Kuulsaks on ta saanud tänu ooperitele, mida ta kokku kirjutas 30. Need ooperid ei olnud tema eluajal menukad. Ooperite muusika oli küll prantsusemeelne, kuid väga palju oli eeskuju võetud Saksast ja Itaaliast. "carmen" Ajalukku on ta aga läinud ooperiga "Carmen" Esietendus oli aastal 1875. "Carmenit" on peetud kõige populaarsemaks ooperiks. Arvatavasti on seda mänginud kõik ooperiteatrid. Selle menu saladus peitub väga hea süzees, meeldejäävates meloodiates ning säravas orkestratsioonis. Kogu muusika kõlab hispaania päraselt. Ooperis on kasutatud Hispaania rahvatantse. Bizet ise ei näinud Carmeni edu. Esietendusel vilistati ooper välja ja kriitikud andsid sellele ühise hävitava hinnangu. Kolme kuu pärast Bizet suri. Samas ülistasid ooperit sellised muusikamaailma tegelased nagu Tsaikovski ja Debussy, kes mõistsid teose suurust. Lõpuks muutis publik Carmeni üheks ajaloo populaarsemaks ooperiks.
Muusikadirektor Viini Õukonnaooperis. Ooperilauljate ja orkesrantide seas despoot. Juut 1907 oli sunntiud lahkuma USA-sse, kus juhatas NY'is Metropolitan Operat ning oli NY Filharmoonikute muusikajuht. '' Traditsioon on lohakus '' hiigelpikad sümfooniad. LOOMING Looming jagunes kaheks : sümfooniad ja orkestrisaatega laulutsüklid. Sümfooniates kasutas vahetevahel vokaalsolisti või koori. Sümfooniad olid programmilised. Sarnased Beethoveni sümfooniatega. Orkestratsioonis on oluline roll tämbridramaturgial. Sümfooniad on väga pikad ning esituskoosseisud suured. Loomingu tipuks on 8.sümfoonia.(kokku on 9) RICHARD STRAUSS ( 1864-1949) Hakk as varakult klaverit ja viiulit õppima ja väikesi palu komponeerima. Õppis Müncheni ülikoolis ajalugu ja filosoofiat, kuid debüteeris 20-aastaselt edukalt dirigendina. Sai meningeni sümfooniaorkestri peadirigent Sündis pillimehe perekonnas LOOMING Võrreldud Mozartiga.
Segab regulaarsust ja irregulaarsust (nagu ars nova motetis). Polüfoonilises faktuuris sageli polürütmia (polütempolisus, polümodaalsus). Ida muusika olulisim mõju on teistsugune aja tunnetus: aja kulg; meditatiivsus, mis võib välja viia ekstaasi. Nt aeglaste osade rütm ja tempo on rõhutatult üliaeglased. Lihtsa ostinaatse rütmi ja keeruka irregulaarse rütmiseeria vastandamine loob pildi igaviku ja ajaliku kohtumisest. Orkestratsioonis on värvide sulatamise meister. Kuulis harmooniaid värvidena. 1930. ja 1940. aastatel palju religioosseid teoseid. "Taevane osadus" (1928) orelile, sümf. meditatsioon "Unustatud ohvriannid" (1930), "Kvartett aegade lõpuks" (1941) klarnetile, viiulile, tsellole, klaverile. "20 pilku Jeesuslapsele"(1944) klaverile, Turangalîla-sümfoonia (1946-48) klaverile, suurele SO-le, ondes martenot'le.
