Ka Hannes pääseb laevale, kogub ka raha ja tuleb lootusrikkalt koju tagasi. Elu on aga keeruline, ema sureb ja vanem vend võtab naise, sest ilma naishingeta majas ei saada hakkama. Siis juhtub aga tuleõnnetus ja maja põleb maha. Pere peab kolima elama sauna, kus on väga kitsad olud.Ka söögiga on raske ja Hannes tunneb ennast üleliigsena. Tal oli varem tutvunud ühe taluniku tütrega, kes nüüd kutsub Hannest oma juurde. Hannes otsustabki minna koduväiks jõukasse tallu. Tal ei ole seal millestki puudu, kuid ikka igatseb ta mere järele. Ta püüab küll ennast talutööle pühendada, aga igatsus jääb. Kui siis juhtub õnnetus vennaga ja vennanaine kolib tagasi oma koju on Hannesel kohustus oma isa eest hoolitseda. Ta püüab röömuga kala ja ei taha mõeldagi enam maamehe elu peale. Ta küll kutsub viisakusest oma naist rannakülla elama, aga see on harjunud parema eluga. Siis Hannes otsustabki, et tema koht
Näiteks usutakse, et inimese elu määrab oluliselt see, kas ta on sündinud niinimetatud õnnesärgis või õnnelikus perekonnas või lihtsalt mingil muul viisil õnnelikus kohas. Ja ka vastupidi - usutakse, et inimese õnnetuse põhjustab just see, et ta on "sattunud" oma elu elama õnnetul ajajärgul. Esmapilgul tundub, et just see seletabki ära õnnelikeks-õnnetuteks jagunemise. Aga mina arvan, et just inimene üksi just otsustabki selle üle kas ta kuulub õnnelike või õnnetute inimeste hulka. Alustades õnne loomist kodust, suhted pereliikmetega ja koduelu korraldus. Edasi koolielu. Valides endale sobiva haridustee ja sellega ka aktiivselt tegeleda. Edasi leida endale sobiv töö ja tegeleda sellega mis teeb sind õnnelikuks. Näiteks käia aktiivselt meeldiva seltskonnaga lihtsalt väljas või teha meeldivaid tegevusi, käia koos väljas söömas, mingitest üritustest osa võtmas, piljardit mängimas jne
Nüüd hakkavadki nende vahelised suhted taas üles soojenema. Kui on ju ka Eevi, kellel on mure oma ema pärast ja lapse pärast. Kuid pärast jaanitule õhtul juhtunud õnnetust ja haiglast koju tulles, teeb Villu otsuse. Peale seda, kui isa oli talle öelnud, et täismeest ei saa temast küll kunagi, aga Kõrbojale peremeheks ta veel ju sobiks. Villu tunneb ennast solvatuna ja keeldub sellest, tuues peapõhjuseks, et ta ei taha Kõrbojale ,,sandiks" minna. Katku Villu otsustabki hoopis Kuusiku sauna Eevi Katkule perenaiseks tuua. Tema isa on aga sellele vastu. Ühel õhtul Villuga järve ääres olles, kutsub Anna Villut Kõrbojale peremeheks ja endale meheks. Kuid Villu keeldub. Tema au ja uhkus ei luba seda. Peale seda on Villus aga suur segadus ja vastakad tunded. Järgmisel hommikul selgub, et vana Kõrboja koer Mousi on surnud. Kuid peagi jõuab Annani uudis, et Katku Villu olevat öösel enesetapu teinud. Kõik on sellest mingil määral rusutud.
