aineid(kõige rohkem kaltsiumisoolasid) lastel on anorgaanilisi aineid rohkem ning sellepärast on luud elastsemad. Vanemas eas muutuvad luud hapramaks ka selle tõttu et nad hõrenevad ja kaltsiumi soolade sisaldus väheneb. Luude hõrenemist nimetatakse osteoproo( kui on vähenenud vähemalt veerandi võrra). Esineb rohkem menopausiga naistel. Selle põhjuseks on naissuguhormoonide produktsiooni langus ja sellest omakorda on suurenenud luukudet lammutavate rakkude ehk osteoklastide aktiivsus. Naissuguhormoonidel on luukudet kaitsev funktsioon. Kui neid on normaalselt siis nad piirvad osteoklastide teket. Luukoe tugevus määratakse ära pärilike faktorite poolt. Teiselt poolt ka toitumise ja elureziimiga lapseeas. - Oluline on kaltsiumi piisav tarbimine (1000mg päevas- piimas, juustus, kodujuustus jne) - Sõltub füüsilisest aktiivsusest ( aitavad luutihedust välja kujundada ja takistavad luude enneaegset hõrenemist.
Inimese nahavärv oleneb: melaniinist, hemoglobiinist, karoteenist Toruluu osad: kasvuplaat, epifüüs, diafüüs Punased lihaskiud on vastupidavamad Kõige enam toodab ATPd molekuli glükoosi kohta glükoosist aeroobsel rakuhingamisel Skeleti funktsioonid: organismi toestamine, kangideks olemine kinnitunud lihastele, kaltsiumioonide varu säilitamine Reservhapniku seondumise kohaks on müoglobiin Luude reorganiseerumine toimub osteoblastide ja osteoklastide koordineeritud elutegevuse tulemusena Müosiini sisaldavad müofilamendid on jämedad Kolju luud: os temporale, os occipitalis, os parietale Müosiini peal on ATPaasne aktiivsus Vereloomega seotud terminid: punane luuüdi, hematopoees, käsnollus Inimese mediaansel sagitaalsel tasapinnal ei ole näha: kopse Aeglaste oksüdatiivsete lihastega seonduvad järgnevad sõnad: müoglobiin, reservhapnik, punane ATP sünteesib kõige rohkem aeroobne glükoosi lõhustamine
Epifüüsi ossa ladestuvad kaltsiumsoolad, lükkavad edasi mõlemast otsast, nii pikeneb kuni kõhreplaadid ei ole täielikult luustunud. Suguhormoonide mõjul puberteedieas, siis jääb kasv seisma. Selleks ajaks loetakse suguküpsuse saamist. Naistel 19, meestel 21-22. Kui pikikasvu enam ei toimu, toimub kuukoe uuenemine kahe erineva rakurühma tegevuse tulemusena. Üks neist rakurühmadest on osteoklastid ja teine osteblastid. Osteoklastid lammutavad, osteblastid ehitavad. Osteoklastide aktiivsus on alla surutud u 10%. Naistel allasuruja naissuguhormoonid. Pärast menopausi, kui naissuguhormonide kogus väheneb ja kaob, hakkab pihta luude hõrenemine. Luude paksenemine toimub luuümbriserakkudesse kaltsiumisoolade ladestumise teel. Luukoes on vett u 16%, rasva, teisi 12%, anorgaanilisi aineid 22%. Koljuluud on omavahel seotud õmbluste kaudu. Koljus on 2 piirkonda, mis jäävad avatuks esimestel elukuudel. Neid kutsutakse kuklalõge ehk väikelõge (sulgub 2-3
