ÕPPIJA ARENGU ARVESTAMINE ÕPPE KAVANDAMISEL I ja II kooliaste. E.Kikas Motivatsiooniline areng Akadeemiline minakäsitlus hõlmab endas usku oma võimekusse ja oskustesse, edule ja ebaedule omistatavaid põhjusi, hinnanguid ja ootusi ülesande raskuse kohta, eduootusi ja tajutud võimekust ehk usku oma suutlikkusse ülesande või tegevusega hästi hakkama saada. Mõistes, et neid jälgitakse ja hinnatakse, hakkavad lapsed pöörama järjest enam tähelepanu sellele, mida teised neist arvavad, ning hindavad iseennast ja oma tulemusi, tuginedes nendele standarditele, mida teised neile esitavad. Lapsed pööravad oma oskuste ja võimekuse
sellele järgnev. 6. Kognitiivne teooria a) Sisemine motivatsioon e. intersiivne b) Väline motivatsioon e. ekstrinsiivne Tegevus, mis me teeme, meeldib meile, annab Tegutsema paneb tagajärg: heaolu või mingiks etapiks eesmärgi Positiivne – saan midagi vastu saavutamisel Negatiivne – ei saaks negatiivset tagasisidet Enesetõhusus – need inimesed, kes usuvad oma teadmistesse ja oskustesse, on rohkem motiveeritud tegutsema. On seotud enesehinnanguga ja teiste hinnanguga meie suhtes 7. Humanistlik teooria (Maslow) NB! Isikuvajadused = tunnustus Sotsiaalsed vajadused = armastus, kuuluvus Turvalisuse vajadus ja kõrgemale on sotsiaalsed (võim, osalus, saavutus) Toidu, janu ja sekusaalsete vajaduste eest vastutab ajus hüpotalamus. Puberteedieast aktiveerub hormoonide tootmine
Majanduse KT nr 8 1.Miks tootlikkus on aastate jooksul suurenenud? (3p) Investeerimine põhivaradesse (tööriistad, seadmed, hooned...) inimeste investeeringud oma oskustesse ja teadmistesse uuendused, leiutised ja tehnoloogilised muudatused. Kuidas suurenev tootlikkus mõjutab ettevõtjate kulutusi ja müügihindu? (4p) ettevõtjatele väiksemad kulutused omahinna langus, mastaabisääst tarbijatele madalamad hinnad omahinna langus võimaldab müügihindu langetada Kuidas suurenev tootlikkus mõjutab ettevõtjate kasumeid ja tööliste palkasid? (4p) l ettevõtjatele suuremad kasumid omahinna langus suurendab ettevõtjate kasumeid
maailmamajanduse taastumisele kaasaaitamiseks. 2008. aasta novembris algatas komisjon olulise, majanduskasvu ja tööhõive suurendamisele suunatud majanduse elavdamise kava1. Majanduse elavdamise kava hõlmab endas meetmeid nõudluse suurendamiseks, usalduse taastamiseks ning tööhõive ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamiseks. Samuti sisaldab see ettepanekuid arukaks investeerimiseks tulevikus vajatavatesse oskustesse ja uuenduslikku tehnoloogiasse, mis aitaksid saavutada pikemas perspektiivis suurema majanduskasvu ja kestva jõukuse. Äärmiselt oluline on, et reaalmajanduse toetamiseks ja praeguse kriisi sotsiaalse mõju vähendamiseks võetavad meetmed oleksid kooskõlas pikaajaliste säästva arengu eesmärkidega. EL peaks kasutama kriisi kui võimalust võtta vaatluse alla rahaliselt ja ökoloogiliselt säästva arengu küsimused, areneda dünaamiliseks, vähem CO2-heiteid
õppimine vaid nende eralõbu ja nad pidid hakkama saama suure koormusega. Mitte alati ei suhtu ettevõtted positiivselt töötajate õppimissoovi, (nt koolitus ja ettevõtte tegevus ei ole vastavuses) või tekitab teatud kahtluseid (nt koolitatud töötaja võib tahta töölt lahkuda, nähes mujal parimaid väljavaateid või nõuda koolitusega seoses suuremat töötasu). Inimkapitali teooria järgi ei ole tööandja huvitatud oma töötaja üldist laadi teadmistesse- oskustesse panustamisest, sest otsest kasu sellest tõusta ei pruugi. Ei ole ka välistatud, et mõni teine tööandja tahaks sellest kasu lõigata ja võtab töötaja üle. Täiskasvanute koolituse uuringu tulemused näitasid siiski, et enamasti Eesti ettevõtted ei muretse, et töötaja võib kvalifikatsiooni tõustes ettevõttest lahkuda, sest töö ei rahulda enam Vastanutest peagu pooled ettevõtted ei tunne mitte kunagi selle pärast muret. Enamasti ei muretsetud ka selle pärast, et