nii halvasti, et otsustab oma elu lõpetada, ta tahab juua mürki kuid viimasel hetkel otsustab ta ringi, sest kuuleb laulu sellest ajast kui ta veel noor oli talle meenub nooruspõlv ja mälestused ning selle tõttu otsustab ta ringi ning ei tapa ennast. Mefistofeles otsustab Fausti olukorda ära kasutada, ta maskeerib ennast mustaks puudliks, lootes, nii Faustile läheneda. Faustil on õpilane Wagner ning kui nad Wagneriga väljas on siis tuleb nende juurde must puudel ja Faust otsustabki ta endaga koju kaasa võtta. Koer tundub talle juba algusest imelik ja teistsugune kuid sellegi poolest võtab Faust koera kaasa. Mefistofeles paljastab ennast ja nad sõlmivad Faustiga lepingu. Kuna Faust ei tunne maiseid rõõme, siis Mefistofeles ütleb talle, et kui ta neid siiski nautima peaks hakkama ja enam surra ei taha siis võib Mefistofeles Fausti endaga põrgusse võtta ja Faust peaks teda seal teenima, maa peal teenib aga Mefistofeles Fausti
osanud oodata.Hannah on nõus Irisile rääkima aga Jack on sellele millegi pärast vastu ja üsna paanikas. Õhtul räägib aga Iris Hannale ,et tal on tekkinud tunded Jacki vastu ja küsib nõu, et kas see ei ole imelik kuna oli ta surnud venna tüdruksõber.Siis mõistab Hannah ,et tollest õhtust Jackiga ei tohi nad kindlasti rääkida Irisele.Päevad mööduvad ja Iris räägib üha rohkem ja rohkem Hannale kuidas talle Jack meeldib ja ta isegi armatab teda.Pinge tekib filmis kui Hannah otsustabki rääkida Irisele loo ära.Iris jooksis järve äärest, kus Hannah talle antud juhtumist rääkis,majakesse ja Jackiga rääkida.Köögis seisnud Jack oli hämmingus, kuna sai jutu käigus ka teada ,et Iris armastab teda ja, et Hannah tahtis oma elusse last magades ükskõik millise mehega.Jack kontrollis ka nende kaitsevahendit millele olid augud sisse tehtud ja võimalik, et Hannah on rase.Jack oli shokis ja sõitis oma jalgrattaga sealt minema.Ta rändas ringi seal sama saare peal
Kas Faust on Goethe moodi? Goethe ja Faust autor ja tema looming. Kindlasti on neil sarnasusi, sest kuna Fausti karakter antud versioonis on Goethe poolt loodud, siis peab temas olema üle kantud kirjaniku enda olulisemad iseloomujooned ja eripärad, miks muidu tahaks Goethe nii täpselt kujundada iseloomu, mis juba välimäärajatest lähtudes tema enda omale nii sarnane. Ma usun, et kuna ,,Faust" on Goethe elutöö, tähtsaim teos, siis otsustabki autor oma mõtteid avaldada just selle tegelase läbi ning tema ise peegeldub kõige rohkem maailmale just selle karakteri kaudu. Raamatu kangelane doktor Faust oli küll ametilt arst, aga oli ka sinasõber kirjandusega ning omahakatuslik filosoof, viimased kaks täpselt nagu autorgi. Just tänu Fausti filosofeerimisele ja monoloogidele saamegi võrrelda nende kahe ühiseid jooni. Faust oli ülikooli õppejõud, ta
kursusele. Nii ta lähebki oma koju, kus saab teada, et ema on pikka aega haige olnud. Linnas ringi käies, kohtab ta palju tuttavaid, kes kõik pärivad temalt sõdurielu kohta. Lõpuks saabub päev, mil puhkus lõpeb. Paul läheb laagrisee, kus ta peab viibima lisaks mõne nädala. Varsti saabub ta aga kohta, kui on ka tema sõbrad Tjaden, Kat ja teised. Tal on nende ees kuidagi piinlik, et just tema sai puhkusele. Ja nii otsustabki ta vastvõttu rindel luurekoha. Kui see on läbitud, saab ta kokku taas oma sõpradega, kellega veedab oma päevi. Paul satub koos oma ühe sõbraga tule kätte. Tema sõber hukkub. Järgmise sõbraga Marili Maar MT-12 nad satvad jälle tule kätte, ning mõlemad viiakse rongiga hosbidali. Pauli
