päeva vaheldumine, vihm, virmalised, pilved, lumi, vikerkaar, välk. Tähtkujud on tähtede kogumid, mis on moodustatud taevalaotusel nähtavate heledamate tähtede rühmitamise ja omavahel mõttelise ühendamise teel. (12 tk).Neid on vaja Kuu ja planeetide liikumise jälgimiseks. Sodiaak on Päikese ja Kuu teed tähistavad 12 tähtkuju. Tähtede asend on püsiv, sest tähed asuvad väga kaugel ja muutusi on märgata alles mitmesaja ...
PÄIKE Annethe Pihlak 12B Sisukord · Ajalugu · Üldiselt · Üldandmed · Päikese koostis · Päikese siseehitus · Päikeseloide · Kroon ja päikesetuul · Päikesevarjutus Ajalugu · Päike on sündinud peaaegu 5000 miljonit aastat tagasi tolmuga segunenud vesiniku- ja heeliumipilvest, mis tõmbus kokku. · Kokkutõmbumise tagajärjel pilv kuumenes, kuni algas termotuumareaktsioon, mis muutis vesiniku heeliumiks. · Sellest hetkest peale Päike helendab. · Teadlased arvavad, et Päike helendab veel 5000 miljonit aastat. Üldiselt Päike on meie Päikesesüsteemi täht. Moodustab rohkem kui 99.8% kogu
Kordamine 1.Päikesesüsteemi ehitus: · Päikesesüsteemi kuuluvad Päike, 9 suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti, sadakond perioodilist komeeti, meteoorne aine · Tsentriks Päike · Planeete hoiab koos Päikese gravitatsiooniväli · Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised · Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega · Orbiitide raadiused suurenevad kindla seadsupärasuse järgi · Enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas · Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu · Enamik planeetide kaaslastest tiirleb emaplaneedi ekvaatori tasandis ning planeedi pöörlemistejega samas suunas · Planeedid jagunevad kahte gruppi : algul(päikese poolt lugedes) 4 väikest ja tihedat, siis neli suurt ja väikese tihedusega planeeti. 2.Planeedid päikesesüsteemis: 1.MERKUUR: · Pä...
Kuid Kuu tee ei lähe igal tiirul läbi Maa varju. Kui Kuu on täielikult Maa varjus, siis on täielik kuuvarjutus. Kui Kuu on ainult osaliselt varjuga kaetud, siis on tegemist osalise kuuvarjutusega. Päikesevarjutus-Kuu läheb Maa ja Päikese vahelt läbi iga kord, kui ta teeb tiiru ümber Maa. Tema Maast eemale pööratud külg on Päikesest valgustatud ja Maa-poolne külg on tume. Kui Kuu asub otse Päikese ja Maa vahel, siis ta tõkestab Päikese valguse ja heidab Maale varju. On päikesevarjutus. Kui päikeseketas on Kuu poolt täiesti kaetud, siis on täielik päikesevarjutus. Kui Kuu katab osaliselt Päikese, siis on osaline päikesevarjutus. Iga Kuu loomise ajal ei toimu varjutusi, sest tavaliselt ei ole Maa, Kuu ja Päike täpselt ühes reas ning Kuu ei kata Päikese ketast.teleskoop- võimaldab:suurendada vaatenurka, koguda valgust suuremalt pinnalt, täpselt määrata vaatesuunda maa suhtes. valides teleskoobile hästi väikese fookuskaugusega
Maalt vaadates võib Kuu ka Päikesest väiksemana paista, mistõttu ta ei suuda kogu Päikest ära varjata (rõngakujuline päikesevarjutus). Viimased Eestis näha olnud päikesevarjutused olid 3. oktoobril 2005, 29. märtsil 2006, 1. augustil 2008, 4. jaanuaril 2011 ja 20. märtsil 2015. Päikesevarjutust ei tohi palja silmaga jälgida. See võib põhjustada nägemiskahjustusi ja isegi pimedaks jäämist. Ka läbi optiliste kaamerate ei tohi päikesevarjutust jälgida. Täielik päikesevarjutus ei kesta üle seitsme minuti. Täielikule päikesevarjutusele eelnev ja järgnev osalise varjutuse faas kestab märksa kauem. Päikesevarjutused moodustavad tsükli, mida nimetatakse saaroseks. Selle abil on võimalik päikesevarjutusi ennustada. Saarost tunti ja päikesevarjutusi suudeti ennustada juba vanaajal. Kuuvarjutus - on selline varjutus, kui Kuu satub Maa tekitatud varju. Kuuvarjutus toimub siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel ning Maa vari langeb Kuule.
