ja 8.sajand oli kultuurilise õitsengu aeg. 5.saj. võeti Iirimaal vastu ristiusk, 6.saj. hakkasid nad seda juba ise levitama. Kristlike käsikirjade kujunduses kasutasid iiri mungad keldi ja germaani rahvakunsti kogemust. Nad kirjutasid ümber Piiblit ning tahtsid selle väärtust rõhutada käsikirjade kaunistamisega. Lehekülg kaeti paelornamentikaga, millesse põimiti kisklevaid koletisi. Ornamendile lisati siiski ristimotiiv või mõni muu kristlik märk(nt. evangelistide sümbolid ingel,lõvi,härg,kotkas). Kujundati ka initsiaal, mis võttis enda alla mõnikord isegi terve lehekülje. Inimese kujutamisel olid iiri mungad väga kohmakad ja abitud. Iirimaa omapärase usuelu tunnistajatena on säilinud väikesi külakirikud ja kiviriste, mille reljeefid kujutavad endast parimad osa tolleaegsest skulptuurikunstist. Iirimaa kultuuri õitsengu lõpetasid viikingid. 751. a
Kr, leiti Austriast). Jääaeg lõppes 10-ndal aastatuhandel, algas neoliitiline revolutsioon. Enne seda toitus inimene saagist, mida ta metsast (paljalt) jahtis. Noorema kiviaja algust seostatakse põlluharimise ja loomakasvatusega. Tekkis tööjaotus (aju hakkas kasvama) ning võimalus kõrgkultuuri tekkeks (kuid sinnani oli veel palju- palju aega). Ornamendid olid looduskauged, hakati kasutama ornamenti, mida seostati usuga vaimudesse ja maagiasse. Alles hiljem on ornamendile lisandunud kaunistav funktsioon. On säilinud ka keraamikat. Umbes 4000 aastat e. Kr. hakati kasutama potiketra. Metalli kasutuselevõtuga algas rauaaeg. Sellest ajast pärinevad esimesed kiviarhitektuuri näited, usulised mälestus märgid. Megaliitline ehitis on Stonehenge, mis on kromlehh ( palju ja ringikujuliselt). Menhir on üks suur püstiasendis kivi. Dolmen on kaks vertikaalset kivi, mille peal asub horisontaalselt kolmas ().
laialt levinud ornamendi -ehk mustriraamatud. Seni lähtuti traditsioonist, mida uuendati uute, arhidektuurist pärit vormide lisamisega. Renessanssiaegsete tsunftkäsitööliste põhiliseks töömeetodiks oli kombineerimine, mis ei seisnud mitte niivõrd uute mustrite loomises, kuivõrd nende hulgast valimises ja konkreetse eseme jaoks kohandamises. Dekoratiivtehnikaid oli peale nikerduse teisigi. Veneetsias oli eriti hinnatud intarsia: puupinna sisse uuristati vastavalt soovitud ornamendile või kujundile nisid, millesse siis paigutati vastav ornament või kujund, kuid juba teisest materjalist elevandiluust, metallist, pärlmutrist või mõnd teist värvi puuliigist. Veel üheks levinud dekooriviisiks oli nn. Sartrööslik mosaiik, mis sai tuntuks Püha Bruno mungakloostrite kaudu: erinevatest puuliikidest ja elevandiluust lõigati välja kõik soovitud mustri kujundid ning kleebiti üksteise külge; kui selline
Charles Annesley Voysey oli Mackmurdo õpilane ja töötas sisekujundajana, mööbli, tapeedi, tekstiili ja metallitöö kavandite loojana, hiljem ka arhitektina. Oma esimese maja ehitas ta aastal 1888. Voysey jagas oma õpetaja Mackmurdo Jaapani-armastust ja lisas oma ehitistele jaapani arhitektuurist laenatud elemente vaheseinad, võrestikud. Spetsialiseerus maa- ja eeslinnamajadele. Arendas välja oma lineaarse stiili, kus polnud kohta ornamendile. Stiilitunnused · Värviskeem-kasutati looduslikku toone: koorevalget, terrakottapunast, sinepikollast, oliivrohelist, tumesinist ja tumepunast. · Seinad 1/3 kõrgused puupaneelid olid värvitud sumeda rohelise või rohekassinisega. Värvikombinatsioonid, mida kasutati, olid meeldivad. · Tapeedid- olid kujunduse põhiosaks. Originaalmustrite juures kasutati taimseid värve ja kasutati käsitrükki