Tuntud ütlus: ,,Traditsioon on lohakus!" 1907 oli sunnitud lahkuma usa'sse, kus juhatas Metropolitan Operat ja oli Filharmoonikute muusikajuht. Tagasi Viini enne ema surma. Kirjutas kammermuusikat, sümfooniaid-9, 10s jäi lõpetamata ja orkestrisaatega laulutsükleid. Sümfooniad olid tundide pikkused, programmilised, põhinevad kirjandusteostel. Huvitasid filosoofilised probleemid elu, surm, headus, kurjus, inimese tugevus, nõrkus. Sümfooniad on sarnased Beethoveni omadega. Orkestratsioonis oluline roll tämbridramaturgial. Richard Strauss- saksa. Pillimehe perekond, õppis varakult klaverit ja viiulit. Õppis Müncheni ülikoolis ajalugu ja filosoofiat. 20a. debuteeris dirigendina, mis oli ta saatus. Meiningeni sümf.orkestri peadirigent, konkurentsis seljatas isegi Mahleri. On võrreldud Mozartiga, loomingus lavamuusika ja instrumentaalne orkestrimuusika-sümfoonilised poeemid,lähtuvad wagnerlikest eeskujudest ja Liszti programmilisest sümfonismist
(Leitmotiv) võrgul - tegelasi, ideid, sündmusi või esemeid esindavad lühikesed karakteersed muusikalõigud, mis ideaalis jäävad kuulajale meelde juba esimesel kõlamisel ja korduvad alati, kui tegelane ilmub või tähtsale objektile (näiteks mõõgale "Nibelungides") viidatakse. Wagneri harmoonia, mis "Tristanis ja Isoldes" hakkas omal müstilisel moel kuulutama atonaalsust, avaldas hilisematele heliloojatele ülisuurt mõju. Tema ooperid on ajaloosündmused ka orkestratsioonis. 7. Opereti ja ooperi erinevused? Ooper on lavateos solistidele, koorile ja orkestrile, koosneb vaatustest, mis jagunevad piltideks, need stseenideks. Algab avamänguga. Muusikalised numbrid jagunevad: Retsitatiiv - kõnelähedane laulmine, mis viib sündmustikku edasi : Aaria - soololaul orkestri saatel, näitab tegelase tundeid, Ansambel - mitme solisti koos laulmine, Koor - esindab ooperis rahva arvamust. Erinevalt ooperist on operetil tähtsamal kohal sõnad, operetis kasutatakse
Muusika kordamine 1.Millised olulised muutused tõi romantismiajastu muusikaellu? Väljendusrikas ja tundeküllane meloodia, Muusikal oli tihe seos kirjanduse ja kunstiga. Pöörduti fantaasiamaailma, tekstiga seotud muusika: soololaulud ja ooperid. Tõsise ooperi kõrvale astus peagi meelelahutuslik operett. Instrumentaalmuusikas olid armastatumad programmilised lühipalad, orkestrimuusikas programmilised sümfooniad. Orkestrikoosseis täienes vaskpuhkpillide ning löökpillidega. Tekkis mitmete maade rahvuslikke koolkondi. Sageli kasutati rahvaviise ja teostele võeti ainest muinasjuttudest ning legendidest. Armastatumaks seltskonnatantsuks kujunes valss. 2. Nim. 5-7 märksõna mis iseloomustavad romantismiajastu kunsti? Tunnete rõhutamine, maastikumaalid, Rahulolematus kaasaja vastu, Puutumatu looduse imetlus, Keskaja ja eksootiliste maade imetlus, ilusat ilusamana- inetut inetumana 3. Mida mõistad virtuoosikultuse all 19.sajandi kontekstis? Vi...
Johannes Brahms Mõjutused: Beethoven, Mendelssohn, Schumann Ta oli programmilise muusika eitaja., sest programmidel puudus idee ja kunstiline väljendusjõud. Tema helikeelt avardavad romantismi meloodilised, harmoonilised ja rütmilised vahendid. Orkestratsioonis kasutab tumedaid toone, keerulist rütmikat ning muusika on lihtsalt ilus; puudub programm. Muusikas on ühte sulanud intellekt ja emotsioonid huvitav ja kaunis. Et mõista Brahmsi teoseid on tähtis teada, kellele see on pühendatud lähedastele sõpradele (Billroth), Ungari tantsud muusikakriitik Hanslickile (keda autor väga kõrgelt ei hinnanud). Suurde muusikasse jõudis ta klaveri ja kammermuusika kaudu.