PÄIKE Annaabi mees 12c 2012 Päikese üldiseloomustus Kaugus maast: 150 miljonit km. Mass: 1,989×10 30 kg. Tihedus: 1,409 g/cm³. Pinnatemperatuur: 5800K Kiirgusvõimsus: 3,9*1026 W. Keskmine diameeter: 1,391×106 km. Vanus: u 4,6 miljardit aastat. Fotosfäär Päikese nähtav pind. Paksus: u 300km. Kiirgab suurema osa päikeseenergiast. Temperatuur: 4400- 6400 0C. Teraline muster. Päikeselaigud ja filamendid. Päikese osad Päikese atmosfäär · Kromosfäär. · Kroon. Sisemus. Päikese laigud Temperatuur madalam ümbritsevast piirkonnast. Tugev päikese magnetväli. Loited. Magnettormid. Atmosfäärihelendused (Virmalised) Päikesevarjutus Päikese Tähtsus Energia Taimed- fotosüntees Inimtegevus Soojus Kasutatud kirjandus Jaak Ja...
Umbes 85% meteoorkehi liigub planeetide tiirlemise suunas. · Maa liikumine saab jagada kolmeks põhiliseks komponendiks: 1. tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujulisel orbiidil perioodiga 31558150 s ehk 1,0000388 aastat; 2. pöörlemine ümber tiirlemistasandiga 66°33' nurga all oleva telje perioodiga 86164 sekundit ehk 0,99727 ööpäeva; telje pretsessioon orbiidi tasandi normaali ümber perioodiga 25725 aastat. · Päikesevarjutus - leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. vaadatuna on Kuu Päikese ees ning kogu Päikese valgus või osa sellest on Kuu poolt varjutatud. Päikesest oleks nagu tükk ära hammustatud (osaline päikesevarjutus) või on Päike kadunud (täielik päikesevarjutus). Päikest varjav Kuu paistab olevat taevaga sama värvi. Maalt vaadates võib Kuu ka Päikesest väiksemana paista, mistõttu ta ei suuda
Universumi temp 2,7 K, minevikus 108 K. Inflatsioon pärast ,,Suurt Pauku" toimus universumi väga kiire paisumine, väga lühikese ajaga. Tumeaine salapärane aine, mis moodustab arvatavasti 75% meie Universumist. Mõiste võeti kasutusele, et seletada Universumi paisumise kiirenemist. Tumeenergia avaldab negatiivset rõhku ja loob veidra, tõukava gravitatsioonitüübi. Suur Pauk- ~14 miljardit aastat tagasi toimus, mille tagajärjel hakkas tekkima Päikesesüsteem. Päikesevarjutus toimub noorkuu ajal, kuuvarjutus täiskuu ajal. Maalt vaadates võib Kuu ka Päikesest väiksemana paista, mistõttu ta ei suuda kogu Päikest ära varjata (rõngakujuline päikesevarjutus). Maa atmosfäär koosneb erinevatest gaasidest ning seda hoiab kinni gravitatsioon . Planeetide näiv silmusekujuline liikumine seletub nende vaatlemisega liikuvalt maalt. AÜ pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest
................................14 2 Sissejuhatus See uurimustöö päikesesüsteemist ja seal olevates planeetidest. Päirkesesüsteemi planeedid on päikese poolt loetuna: Merukuus,Veenus,Maa,Marss,Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Nad jagunevad omakorda maa rühma planeetide ja hiigelplaneetide vahel. Uurimustöö sisaldab veel päikesevarjutus, kuu faaside, komeetide ja metoriitede kohta informatsiooni 3 PÄIKESESÜSTEEM PÄIKE Päikesesüsteemi põhikomponent on Päike, suhteliselt tavaline väikese massiga täht, mis siiski moodustab 99,86% Päikesesüsteemi masrsist ning on gravitatsiooniliselt domineeriv. Peale selle on Päikese sisemus Päikese suure massi tõttu jõudnud termotuumareaktsiooni jaoks vajaliku
Kosmoloogia mõisted Päikesesüsteem on planeetide süsteem, mille keskseks kehaks on Päike, mille ümber tiirlevad 8 planeeti. Päikesesüsteemi kuulub kaheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", Planeet on taevakeha, mis 1. tiirleb ümber Päikese, 2. on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida (keralähedast) kuju 3. ning on oma gravitatsiooniga tõmmanud oma pinnale väiksemad kehad oma orbiidi ümbruses Planeedi kaaslane (igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane. Päikesesüsteemis on kuud kuuel planeedil, kahel - Merkuuril ja Veenusel - kuud puuduvad. Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev ta...