1. Pärilikkus 2. Toitumine 3. Kilpnäärmehormoon 4. Suguhormoonid 5. Kasvuhormoon (STH- somatotroopnehormoon)produtseerib hüpofüüsi eessagar 6. Vitamiin D3 hormoon ehk kaltsitriool 7. Kõrvalkilpnäärmehormoon (PTH-paratüreoidhormoon) Kaltsiumi ainevahetus vere ja luude vahel Kui Ca sisaldus langeb alla normi, siis suureneb kõrvalkilpnäärme poolt toodetud PTH produktsioon ning PTH mõjul hakkab Ca minema luudest verre. PTH aktiveerib osteoklastide tegevust, vähendab Ca eritumist neerukanalites ning mõjutab vitamiin D3. Nimelt muudetakse vit D3 maksas ja neerudes aktiivseks kaltsitriooliks, mille mõjul suureneb Ca imendumine peensoolest verre. Efektide summana normaliseerub kaltsiumitase veres. Kasvu ja luustumisprotsesside kiirenemine: Kasvuhormooni liigproduktsioon- kui toimub kasvueas, tekib hiidkasv ehk gigantism. Kui liigprodukts. toimub PÄRAST lõplikku luustumist, tekib akromegaalia –
leiab aset puberteedieas ja kasv jääb seisma. Kasvu seiskumise ajaks loetakse suguküpsuse saavutamist + mõned aastad. (naistel 19, meestel 21-22). Pärast pikikasvu lõppu, toimub luukoe uuenemine 2he erineva rakurühma tegevuse tulemusena. Üks neist rakurühmadest on osteoklastid ja teine on osteblastid. Osteklastid lammutavad luukudet, osteoblastid ehitavad luukudet. Need protsessid toimuvad pidevalt. Osteoklastide aktiivsus on üldiselt suurem, aga nende aktiivsus on allasurutud. Naistel on põhiline osteoblastide allasuruja naissuguhormoonid. Naistel pärast menopausi hakkab luude hõrenemine. Luu tihenemine 30ndaks eluaastaks juba väheneb, intensiivistub pärast menopausi. Luu koe kasv külgedelt ehk luude paksenemine toimub samuti luu ümbrise rakkudesse kaltsiumi soolade ladestumise teel. Kuna kaltsiumi
Põhjustavad elektrokeemilise gradiendi ja membraanipotensiaali tekke. 4 klassi: P-klassi pumbad: H+ pump taimede, seente, bakterite rakumembraanis; Na +/K+ pump kõrgemate eukarüootide rakumembraanis; H+/K+ pump imetajate kõhu telje-rakumembraanis; Ca2+ pump kõikide eukarüootide rakumembraanides. V-klassi prootonipumbad: taimede, pärmi, teiste seente vakuolaarsetes membraanides; loomarakkude endosomaalsetes ja lüsosomaalsetes membraanides; osteoklastide (teatud tüüpi luurakk) ja mõnede neerutorukeste rakkude plasmamembraanides. F-klassi prootonipumbad: bakterite rakumembraanides; mitokondri sisemembraanis; kloroplastide tülakoidide (volditud struktuur, lamell) membraanis. ABC superperekond: bakterite plasmamembraanis (aminohapete, suhkrute ja peptiidide transporter); imetajate plasmamembraanis (fosfolipiidide, väikeste lipiidsete ravimite, kolesterooli, teiste väikeste molekulide transporter).
