Mainori Kõrgkool Disaini Instituut xxxxxxxxxx VASTSELIINA PIISKOPILINNUS Referaat Koostaja: xxxxxxxxx DS-2-Q-E-xxx Vastseliina piiskopilinnus 2 Tartu 2009 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 LINNUSE AJALUGU........................................................................................................... 3 LINNUSE LEGEND...........
Paljud linnused jäeti sellal maha või ehitati ümber. Paljudel juhtudel hüljati vana ja väiksem linnus ning rajati sellest mitte kuigi kaugele suurem ja võimsam. Selge on see, et Eesti muinasaja lõpu linnused olid väga erineva funktsiooniga. Osades linnustes on elatud ilmselt pidevalt, teised on olnud kasutusel vaid hädaohu korral (pelgupaiklinnused). Osa linnuseid on suuremad, osa väiksemad. Mõnede linnuste puhul on olnud ilmselt tegu piirkonna poliitilise keskustega (näiteks Otepää ja Viljandi), teised on jällegi kujutanud endast tõenäoliselt vaid ühe ülikuperekonna kantsi (näiteks Lõhavere). Enamike Eesti linnuste paks kultuurkiht osutab, et neis elati pidevalt. Neil leidub nii meeste kui ka naistega seotud esemeid, samuti mänguasju, mis viitab nö normaalsele elanikkonnale, mitte üksnes sõjaväelisele kaitsemeeskonnale. Mitmetest linnustest on kaevatud välja eluhooneid. Enamasti on need suhteliselt väikesed ning enam-vähem ühe suurusega.
oli nagu loodud kindluse rajamiseks. Kunstlikku kaitset vajas vaid linnuse lääne ja loodeosa, kus paiknes vallikraav (umbes püssirohukeldri kohal; praegu pole enam säilinud). Samuti oli Toomemäe lähikond (praeguse Laia tänava otsa juures) ainus paik, kus Võrtsjärvest Peipsi järve voolava Emajõe kallastele sai rajada aastaringselt läbitava tee. Mujal oli jõgi selleks sobimatute soiste kallastega Linnusest sai hiljem Otepää kõrval Ugandi maakonna olulisemaid keskusi. Linnuse tekkeajaks loetakse I aastatuhande keskpaika. Tartu linnust mainitakse esmakordselt 1030.a. seoses Jaroslav Targa sõjaretkega Kagu-Eestisse, seega Tartu sünniaastat tähistab aasta 1030. Siia rajas Jaroslav Tark oma kantsi ja seda hakati nimetama tema ristinime järgi Jurjeviks. Viimane püsis 1061. aastani ja hävis eestlaste sõjakäigu ajal.
Sangaste linnamägi Seli linnusekoht Sinialliku linnamägi Siidrilinnn oletatav muinaslinnus Kavilda vasallilinnuse kohal Somelinde linnus – Vaiga Soontagana maalinn – Pärnumaa Sõtke linnus ehk Sõtküla linnus – Märjamaa kihelkond Talimäe linnus Tammiku linnamägi Tarakvere linnamägi Tartu linnus Tarvanpää linnus (Rakvere) Tarvastu linnus Tilleoru Kantsimägi ehk Matsikants ehk Maakants Toolse linnamägi Toolse Ussimägi (linnus) Truuta linnamägi – Valga maakond Otepää vald Tubrilinn (linnus) Tõrva linnamägi (tantsumägi) Unipiha linnus Vahastu linnamägi – Rapla maakond Kaiu vald Valjala maalinn Varbola Jaanilinn,Varbola linnus Varangu linnus Vareste linnamägi Vehrulitsa linnamägi Vihula Linnamägi Vilina linnamägi Viljandi linnus Virussaare linnusease – Pärnumaa Vooremäe linnus Vooru linnamägi Voose linnamägi - Harjumaa Võuküla linnus Võhma maalinn – Saaremaa Mustjala vald
F. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum Angelika Saarniit F. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum. Võru Katariina Kirik. Kirumpää Piiskopilinnus Referaat Ajaloo Õpetaja Karin Raudik 2013 1. Sissejuhatus Minu valitud kolm Võru linna ehk oma kodukoha huvitavat paika on: Dr. F .R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, EELK Võru Katariina kirik ja Kirumpää piiskopilinnus.