Koolis: endast kui õppijast, õppimise eesmärkidest ja tegutsemisest nende eesmärkide saavutamise nimel, edu ja ebaedu põhjustest Need mõtted suunavad tegutsemist, koolis õpistrateegiate valikut ja õpikäitumist, mõjutades seeläbi õpitulemusi Alati pole õpilasele teadvustatud Lapsed on motiveeritud mitmel viisil oluline küsida, mida, kuidas ja miks nad on motiveeritud õppima Uskumused Võimetesse ja oskustesse Edu ja kaotuse põhjused Eduootus, enesetõhusus, usk oma suutlikusse ülesannet lahendada · -> akadeemiline minakäsitlus · Nende kujunemine · Õpetajale praktilist: Süstemaatiline tagasiside enda oskuste paranemise kohta Hindamisel rõhutada õpilase jõupingutust saavutuse alusena Hinnata tuleks (ka) jõupingutust, mitte ainult tulemust Väärtused ja huvid · Ülesande väärtus: selle olulisus, huvitavus,
tulemusena tööjõu kõige haavatavam osa. Vastusena majandus- ja finantskriisile on EL ja liikmesriigid võtnud meetmeid finantssüsteemi reformimiseks, reaalmajanduse toetamiseks, tööhõive edendamiseks ja maailmamajanduse taastumisele kaasaaitamiseks. Majanduse elavdamise kava hõlmab endas meetmeid nõudluse suurendamiseks, usalduse taastamiseks ning tööhõive ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamiseks. Samuti sisaldab see ettepanekuid arukaks investeerimiseks tulevikus vajatavatesse oskustesse ja uuenduslikku tehnoloogiasse, mis aitaksid saavutada pikemas perspektiivis suurema majanduskasvu ja kestva jõukuse. Äärmiselt oluline on, et reaalmajanduse toetamiseks ja praeguse kriisi sotsiaalse mõju vähendamiseks võetavad meetmed oleksid kooskõlas pikaajaliste säästva arengu eesmärkidega. EL peaks kasutama kriisi kui võimalust võtta vaatluse alla rahaliselt ja ökoloogiliselt säästva arengu küsimused, areneda dünaamiliseks, vähem CO2-heiteid
Nende välistingimustega võitlemiseks on oragnismil mitmeid bioloogilisi kaitsemehhanisme, mis kuuluvad lahutamatult organismi elutegevuse juurde. Nendeks organismi anatoomilisteks ja füsioloogilisteks mehhanismideks on: füüsilised barjäärid ja sekretsioon, põletikuline protsess, kudede taastumise protsess, immuunsusprotsess ja soki fenomen. (Roper, Logan, Tierney 1999: 72-73) 3.2. Psühholoogilised tegurid Turvalise keskkonna säilitamise ja sellega seotud toimingute teostamise oskustesse on kaasatud intellektuaalsed protsessid. Intellektikahjustusega inimesed pole seetõttu alati võimelised omandama vajalikke teadmisi ega reageerima kiiresti ja adekvaatselt ähvardavale ohule. (Roper, Logan, Tierney 1999: 73) Hoiakud turvalisuse ja ohtude ennetamiseks on tähtsad ja seetõttu peaksid inimesed endas kujundama välja suhtumise iseenda ning kaasinimeste turvalisusse ning olema teadlikud omapoolsest vastutusest. Hoiakute kujunemisel on oma osa isiksusel ja temperamendil
algkooli vanematest klassidest suudavad juba täiendada oma otsuseid nii positiivsest kui negatiivsest küljest ja saavad hinnata oma tugevusi ja nõrkusi palju tasakaalukama mina-arusaamaga. Kuuenda klassi laps teab, et kui ta ei ole tugev näiteks kirjutamises, on ta siiski väga hea sportlane, sõber või arvutaja. Ühised suhted akadeemilise mina-arusaama ja akadeemiliste saavutuste vahel ilmnevad, kui lapsed kellel on kõrge akadeemiline mina-arusaam usuvad enda oskustesse ja seega näevad raskusi sellistena, mida nad suudavad ületada. Kuid lapsed kellel on madal akadeemiline mina-arusaam omastavad ebaõnnestumisi, kui 10 fakte, mida nad muuta ei saa. Kogedes ebaõnnestumisi, pingutavad lapsed kellel on kõrge akadeemiline enesehinnang veelgi rohkem, sest nad usuvad, et nad suudavad ületada rasked ülesanded. Need kellel on madal akadeemiline mina-
