Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"ostusumma" - 20 õppematerjali

Kauplusketi referaat
5
doc

Kauplusketi referaat

elluviimiseks. Rimi köök Rimi kokad valmistavad iga päev laia valikut erinevaid salateid, suupisteid, lõuna-ja õhtusööke. Peolaua suupisteid ette tellima ei pea. Rimi kauplustes on alati piisav valik Rimi kinkekaart Rimi kinkekaardid on kolmes eri vääringus: 100-koonised, 300-kroonised ning 500- kroonised. Kinkekaarti on võimalik osta Rimi hüpermarketite infoletist. Kinkekaarti ei ole võimalik vahetada rahaks. Kui ostusumma ületab kinkekaardi väärtuse, saab raha juurde maksta. Kui ostusumma on väiksem kui kinkekaardi väärtus, siis vahesummat ei tagastata, seepärast soovitame valida tooteid kinkekaardi väärtusele võimalikult lähedase summa eest. Kinkekaart kehtib kõikides Rimi hüper- ja supermarketites kaardil märgitud aja jooksul. Rimi Hüpermarketid Ülemiste Rimi hüpermarke Norde Centrumi Rimi hüpermarket Sõpruse Rimi hüpermarket Haabersti Rimi hüpermarket

Majandus → Ettevõtlus
31 allalaadimist
Asjaõiguse kaasused
2
docx

Asjaõiguse kaasused

et tegemist on omandireservatsiooniga müügiga,st, et AÕS § 233 järgi läheb omand ostjale üle ostuhinna täieliku tasumisega. Seega omandireservatsiooni järgi saaks E-st palkide omanik peale nende eest täielikku tasumist. 31) V müüs E-le oma kaupluslaost saepingi, mis paiknes laoruumis, kus E oli masina eelnevalt üle vaadanud. Kokkuleppe kohaselt pidi ostja masina samast laost peale ostuhinna tasumist kätte saama. 14 päeva hiljem kandis E ostusumma V pangaarvele. Seejärel sõitis E lattu, kus laotöötajad masina E autole asetasid. Missugusel hetkel läheb saepingi omand üle E-le? Kokkuleppe kohaselt pidi ostja masina kätte saama peale ostuhinna tasumist, seega saepingi omand läheb E-le hetkest, mis ostusumma laekub V pangaarvele. AÕS §92 lg 1 Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale.

Õigus → Asjaõigus
173 allalaadimist
Äriplaan
17
doc

Äriplaan

Voodipehmendus 25*360 70 20 230 1400 4600 KOKKU: 51503 159775 i. Kinkekaardid ja kliendikaardid Kinkekaardid 100 krooni 100.- 250 krooni 250.- 500 krooni 500.- 1000 krooni 1000.- Kliendikaart 50 krooni 50.- Kliendikaardiga kehtib soodustus -5%. Kui kliendikaardiga ostmisel ostusumma ületab 1000 krooni, siis kehtib lisaallahindlus -5%. Kui ostu sooritakse e-poes ja ostusumma ületab 1200 krooni, siis kehtib allahindlus -7% ning tasuta kohaletoimetamine. Kui ostusumma ületab 1500 krooni, siis kingituseks ostja saab endale kliendikaardi. Püsikliendi sünnipäeval kehtib üllatusallahindlus. Üllatusallahindlus tähendab seda, et kliendile 12

Majandus → Äritegevuse alused
502 allalaadimist
Eksamitöö näidisvariant
10
pdf

Eksamitöö näidisvariant

Laekumine kokku 430 000 640 000 570 000 Kaupade ostuplaan Nimetus jaanuar Veebruar märts Soovitud lõppvaru 78 000 72 000 54 000 Müüdud kaupade omamaksumus 390 000 360 000 270 000 Koguvajadus 468 000 432 000 324 000 Miinus algvaru 100 000 78 000 72 000 Ostusumma kokku 368 000 354 000 252 000 Kasumiaruanne: Selgitus Summa Müügitulu 7 500 000 Muutuvkulud 4 375 000 Piirkasum 3 125 000 Püsivkulud 2 458 000 Ärikasum 667 000 Ühiku muutuvkulu 175