G. Bizet Ta kirjutanud muusikas mitmes zanris, nt laule, orgestriteoseid. Aga kuulsaks on ta saanud tänu ooperitele, mida ta kokku kirjutas 30. Need ooperid ei olnud tema eluajal menukad. Ooperite muusika oli küll prantsusemeelne, kuid väga palju oli eeskuju võetus Saksast ja Itaaliast. "Carmenit" on peetud kõige populaarsemaks ooperiks. Arvatavasti on seda mänginud kõik ooperiteatrid. Selle menu saladus peitub väga hea süzees, meeldejäävates meloodiates ning säravas orkestratsioonis. Kogu muusika kõlab hispaania päraselt. Ooperis on kasutatud Hispaania rahvatantse.
Hector Berlioz(1803-1869) on üks tähtsamaid Prantsuse heliloojaid. Tema isa oli arst ja väga lugupeetud linnakodanik. Berlioz õppis selgeks kitarri-ja flöödimängu ning 14.a komponeeris oma esimese teose. Juba noorpõlves erutas teda romantiline kirjandus, millest saadud impulsse püüdis ta muusikas edasi anda. Isa soovil läks ta Pariisi meditsiini õppima, kuid külastas teatrit sagedamini kui ülikooli. 1826.a astuski Berlioz Pariisi konservatooriumi. Ta oli suur ooperihuviline ning vaimustus Glucki ja Spontini loomingust. Ülikoolipäevil teenis ta elatist ooperikooris lauldes ja kitarritunde andes. Tema vaimustunud poolehoid kuulus Weberile ja Beethovenile, absoluutselt ei meeldinud talle Itaalia muusika. Süvenes huvi ka kirjanduse vastu, eriti inspireerisid teda Goethe, T. Moore, Byron, Scott, Hoffmann, Hugo. 1830.a valmis heliloojal esimene suurteos ,,Fantastiline sümfoonia", mille inspireeris fanaatiline armastus Inglise näitleja H.Smith...
Fourth level 1880-1901 Fifth level · Laulud ja sümfooniad on omavahel lähedalt seotud · Sümfoonilised teosed on programmilised ning neid võib sisulisest küljest võrrelda Beethoveni loominguga, kuid vormikäsitluses on ta vabam kui tema eelkäijad · Tähtsaimad teosed on neli esimest sümfoonia · ,,Kaebelaul", ,,Poisi võlusarv" · Orkestratsioonis oluline roll tämbridramaturgia Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Teine loomeperiood Fifth level 1901-1907 · Mahler loobus vaskpillide koosseisust ja vähendas ka puupillide hulka · Nüüdsest sümfoonia sisuline raskuskese teose finaalis · Teemad muutusid iseloomulikult
Ta kirjutanud muusikas mitmes zanris, nt laule, orgestriteoseid. Aga kuulsaks on ta saanud tänu ooperitele, mida ta kokku kirjutas 30. Need ooperid ei olnud tema eluajal menukad. Ooperite muusika oli küll prantsusemeelne, kuid väga palju oli eeskuju võetus Saksast ja Itaaliast. "Carmenit" on peetud kõige populaarsemaks ooperiks. Arvatavasti on seda mänginud kõik ooperiteatrid. Selle menu saladus peitub väga hea süzees, meeldejäävates meloodiates ning säravas orkestratsioonis. Kogu muusika kõlab hispaania päraselt. Ooperis on kasutatud Hispaania rahvatantse (habanera, sequidilla). Kuulame: Habanerat GIUSEPPE VERDI (1813 1901) Itaalia helilooja. Teda aetakse tihti segamini Monteverdiga. Ta oli pärit harimatust külakõrtsmiku perest. Juba 7-aastaselt oli ta küla organisti abiline. 12-aastaselt sai ta ise selle küla organistiks, selleks ajaks oli ta teinud oma esimesed heliloomingulised katsed. 1832. aastal üritas ta saada sisse