teadmiste arendamist võimalikult kõrgele tasemele."1 2000. aastal Lissabonis toimunud Euroopa Ülemkogul seati Euroopa Liidu strateegiliseks eesmärgiks saada aastaks 2010 maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks ühiskonnaks. Lissaboni tegevuskava juhtmõte oli edendada tööalast konkurentsivõimet ja sotsiaalset kaasatust, investeerides inimeste teadmistesse ja oskustesse kogu nende elu jooksul. Komisjoni 2001. aasta teatises ,,Euroopa elukestva õppe piirkonna rajamine"2 rõhutati taas elukestva õppe tähtsust kõigi kodanike jaoks. Teatise üks peamisi sõnumeid oli, et traditsioonilised haridussüsteemid tuleb muuta avatumaks ja paindlikumaks, nii et kõik õppijad saaksid hariduse omandamisel käia omi radu, mis vastavad nende vajadustele ja huvidele ning tõepoolest kasutada pakutavaid võimalusi kogu elu jooksul. 2006
Kapitaliks võib olla raha, kinnisvara, oskusteave, seadmed jne. Kapital, mis ei loo lisaväärtusi, on niinimetatud surnud kapital, näiteks seisev raha, sama kehtib ka rakendamata teadmiste kohta. Klassikaline majandusteooria käsitles kapitalina üksnes füüsilisi esemeid, nagu seadmed, ehitised ja sõidukid, mida kasutatakse tootmises. Teised majandusteadlased on kapitali mõistet laiendanud. Näiteks investeeringuid töötajate oskustesse ja haridusse võib käsitleda inimkapitali ülesehitamisena. 27. Selgita mõistet ,,kapitali kaalutud keskmine hind"; Kapitali kaalutud keskmine hind on individuaalhindade alusel arvutatud keskmine hind. WACC Weighted Average Cost of Capital. Näide: Majandussubjekti kapitali hind ja struktuur Hind Osakaal Laenud 7% 80% Osa- või aktsiakapital (omanikulaen) 9% 20% WACC = (((7 x 80) + (9 x 20)) / 100) = 7,4% 28. Milline on nõutav kapitali struktuur finantsjuhtimises?
loomiseks. Kapitaliks võib olla raha, kinnisvara, oskusteave, seadmed jne. Kapital, mis ei loo lisaväärtusi, on niinimetatud surnud kapital, näiteks seisev raha, sama kehtib ka rakendamata teadmiste kohta. Klassikaline majandusteooria käsitles kapitalina üksnes füüsilisi esemeid, nagu seadmed, ehitised ja sõidukid, mida kasutatakse tootmises. Teised majandusteadlased on kapitali mõistet laiendanud. Näiteks investeeringuid töötajate oskustesse ja haridusse võib käsitleda inimkapitali ülesehitamisena. 30. Kartell Kartelli moodustavad grupp ettevõtteid, kes lepivad kokku tootmismahtudes ja hindades. Kartellilepingu sõlmimine loob sisuliselt monopoli. Kartell on majanduslik tootjate liit, mille eesmärk on piirata või kaotada konkurentsi ning dikteerida hindu. *Kriminaalõiguslik mõiste, kus majandustegevuses osalevatel äriettevõtete kokkuleppel kaotatakse omavaheline konkurents ja lepitakse
Signe Ratso, kes tutvustas kuulajatele Eesti majanduskeskkonda ning tõi esile selle eelised nagu majandusvabadus, lihtne ja läbipaistev maksusüsteem, innovatiivne keskkond. EASi juhatuse esimees Alar Kolk rääkis Eesti tulevikuväljavaadetest, tõstes esile Eesti riigi visiooni üleminekuks tehnoloogiapõhiselt majanduselt teadmistepõhisele. See tähendab suuremaid investeeringuid inimestesse, teadmistesse ja oskustesse, et tõsta pakutavate toodete ja teenuste kvaliteeti, mis omakorda aitab säilitada/tõsta Eesti riigi konkurentsivõimet12. 1.9 Saksa investorite huvi Eesti vastu Saksa investorite huvi Eesti vastu on üldiselt olnud pigem tagasihoidlik: kaks kolmandikku nägi Balti riikide rahvamajandusi halvas seisus. Investeeringud suunduvad eeskätt Ida- ja Kesk-Euroopa riikidest Tsehhisse, mis on alates 2006. aastast atraktiivsuselt esimene olnud, Poola on kahel 11 http://www.eas
Tootlikkus ja tööjõud X peatükk · Kuidas võimaldab tööviljakuse kasv ettevõtetel ja töölistel aja jooksul rohkem teenida? · Kuidas samal ajal varustada tarbijaid paremate ja odavamate toodetega? · Kuidas seletada palkade tõusu nõudluse ja pakkumise muutustega? · Millised peamised muutused on aastate jooksul tööjõus toimunud? · Kuidas on seotud tööliste investeeringud oma oskustesse ja teadmistesse ning nende võime pidevalt kohaneda muutuva majandusega ja sellest kasu saada? · Kuidas tekkisid ametiühingud ning kuidas mõjutas nende kasv tööseadusandlust? · Kuidas on aastate jooksul muutunud töötajate ja juhtkonna vahelised suhted? Tööjõu koosseis Tööjõu moodustavad kõik vähemalt 16-aastased inimesed, kes parasjagu töötavad või otsivad tööd.