PÄIKE Koostajad : Vivian Tammearu, Anri Varemäe Kiviõli1.keskkool PÄIKE ON HIIGLASLIK HÕÕGUV GAASIKERA · Kaugus Maast:150 milj. Km · Läbimõõt:1,4 milj. Km · Mass:1,99*1030 kg · Temperatuur:5800k · Kiirgusvõimsus:3,9*1026 W PÄIKESES TOIMUB PÕLEMINE, MIS KESTAB VEEL UMBES 5 MILJARDIT AASTAT Päikese siseehitus: tuumas vabanenud energia levib pinna suunas algul kiirgusena, hiljem ainevoolude -- konvektsiooni teel. PÄIKE SAADAB MAAILMARUUMI VALGUST Päikeseloide -- kuuma aine väljapaiskumine. Fotod satelliidilt SOHO aastast 1996. Pildid on mõnetunniste vahedega, järjekorras paremalt vasakule. JA SOOJUST PÄIKESEL EI SAAKS TERMOMEETRIGA TEMPERATUURI MÕÕTA SEST KOSMOSELAEV SULAKS PÄIKESE LÄHEDUSES ÄRA PÄIKESE PINNA TEMPERATUUR ON UMBES 6000 KRAADI AGA PÄIKE SEES 100 MILJONIT KRAADI Päikese laigud päikesevarjutus Varjutuse tingimused. Maa, Kuu ja Päike satuv...
Kuu poolt varjutatud. Päikesest oleks nagu tükk ära hammustatud (osaline päikesevarjutus) või on Päike kadunud (täielik päikesevarjutus). Päikest varjav Kuu paistab olevat taevaga sama värvi. Maalt vaadates võib Kuu ka Päikesest väiksemana paista, mistõttu ta ei suuda kogu Päikest ära varjata (rõngakujuline päikesevarjutus). Päikesevarjutust ei tohi palja silmaga jälgida. See võib põhjustada nägemiskahjustusi ja isegi pimedaks jäämist. Täielik päikesevarjutus ei kesta üle seitsme minuti. Täielikule päikesevarjutusele eelnev ja järgnev osalise varjutuse faas kestab märksa kauem. Päikesevarjutused moodustavad tsükli, mida nimetatakse saaroseks. Selle abil on võimalik päikesevarjutusi ennustada. Saaros avastati Vana-Egiptuses, kus see ka nime sai. Vanaegiptuse keeles tähendab saaros kordumist. Varjutuse tingimuseks olev kolme taevakeha sattumine ühele joonele on iseenesest haruldane sündmust
12K Arvestuse küsimused ja teemad Kosmoloogiast Planeedid 1. Kuidas määrati esmakordselt Maa ümbermõõtu?(Eratosthenes) 2. Missugune on Maa sisemine ehitus? 3. Missugustest kehadest koosneb Päikesesüsteem? Nimetage planeedid 4. Missugustest liikumistest koosneb Maa liikumine? 5. Kuidas tekib osaline ja täielik päikesevarjutus? Joonis 6. Kuidas tekib osaline ja täielik kuuvarjutus? Joonis 7. Sõnasta Kepleri seadused 8. Missuguseid pikkusühikuid kasutatakse kosmoloogias ja kuidas on nad defineeritud? 9. Kuidas liiguvad komeedid? 10. Mille poolest erinevad Maa tüüpi planeedid ja hiidplaneedid? Tähed, galaktikad, universum 1. Päike – iseloomustavad suurused, ehitus, päikese pinnal esinevad moodustised, energia tekkimise mehanism 2
meteoriit pihustub ja jätab järele hiidkraatri. Näiteks Saaremaal asuv Kaali meteoriidikraater. 11. Kirjelda kuu- ja päikesevarjutust. Kuuvarjutus tekib siis, kui Maa satub varjukoonusesse. Täielik kuuvarjutus on nähtav siis, kui Kuu asub Maa täisvarju piirkonnnas. Täielik kuuvarjutus kestab maksimaalselt 1 tund ja 40 minutit. Täielikku kuuvarjutust esineb kuni kolm korda aastas ja ta on nähtav kogu poolkeral, kus kuu on üle horisondi. Täielik päikesevarjutus on nähtav seal, kuhu langeb kuu täisvari. Osaline varjutus on nähtav seal, kuhu langeb poolvari. Kuu täisvarju läbimõõt võib olla kuni 250 kilomeetrit. Täielik päikesevarjutus on nähtav väikesel maa-alal. Kestab maksimaalselt 7 minutit ja 40 sekundit. Esineb 3-5 korda aastas. Antud maakohas kordub hästijälgitav täielik päikesevarjutus 200-300 aasta jooksul. Võib esineda ka rõngakujuline päikesevarjutus. Sel juhul Kuu täisvari maani ei ulatu. 12