asendis -Luu –ja lihaskonna valu -Lihaskrambid -Peavalu Paratüreoidhormoon Teriparatiid Peptiidi lõik (rekombinantne PTHga) Manustatakse s.c. Toimed: –Toimib osteoblastidele ja stimuleerib luu moodustumist –Suurendab kaltsiumi imendumist toidust –ei oma teisi PTH toimeid –Takistab suure kaltsiumi koguse kaotust uriiniga. •Kõrvaltoimeted: pearinglus, segasus ja valu luudes Kaltsitoniin •Kilpnäärmehormoon –pärsib osteoklastide vahendatud resorptsiooni –Manustatakse ninaspreina –Tugev valuvaigistav toime juba olemas olevate luumurdude korral –Pageti tõbi (luurakkude krooniline haigus, kus normaalne luukude asendub kohati pehme luutaolise massiga) •Varajases postmenopausis ei oma märkimisväärset efekti. –Efekt näidatud 68-72-aastaste puhul •vähenenudluumurruriski K. Vahenõmm 2018 •Suurenenud mineraalnetiheduslülisambas
organismi kasvamisega. Luude kasvu soodustavad: toruluude pikikasvu mõjutab kõige enam kasvuhormoon. Tema mõju modifitseerivad suguhormoonid. Viimaste toimel taandarenevad puberteedi lõppedes epifüüsiplaadid(kasvuplaadid; toruluude ülemine/alumine osa). Laste normaalset kasvu soodustavad kilpnäärme hormoonid, kaltsitoniin ja D-vitamiin. Luude paksuskasv. Toimub luu-ümbrise (periosti) osteogeensete rakkude toimel. Samal ajal luuüdiõõslaieneb osteoklastide aktiivsuse tõusu tõttu. Paksuskasvu stimuleerib kõige enam suurenenud mehhaaniline koormus luudele. Ca2+ ja fosfaaditasakaal. Parathormoon on kõrvalkilpnäärme peptiidhormoon, mis suurendab vere kaltsiumi sisaldust: Suurendab osteoklastide hulka; Suurendab kaltsiumi tagasiimendumist neerutorukestes; Vähendab kaltsiumi eritumist sülge ja piima; Fosfaadile on mõju vastupidi, s.t. vähendab nende sisaldust veres. Kaltsitoniin on kilpnäärme peptiidhormoon
organismi kasvamisega. Luude kasvu soodustavad: toruluude pikikasvu mõjutab kõige enam kasvuhormoon. Tema mõju modifitseerivad suguhormoonid. Viimaste toimel taandarenevad puberteedi lõppedes epifüüsiplaadid(kasvuplaadid; toruluude ülemine/alumine osa). Laste normaalset kasvu soodustavad kilpnäärme hormoonid, kaltsitoniin ja D-vitamiin. Luude paksuskasv. Toimub luu-ümbrise (periosti) osteogeensete rakkude toimel. Samal ajal luuüdiõõslaieneb osteoklastide aktiivsuse tõusu tõttu. Paksuskasvu stimuleerib kõige enam suurenenud mehhaaniline koormus luudele. Ca2+ ja fosfaaditasakaal. Parathormoon on kõrvalkilpnäärme peptiidhormoon, mis suurendab vere kaltsiumi sisaldust: Suurendab osteoklastide hulka; Suurendab kaltsiumi tagasiimendumist neerutorukestes; Vähendab kaltsiumi eritumist sülge ja piima; Fosfaadile on mõju vastupidi, s.t. vähendab nende sisaldust veres. Kaltsitoniin on kilpnäärme peptiidhormoon
kogus sõltub dieedist, trennist,teised organi funktsioonid, lindudel munemise tsükli faasidest. 7.3. Keha puhversüsteemid. Rakusisesed ja välised puhvrid tiitrivad H+, et säilitada füsioloogilist pH-d. Need on mh hemoglobiin, teised proteiinid, karbonaat luus, fosfaat ja bikarbonaat. Need puhvrid kiiresti normivad pH pärast akuutset happe üleliigsust. Nt kroonilise metaboolse atsidoosi korral luu pakub puhverreservi. Liigne H + ja vähene HCO3- ekstratsellulaarses vedelikus soodustab osteoklastide luude lahustamist - vabastatakse karbonaati, mis puhverdab H +. Kroonilise atsidoosi korral võib tekkida ebanormaalselt madal luu mineraalne tihedus. Kopsud - muudavad CO2 eemaldamise määra verest. Ensüüm karboanhüdraas on punalibledes jpt, teeb sellist reaktsiooni: CO2+H2O= HCO3- + H+ Kui CO2 eemaldatakse verest, siis reaktsioon läheb vasakule ja H + konts. vähendatakse. Kopsud on olulised, et säilitada vere norm pH – eriti kui on kiired muutused happe suurenemises/vähenemises.