julgustada sisenema ja suhtlema, aga võib ka seda takistada. Tugev koostöötunne müügipersonali hulgas võimaldab luua kõrge imidzi mitte ainult klientide vaid nende kaudu ka üldsuse silmis. Kaubandusettevõttele on eriti oluline kliendikesksus, seda nii teenindamises, müügiprotsessis kui turunduses. Kliendile on tähtis: usaldatavus: võime täita täpselt ja õigeaegselt kliendi soovi, austus kliendi soovide vastu; veenvus: usk müügipersonali võimetesse ja oskustesse; teenindusvalmidus: aktiivsus kliendiga suhtlemisel, sõbralikkus, aga ka kauba kiire kojutoo- mine, tagatised, tasuta teenindus, teenindus pärast ostu sooritamist. Ülekantud tähenduses on rõhutatud järgmist: teenindamine võtab küll aega, kuid ei nõua lisaraha; kliendi probleemide mõistmine, hoolitsus: klient tunneb, et just tema probleemi lahendatakse. ümbrus, üldmulje: personali riietus, ruumid, sisustus jne.
Kui ei saa mõõta, ei saa ka juhtida! FINANTSID TTK finantskomponendi väljatöötamine algab finantsnäitajate määratlemisest, mis sobib just selle ettevõtte strateegiaga. Finantseesmärgid sõltuvad ettevõtte elutsükli etapist: Kasv Stabiilsus Saagikoristus Ettevõtte finantseesmärgid kolmes eri staadiumis: 1. Kasvujärgus müügi suurendamine, investeeringud toote- ja protsessiarendusse, süsteemidesse, töötajate oskustesse, uute turundus-, müügi- ja jaotuskanalite loomisesse 2. Stabiilsusjärgus kasum rakendatud kapitalilt, tulu põhitegevusest, kogukate, majanduslik lisandväärtus, ettevõtte väärtus. Hinnatakse investeeringuprojekte diskonteeritud rahavoogude ja kapitalimahutuste eelarve analüüsi alusel 3. Saagikoristus keskendutakse rahavoole Strateegilised suunad TTK finantsosas Tulude kasv ja koostis Kulude vähendamine/tootlikkuse tõstmine
Maailmapanga jätkusuutlikkuse näitaja eeldab, et erinevad kapitalivormid on osaliselt üksteist asendavad. Seega ei pruugi teatav ressursside ammendumine ja keskkonna halvenemine olla ühiskonna heaolu vähendav seni, kuni piisav osa ressursside ammutamisest saadud tulust investeeritakse teistesse kapitalivormidesse (näi- teks uutesse tehnoloogiatesse, inimeste oskustesse või nende tervisesse ning turvalisusesse). Nimetatud investeeringute asemel võime aga valida ka hoopis tänase tarbimise. Kuid sellega vähendame oma tulevasi sissetulekuid. Ühiskonna areng on jätkusuutlik vaid siis, kui kapitali erinevate vormide – toodetud kapitali, looduskapitali ja inimkapitali – loodud rikkus ajas ei vähene. 1980.–1990. aastatel püüti luua mitmeid koondindekseid, mis lihtsustaksid rahvusvahelis-
Sageli langeb selline halvakspanu ka peres õdedele, tüdrukutele koolis ja mõnikord tervele naissoole. Sellega kaasneb ka poisi hooplev mehelikkuse rõhutamine. Enesega tutvumine Kooliealise isiksuse kasvule annab värvingu koolis õppimine. Kuidas ta kogeb ennast õppijana on nüüd oluline. Kui laps saavutab usalduse oma oskustesse, võimetesse ja õppimisse, tugevneb tema isiksus. Koolieas hakkavad lapse andekuse erinevad küljed eristuma. Last õpetatakse tundma iseennast. Ta mõtleb milline poiss või tüdruk tema on. Ta otsib enda tugevaid ja nõrku külgi ja peegeldab end üha enam ka sõpradelt saadud tagasiside abil. Eneseuurimisse kuulub ka kriitiline suhtumine iseendasse, nii vaimsesse kui füüsilisse olendisse