usueluiseseisvalt, üsna lahus Rooma paavstidest. Kristlike käsikirjade kujunduses kasutasid iiri mungad keldi ja germaani rahvakunsti kogemust. Nad kirjutasid ümber Piiblit ja muud usulise sisuga kirjandust ning tahtsid jumalasõna väärtust rõhutada käsikirjade kaunistamisega. Lehekülg kaet peene värviküllase paelornamentikaga, millese mõnikord vana barbarite loomastiili kohaselt põimiti skemaatilisi kisklevaid koletisi. Ornamendile lisati siiski ristimotiiv või mõni muu kristlik märk. Sellisteks märkideks võisid olla nt. evangelistide sümbolid - ingel, lõvi, härg, kotkas. Neid oli võimalik kujutada väga skemaatiliselt ja ornamenti sobitada. Inimese kujutamisel oldi väga kohmakad ja abitud (vastuolu antiikkunstiga). Lisaks leheküljesuurustele kaunistustele kujundati erilise toredusega tekstileheküljede esimene täht - initsiaal, mis võtab enda alla suure osa leheküljest.
on ka uudne. Nimelt kirjutab IRLi turundusspetsialist Andres Kask, et kaheksakand sümboliseerib päikest, viljakust ja ilmakaari. Kask näeb, et parteilogona tähistab ornament mineviku ja tuleviku seost ning ka kahe erakonna omavahelist ühendust.22 Pilt 5. IRLi logo 23 Üldiselt võib väita, et inimesed, kes pole uurinud kaheksakanna tähendust, seda ka ei tea. Samas on populaarseks muutunud ornamendile uute tähenduste andmine ja seda tehakse tihti läbi vana ning vähemalt seeläbi säilib ka inimeste mälus mingil määral ornamendi algne tähendus. 21 Jõgi, A.(23.05.2008) «Kolm võitjat poosetavad võilillemurul» Tartu Postimees 22 Kask, A.(2006) «IRL-i uus nägu: vormilt päikeseline, sisult rahvuslik» Isamaa ja Res Publica Liidu ajaleht 5 23 IRLi logo, Isamaa ja Res Publica liidu koduleht [WWW-materjal] http://www.irl
*Werkbundi näidisvabrik 1914 (hoone ise pole nii huvitav kuid siin on näha vabrikul klaasi) Nurkade rõhutamine oli omamoodi omane. Klaasist trepikojad keerdtrepi ümber, plaaniliselt pole midagi erilist aga klaasiga kaetud tellishoone Werkbundi näidisvabrik. Adolf Loos - Brnos sündinud. Ainult kurjad ja allakäinud inimesed tätoveerivad ennast Hooned skulptuursed ja kastid. Looming on ??? Ornament kui kuritegu. Pilkas Henry van de Veldet ja Joseph Maria Olbrichi. "Surmahoobi andis Loos ornamendile väitega, et see ei raisanud asjatult mitte üksnes tööjõudu ja matterjali, vaid sundis karistusena peale käsitööorjuse." Kinga lugu, kus arhitekt disainis ka riided ja mees kandis magamistoa kingi suures toas ja arhitekt sai pahaseks. Tema arvates arhitekt ehitab maja, aga kõik mis jääb maja sisse see on käsitööliste jaoks ja ei kuulu arhitektuuri alla. Töötas välja nn. ruumiplaani Viinis (Raumplan) ehk mahulise põhiplaani konseptsiooni. Loosi karjääri üks põhilisi
aastate kunstile suur mõju). Pm kui lokaalne prantuse fenomen. - Rahvusromantism omane põhja ja ida-euroopa mõningate rahvaste kunstile Sümbolism. Pierre Puvis de Chavannes (1824-1898), Ristija Johannese pea maharaiumine Akadeemiline stiil, teemad! piiblist tuntud lugu isikupärase tõlgendusega Pierre Puvis de Chavannes . Vaene kalur (tasapinnalisem, tõsteud foon, taimestik läheneb juba ornamendile, kummaline süzhee) Sümbolismi põhitunnus kui müsteeria puudub selge, mõistusepärane tähendus. Vatandasid end realismile realism on lihtne, igav, banalne. Tegelikkuse olemus on nähtamatu, salapärane (teadus on samuti võimetu seda teadma, tõde on tabamatu nii teadusele kui realistlikule kunstile) Tõde võib tabada vaid erilise intuitsiooniga mida need uued kunstnikud omavad. Gustave Moreau. Ilmutus.