Prelüüdis pole läbivat muusikalis-dramaturgilist arendust, teos on üles ehitatud sisuliselt vaid ühele meloodilisele kujundile, see koosneb kromaatiliselt laskuvatest ja tõusvatest intonatsioonidest. Flööt esitab seda materjali enamjaolt Joonis 1. Claude Debussy orkestris ainsa instrumendina. Selles teose orkestratsioonis ilmneb ka Debussy isikupärane stiil- pillirühmade ning rühmasiseste soolopartiide tämbrite kombineerimisega saavutas ta erilise maalilisuse ning nüanssiderohkuse. Veel tema sümfoonilistest teostest olid näiteks triptühhon ,,Noktrunid" ning kolm sümfoonilist eskiisi ,,Meri". ,,Nokturnid" on tema orkestrimuusika eredamaid näiteid, teose esimene osa "Pilved" on kirjutatud vabas kolmeosalises vormis. Flöödi oktavites liikumine meenutab oma kõlalt veepiiskade kukkumist
Brahmsi ei huvita programmilisus ega lavamuusika, ta eelistab puhast muusikat. Brahmsi muusika on nagu lüüriline pihtimus milles on tundesoojust ja siirust. Loomingu lätteks on laul ja harmoonia toetub vanadele kirikulaadidele. Olles silmapaistev pianist, on ta rohkesti kirjutanud klaverimuusikat ja ka kammermuusikat erinevatele koosseisudele. Arvukalt on klaverisaatega laule. Sümfoonilised suurteosed ja instrumentaalkontserdid näitavad meisterlikkust vormis ja orkestratsioonis. Kõlavärv on tumedapoolne kuid selles on palju lüürilist soojust. Looming: orkestrimuusikast 4 sümfooniat, 2 serenaadi, 2avamängu, Variatsioonid Haydni teemale, 2 klaverikontserti, viiulikontsert ning kaksikkontsert viiulile ja tsellole. Kammermuusikast 3viiulisonaati, 2 tsellosonaati, 2 klarnetisonaati, ansamblid erinevatele koosseisudele. Klaverimuusikast 3 sonaati, 5 variatsioonidetsüklit, ballaadid, intermezzod, valsid
"Lastetuba" ja "Surma laulud ja tantsud", tsükkel "Öö Kolgata (lagedal) mäel" . (vt. pilt 11) 1964 aastast korraldatakse Mussorgski-nimelist lauljate võistlust. Mussorgski muusika puhul on kummaline see, et vaid üks teos on kuni viimase ajani kõlanud sellisena, nagu ta selle kirjutas: ´´Borissi on tavaliselt esitatud Rimski-Korsakovi täielikult ümber kirjutatud ja ümber seatud versioonis ning ´´Pildid Näituselt´´ on ikka veel rokem tuntud Raveli kirevas orkestratsioonis. Tänapäeval on publik märksa rohkem avatud Mussorgski küllalt karmiilmelisele orkestratsioonile ja isikupärasele harmooniale. Inimesena oli ta küllalt omaette hoidev ja viimaste aastate loomele heidab sünge varju tema alkoholism. Pilt 11. ´´Pildid näituselt´´ plaadiümbris 2.5 Tähtsamad teosed · 1869 ooper "Boriss Godunov" · 1872soololaulude tsükkel "Lastetuba" · 18721880 "Hovanstsina" (Nikolai Rimski-Korsakov lõpetas selle 1883)
Mussorgski see, kes vihkas igasugust akadeemilist haridust. 1870-ndatel võimas rühm lagunes ja liikmed hakkasid omaette tegutsema. Mussorgski muusika puhul on kummaline see, et vaid üks tema teos on kuni viimase ajani kõlanud sellisena, nagu ta selle kirjutas: ,,Boriss Godunovi" on tavaliselt esitatud Rimski- Korsakovi täielikult ümber kirjutatud ja ümber seatud versioonis ning ,,Pildid Näituselt" on ikka veel rokem tuntud Raveli kirevas orkestratsioonis. Tänapäeval on publik märksa rohkem avatud Mussorgski küllalt karmiilmelisele orkestratsioonile ja isikupärasele harmooniale. Inimesena oli ta küllalt omaette hoidev ja viimaste aastate loomele heidab sünge varju tema alkoholism. 1964 aastast korraldatakse Mussorgski-nimelist lauljate võistlust. Muusorgski elu ja loomingu motoks: ,,Elu, kus ta ka ei avalduks, tõde, kui soolane see ka poleks." 2.2. Looming Mussorgski looming kajastab 19
raskuspunkt sümf. orkestril. Tetraloogia "Niebelungide sõrmus" . Programmiline muusika püüab muusikaliselt kujutada pealkirjas antud teemat, sündmuste kulgu, filosoofilist ideed. Muusikaväliseid sündmusi (loomade hääled) kirjeldatakse helimaali võtetega , on oht kujutada asju mis on väljaspool muusika võimalusi. Algus Beethoveni 3, 5, 6-sümf. H. Berlioz- Tähtsaim programmiline teos on "Fantastiline sümfoonia" (episood ühe kunstniku elust) Julge eksperimenteerija orkestratsioonis, Berlioziga tulevad sümf. orkestrisse uued pillid- harf. Valss kui zanr sümf. muusikas. Teosed: 3 ooperit, 2 oratooriumi, 8- osaline koorisümfoonia Romeo ja Julia, orkestriteosed, vaimulikud teosed. Liszt- Ungarist pärit imelaps, Viin ,Pariis, -rändav virtuoos. Töötas välja uue zanri -üheosalise sümf. poeem. Ainestik- isiklike elamuste maailm, inspiratsioon kirjandusest, kujutavast kunstist.(loodus, ajaloo jm. teemaline). Omal ajal avangardist, tänapäeval vaid elav vähestes teostes
oluliselt mõjutanud ka Debussy muusikat ja seega üldse impressionismi, mille rajajaks muusikas Debussy oli. Wagneri eeskuju mõjutas harmooniat (dissonantne akord võib olla iseseisev ja ei vaja lahendust, vt näit Wagneri “Tristani”-motiiv) – Debussy harmooniakäsitluses vabanesid akordid funktsionaalsetest seostest (T, S, D) ja võisid olla vabalt järjestatud, arvestades ainult kõlavärvi; Wagneri mõju (“Parsifal” eriti) Debussyle ilmneb ka faktuurikäsitluses ja orkestratsioonis (Wagneril muutus nagu üldse kogu 19. sajandi muusikas kõlavärv ning eripärased tämbrikombinatsioonid järjest tähtsamaks). Nagu Wagner, loobus ka Debussy numbriooperi ülesehitusest (numbriooper koosneb lõpetatud aariatest ja ansamblitest), vaid pöördus muusikadraama poole (pidev tegevuse ja muusika areng). Debussyd huvitas muusikateater väga, aga ta ei leidnud kaua aega sobivat ainestikku. 1893 nägi ta teatris Maeterlincki näidendit “Pelléas ja Mélisande” ning see oli tema
Üleminekud retsitatiivseilt vormidelt anoosseile on mõlema alge sünteesina Verdi-päraselt meloodilised. Itaalia ooperiteatri kontseptsioonidest taganemata tõstis Verdi seikspiirlikke kirgi ja kontraste kajastava orkestri võrdõiguslikuks tegevustikust osavõtjaks. Laululisus ilmus instrumentaalpartituuri täpselt sama enesestmõistetavusega nagu deklamatsioonilisus vokaalpartiisse. Mõõdukalt kasutab helilooja ilmekat juhtmotiivistikku, harmoonias ja orkestratsioonis pole vanade itaalia ooperite harjumuspärasest käsitlusest jälgegi. Tungimine inimsüdamete kõige varjatumaisse soppidesse, elamusliku dünaamika järjekindel väljatoomine ning isikliku tõusmine tuumakaiks üldistusteks on varasemast täiskaalulisem. Verdi loominguline ind ooperi kirjutamisel oli plahvatuslik, kõrged olid ka tulemused. Uuekvaliteedilisest itaalia muusikalisest draamast sai maailma ooperiliteratuuri tippteoseid.
annaabi.ee 