Liivimaa Kroonikale (Heinrici chronicon Livoniae). Henrik oli rahvuselt sakslane ning teenis preestrina Ümera (Jumara) latgalite juures, mistõttu teda nimetatakse ka Läti Henrikuks. Tuleb silmas pidada, et Henriku tekst esindab eelkõige vastaspoole vaateid ning huve. Siiski leidub kroonikas palju olulist teavet, mis laseb meil sajanditetagustest sündmustest veidi aimu saada. 1208. aastal korraldasid sakslased ja latgalid esimese röövretke Ugandisse (Kagu-Eesti) ning süütasid põlema Otepää linnuse. Rüüstamise ettekäändeks toodi sealkandis aastaid tagasi väidetavalt toimunud saksa kaupmeeste röövimine. Tõenäoliselt toimus rünnak eelkõige latgalite õhutusel ning ei pruukinudki tollel hetkel Riia piiskopi kavadega üldse sobida. Latgalid soovisid murda eestlaste, oma põliste vaenlaste, ülemvõimu piirkonnas, saksa kaupmehed olid aga huvitatud vabast kaubateest läbi Ugandi Pihkvasse. Löögi alla sattunud
päeva ühte tähtsamat müügavendade tugipunkti Võnnut. Kuuldes sakslaste abivägede peatsest saabumisest, olid nad sunnitud linnuse alt lahkuma, ent korraldasid neid jälitma asunud vaenlastele varitsuse Ümera lähistel. Lõppes eestalste jaoks võiduga ja eestalste eneseusk suurenes. Madisepäeva lahing 1217 1217.a korraldasid ugalased koos sakslastega ühise sõjakäigu Venemaale. Teised maakonnad sõlmsid aga liidu venelastega ning üeagi jõudis Otepää linnuse alla venelaste, saarlaste, harjulaste ja sakalaste ühisvägi. Peale 20 päeva kestnud piiramist olid linnust kaitsnud saklasased ja ugalased sunnitud alla andma ning sakslased kohustusid Eestist lahkuma. Peale Otepää all saavutatud võitu plaaniti minna Riiat ründama. Selleks asuti Sakala vanema Lembitu juhtimisel vägesid koondama. Kokku saadi umbes 6000 meest. Kuuldes eestalste plaanidest, püüdsid vastased kiirustada, et ennetada vaenlaste saabumist. Peagi jõudis kohale ligi
Referaat Liivimaa linnused Tallinna Laagna Gümnaasium Hele-Ry Ibrus 10. Klass 2016 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Vastseliina piiskopilinnus.....................................................................................................................4 Linnuse ajalugu...........................................................................................................................4 Kuressaare piiskopilinnus.....................................................................................................................8 Linnuse ajalugu.......................................................................
Euroopa paganate vastu. Rahvusvaheline ajalooteadus tunneb sedapõhjala ristisõdade nime all. Meinhard suri aastal 1196, enne kui ristisõda jõudis alata. Enamik liivlasi oli aga endiselt ristimata. Pärast Meinhardi surma määrati piiskopiks Berthold. Berthold ei suutnud liivlasi rahumeelselt ristida, seetõttu otsustas ta panustada sõjalisele jõule. 1198. aasta juulis toimus Bertholdi ja liivlaste vahel Riia kandis (ad locum Rige) lahing, kristlased võitsid küll selle, kuid Bertold hukkus. Varsti pärast lahingut ajasid liivlased kristlased Holmist minema, nii jäi nende kätte vaid Üksküla. 1199. aasta kevadel nimetati uueks Liivimaa ehk Üksküla piiskopiks Bremeni toomhärra Albert von Buxhövden, kes veetis pea kaks aastat Põhja-Saksamaal, jutlustades ja Liivimaa-retke jaoks ristisõdijaid kogudes. 1200. aasta teisel poolel saabus ta Väina suudmesse, kus rajas 1201.
Referaat Sakala vanem Lembitu Tiina Trutsi 10C 2011 Lembitu(suri 21. septembril 1217 Sakalas) oli Sakala vanem. Lembitut on mainitud ainult temasse vaenulikult suhtuva Henriku Liivimaa kroonikas, seal sisalduval infol põhinevad kõik oletused tema isiku, positsiooni ja tegevuse kohta. Lembitu nime peeti Eesti ärkamisajal, Vabadusõjas ja enne II maailmasõda Eesti Vabariigis suures aus, ta oli tärkava rahvusluse, vabadusvõitluse ja iseseisvuse sümboliks. Sakala vanema järgi on nimetatud suurtükipaat "Lembit", allveelaev "Lembitu", soomusrong "Lembit". Iseloomult oli ta jul
künklikul maastikl olid hajakülad, kus talud paiknesid teinestesest kaugemal. 14. Kihelkonnad ja maakonnad Teatud piirkonna talud moodustasid kihelkonna(45). Esmajoones välisohu tõttu olid kihelkonnad liitunud suuremateks maakondadeks. Eestis oli 8 maakonda: Virumaa, Revala, Järvamaa, Läänemaa, Ugandi, Sakala, Läänemaa, Harjumaa. Kesk-Eestis, kus välisoht kõige väiksem, säilisid mõned kihelkonnad nagu Alempois, Nurmekund, Mõhu, Vaiga, mis polnud veel liitunud maakondadega või omaette maakonnaks. 15. Sõjaline tase linnused Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed. Aeg-ajalt tehti vastastikuseid rööv ja söjakäike. Olukord tõsines seoses naabruses kujunenud riiklike ühendusrega. Need haarasid sõjakäikudele kaasa suuremad väeüksis ja kujutasid ohtu Eesti iseseisvusele. Xi saj. Keskpaiku jäeti mitmed väiksemad linnused maha ja rajati suuremaid nind võimsamaid ringvall linnuseid. Eriti suured ja paljude külade
neljatahulised tornid, mis ulatusid linnusemüüridest veel umbes kümne meetri võrra kõrgemale. Pealinnusest lõunasse piki Vallimäge püstitati veel pindalalt suur, kuid madalam eeslinnus, mille müüride ääres paiknesid mitmed hooned. Linnuse sissepääs asus ta idaküljel -- kagupoolse nurgatorni külje alla rajati väravaehitis koos seda kaitsnud poolümara rondeeli ehk suurtükitorniga. Linnusemäe idajalamile tekkis tõenäoliselt juba 13. sajandil alev, mis üsna pea arenes väikeseks linnaks. 15.-16. sajandil oli linnas juba mitmeid esinduslikke kivihooneidki. 16. sajandi algul rajati linnusest põhja poole lisaks veel frantsisklaste klooster -- see kujutas endast arvatavasti kivist kaitseehitist hilisema mõisa -- praeguse teatri -- kohal teisel pool Narva suunduvat teed. Liivi sõjas langes Rakvere linnus koos linna ja ümbruskonnaga 1558. aastal ilma lahinguteta venelaste kätte. Linnuses paiknes toona vaid 11 võitlusvõimelist
MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208 - 1227 I periood 1208-1215 o 1208 - Ugandisse saabusid sakslaste esindajad. Sakslased tahtsid saksa kaupmeestelt röövitud vara tagasi saada. Ugalased keeldusid – tähendas sõda. Ordu väed tulid appi, laastasid piirkonna. Algas sõda. o 1210 Novgorodi vürst Uljase sõjaretk Ugandisse. Piiras ümber Otepää. Ümera lahing. Ugandisse rüüsteretk -> eestlased saatsid maleva ristisõdijate tugipunkti Võnnu -> riiast ristisõdijatele abi -> eestlased katkestasid Võnnu piiramise ja taganesid Ümera jõe metsadesse, võtsid sisse positsioonid, sest teadsid, et ristisõdijad tulevad -> ristisõdijad põgenesid. Eestlaste jaoks oluline – näitas, et sakslased ple võitmatud.
