Rootsi aeg Eestis: Aadelkonna suhted keskvõimuga Võimukorraldus Rootsiaegses Eestis Riigivõimu organ moodustatud kohalikest elanikest, seega autonoomia (sõltumatus) oli võrdlemisi täielik. Rootsi riigivõim püüdis tulla vastu kohaliku aadli soovidele. Hiljem (1680. aastast) seoses mõisade reduktsiooniga kaotati autonoomia peaaegu täielikult (see säilis vaid linnades ja Saare- ning Muhumaa aladele). Keskvõimu organitena Keskvõimuks on Rootsi kuningas Eestis tegutses kuninga esindajana teatud isik asevalitseja (hiljem nim. kuberneriks). Ta määrati ametisse ja kutsuti ära kuninga poolt (privileeg). Aadel püüdis seda privileegi kasutult enesele kiskuda. Kindralkuberneri kõrval tegutses Eestimaal asehaldur (asendas kuberneri tema äraolekul). Kindralkuberneri juures nõuandjateks 2 assistentnõunikku. Peale kindralkuberneride on veel hulk foogte, lossipealikke (, kes asusid üksikutes lossiläänides)
struktuuriüksustega; 3) osavalla ja linnaosavalitsused (asutustena); 4) linnavalitsuse ametid; 5) kohalike omavalitsuste liitude bürood. Avalike teenistujate liigid 1) ametnikud; 2) abiteenistujad; 3) koosseisuvälised teenistujad. Avaliku teenistuse seadus Millist mudelit ja miks pooldad? Võidukas partei jagab ametid oma pooldajatele Ametnikud tegutsevad täidesaatvate organitena Juhtimine on ametnikkonnast võrsunud ministrite käes 7
üksteise kõrval paiknevaid lingusid ja spiraate. Lisasugunäärmed põisiknäärmed, eesnääre ja kusitisibulanäärmed. Enamasti paigutatakse lisasugunäärmete hulka ka seemnejuha ampulli seinas leiduvad ampullaarnäärmed. Lisasugunäärmed avanevad kusiti vaagnaossa. Nende kasvu reguleerivad ja funktsiooni säilitavad isassuguhormoonid. Noorelt kastreeritud loomadel jäävad lisasugunäärmed välja arenemata. Põisiknäärmed asetsevad paariliste organitena põiekaela külgedel. Mäletsejalistel ja kuldil on põisiknäärmed kompaktsed, kobarja ehitusega, mille pikkus on pullil 7-12 cm ja kuldil kuni 15 cm. Põisiknäärme juha liitub täkul ja mäletsejalistel enne kusitisse avanemist samapoolse seemnejuhaga, moodustades purskejuha. Eesnääre esineb paaritu näärmena kusiti algusosas, kuhu ta avaneb arvukate juhade varal seemnekünka läheduses. Eesnäärmel eristatakse keha ja hajunud ehk dissemineerunud osa
Veres on veel vererakud: vereliistakud (vere hüübimine), punalibled (O2 transport), valgelibled (antikehade moodustamine). 20. Emassuguorganid Emassuguorganid on paariline munasari, munajuha ja emakaserv ning paaritu emakakeha, emakakael, tupp, tupeesik ja häbe. Laiemas mõttes kuulub emassuguorganite hulka ka udar. Munasarjad on munarakke produtseerivad organid. Munarakud arenevad munasarja koores. Munajuhad asetsevad looklevate torujate organitena munasarjade ja emaka vahel. Nende ülesanne on munarakkude toimetamine viljastumispaika ja sealt edasi loote arenemise kohale emakasse. Emakas on emassuguorgan, kus toimub loote arenemine ja kasv. Tupp on emaslooma paaritusorgan. Häbe on emassuguorganite välimine, päraku all paiknev osa, mis koosneb kahest häbemepilu külgedelt piiravast vertikaalsest häbememokast. Häbe on pärakust eraldatud lahkliha kaudu. 21. Isassuguorganid