Majandus → Majandus
48 allalaadimist
Pärisorjuse süvenemine ja kaotamine
9
docx

Pärisorjuse süvenemine ja kaotamine

müüa, osta, kinkida ega pantida. Talupoeg võis abielluda või tegevusala vahetada. Isiklikult vabadele talupoegadele anti maad. Erinevalt eesti ja läti talupoegadest said vene talupojad maad, kuid seda vahetati nii tihti, et talupoegadel ei tekkinud talupoja tunnet. Ühele taluperele mineva maa suuruse aluseks oli juba varasemast ajast, teotöö või obroki eest tema harida olnud maatükk. Maad ei saanud talupoeg aga tasuta. Selle ostis mõisniku käest riik ja ostusumma koos protsentidega pidi talupoeg riigile tagasi maksma 49 aasta jooksul. Pärisorjusest vabastatud talupoegade haldamine läks nüüd mõisniku käest riigivõimu poolt kontrollitava talupoegade omavalitsuse kätte. Omavalitsuse peamisteks lülideks olid vald ja külakogukond. Paljud vene haritlaskonna esindajad said aru, et pärisorjus on väär ja sobimatu. 19. sajandil ilmnesid juba tõsised majandusliku allakäigu märgid.

Ajalugu → Ajalugu
16 allalaadimist
Ehitusfirma põhivara arvestus-Investeeringud põhivarasse
12
doc

Ehitusfirma põhivara arvestus. Investeeringud põhivarasse.

amortiseeritakse nende kasuliku kasutusea jooksul. Ehitised (hooned ja muud rajatised) on piiratud kasutuseaga materiaalne põhivara. Ostetud ehitise soetusmaksumus koosneb ehitise ostuhinnast ja soetamisega seotud otsestest väljaminekutest. Asjaõigusseaduses käsitletakse maad koos seal asuvate hoonetega ühtse kinnisvaraobjektina. Raamatupidamisarvestuses peetakse maa ja hoonete arvestust eraldi, kuna maa soetamismaksumust ei amortiseerita. Ühtse ostusumma eest maast ja seal asuvatest hoonetest kinnisvara ostmisel tuleb eksperthinnangu alusel määrata eraldi soetamismaksumus maale ja hoonetele. 2. Masinad, seadmed, muu inventar, tööriistad, sisseseade ja muud on piiratud kasutuseaga põhivara objektid ning need võetakse arvele soetamismaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja kasutuselevõttu võimaldavatest kuludest. Kasutuselevõttu võimaldavate kulude hulka ei kuulu

Majandus → Majandus
18 allalaadimist
Sotsialistlik maailmasüsteem ja NSV Liit
5
doc

Sotsialistlik maailmasüsteem ja NSV Liit

St. seda et vähem saastada keskkonda, ostame vaid vajalikke asju ning enne eseme soetamiset uurime välja, mis omadused sel on. Laenamine kujutab endast seda, et kui inimene ei suuda säästa nii palju raha, kui oli planeeritud, ja soovitakse kaup kohe kätte saada. Liising on mitmesuguste seadmete, nt autode rentimine, kusjuures rendimaksed võetakse arvesse hilisemal võimalikul väljaostmisel. Järelmaks on kaubanduses müüja ja ostja kokkulepe, mille kohaselt ostja tasub ostusumma teatud suurusega osamaksetana teatud perioodi jooksul. Krediitkaart on pangakaart, mis võimaldab maksta asjade eest laenuna ning hiljem tuleb see tagasi maksta Neid on mõistlik kasutada siis kui tõesti ei ole muud võimalust, on kindel sissetulek ning palk, millega raha tagasi maksta. 2. Avalik teave ja meedia (õp.II osast lk 64-67): mõisted meedia ja avalik teave, kuidas saab meediat jagada erinevatesse gruppidesse (mille järgi) + näited Eesti meediakanalite kohta;