kui Maal). Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem (7,36 × 1022 kg). Keskmine tihedus 3,3 g/cm3. Raskusjõud on 6x väiksem kui Maal. Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s ja teine 2,4 km/s. Varjutused Kuuvarjutus tekib siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel. Nii tekib päikesevarjutus. Poolvarju tsoonis on varjutus osaline. Kuuvarjutus & Päiksevarjutus Esimene inimene kuul Armstrongi astus Kuu pinnale 21. juulil 1969 kell 2.56. Kuule astudes ütles ta selle kuulsa lause: "See on üks väike samm inimesele, kuid tohutu hüpe inimkonna jaoks" Umbes 15 minutit hiljem astus Kuu pinnale ka Buzz Aldrin. Armstrong ja Aldrin viibisid Kuul 2h 31min ning kogusid u. 21,6 kg pinnast.
Videvik- Stepheine Meyer Põhitegelased: Bella Charlie Eric Jessica Edward Cullen Emmet Cullen Rosalie Cullen Jasper Cullen Alice Cullen Esme Cullen Doktor Cullen Billy Jacob Renee Mike Laurent Viktoria James Lühikokkuvõtte Ema sõidutas Bellat lennujaama, et Bella saaks lennata Bella isa juurde Forksi veidikeseks elama. Bella isa elas ikka seal väikeses majas Forksis, kus ema Bellaga põgenes, kui Bella väike oli. Charlie e. Bella isa andis Bellale ühe vana auto, mille Jacob oli korda teinud. Bellale anti see selleks, et Bella saaks kooli sõita ja koolist tagasi, kuna kooli oli pikk tee. Järgmisel päeval, kui ta kooli läks ei tundnud ta oma klassikaaslasi. Kuna Jacob ei käinud temaga koos ühes koolis. Ja ta ei ole üldse peagu siin Forksis käinud. Aga selle eest ta sai kohe esimesel päeval endale klassist palju tuttavaid. Talle hakkasid kohe imelikuna tunduma Cullenid ja ta armus ühesse Cullenisse, kelle nime...
TiirlemineümberPäikese,pöörlemineümbertelje, telje pretsessioonorbiidi tasandil normaali umber 4)Kuidas mõjutab inimtegevus Maa kui planeedi seisundit? Kui toodetavenergiahulkhakkablähenemaPäikeseltsaadvale, tõusebMaa temperatuur. 5)Mis põhjustab planeetide näiva silmusekujulise liikumise tähtede suhtes? Kui omaorbiidil liikuv Maa möödubtemastkaugemalliikuvast välisplaneedist,paistabseetähtedesuhtes liikuvatvastassuunastegelikuleliikumisele. 6)Kirjelda päikesevarjutus? Päikesevarjutussiis k ui kuuon maaja päikesevahel. 7) Millised on teleskoobi eelised astronoomilstel vaatlustel? Teleskoop suurendabvaatenurka,võimaldabkogudavalgustsuuremalt pindalaltja täpseltmäärata vaatesuundaMaa suhtes 8) Miks ei toimu kuuvarjutus kaks korda kuus? 9) Millest on tingitud Maa magnetväli? 10) Mis on ekliptika? Ekliptikaon kujutletavsuurringteavasfääril, mida möödaPäikenäivaltomaaastateekondasooritab.