lihaste kinnituskohaks ning osteokaltsiinide tootmine(osteoblastid) 9.Luukoe keemiline koostis 25%vett ja 75%kuivmassi, millest 30%moodustab orgaaniline aine(kollageen) ja ca60-70% anorgaaniline aine, mis peale tuhatamist jääb alles luutuhana. 10.Milline on kaltsiumi ja fosfaadi tasakaal? Kaltsiumi funktsioonid? Parathormoon on kõrvalkilpnäärme peptiidhormoon, mis suurendab veres kaltsiumisisaldust(suurendab osteoklastide hulka, suurendab kaltsiumi tagasiimendumist neerutorukestes, vähendab kaltsiumi eritumist sülge), aga fosfaadile on mõju vastupidine(vähendab veres fosfaadi hulka). Kaltsium on vajalik vere hüübimiseks, lihaskontraktsioonideks, ensüümide aktiveerumiseks ja rakusiseseks signalisatsiooniks. 11.Milline on luukoe mikroskoopiline ehitus? Osteon ehk plinkollus toruluu(embrüonaalne luu) 12
konversioon luukoeks endokondraalset ossifikatsiooni - mesenhüümi rakud diferentseeruvad kõhrerakkudeks, alles hiljem luurakkudeks osteoblast - luuraku eellasrakk, neist moodustuvad osteotsüüdid osteotsüüt - luurakk osteoklast - aitab laiendada luuüdiõõnsust kõhreümbris luuümbris/periost - luu jämeduskasv toimub periosti osteoblastide poolt sekreteeritud luumaatriksi lisamisega; seest laiendatakse luuüdi õõnsust osteoklastide abil kondrotsüüdid - luu kasvul osalevad rakud, mis hiljem apoptoosiga eemaldatakse ning osteoblastidega asendatakse hüpertroofsed kondrotsüüdid Kuidas toimub luude pikkuskasv? (epifüüsi kasvuplaadid) kasvutsoonides e epifüüsi kasvuplaatides paiknevad kõhre tüvirakud, prolifeeruvad kõhrerakud, küpsed kõhrerakud e kondrotsüüdid ja lõpuks hüpertroofsed kondrotsüüdid; need võimaldavad pikkuskasvu kuni
Aktiivse resoptsiooni korral rakud liibuvad resorbeeritavale luule Plasmamembraan moodustab pinnal, mille kaudu toimub resorptsioon, väikesi jätkeid – neis puuduvad mitokondrid ja endoplasmaatiline võrgustik Ribosoome on rakus vähe ning nende paigutus on ebakorrapärane Rakud sisaldavad rohkesti vakuoole ning neis on rohkem mitokondreid võrreldes osteoblastide ja osteotsüütidega Osteoklastide ülesanded on luukoe resorptsioon, fagotsütoos, luukoe ümberehitus OSTEON Toruluudes on eraldatavad pikisuunas kulgevad silindrikujulised moodustised, mida nimetatakse osteonideks Osteonid koosnevad kontsentriliselt paigutunud struktuuridest – luulamellidest Osteonide vahel paiknevad vahelamellid, mis on tekkinud luukoe pideva ümberehituse käigus ja kujutavad endast osasid varem eksisteerinud osteonidest
· Asendusluudena kõhrelise mudeli järgi toruluud Luude kasvu soodustavad: · Toruluude pikkikasvu mõjutab kõige enam kasvuhormoon. · Tema mõju modifitseerivad suguhormoonid. Viimaste toimel taandarenevad puberteedi lõppedes epifüüsiplaadid. · Laste normaalset kasvu soodustavad kilpnäärme hormoonid, kaltsitoniin ja D-vitamiin. Luude paksuskasv · Toimub lüü-ümbrise (periosti) osteogeensete rakkude toimel · Samal ajal luuüdiõõs laineb osteoklastide aktiivsuse tõusu tõttu · Paksuskasvu stimuleerib kõige enam suurenenud mehhaaniline koormus luudele Ca2+- ja fosfaaditasakaal · Parathormoon on kõrvalkilpnäärme peptiidhormoon, mis suurendab vere kaltsiumisisaldust: Suurendab osteklastide hulka Suurendab kaltsiumi tagasiimendumist neerutorukestes Vähendab kaltsiumi eritumist sülge ja piima Fosfaatile on mõju vastupidi, s.t. vähendab nende sisaldust veres · Kaltsitoniin on kilpnäärme peptiidhormoon
Oma kuju poolest eristatakse 1) Toruluud – jäesemete luud 2) Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3) Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4) Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning areng toimub 1) kõhrerakkude paljunemis teel ja 2) kõhrerakkudesse kaltsiumisoolade ladestumise teel. Luukoe kasv toimub osteoblastide ja lagundamine osteoklastide mõjul. Toruluude areng ja kasv Toruluudel eristatakse 1) epifüüs – neid on toruluudel 2, kummaski otsas 2) diafüüs – piklik osa epifüüside vahel 3) kõrheplaat – toimub kõhrerakkude ehk kondrotsüütide paljunemine a. diafüüsi poolsesse külge ladestuvad kaltsiumisooled ja nii toimub luulise massi suurenemine Luude paksenemine toimub kaltsiumisoolade ladestumise diafüüsi välisosa juurde.