Liis Kristiin Vaher, 10.B François Villon a) ,,Väikeses testamendis" räägib Villon oma sügavast armastusest ühe daami vastu. Villon kurdab oma õnnetut armastust ning masendavat saatust. Daam nimelt ei tunne Villoni vastu sama ning on tema vastu väga kalk. Villoni sõnade põhjal naudib daam seda ja tundub, et mitte iialgi ei muuda naine enda meelt. Selle suure valu tõttu otsustabki Villon Pariisist lahkuda. Veel mainib Villon enda tekstis Guillame Villoni, kes oli hakkama saanud millegi väga auväärsega. Guillame Villon oli Püha Benedictuse kiriku kanoonik, kes lapsendas Francois, kui tolle isa suri aastal 1439. Umbes samal ajal, kui François Villon pani kirja ,,Väikese testamendi", osales ta aga murdvarguses ning varastas 500 kuldeküüd usuteaduskonna ruumidest. Ootamata ära vahistamist põgenes ta taas provintsi. Samal ajal kirjutatud teost lugedes ei oska
Nüüd on krahv sattunud raskesse olukorda. Ta palub vürstil Cagliarit esitleda kui oma naist. Vürst aga saab valesti aru ja esitleb krahvinnat oma naisena. II vaatus Ball krahv Bitowsky palees. Krahv Bitowsky organiseeritud suurel tantsupeol selgitab krahv oma suhteid krahvinna Zedlauga, tantsijanna Franzi ja Pepiga. Nii krahvinna kui Cagliari on otsustanud mees endale võita. Krahv ise on aga ainult Pepist huvitatud. Viimane läheb peol Josefiga tülli ja otsustabki Hietzingisse krahviga kohtuma minna. Krahvinna tahab oma mehele õppetunni anda ning kutsub vürsti, kes teda endiselt tantsijanna Cagliariks peab, samuti Hietzingisse. III vaatus Rahvapidu Hietzingis. Krahv Zedlau ja Pepi on äärmiselt üllatunud, kui rahvapeole ilmuvad nii krahvinna Zedlau ja vürst Ypsheim, kui ka Franzi ja Josef. Algab üldine suhete klaarimine. Cagliari, kes on krahvi peale ikka veel natuke pahane, otsustab koos krahvinnaga krahvi üle pisut nalja heita. Lõpuks
Linnas on tulekahju. Olga otsib kapist igasuguseid riideid, et need siis abivajajatele anda. Taas tekib lahkheli Natasaga, kuna too tahab lahti lasta nende vana teenija, aga Olga on sellele vastu. Sinna saabub ka arst, kes mainib, et Natasa peatab Andreid, aga sellest jutust asi kaugemale ei jõua. Saabub ka Masa, kes teatab oma õdedele, et armastab Versininit. Mingi hetk hiljem vannub Irinale armastust juba üks teine mees Soljonõi ning pärast veel ka parun Tusenbach. Olga soovitusel otsustabki Irina lõpuks Tusenbachile mina. Andrei on tõsistes võlgades ja on isegi maja panti pannud. Tal on Natasaga veel üks laps. Neljandas vaatus vana aed maja juures. Siin hakkavad kõik linnast lahkuma. Koos sõjaväega läheb ka sõjaväearst. Versin peab samuti lahkuma jättes ennast taga nutma Masa, keda ta ka ise armastas. Kusjuures Masa mees Kulõgin teadis nende armusuhtest, kuid annab oma naisele kõik andeks. Olgast on saanud vastu tahtmist direktriss