Palladio Palazzo Badoeri inventariraamatus loetleti 1521. aastal ainult neli voodit, kaks sohvapatja, üks pähklipuust laud koos kaheksa tooliga, üks puhvetkapp, neli pinki ja paarkümmend kirstu. Dekooritehnikaid oli peale nikerduse teisigi. Veneetsias oli näiteks eriti hinnatud intarsia: 29 puupinna sisse uuristati vastavalt soovitud ornamendile või kujundile nišid, miliesse siis paigutati vastav ornament või kujund, kuid juba teisest materjalist - elevandiluust, metallist, pärlmutrist või mõnd teist värvi puuliigist. Veel üheks levinud dekooriviisiks oli nn. šartrööslik mosaiik, mis sai tuntuks Püha Bruno mungakloostrite (asutatud 1084 Cartusias, prantsuse k. Chartreuse) kaudu: erinevatest puuliikidest ja ele-vandiluust lõigati välja kõik
Peale seda lüüakse see lapikuks ning see pannakse mõõga teraviku keskossa. Äärtesse pannakse õhuke terasleht. Eestist on leitud kokku 226 damastseeritud odaotsa, praeguseks on juba tõenäoliselt enam. Kristina Creutz tundis huvi odaotste vastu ning ta tegeles nendega väga pikalt ja põhjalikult. Uuris põhjalikult M-tüüpi odaotsi, jagas odaotsad veel omakorda kaheksasse kategooriasse. Ta eristas odaotsi vastavalt nende kaela kujule ja sealsele ornamendile. Pööras tähelepanu ka kaunistustega odaotstele ning kuidas neid kaunistusi tehtud on. Ta avastas, et väliselt on need odaotsad omavahel küllaltki sarnased, kuid detailides on siiski üpriski palju erinevusi. Ta üritas välja tuua iga maa odaotsad ning neid võrreldes avastas ta ka teatud omaaegsete seppade käekirja ning nüansse, mida naaberpiirkonna odaotstel ei olnud. Eesti territooriumil eristas ta välja lausa 9 erinevat seppa, kes on valmistanud 105 odaotsa.