Emakas on emassuguorgan, kus toimub loote arenemine ja kasv. Tupeesik - nimetame tupe tagumist, välimisest kusitisuudmest häbemeni ulatuvat osa. See on üheaegselt nii sugu- kui ka kuseorgan. Häbe on emassuguorganite välimine, päraku all paiknev osa, mis koosneb kahest häbemepilu külgedelt piiravast häbememokast. Häbe on pärakust eraldatud lahkliha kaudu 33. Munajuhad ja tupp: Munajuhad ehk emakatõrved – asetsevad looklevate torujate organitena munasarjade ja emaka vahel. Nende ülesanne on munasarjadest vabanenud munarakkude edasikandmine emakasse ja nende toitmine sellel teekonnal. Need on ka munarakkude viljastumise ehk fertilisatsiooni paigaks. Siin toimub seemneraku ühinemine munarakuga. Tupp on emaslooma paaritusorgan, mis ulatub välimisest emakasuudmest välimise kusitisuudmeni ja asetseb pärasoole ning kusepõie vahel. Udar - nimetame põllumajandusloomade piimanäärmete kogumikku, mis tekkelt
Isaskusiti algab sisemise kusitisuudmega põiekaelalt ja lõpeb välimise kusitisuudmega peeniselukisel. Eesnahk lukis koos peenise kraniaalse osaga. 16. Emassuguorganid Emassuguorganid on paariline munasari, munajuha ja emakaserv ning paaritu emakakeha, emakakael, tupp, tupeesik ja häbe. Laiemas mõttes kuulub emassuguorganite hulka ka udar. Munasarjad ehk ovaarid on munarakke produtseerivad organid. Munajuhad ehk emakatõrved asetsevad looklevate torujate organitena munasarjade ja emaka vahel. Nende ülesanne on munarakkude toimetamine viljastumispaika munajuha ampulli ja sealt edasi loote arenemise kohale emakasse. Emakas ehk uuterus on emassuguorgan, kus toimub loote arenemine ja kasv. Tupp on emaslooma paaritusorgan, mis ulatub välimisest emakasuudmest välimise kusitisuudmeni ja asetseb pärasoole ning kusepõie vahel. Häbe on emassuguorganite välimine, päraku all paiknev osa, mis koosneb kahest
kõrguses. Märal asuvad nad 8-10 cm neerudest tagapool ja samavõrra mediaantasandist lateraalselt.Munasari koosnab välimisest koorest ja seesmisest säsist. Mära munasarjas paiknevad mainitud tsoonid vastupidiselt. Mäletsejaliste ja sea munasarja katab ainukihiline kuubiline iduepiteel. Mära munasarja katab suuremas osas serooskest ja iduepiteel esineb ainult ovariaalaugus. Munajuhad ehk emakatõrved asetsevad looklevate torujate organitena munasarjade ja emaka vahel. Nende ülesanne on munarakkude toimetamine viljastumispaika munajuha ampulli ja sealt edasi loote arenemise kohale emakasse. Munajuha asetseb serooskesta poolt moodustatud munajuha kinnises. Munajuha kinnise ja munasarja pärissideme vahele jääb munasarja paun, mis ümbritseb munasarja mäletsejalistel ja seal täielikult ning märal osaliselt.Kuju ja diameetri alusel jaotatakse munajuha lehtriks, ampulliks ja kitsuseks
üksteise kõrval paiknevaid lingusid ja spiraate. Lisasugunäärmed põisiknäärmed, eesnääre ja kusitisibulanäärmed. Enamasti paigutatakse lisasugunäärmete hulka ka seemnejuha ampulli seinas leiduvad ampullaarnäärmed. Lisasugunäärmed avanevad kusiti vaagnaossa. Nende kasvu reguleerivad ja funktsiooni säilitavad isassuguhormoonid. Noorelt kastreeritud loomadel jäävad lisasugunäärmed välja arenemata. Põisiknäärmed asetsevad paariliste organitena põiekaela külgedel. Mäletsejalistel ja kuldil on põisiknäärmed kompaktsed, kobarja ehitusega, mille pikkus on pullil 7-12 cm ja kuldil kuni 15 cm. Põisiknäärme juha liitub täkul ja mäletsejalistel enne kusitisse avanemist samapoolse seemnejuhaga, moodustades purskejuha. Eesnääre esineb paaritu näärmena kusiti algusosas, kuhu ta avaneb arvukate juhade varal seemnekünka läheduses. Eesnäärmel eristatakse keha ja hajunud ehk dissemineerunud osa