omal nägemisel, ei ole see kuritegude ahela pikendamine? Kas ei ole samaväärseks kuriteoks inimese ja veelgi enam legitiimse kuninga elu äravõtmine? Või õigem oleks leppida olukorraga ja anda Gertrudele ja Claudiusele andeks? Nende küsimuste olemasolule viitab ka Hamleti tahe tappa Claudiust mitte sel hetkel kui ta palvetab ja tema süda on avatud jumala jaoks, vaid siis, kui ta mõtted on mustad ja kaugel jumalast. Ja Hamlet otsustabki tappa Claudiust, kuid siin jääb avatuks küsimus, kas see otsus oli vastu võetud raskete moraalsete mõtiskliuste tulemusel või lõpliku mõju ostutas Norra printsi Fortinbase eeskuju, kes oma tujul ja tühja kuulsuse pärast saatis surmale tuhandeid inimesi ainult selle pärast, et ta au oli riivatud. Näidendist ei tulene Hamleti isa selgeid tapmise motiive. Loomulikult Claudiuse võimuhimu ja
Viinud Kristuse templi katusele, näitab kurjuse kehastus talle kõiki maailma kuningriike, nende rikkust ja materiaalseid väärtusi. Lasknud Jeesusel mõnda aega vaadata, ütleb: "Selle kõik annan ma sinule, kui sa maha langed ja mind kummardad." Kristus keeldub, teades, et kaduva maailma rõõmud on väärtusetud taevase kirkusega võrreldes. Saatana-poolsetele ahvatlustele järeleandmine pakuks vaid hetkelist naudingut ja muudaks võimatuks tegutsemise inimkonna hüvanguks. Nii otsustabki Jeesus jääda truuks oma missioonile, tegutseda kooskõlas Jumala tahtega ja õpetada inimesi. Piibel arendab edasi vana vastuolu, mis sai alguse Jumala ja Luciferi vahel enne maailma loomist, andes seda edasi veidi teisel viisil ja lihtinimesele kergemini mõistetavas kontekstis. Raamatute Raamatu mõjutusi leidub ka hilisemates kirjandusteostes. Piiblist inspireeritud autorid kujutasid Jeesuse katsumustega sarnaseid olukordi tihti ka tavainimeste elus. Sealgi on
hoopis tantsijannaks ja krahvi armukeseks. Nüüd on krahv sattunud raskesse olukorda. Ta palub vürstil Cagliarit esitleda kui oma naist. Vürst aga saab valesti aru ja esitleb krahvinat oma naisena. Krahv Bitowsky suurel tantsupeol esitleb krahv oma suhteid krahvinna Zedlauga, tantsijanna Cagliari ja Pepiga. Nii krahvinna kui Cagliar on otsustanud mees endale võita. Krahv ise on aga ainult Pepist huvitatud. Pepi läheb peol Josefiga tülli ja otsustabki Hietzingisse krahviga kohtuma minna. Krahvinna tahab oma mehele õppetunni anda ning kutsub vürsti, kes teda endiselt tantsijanna Cagliariks peab, samuti Heitzingisse. Algab üldine suheteklaarimine. Lõpuks kõik selgineb, krahv tõotab oma naisele truudust, Cagliari leiab vürst ja Josef ning Pepi kuuluvad jälle kokku. ANALÜÜS JA TÜKI LAVAELU Mina jäin etendusega väga rahule. See operett oli kolmes vaatuses ning koguaeg oli huvitav, kuna tegemist oli ikkagi ju
Tegelased: Mäeotsa Peeter Pint, vana talunik Anne, tema naine Maie, tema tütar Jüts, poeg Erastu Enn Maie kosilane Männiku Märt noor mulk, Maie kosilane Kure Aadu, vallavalitsuse kasak Vallakirjutaja Esimene vaatus Enn tüütab Maiet ja ei lase tal tööd teha, Maie ütleb Ennule et ta ta rahule jätaks aga Enn ei jäta jonni. Lõpuks vihastab Maie nii väga et mainib Ennu puuduvat pöialt, sellega Ennu solvates, mispeale Enn ta rahule jätab. Pärast seda otsustabki Enn kätte maksta. kui ta kuuleb kedagi tulemas, siis ronib üles parsile peitu. Tuleb Maie Märdiga, jutustavad nagu tuvikesed, muretsevad mis siis saab kui Maie isa teda Märdile ei anna. Märt hellitab Maiet erinevate nimedega nt kanapojukene, tuikene, Maiekene, kullerkupuõis, sina mu lahke lilleke. Kui Märt on ära läinud ja Maie üksi, mõtleb ta valjusti kui halb kosilane Erastu Enn ikka on, teadmata et Enn parsil on ja seda kuuleb. Kuuldes et ema teda hõikab läheb Maie rehealusele