Seetõttu saab valguskiirt kujutada sirgjoonega, millel on suund. Valguskiir on geomeetrilise optika põhielemendiks. Vari on piirkond, kuhu ei lange valgust. Poolvari on piirkond, kuhu langeb osaliselt valgust. Tekib kui valgusallikaid on mitu või kui valgusallikal on suured mõõtmed. Kuuvarjutus seljuhub Maa jääb Päikese ja Kuu vahele. Kuuvarjutust toimub suhteliselt tihti, on nähtav Maa ööpoolses küljes ja täiskuu ajal. Päikesevarjutus seljuhul jääb Kuu Päikese ja Maa vahele. Ta on nähtav väga harva (kuni 1 kord aastas), väga kitsa triibuna (180 km laius) kuskil maakera piirkonnas. Varjutuse ajal tuleb nähtavale nn Päikese kroon. Valguse peegeldumiseks nimetatakse tema tagasipöördumist samasse keskkonda. Ta on väga levinud, sest enamus kehade nägemine põhineb valguse peegeldumisel. Peegeldumisseadused: 1) langev kiir, peegeldunud kiir ja peegelpinna normaal asuvad ühel ja samal tasapinnal
kaklust ärkab ta üles 529. aastal. Tal on iseneeri haridus. Keskajas kutsutakse teda Bossiks. Ta usub, et asjad võivad muutuda ja areneda. Ta on heasüdamlik ja innovatiivne inimene. Tegelased ● Clarence ● Merlin ● Lancelot ● Sandy ● Hallo-Keskjaam ● Sir Sagramor ● Guenevere ● Morgan le Fay ● Sir Kay Tegevuse aeg ja koht Tegevus toimus 6. sajandi esimesel poolel Inglismaal, kui maad valitses kuningas Arthur. Kõige tähtsamad sündmused ● Päikesevarjutus. ● Peaministriks saamine ● Merlini maja õhku laskmine. ● Koolide ja tehaste rajamine. ● Hanki ja Arthur müüakse orjadeks. ● Hanki duell rüütlitega. ● Hanki tütre haigestumine. ● Kuningas Arthuri surm. ● Võitlus Hanki ja kiriku vahel. ● Hanki surm. Teose probleemistik ”Jänki kuningas Arthuri õukonnas” kajastab rida ajale iseloomulikke probleeme; Kiriku mõjuvõim inimeste üle, inimeste harimatus, orjapidamine, valetamine ja nendesse uskumine.
ülemaailmne tirtsude võitlemise keskus. Sealt antakse vastav hoiatus sellele riigile, mida tirtsuparved ohustavad. Vaatamata sellele jätkavad rändtirtsud oma rüüsteretki ka tänapäeval. Huvitav Suurim viimase aja tirtsuränne toimus umbes 100 aasta eest, mil 500 miljardit tirtsu ületas Punase mere. Kõrbe- ja rändtirtsu aetakse tihi sassi. Suured parved võivad moodustada nii tiheda pilve, et jääb mulje, nagu leiaks aset päikesevarjutus. Rändtirtsude rüüstetest on andmeid ajast enne meie aja arvamise algust. Pildid Emane rändtirts Pildid 2 Oluline teada Elavad enamasti parved, aga ka üksikult. Parvede isendid väiksemad. Rüüstavad põlde jm. Laialt levinud. Olenevalt parvest, väga palju isendeid. Üksik rohelised, pruunid. Parve isend kollasest oranzini, mustade laikudega.
Metoor-tahke tükk, mis on sattunud Maa atmosfääri,põleb seal täielikult ära Meteoriit-maale kukkunud taevakeha tükk(raud-,kivi-,raudkivi meteoriit) Taevakehade näiv liikumine on tingitud maa pöörelmisest Aastaegade vaheldumine tuleneb sellest,et Maa tiirlemisel ümber päikese Maa pöörlemistelg säilitab oma kaldu asendi Maa teekonna suhtes Päikesevarjutus-leiab aset siis,kui kuu satub tiireldes ümber maa,maa ja päikesega ühele joonele ning varjab päikesevalgust Kuuvarjutus-leab aset siis,kui maa on päikese ja kuu vahel ning maa vari langeb kuule Uurimismeetodid-vaatlus,vaatlus teleskoobiga(lääts-,peegel-,raadio teleskoop)kosmosesondid(tehiskaaslased),inimesed kosmoses Maarühm-Merkuur,Veenus,Maa,Marss(1.nende mõõtmed,massid ja tihedused on võrreldavad 2.pöörelvad aeglaselt 3.vähe kaaslasi v puuduvad 4.tahke pind) Hiidplaneedid-Jupiter,Saturn,Uraan,Neptuun(1.suur mass ja mõõtmed 2.väike tihedus 3.palju kaaslasi 4.kõigil rõngad ja rõngastesü...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