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
Referaat OSTU - MÜÜGILEPING ROOMA ERAÕIGUSES
13
docx

Referaat OSTU - MÜÜGILEPING ROOMA ERAÕIGUSES

väärtus. Impeeriumi perioodil aga püüti sundiga reguleerida (mõnede suhete juhul) ostuhinna suurust. Nimelt käskkiri on Diocletianuse käskkirjaga 285a e.m.a lubati teatud juhtudel ostu­müügist loobumist, kui see müük oli ülemääraliselt müüjale kahjulik. Kui teie või teie isa müüs väljendise eest asja, mis tegelikult maksab rohkem, siis oli inimlik, et sa saad kohtu abil saada tagasi enda mõisa, mis oli sinuga üle antud, koos samaaegse ostjale ostusumma tagasi maksmisega, või kui ostja soovib, sa võid saada õige hinnani puuduvat osa. Hinda peetakse liiga madalaks, kui see on väiksem kui pool tegelikust väärtusest. (6) Seda Diocletianuse käskkirja tõlgendatakse erinevalt. Mõned näevad selles sättes aluse seadusandja võitluses võimaliku pettuse ostja poolt, soovi anda abivahend eksinud müüjale ja nii edasi. Rohkem tõenäoliseks tuleb tunnistada sellist Diocletianuse käskkirja mõistmist, et

Õigus → Rooma eraõiguse alused
37 allalaadimist
Laevanduse eksam küsimused 03-aprill 2014
7
doc

Laevanduse eksam küsimused 03. aprill 2014

kohustused. MOA- Memorandum of Agreement), milles muuhulgas lepitakse kokku laeva ostuhinnas, selle maksmise ja laeva koos dokumentidega üleandmise piirtähtajas. Kuid laeva omandiõiguse üleminekut tõendavaks dokumendiks on müügikiri (Bill of Sale), millel on ainult müüja esindajate notariaalselt tõestatud allkirjad ning mille ostja esitab registrile koos laeva eelmisest registrist kustutamise tunnistusega. Bill of Sale loovutatakse pärast ostusumma täielikku tasumist ning kui ostja ei soovi avalikus registris ostu-müügisummat avalikustada, siis seda summat dokumendile ei kanta. 8. Laeva koormamine piiratud asjaõigusega (laevahüpoteek). Laevahüpoteegi mõiste (1) Laeva võib laevahüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks laevahüpoteek on seatud (hüpoteegipidaja), on õigus laevahüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud laeva arvel.

Merendus → Merendus
32 allalaadimist
Fr-R-Kreutzwald
29
doc

Fr. R. Kreutzwald

maja ära, varsti pole meil selle oma rahaga midagi teha. 1939. aastal lubas K. Päts tema käsutada olevaist rahadest 10 000 krooni, 20 000 reserveeritakse kultuurikapitalist kolmeaastase maksegraafikuga. 20 000 krooni kavatsetakse laenata Pikalaenupangast. 1940. aasta 29. veebruaril kirjutati alla ostu-müügi lepingu eelnõu VEKASi ja Võru Linnavalitsuse vahel, hinnaks jäi 33 000 krooni. Lepingu lõplikuks sõlmimiseks oli vaja võimalikult kiiresti ostusumma kokku saada. Teele läksid kirjad presidendi kantseleile saata ära lubatud summa. Mais puudus tagatis veel 10 000 kroonile. 5. juunil 1940 pöörduti majandusministri poole palvega anda välja riigi tagatiskiri Pikalaenupangale, laenu lubas linn tasuda 1. juuliks 1945. 20. juunil vabariigi valitsus selle otsuse ka tegi. Järgmisel päeval, 21. juunil 1940. aastal toimus riigipööre, mis paiskas elu Eestimaal pikaks ajaks hoopis teistesse rööbastesse. Siiski sõlmiti 29