mehe, kellega olla igavesti õnnelik. Möödubki 3 kuud ning Alfredo ja Violetta elavad vaikselt ning õnnelikult. Ühel päeval, kui Alfredo parajasti Pariisis on, saabub Violetta juurde Georges, Alfredo isa. Ta suhtub Violettasse kui liiderlikkuse võrgutajasse, kes ta poja on meelitanud ning palub tal tema poja juurest lahkuda, kuna noormehe õe peigmees on ähvardanud kihluse tühistada kui Alfredo jätkab kooselu kurtisaaniga. Violetta otsustabki Alfredo vabaks lasta, kuid põhjust ei saa noormees teada. Mööduvad mõned kuud ning noor tütarlaps on surivoodil. Tema juurde saabub Alfredo, kes on saanud vahepeal tõe teada oma isa käest ja palub andestust. Saabub ka Georges, kes annab oma õnnistuse noorpaaril ja hetkeks nad usuvadki helgesse tulevikku, kuid on liiga hilja ning sel hetkel sureb kaunis Violetta. ,,La Traviatat'' peetakse Itaalia helilooja Giuseppe Verdi üheks tuntuimaks ooperiks. Selle loomiseks
Tegelased: Mäeotsa Peeter Pint, vana talunik Anne, tema naine Maie, tema tütar Jüts, poeg Erastu Enn Maie kosilane Männiku Märt noor mulk, Maie kosilane Kure Aadu, vallavalitsuse kasak Vallakirjutaja Esimene vaatus Enn tüütab Maiet ja ei lase tal tööd teha, Maie ütleb Ennule et ta ta rahule jätaks aga Enn ei jäta jonni. Lõpuks vihastab Maie nii väga et mainib Ennu puuduvat pöialt, sellega Ennu solvates, mispeale Enn ta rahule jätab. Pärast seda otsustabki Enn kätte maksta. kui ta kuuleb kedagi tulemas, siis ronib üles parsile peitu. Tuleb Maie Märdiga, jutustavad nagu tuvikesed, muretsevad mis siis saab kui Maie isa teda Märdile ei anna. Märt hellitab Maiet erinevate nimedega nt kanapojukene, tuikene, Maiekene, kullerkupuõis, sina mu lahke lilleke. Kui Märt on ära läinud ja Maie üksi, mõtleb ta valjusti kui halb kosilane Erastu Enn ikka on, teadmata et Enn parsil on ja seda kuuleb. Kuuldes et ema teda hõikab läheb Maie rehealusele
aastapalgaga. Miss Temple'iga on ta saanud heaks sõbraks, kuid viimane abiellub. Peale seda ei taha Jane enam Lowoodis olla. Ta mõistab, et soovib reisida, maailma näha, kogeda seiklusi, mitte ühe koha peal passida. Vähemalt uut töökohtagi. Ta paneb ajalehte kuulutuse, kus pakub ennast guvernandiks. Kuulutuse peale tuleb pakkumine Alice Fairfaxilt, kelle sõnul peaks ta õpetama 8-aastast prantslast Adele Varensi Thornfield Hall mõisas. Palgaks oleks 30 naela aastas. Jane otsustabki võimalust kasutada ning pakib oma asjad ja asub Thornfield Halli poole postitõllaga teele. Jõudes Thornfieldi leiab ta eest vana naise, Alice'i, keda peab lesestunud majaperenaiseks. Imestab veel, et Alice temaga nagu võrdsega, mitte teenijaga, käitub. Pärast aga selgub et Thornfieldi peremees on Edward Rochester, kes aga alati reisimas on ja harva Thornfieldis on. Jane kuuleb Rochesteri kohta palju head ja lahket, k.a et Adele olevat mr Rochesteri sohilaps ühe prantslannaga