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakasvatuse osakond Vapramäe loodusrada Praktikatöö õppeaines Metsahoid ja puhkemetsandus Juhendaja Kalektor Eino Laas Tartu 2014 Looduse õpperaja kirjeldus Raja asukoht, maa-alade kaitstus ja maastikutüübid. Kirjeldatavaks rajaks sai valitud Vapramäe õpperada kuna see on üks minu lemmikradasid minu kodukoha lähedal. Vapramägi asub Tartumaal enamus Vapramäest jääb Nõo valda väike serv jääb Elva linna maale. Vapramäe rada algab Tartu-Valga maantee äärest, kus maantee ületab Elva jõge. Rada asub kaitstaval maal (kaitse all 1959 aastatst alates)
ning hakkas seal ehitama linnust. Kuid, et keegi taanlastest ei julgenud pärast peaväe 3 lahkumist sinna jääda, siis oli kuningas sunnitud poolelioleva rajatise põlema süütama. Peapiiskop Anders käis aga pärast seda Riias, kus arutas piiskop Albertiga Liivimaa misjoniseerimise üle. Tõenäoliselt 1208. aasta suvel toimus latgalite ja saksa ristisõdijate sissetung Ugandisse, mis tipnes Otepää linnuse süütamisega. Rüüstati külasid ning tapeti inimesi, põlema süüdati Otepää linnus. Retkelt tagasi jõudnud, hakkasid latgalid kohe kindlustama oma linnuseid ning viisid sinna kokku oma vara, valmistudes niimoodi arvatavaks eestlaste vasturetkeks. Kartustel oli alust ning üsna pea järgnes ugalaste ja sakalaste sissetung Tolova maakonda, kus piirati sisse Beverini linnus. Sellele vastasid latgalid omakorda Sakala lõunapoolsemate alade,
Suhted venkudega olid halvad . 2periood-rüüsteretked ridalasse ja sakalasse, sakslased rikkusid rahu. Tungiti Lõhavere linnusesse,mis kuulus Lembitule, sakslased alistasid nad,pääseti ristimisest tänu rüüstajatele. Kolme maleva manööver-koostati kava:saksa koloonia täielik hävitamine.Kukkus läbi,sest jõude jäi väheks. Merelahing-eestlased tungisid kallale,lõpuks sakslased põgenesid avamerele.Ugandi ja Sakala alistuvad-nõustuti ristimisega,kuid mitte täielikult.Võit Otepää all-venelased ühinesid eestlastega ,sakslased kaotasid ja pidid lahkuma Eestist.Madisepäeva lahing-eestlased tungisid sakslastele kallale,eestlased olid sunnitud taganema, Kaupo sai surma.Taanlased vallutavad põhja-eesti-sakslased pöördusid abipalvega taani kuninga poole., nad vallutasid Tallinna. ristiti Revala maakond, toimus võiduristimine. Rootsi kuningavägi lüüakse puruks 1220.
Arheoloogia jagunemine perioodide järgi: Esiaja arheoloogia keskaja arheoloogia uusaja arheoloogia klassikaline arheoloogia (antiiktsivilisatsioonide uurimine) Babüloonia kuningas Nabunaid. Worsaae, Perthes, Schliemann, Pitt-Rivers, Oscar Montelius – tüpoloogilise meetodi rajaja Childe – „neoliitiline revolutsioon“, arheoloogiateoreetik Binford, Clarke – uue arheoloogia rajajad tõlgendav arheoloogia – eri suundumuste ühendamiskatse leire – arheoloogiline luure 1) Kiviaeg a. paleoliitikum e vanem kiviaeg i. varapaleoliitikum 1. Olduvai kultuur (veerekiviriist, raienuga) 2. Acheuli kultuur (1,5 – 200 000 a tagasi) ii. keskpaleoliitikum 1. Moustier’i kultuur (Levallois’i tehnika – kivitagumine) iii. hilispaleoliitikum 1. Aurignaci kultuur 2. Gravette’i kultuur
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