tänu Iirimaa mõjule, kus 7. ja 8.sajand oli kultuurilise õitsengu aeg. 5.saj. võeti Iirimaal vastu ristiusk, 6.saj. hakkasid nad seda juba ise levitama. Kristlike käsikirjade kujunduses kasutasid iiri mungad keldi ja germaani rahvakunsti kogemust. Nad kirjutasid ümber Piiblit ning tahtsid selle väärtust rõhutada käsikirjade kaunistamisega. Lehekülg kaeti paelornamentikaga, millesse põimiti kisklevaid koletisi. Ornamendile lisati siiski ristimotiiv või mõni muu kristlik märk(nt. evangelistide sümbolid ingel,lõvi,härg,kotkas). Kujundati ka initsiaal, mis võttis enda alla mõnikord isegi terve lehekülje. Inimese kujutamisel olid iiri mungad väga kohmakad ja abitud. Iirimaa omapärase usuelu tunnistajatena on säilinud väikesi külakirikud ja kiviriste, mille reljeefid kujutavad endast parimad osa tolleaegsest skulptuurikunstist. Iirimaa kultuuri õitsengu lõpetasid viikingid. Karolingide kunst 751. a
mida täiendati mosaiikidega. Ka varakristlike basiilikate arhitektuursele tõlgendusele vastas nende sisekujundus, kus keskpunktiks oli poolümar alatriruum ning pühakoja ülejäänud kaunistus oli allutatud selle keskse ruumi kujundusele. Värvid. Varakristlikud mosaiigid oli algselt heleda, hiljem tumeda või kuldse taustaga. Värvidest eelistati intensiivset sinist, purpurpunast, malahhiitrohelist. Ornament. Varakristlik ornament tugines rooma ornamendile,kasutati nii geomeetrilist kui ka taimornamenti. Eriti hinnatud oli viinapuuväätidest koostatud ornament. Mööbel. Varakristliku perioodi mööbel eraldi peatükki mööbliajaloos ei moodusta, sest kasutati rooma riigis valmistatud mööblit. BÜTSANTS. Bütsantsi riigi ajalugu sai alguse 395. aastal, kui Rooma keisririik jagunes kaheks: Ida-Rooma ja Lääne- Rooma riigiks. Lääne-Rooma riik püsis lühikest aega. See hävis täielikult barbarite sissetungi tagajärjel 476. aastal
intensiivsete värvide abil. Teoseid: ,,Naine pargis" (1914), ,,Türgi kohvik" (1914). FRANZ MARC (1880-1916) on kuulus oma värviküllaste loomapiltidega, milles valitseb müstiline ja panteistlik meeleolu. Marc ja Mace langesid I maailmasõjas. Teoseid: ,,Loomade saatus" (1913), ,,Võitlevad vormid" (1914). PAUL KLEE (1879-1940) hilisemad abstraktsed teosed võivad tunduda esmapilgul ornamenditaolistena, kuid neis puudub ornamendile omane reeglipärasus. Hoopis vastupidi, igaühes neist on kordumatut joonte ja kujundite mängu, millest õhkub muinasjutulist salapära ning põnevust, mõnikord ka abstraktset huumorit. Teoseid: ,,Senecio" (1922), ,,Peatee ja kõrvalteed" (1926). MINIMAALIKUNST Mitmetes eespool vaadeldud kunstivooludes on märgata samasuunalist arengut. Nii maalilisejärgses abstraktsionismis, popkunstis kui ka kinetismis avaldus tendents vähendada