Kirjandus → Kirjandus
54 allalaadimist
TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS
69
docx

TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS

Tarbija kirjalikule kaebusele tuleb kauplejal vastavalt tarbijakaitseseadusele vastata 15 päeva jooksul. Kui selle ajaga ei ole võimalik kaebust lahendada, peab kaupleja viivitust põhjendama ning tarbijat sellest kirjalikult teavitama, määrates uue mõistliku aja. Kui tarbija nõue otsustatakse rahuldada, ei pea selle kohta kirjalikku vastust koostama, piisab telefonikõnest või e-kirjast, kus teavitatakse, et klient võib tulla parandatud või asendatud asjale järgi, või et ostusumma kantakse tema arvelduskontole. Kui asjal tootmisdefekti ei leita ning nõue jääb rahuldamata, tuleb kirjalik vastus kindlasti koostada ning see peab sisaldama ka piisavat põhjendust. Võlaõigusseaduse järgi annab müügilepingu oluline rikkumine tarbijale ka õiguse lepingust taganeda ehk tagastada kaup ja saada ostusumma tagasi. Selline õigus tekib tarbijal järgmistel juhtumitel: · Kui puudusega toote parandamine või asendamine pole võimalik või ebaõnnestub.

Majandus → Ettevõtlus
114 allalaadimist
Ehitusfirma käibevara-Käibevara katteallikad
46
doc

Ehitusfirma käibevara. Käibevara katteallikad.

kasuliku kasutusea jooksul. Ehitised (hooned ja muud rajatised) on piiratud kasutuseaga materiaalne põhivara. Ostetud ehitise soetusmaksumus koosneb ehitise ostuhinnast ja soetamisega seotud otsestest väljaminekutest. Asjaõigusseaduses käsitletakse maad koos seal asuvate hoonetega ühtse kinnisvaraobjektina. Raamatupidamisarvestuses peetakse maa ja hoonete arvestust eraldi, kuna maa soetamismaksumust ei amortiseerita. Ühtse ostusumma eest maast ja seal asuvatest hoonetest kinnisvara ostmisel tuleb eksperthinnangu alusel määrata eraldi soetamismaksumus maale ja hoonetele. 2. Masinad, seadmed, muu inventar, tööriistad, sisseseade ja muud on piiratud kasutuseaga põhivara objektid ning need võetakse arvele soetamismaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja kasutuselevõttu võimaldavatest kuludest. Kasutuselevõttu võimaldavate kulude

Majandus → Ettevõtlus
24 allalaadimist
Viivis; hinna alandamine; õkv konkurents
15
docx

Viivis; hinna alandamine; õkv konkurents

1. Kohustuse sisu. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Seadusest, täpsemalt VÕS §-st 217 lg 1 tuleb kohustus tagada, et ostjale üle antav asi vastaks lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Müüja kohustus oli tagada, et maatükk vastaks oma koguselt lepingutingimustele ehk oleks täpselt 1000 ruutmeetrit. Ostja maksis ostusumma täies ulatuses. 1. Põhikohustused => VÕS § 208 lg 1 järgi tuleb 1) ostjal maksta ostu hind ja võtta asi vastu; 2) müüjal anda asi ja omand üle. 2. Kõrvalkohustus => VÕS § 217 lg 1 järgi peab asi vastama lepingutingimustele ja VÕS § 77 lg 1 teine lause järgi peab asi vastama keskmisele kvaliteedile. 2. Rikkumine