Oma kuju poolest eristatakse: 1. Toruluud – jäesemete luud 2. Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3. Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4. Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning areng toimub kõhrerakkude paljunemis teel ja kõhrerakkudesse kaltsiumisoolade ladestumise teel. Luukoe kasv toimub osteoblastide ja lagundamine osteoklastide mõjul. Toruluude areng ja kasv Toruluudel eristatakse: 1. epifüüs – neid on toruluudel 2, kummaski otsas 2. diafüüs – piklik osa epifüüside vahel 3. kõrheplaat – toimub kõhrerakkude ehk kondrotsüütide paljunemine a. diafüüsi poolsesse külge ladestuvad kaltsiumisooled ja nii toimub luulise massi suurenemine Luude paksenemine toimub kaltsiumisoolade ladestumise diafüüsi välisosa juurde.
luu kasvab, kui luukude lisatakse toruluude vaheossa ehk diafüüsi. Puberteedieas, kui organism on saavutanud oma pikkuskasvu, epifüüsiplaadid liituvad ja uusi kondrotsüüte juurde ei produtseerita ning seetõttu ka luude pikenemine peatub ning organism pikemaks enam kasvada ei saa. Jämeduskasv Luude jämeduskasv toimub periosti (luuümbrise) osteoblastide poolt sekreteeritud luumaatriksi lisamisega ja seestpoolt laiendatakse luuüdiõõnsust osteoklastide kaasabil 65 9.Soo määramine 87. Soo determinatsioon Soo determinatsioon on mehhanism, millega määratakse antud liigi indiviidile iseloomulik soospetsiifiline fenotüüp (nt mees vs naine; täkk vs mära; utt vs jäär; kukk vs kana; lesk vs töömesilane või mesilasema) Enamikul loomadel on olemas nii emas- kui isassoost isendid, kes produtseerivad soospetsiifilisi sugurakke ning lahksugulise paljunemisega toodavad järglaskonda
leidub luuüdi. Eristatakse punast (vererikast) ja kollast (rasvarikast) luuüdi (näiteks puusaluudes, lülisambalülides, roietes, toruluude käsnolluses on punane luuüdi, toruluude õõnsuses aga kollane luuüdi.) Punane luuüdi on vereloomeelund. Kollane luuüdi on aga toitainete, eriti rasvade varupaik. Epifüüs – (siin) toruluu liigesepoolne osa Diafüüs – toruluu keskosa Luukudet uuendatakse kogu eluaja vältel. Luulagundamisrakkude, osteoklastide kaudu lammutatakse luukude ning osteoblastide, luuloomerakkude kaudu rikastatakse luukude kaltsiumiühendiga (hüdroksüülapatiidiga). 26 Inimese skeleti ehitus Inimese skelett jaguneb kolmeks tähtsaks osaks: kolju, kael ja kere, jäsemed. Kolju Kolju jaguneb ajukoljuks (koljulae ja koljupõhimikega) ning näokoljuks. Ajukolju ümbritseb aju luust kaitsekihina; näokolju ümbritseb lisaks silmadele ja haistmisorganile ka hingetoru ja söögitoru algust. Märkus
annaabi.ee 