tahab juua mürki kuid viimasel hetkel otsustab ta ringi, sest kuuleb laulu sellest ajast kui ta veel noor oli talle meenub nooruspõlv ja mälestused ning selle tõttu otsustab ta ringi ning ei tapa ennast. Mefistofeles otsustab Fausti olukorda ära kasutada, ta maskeerib ennast mustaks puudliks, lootes, nii Faustile läheneda. Faustil on õpilane Wagner ning kui nad Wagneriga väljas on siis tuleb nende juurde must puudel ja Faust otsustabki ta endaga koju kaasa võtta. Koer tundub talle juba algusest imelik ja teistsugune kuid sellegi poolest võtab Faust koera kaasa. Mefistofeles paljastab ennast ja nad sõlmivad Faustiga lepingu. Kuna Faust ei tunne maiseid rõõme, siis Mefistofeles ütleb talle, et kui ta neid siiski nautima peaks hakkama ja enam surra ei taha siis võib Mefistofeles Fausti endaga põrgusse võtta ja Faust peaks teda seal teenima, maa peal teenib aga Mefistofeles Fausti
ülekaalus leht- ja segametsad, lõunaosa käib aga Alpi regiooni alla. Kagupiirkond asetseb Illüüria regioonis, kus valitsev vahemereline kliima on kaasa toonud rikkaliku floora ja fauna, nagu söödavate viljadega kastanid ning haruldased sisalike ja madude liigid. Maa kirdeosa kuulub Pontose-Pannoonia regiooni, kus on säilinud stepitaimestiku liike ja iseloomulikku faunat, nagu suslik, hamster ja suurtrapp. Umbes 60 protsenti Austria territooriumist on mägine, mis otsustabki riigile omase floora. Metsad, mis esinevad peamiselt Alpides ja Tsehhi massiivis, võtavad enda alla tervelt 39 protsenti kogu pindalast. Mitu seisukohast erilist huvi pakkuvat ala on seaduse kaitse all kui loodusreservaadid, loodusmälestised ja rahvuspargid. Floora ja kliima muutuvad koos kõrgusega, nagu mägikeskkondadele tüüpiline. Allpool sirguvad metsad. Ülaosas, kuni 1800 m, on okaspuud (näiteks alpi seedermänd, kuusk ja lehis), kõrgemal aga
omavahel ära jaotud. 13 Huvitav oli käia messidel ning koolitustel, kus sai tutvuda teiste õpilasfirmade huvitavate ja omapäraste toodetega ning ideedega. See andis firma liikmetele tulevikuks palju inspiratsiooni. Praktilise töö läbiviija sai uusi teadmisi ja kogemust, mida varem pole koolis saanud ning tulevikus need tarkused tulevad kindlasti kasuks, kui ta otsustabki luua oma ettevõte. Ta leiab, et nüüd on palju kogenenum oma aja planeerimises ning oskab märksa rohkem koostööd teha teiste inimestega. Kasutatud allikate loetelu 1. Õpilasfirma juhend õpetajale ja konsultandile (2012). Tallinn 2. Vodja, Epp (2015). Õpilasfirma tööjuhend. Tallinn: Spin Press AS 3. Junior Achievement Eesti. Mis on õpilasfirma? http://www.ja.ee/index.php? page=146&
Viinud Kristuse templi katusele, näitab kurjuse kehastus talle kõiki maailma kuningriike, nende rikkust ja materiaalseid väärtusi. Lasknud Jeesusel mõnda aega vaadata, ütleb: "Selle kõik annan ma sinule, kui sa maha langed ja mind kummardad." Kristus keeldub, teades, et kaduva maailma rõõmud on väärtusetud taevase kirkusega võrreldes. Saatana- poolsetele ahvatlustele järeleandmine pakuks vaid hetkelist naudingut ja muudaks võimatuks tegutsemise inimkonna hüvanguks. Nii otsustabki Jeesus jääda truuks oma missioonile, tegutseda kooskõlas Jumala tahtega ja õpetada inimesi. Piibel arendab edasi vana vastuolu, mis sai alguse Jumala ja Luciferi vahel enne maailma loomist, andes seda edasi veidi teisel viisil ja lihtinimesele kergemini mõistetavas kontekstis. Raamatute Raamatu mõjutusi leidub ka hilisemates kirjandusteostes. Piiblist inspireeritud autorid kujutasid Jeesuse katsumustega sarnaseid olukordi tihti ka tavainimeste elus. Sealgi on esiplaanil
kuulub lahusvara hulka. Tulenevalt PKS § 27prim Kristiina valitseb oma lahusvara iseseisvalt ja omal kulul. PKS § 23 lg 1 ütleb, et kui abikaasad elavad lahus võib Tiit nõuda Kristiinalt et Kristiina loovutaks perekonna ühise eluaseme ehk siis selle korteri talle ainukasutamiseks kui see on vajalik suurte isikle vastuolude vältimiseks. Kohus peab otsustama kas see on vajalik suurte isiklike vastuolude vältimiseks. Kui kohus nii otsustabki siis tulenevalt PKS § 23 lg 2 saab Kristiina nõuda sellelt õiglast kasutustasu. Variant a: Tiit ja Kristiina abielludes abieluvararežiimi ei valinud, kas korter on käsitletav ühis- või lahusvarana? Vastavalt PKS § 27 lg 2 p 2 on korter käsitletav lahusvarana. Variant b: Tiidu ja Kristiina abielu lahutatakse. Kas nende nõuded teineteise vastu on muutunud? - korter on Kristiina oma ja seda temalt nõuda ei saa kuna see on lahusvara PKS § 27 lg 2 p 2
7 Väga tugev paremus Tugev eelistus, praktikas kinnitatud 9 Ekstreemne paremus Tugevaim võimalik paremus või eelistus Kolmas hindamise etapp tähendab alternatiivide hindamist üksteise suhtes, erinevate kriteeriumide korral. Alternatiivide kaalud korrutatakse kriteeriumide kaaludega ning summeeritakse, alustatakse kõige madalamast tasemest järjest ülespoole liikudes ja lõpuks saadakse iga alternatiivi jaoks kogukaal, mis otsustabki paremusjärjestuse. (Ibid.,) Paarilisel võrdlusel tekkinud hinnangud moodustavad maatriksi ja iga maatriksi kohta tuleb arvutada Web-Hipres kooskõla määr CM. Kui kooskõla määr (CM) on: >= 0,1, siis leida suurima ebakõlaga hinnangud; < 0,1, siis ebakõlasid leida ei ole tarvis. 7 3. OTSUSTUSMUDEL 3.1. Stsenaariumid Käesolevas töös kasutakse kahte stsenaariumit, milleks on normaalne olukord ning tulekahju.
Orgaaniline teooria kirjeldatakse jur isiku olemust inimese olemuse kaudu. Inimesed siis funktsioneerivad organitega. Juriidiline isik saabki ainult inimeste tegevuse kaudu funktsioneerida. Kuid inimene on bioloogiline olend, aga jur isik ainult juriidiline värgendus. Õigustehniline mõiste st et juriidiline isik ongi see, mida seadusandja peab juriidiliseks isikuks. Pragmaatiliseks väga õige, kuna kohtunik otsustabki vmt. Aga samas ei selgita see juriidilise isku olemust. Kui tulle tagasi tsüsi § 24 juurde, sisi võime näha, et mis teooria on selle lause aluseks? (juriidiline isik on....) esimene ja neljas. Võib öelda, et juridiline isiku puhul, kui ütleme, et ta on seaduse alusel loodud.... (vt tsüssi) Jur isiku puhul võib lähtuda sellest, mis on tsüsis § 24 öeldud. 3.2 juriidilise isku õigusvõime ja teovõime
saavutamine. Orgaaniline teooria – kirjeldatakse jur isiku olemust inimese olemuse kaudu. Inimesed siis funktsioneerivad organitega. Juriidiline isik saabki ainult inimeste tegevuse kaudu funktsioneerida. Kuid inimene on bioloogiline olend, aga jur isik ainult juriidiline värgendus. Õigustehniline mõiste – st et juriidiline isik ongi see, mida seadusandja peab juriidiliseks isikuks. Pragmaatiliseks väga õige, kuna kohtunik otsustabki vmt. Aga samas ei selgita see juriidilise isku olemust. Kui tulle tagasi tsüsi § 24 juurde, sisi võime näha, et mis teooria on selle lause aluseks? (juriidiline isik on....) esimene ja neljas. Võib öelda, et juridiline isiku puhul, kui ütleme, et ta on seaduse alusel loodud.... (vt tsüssi) Jur isiku puhul võib lähtuda sellest, mis on tsüsis § 24 öeldud. 3.2 juriidilise isku õigusvõime ja teovõime
annaabi.ee 