Õigus → Õiguskaitseasutuste süsteem
22 allalaadimist
Ettevõtlus
22
doc

Ettevõtlus

kliendisuhete ja professionaalsete oskuste kogum, mis annab ettevõttele turul konkurentsieelise Intellektuaalse kapitali kui kogumi väärtuse leidmiseks on välja pakutud mitmeid suhteliselt lihtsalid valemeid. 1) Kõige laialtlevinum, kuid samas ka primitiimsem moodus leida intellektuaalse kapitali suurus on arvutada välja ettevõtte raamatupidamisväärtuse ja potensiaalse investori poolt pakutava ostusumma vahe. Ehk valemi kujul: Intellektuaalne kapital= ettevõtte turuväärtus- bilansiline väärtus Kui aktsiaturul on ettevõtte väärtus oluliselt suurem selle varade väärtusest, viitab see asjaolule, et materiaalne vara annab firma poolt toodetavatele kaupadele või teenustele oluliselt vähem väärtust kui immateriaalne vara. Ettevõtte ning seeläbi ka tema intellektuaalse kapitali väärtuse määrab nimetatud meetodi korral ostja, mitte müüja.

Majandus → Ettevõtlus
353 allalaadimist
Rakendusstatistika lõputöö lahendused
142
xlsx

Rakendusstatistika lõputöö lahendused

Haridus, teadus Tallinn Haridus, teadus Tallinn Ettevõtte suurus Haridus, teadus Tallinn Ostude arv Haridus, teadus Tallinn Ostude summa kokku Haridus, teadus Tallinn Kliendi hinnang teenindusele Haridus, teadus Tallinn Kliendi hinnang kaubale Haridus, teadus Tallinn Haridus, teadus Harjumaa Vastus: Kõige tugevam seos tuvastati ostude arvu ja ostusumma vah Haridus, teadus Harjumaa See on ka ainuke keskmise tugevusega ja võrdeline seos, mis tähen Haridus, teadus Harjumaa et ei saa väita nagu ostusumma sõltuks ettevõtte suurusest või klien Haridus, teadus Harjumaa hinnangutest teenindusele või kaubale. Haridus, teadus Harjumaa Haridus, teadus Harjumaa Haridus, teadus Harjumaa Haridus, teadus Harjumaa Haridus, teadus Harjumaa

Majandus → Praktiline andmeanalüüs
73 allalaadimist
Lahmuse Mõis
23
docx

Lahmuse Mõis

lahkuvale peremehele 1860. aasta Liivimaa talurahvaseaduse järgi aga ainult juhul, kui tööd olid tehtud mõisniku loal. EAA, f. 3760, n. 1, s. 2351, l. 48 Lahmuse vallavolikogu 11. mai 1881 otsus mõisa pärijatelt Jennylt ja Fannylt koolimaa väljaostmise kohta Mõis küsis 10taalrilise koolitalu eest 2400 hõberubla. 10taalrilist kohta võib pidada keskmise suurusega taluks (keskmikeks loetakse 1020 taalri suuruseid talusid). Koolitalu osteti 1882. aastal ja suhteliselt soolase ostusumma tasumise kergendamiseks kanti mõisalt sellele üle 700 rubla väärtuses pantkirjavõlga Liivimaa krediitsotsieteedi kasuks. EAA, f. 418, n. 1, s. 5050, l. 47 Lahmuse mõisavalitsuse ja juustumeister Albert Renferi 17. veebruari 1891 piimarendileping Leping sõlmiti kolmeks aastaks ja kui seda kumbki pool üles ei öelnud, pikenes see iga aasta edasi. Lepingu järgi pidi juustumeister saama mõisavalitsuselt iga päev nii palju piima, kui see anda saab, toop piima (=1,23 l) maksis

Ajalugu → Ajalugu
16 allalaadimist
ETTEVÕTLUS ÄRIPLAANI KOOSTAMISE ALUSED
50
doc

ETTEVÕTLUS ÄRIPLAANI KOOSTAMISE ALUSED

kliendisuhete ja professionaalsete oskuste kogum, mis annab ettevõttele turul konkurentsieelise Intellektuaalse kapitali kui kogumi väärtuse leidmiseks on välja pakutud mitmeid suhteliselt lihtsalid valemeid. 1) Kõige laialtlevinum, kuid samas ka primitiimsem moodus leida intellektuaalse kapitali suurus on arvutada välja ettevõtte raamatupidamisväärtuse ja potensiaalse investori poolt pakutava ostusumma vahe. Ehk valemi kujul: Intellektuaalne kapital= ettevõtte turuväärtus- bilansiline väärtus Kui aktsiaturul on ettevõtte väärtus oluliselt suurem selle varade väärtusest, viitab see asjaolule, et materiaalne vara annab firma poolt toodetavatele kaupadele või teenustele oluliselt vähem väärtust kui immateriaalne vara. Ettevõtte ning seeläbi ka tema intellektuaalse kapitali väärtuse määrab nimetatud meetodi korral ostja, mitte müüja.