hoone ehitamise juures palju detaile tehakse käsitsi. Eramuarhitektuuris on traditsionalism väikekodanlikult idülliline, lihtne ja rahvalik arhitektuur. TOTALITAARNE ARHITEKTUUR.1930ndad aastad tõid endaga kaasa totalitaarse arhitektuuri arengu Itaalias, Saksamaal ja Nõukogude Liidus, kus tehnoloogiat ja materjali peeti stiilist tähtsamaks, kuna nad olid stiili kujundavad tegurid. Arhitektuuris ja interjööris domineeris klassitsistlik alge, pöörati tähelepanu ornamendile, kasutati väärikaid ja esinduslikkust rõhutavaid materjale – marmorit, pronksi, graniiti, väärispuud. Välis- ja sisekujundus ei pidanud tingimata ühtima. Ruumides karniisiga laed, tiibuksed. Mööbel esinduslik ja raskepärane. MODERNISM PEALE II MAAILMASÕDA. Pärast II maailmasõda oli esimese kümnendi jooksul peatähelepanu pööratud linnade taastamisele. Uute suundade esilekerkimine sai alguse 1950ndatel aastatel, millele on iseloomulik askeetliku modernismi tõus. 1920
vormide ja intensiivsete värvide abil. Teoseid: „Naine pargis“ (1914), „Türgi kohvik“ (1914). ● FRANZ MARC (1880-1916) on kuulus oma värviküllaste loomapiltidega, milles valitseb müstiline ja panteistlik meeleolu. Marc ja Mace langesid I maailmasõjas. Teoseid: „Loomade saatus“ (1913), „Võitlevad vormid“ (1914). ● PAUL KLEE (1879-1940) hilisemad abstraktsed teosed võivad tunduda esmapilgul ornamenditaolistena, kuid neis puudub ornamendile omane reeglipärasus. Hoopis vastupidi, igaühes neist on kordumatut joonte ja kujundite mängu, millest õhkub muinasjutulist salapära ning põnevust, mõnikord ka abstraktset huumorit. Teoseid: „Senecio“ (1922), „Peatee ja kõrvalteed“ (1926). 6. Vene avangard (Larionov, Gontšarova, Malevitš, Tatlin, El Lissitzky, Rodtšenko) Supermatism tekkis Venemaal aastal 1913. Supermatismile pani aluse KAZIMIR
vormide ja intensiivsete värvide abil. Teoseid: ,,Naine pargis" (1914), ,,Türgi kohvik" (1914). FRANZ MARC (1880-1916) on kuulus oma värviküllaste loomapiltidega, milles valitseb müstiline ja panteistlik meeleolu. Marc ja Mace langesid I maailmasõjas. Teoseid: ,,Loomade saatus" (1913), ,,Võitlevad vormid" (1914). PAUL KLEE (1879-1940) hilisemad abstraktsed teosed võivad tunduda esmapilgul ornamenditaolistena, kuid neis puudub ornamendile omane reeglipärasus. Hoopis vastupidi, igaühes neist on kordumatut joonte ja kujundite mängu, millest õhkub muinasjutulist salapära ning põnevust, mõnikord ka abstraktset huumorit. Teoseid: ,,Senecio" (1922), ,,Peatee ja kõrvalteed" (1926). KIRJANDUST Loe N. Lyntoni ,,Moodsa kunsti lugu" lk. 73-85 E. Gombrich ,,Kunsti lugu" lk. 570-571, 578-580 Juske, Kangilaski, Varblane ,,20. sajandi kunst" lk. 48-55 Ruhrberg, Schenkenburger..."Art of the 20th Century" lk. 100-117 Doeser L
intensiivsete värvide abil. Teoseid: ,,Naine pargis" (1914), ,,Türgi kohvik" (1914). FRANZ MARC (1880-1916) on kuulus oma värviküllaste loomapiltidega, milles valitseb müstiline ja panteistlik meeleolu. Marc ja Mace langesid I maailmasõjas. Teoseid: ,,Loomade saatus" (1913), ,,Võitlevad vormid" (1914). PAUL KLEE (1879-1940) hilisemad abstraktsed teosed võivad tunduda esmapilgul ornamenditaolistena, kuid neis puudub ornamendile omane reeglipärasus. Hoopis vastupidi, igaühes neist on kordumatut joonte ja kujundite mängu, millest õhkub muinasjutulist salapära ning põnevust, mõnikord ka abstraktset huumorit. Teoseid: ,,Senecio" (1922), ,,Peatee ja kõrvalteed" (1926). KIRJANDUST Loe N. Lyntoni ,,Moodsa kunsti lugu" lk. 73-85 E. Gombrich ,,Kunsti lugu" lk. 570-571, 578-580 Juske, Kangilaski, Varblane ,,20. sajandi kunst" lk. 48-55 Ruhrberg, Schenkenburger..."Art of the 20th Century" lk. 100-117 Doeser L
annaabi.ee 