peeniselukisel. Eesnahk lukis koos peenise kraniaalse osaga. 23. Emassuguorganid 24. Munasari Emassuguorganid on paariline munasari, munajuha ja emakaserv ning paaritu emakakeha, emakakael, tupp, tupeesik ja häbe. Laiemas mõttes kuulub emassuguorganite hulka ka udar. Munasarjad ehk ovaarid on munarakke produtseerivad organid. Nad koosnevad välimisest koorest ja seesmisest säsist. Munarakud arenevad munasarja koores. Munajuhad ehk emakatõrved asetsevad looklevate torujate organitena munasarjade ja emaka vahel. Nende ülesanne on munarakkude toimetamine viljastumispaika munajuha ampulli ja sealt edasi loote arenemise kohale emakasse. Emakas ehk uuterus on emassuguorgan, kus toimub loote arenemine ja kasv. Tupp on emaslooma paaritusorgan, mis ulatub välimisest emakasuudmest välimise kusitisuudmeni ja asetseb pärasoole ning kusepõie vahel. Häbe on emassuguorganite välimine, päraku all paiknev osa, mis koosneb kahest
Võimude lahusus Eestis: Printsiip kirjas põhiseaduses §-s 4: - Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. NB! President ei moodusta iseseisvat riigivõimu, ta kuulub täidesaatva riigivõimu harru. Eesti Vabariigis on põhiseaduslikult kolm riigivõimu - seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim; Eesti Vabariigis on riigivõimud üksteisest funktsionaalselt ja organisatsiooniliselt(organitena) eraldatud. Võimude tasakaal: Võimude vastastikuse kontrolli ja tasakaalu printsiip: - Eesmärgiks on anda igale võimuharule võimalus olla vastukaaluks teise haru võimule, muutes nad seega üksteisest sõltuvaks - Eesmärgiks ära hoida isikute/institutsioonide võimuliialdused, kellele põhiseadus on usaldanud võimu kasutuse - Riigivõimud küll eraldatud, kuid seatud samas üksteisest vastastikkusesse sõltuvusse ja varustatud üksteise kontrollimise funktsioonidega. Põhiseadus
1) kohtupidamine oli seotud maksustamisega 2)kohut loeti õiglaseks siis, kui kohtumõistjaks olid endasarnased. Kui linnakodanik tahtis saada õigust, siis pidi ta üle kohut mõistma ka linnakodanik. 3)kohtuvõim ei olnud otsuse tegija. Kohtukooseis oli kahesugune- ühelt poolt esines riikliku võimu esindaja ja teiselt poolt vastava seisuse esindaja. Need hoolitsesid kohtukorra eest, kuid ei olnud otsustajad. Talurahvakohtud- talupoegade kohta käivates kohtuasjades, millede organitena tegutsesid mõisakohtud, oli eesistujaks maahärra esindajad, vanad talupojad. Ordumaadel oli ülemaks talupoegade kohtuinstantsiks foogt või viimaste poolt määratud isikud. Edasi võidi kaevata maahärrale. Kriminaalasjades saadeti otsus võimalikult kiiresti täide. Adrakohtunikud- vasall oma piirkonnas võis kohut mõista talupoegade üle kriminaalsüütegude asjus, valvata heakorra eest ja lahendada talupoegade ja vasallide vahelisi tülisid
Organid on õiguslikult loodud institutsioonid, millel on kindel pädevus. See pole aga nende isiklik pädevus, vaid haldusekandja oma. Organid väljend valla või linna tahet oma pädevuse piires. Organi ül-te täitjad on isikud, kes teost konkr-lt organitele antud pädevust. KOV organi pädevust kasutades muudavad nad valla või linna teovõimeliseks. PS § 156 lg 1 ls 1: KOV esinduskoguks on volikogu, kes valit vabadel valimistel 4 aa-ks. KOKS § 4 sätest KOV organitena, mis on haldusorganid HMS § 8 lg 1 mõttes: Volikogu – esinduskogu, mis valit valla või linna hääleõiguslike elanike poolt KOVVS järg Valitsus – volikogu poolt mood täitevorgan. Haldusorgan on avaliku võimu kandja üksus, mis täidab avaliku võimu kandja nimel kindlaid ül- d. Täidab avalikku haldust haldusekandjast väljapoole. HMS § lg 1 järgi on organid KOV üksus kui tervik, valitsuse komisjonid, erinevad struktüksused, konkr ametnik.
SIGADE SUGUORGAND JA NENDE TALITLUS Vastavalt funktsioonile jagunevad emise suguorganid: - sugurakke produtseerivateks organiteks ovaarid ehk munasarjad - sugurakke juhtivateks ja kaitsvateks ning loodete kasvu ja arenemise organiteks munasarjad ehk emakatõrved ja emakas ehk uterus - paaritusorganiteks tupp ja häbe Talitluselt kuulub suguorganite hulka ka udar Munasarjad paiknevad paariliste organitena kõhuõõnes niudeluude keskkohal. Emise munasarjad on ovaalsed, kobarja välispinnaga, läbimõõt ligikaudu 5 cm. Munasarjades tekivad munarakud ja nad on põhiliseks suguhormoonide produtseerimise kohaks. Munajuhad asetsevad looklevate torujate organitena (pikkus 25-30 cm) munasarjade ja emaka vahel. Munajuha ampulliosas toimub munaraku viljastumine ja munajuha kaudu liigub viljastatud munarakk emakasse. Emakas toimub loodete arenemine ja kasv
Valge moodustavad lümfoidkoe kogumikud, koosnevad peamiselt B ja T lümfotsüütidest. Valges pulbis toimuvad spetsiifilised immuunreaktsioonid, lümfotsüütide aktiveerumine, proliferatsioon, diferentsioon ning antikehade süntees. · Lümfisõlmed paiknevad lümfisoonte ühinemiskohtades. Lümfotsüüdid satuvad sinna verega ja lahkuvad sealt koos lümfiga. Seal toimub patogeenide kahjustamine. Veel on lümfoidfolliiklid. Neid ei käsitleta organitena, kuna puudub kapsel, mis eraldaks neid ümbritsevatest kudedest. Paiknevad potentsiaalsetes patogeenide sissekäigu väratites ( nt suus mandlid). Suur antigeeni molekul aktiveerib B-rakke, mis toodavad hulga tema vastu suunatud antikehi. Tekkivate antikehade segu nim POLÜKLANOOLSETEKS ANTIKEHADEKS (PKA). Tunnevad ära ja seostuvad paljude epitoopidega antigeeni molekulil. Saadakse loomade korduval süstimisel (immuniseerimisel) vastava antigeeni lahusega. PKA saamine: 1
Valge moodustavad lümfoidkoe kogumikud, koosnevad peamiselt B ja T lümfotsüütidest. Valges pulbis toimuvad spetsiifilised immuunreaktsioonid, lümfotsüütide aktiveerumine, proliferatsioon, diferentsioon ning antikehade süntees. Lümfisõlmed paiknevad lümfisoonte ühinemiskohtades. Lümfotsüüdid satuvad sinna verega ja lahkuvad sealt koos lümfiga. Seal toimub patogeenide kahjustamine. Veel on lümfoidfolliiklid. Neid ei käsitleta organitena, kuna puudub kapsel, mis eraldaks neid ümbritsevatest kudedest. Paiknevad potentsiaalsetes patogeenide sissekäigu väratites ( nt suus mandlid). 11. Antigeenid. Immunogeenide üldine iseloomustus. Antigeensed determinandid. Hapteenid. Antigeenid on ained, mis tunnevad ära B-rakkude immunoglobuliinseid retseptoreid (BCR) või T-raku retseptorit (TCR) kompleksis koesobivusantigeeniga (MHC). Antigeeni molekuli omadused v iseärasused
Seisuslik-esinduslik monarhia – esines Euroopa feoraalriikides (13.-17. saj). Seda iseloomustas monarhi kõrval seisusliku esindusorgani olemasolu, see oli küll põhiliselt nõuandva pädevusega, kuid kelle toetus oli monarhile maksude kehtestamisel ja 6 sissenõudmisel ning seaduste kehtestamisel oluline. Võimu tugevnedes kujunes välja absoluutne monarhia, mõnes riigis tekkis aga parlament. Selliste organitena tekkis Hispaanias cortes 12. sajandil, Inglismaal parlament 13. sajandil jne. Konstitutsiooniline e parlamentaarne monarhia – monarhi pädevus on kindlaks määratud demokraatlikult kehtestatud konstitutsiooniga. Seadusandlik võim on parlamendil ja täidesaatev võim valitsusel. Monarh täidab eelkõige esindusfunktsioone, kuigi vormiliselt on ta täidesaatva võimu juht. Vabariik – riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president
koopereerumise käigus moodustunud organismid, milles rakkude (veel hiljuti iseseisvalt eksisteerinud üksuste) vahel vastastikuselt kasulik tööjaotus ning vajadus ellujäämise nimel koostööd teha. Kaasaja keerukaim eluvorm inimene oleks aga evolutsioneerunud staadiumisse, kus tema eksistents väljaspool kindlat sootsiumit (rahvust/rassi vms) on võimatu. Inimühiskonna liikmed ja rühmad oleksid seega vaadeldavad rakkude, kudede või organitena ning seega vastastikuses sõltuvuses. Selline lähenemine pidanuks tõestama, et nn 21 Hiljem elas see lähenemine edasi ka Stalini-aegsetes pseudoteadustes (lõssenkismis), nt kurikuulsas kartuli ruutpesitsi mahapanemise õpetuses (mille puhul kartulid pidanuksid hulgakesi koos paremini suutma vastu panna umbrohtude rünnakutele). 22 Biogeneetiline reegel ehk rekapitulatsiooni hüpotees ehk rekapitulatsiooniteooria on
mingisugustel eesmärkidel kasutamine ja see on tema olemuses tähtsaim. Paljude juriidiliste isikute puhul see ongi nii (nt. sihtasutused), samas pole see teooria kasutatav nt. MTÜde puhul, kus pole sihiks varaliste eesmärkide saavutamine. 3) Orgaaniline teooria kirjeldatakse juriidilise isiku olemust inimese olemuse kaudu; tema organism on põhimõtteliselt sama, mis inimese puhul, kuid siin inimesed ise funktioneerivad organitena (juhatus). Samas aga - inimene on ju bioloogiline olend ja juriidiline isik õiguslik nähtus. 4) Õigustehniline mõiste juriidiline isik ongi see, mida seadusandja peab juriidiliseks isikuks; iseenesest on ju õige ja pragmaatiliselt nii ongi. Tuleb kontrollida, kas on õiguslik alus väita, et tegu on juriidilise isikuga kas üks või teine seltskond või mingi organisatstioon saaks olla juriidiline isik; see teooria ei selgita aga juriidilise
mingisugustel eesmärkidel kasutamine ja see on tema olemuses tähtsaim. Paljude juriidiliste isikute puhul see ongi nii (nt. sihtasutused), samas pole see teooria kasutatav nt. MTÜde puhul, kus pole sihiks varaliste eesmärkide saavutamine. 3) Orgaaniline teooria – kirjeldatakse juriidilise isiku olemust inimese olemuse kaudu; tema organism on põhimõtteliselt sama, mis inimese puhul, kuid siin inimesed ise funktioneerivad organitena (juhatus). Samas aga - inimene on ju bioloogiline olend ja juriidiline isik õiguslik nähtus. 4) Õigustehniline mõiste – juriidiline isik ongi see, mida seadusandja peab juriidiliseks isikuks; iseenesest on ju õige ja pragmaatiliselt nii ongi. Tuleb kontrollida, kas on õiguslik alus väita, et tegu on juriidilise isikuga – kas üks või teine seltskond või mingi
haldusülesandeid § 3. Haldusorganid A. ORGANI MÕISTE Organi mõiste määratlusi: 27 H. Kelsen kõrgema astme normi poolt määratud madalama astme normi looja. Kuna tema õigusteooria ei teinud vahet avalikul ja eraõigusel, siis käsitles ta organitena ka kodanikke. A.-T. Kliimann - õiguskorra funktsioonide avalik-õiguslikke teostajaid. Liigitas organid : i. Legislatiivorganid ii. Haldusorganid iii. Kohtuorganid Vastavalt toimingute sisule tõi ta välja ka: 1. Normatiivsed e ametiorganid 2. Faktilised e teoorganid G. Jellineki ta võttis avalik-õigusliku organi defineerimisel aluseks eraõigusliku, e eraõiguses aktsepteeritud õigussubjektsuse
annaabi.ee 