Majandus → Ettevõtlus
85 allalaadimist
Ettevõtluse alused
60
doc

Ettevõtluse alused

tehnoloogiliste, kliendisuhete ja professionaalsete oskuste kogum, mis annab ettevõttele turul konkurentsieelise Intellektuaalse kapitali kui kogumi väärtuse leidmiseks on välja pakutud mitmeid suhteliselt lihtsalid valemeid. 1) Kõige laialtlevinum, kuid samas ka primitiimsem moodus leida intellektuaalse kapitali suurus on arvutada välja ettevõtte raamatupidamisväärtuse ja potensiaalse investori poolt pakutava ostusumma vahe. Ehk valemi kujul: Intellektuaalne kapital= ettevõtte turuväärtus- bilansiline väärtus Kui aktsiaturul on ettevõtte väärtus oluliselt suurem selle varade väärtusest, viitab see asjaolule, et materiaalne vara annab firma poolt toodetavatele kaupadele või teenustele oluliselt vähem väärtust kui immateriaalne vara. Ettevõtte ning seeläbi ka tema intellektuaalse kapitali väärtuse määrab nimetatud meetodi korral ostja, mitte müüja.

Majandus → Ettevõtluse alused
170 allalaadimist
Andmeanalüüsi lõputöö
142
xlsx

Andmeanalüüsi lõputöö

Töötlev tööstus Harjumaa 2)Keskmine ostu suurus: 3,417.55 Põllumajandus, metsanduHarjumaa Variatiivsus 1.05 Töötlev tööstus Tallinn Kaubandus Harjumaa Kaubandus Tallinn 3) Mediaan 2,073.25 Haridus, teadus Tallinn Töötlev tööstus Tallinn 4)ostusumma kokku 847,553.00 Haridus, teadus Harjumaa ostude arv kokku 9983 Töötlev tööstus Harjumaa Töötlev tööstus Harjumaa Keskmine ühe ostu summa 84.90 Töötlev tööstus Harjumaa Töötlev tööstus Tallinn Kaubandus Tallinn Riigiasutus, omavalitsus Tallinn

Informaatika → Andmeanalüüs
23 allalaadimist
RIIGIKOHUS
65
docx

RIIGIKOHUS

Asjaolud: MAVE VARAHALDUSE Osaühingu (hageja) hagi Novira Plaza OÜ (kostja) vastu 125 000 euro, leppetrahvi 6250 euro, viivise ning kohustuse tuvastamise nõudes. Hageja ja kostja sõlmisid müügilepingu, mille kohaselt müüs hageja kostjale tulevikus valmis saava kinnisasja. Ehitustööd ei saanud õigel ajal valmis ja hageja andis täiendava tähtaja, mille vältel see ikka ei saanud valmis. Hageja taganes lepingust ja lepingukohaselt peab kostja maksma leppetrahvi ja tagastam kinnisasja ostusumma. Lisaks on kostja müünud korteri ka kolmandale isikule. Õiguslik problem: VÕS § 5 lubab seadusest kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, samuti võivad pooled kokku leppida olulistes tingimustes. RK: “VÕS § 114 kui ka VÕS § 116 on dispositiivsed sätted, millest pooled võivad kokkuleppega kõrvale kalduda. Seega võisid pooled kokku leppida, millise rikkumise puhul on pooltel õigus lepingust taganeda, sõltumata

Õigus → Õiguskaitseasutuste süsteem
15 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun