Aastal 1717 läks Bach Kötchenisse, kus ta töötas õuekapellmeistrina. Seal aga ei tohtinud orelit mängida, mille tõttu keskendus Bach nüüd orkestri- ja klavessiinimuusikale. 1720. aastal suri Bachi naine ning poolteist aastat hiljem abiellus ta trompetisti tütre, lauljanna Anna Magdalenaga. Kokku sündis Bachil 20 last, kellest pooled surid juba lapseeas. Bach suri 28. juulil 1750 Leipzigis Looming: Kaasaegsed tunnustasid Bachi peamiselt orelivirtuoosina; tema teosed tundusid tol ajal nii sisu kui ka kõla poolest harjumatult uudseina.Bach on kirjutanud üle 1000 teose, sealhulgas rohkesti vaimulikku muusikat: üle 200 kantaadi, missa h-moll, oratooriume, passioone jm. Orkestrimuusika, kontserdid ja klaveriteosed on enamasti ilmalikku, paljudel juhtudel tantsulist laadi.Eriti tuntud on "Brandenburgi kontserdid" ja kogumik "Hästitempereeritud klaviir" (2 osa, kokku 48 prelüüdi ja fuugat). Õpilaste ja oma suure lastepere tarvis kirjutas ta
muusikuid. Olles suurepärane organist ei tõmmanud ta oma eluajal heliloojana endale t ähelepanu. Bach jäi varakult vaeslapseks ja pidi hakkama endale leiba teenima (töötas ühes kloostrikoolis viiuldajana). Lõpetas gümnaasiumi. Muusikalise hariduse sai vanemalt vennalt ja omal käel õppides. T a elu kulges alalises töös õue- või kirikukomponistina (1723.- aastast töötas Leipzigi Thomas- kiriku kantorina [köster- kooliõpetaja]). Teda tunti ületamatu orelivirtuoosina, pedagoogina ja klahvinstrume ntide häälestajana. Bachi muusika on suguluses tema eellaste muusikaga- Buxtehude, Bachelbel, Frescobaldi, Vivaldi, Corelli, Händel, Telemann, Purcell. Bach ei loonud ainsatki ooperit ega üldse muusikat teatri tarbeks. Suu rt tähtsust tema kunsti puhul etendas seos protestantidega. Ta rajas oma muusika protestantlikule koraalile. 50-aastase loominguperioodi jooksul oli ta ainult 5 aastat huvitatud ilmalikust muusikast
maailmavaade). - Üle 300 kirikukantaadi, 20 ilmalikku kantaati (tuntumad, `Talupojakantaat` ja `Kohvikantaat`) - `Jõuluoratoorium` - 6 motetti Enamik vokaalsetest suurteostest on kirjutatud Leipzigi perioodil, kus tema ametikohustuseks oli hoolitseda linna kirikutes ette kantava muusika eest. INSTRUMENTAALMUUSIKA - üle 40 suure oreliteose (fuugad, tokaatad, passacaglia`d) Bachi tunti eelkõige orelivirtuoosina, lisaks vennalt saadud muusikatundidele käis ta kuulamas oma aja suuri organiste ja uuris oreliteoste partituure. Suurem osa oreliloomingust on kirjutatud Weimari perioodil. Sealses lossikirikus oli tal vaba voli oma fantaasia rakendamiseks vastupidiselt eelnenud Arnstadti ja Mühlhauseni perioodile, kus temalt oli nõutud vaid jumalateenistuste lihtsat kujundamist ja koguduselauludele lühikeste eelmängude esitamist. - 2- ja 3-häälsed inventsioonid
Tema muusikast on säilinud umbes 200 vaimulikku ja 20 ilmalikku kantaati, 4 lühimissat, 2 oratooriumi ning motette ja laule. Tema tähtsamad passioonid on ,,Matteuse passioon" ja ,,Johannese passioon." Passioonid kõlasid suure reede pärastlõunasel jumalateenistusel, tekstid on evangeeliumist ja jutustatakse Kristuse kannatuslugudest. Bach on loonud üle 40 oreliteose ja üldse kokku kirjutanud üle 1000 teose. Ta ei olnud heliloojana eriti tuntud, kuid teda teati peamiselt orelivirtuoosina, kuna tema teosed tundusid tol ajal nii sisu kui ka kõla poolest väga uudsetena. Bach oli üks esimesi, kes kasutas uut tempereeritud häälestust. Tema orkestrimuusika, kontserdid ja klaveriteosed on enamasti ilmalikku, paljudel juhtudel tantsulist laadi. Suurem osa oreliloomingust on kirjutatud ta Weimari perioodil. Seal oli tal vaba voli oma fantaasia rakendamiseks. Bachi viimaseks teoseks on lõpetamata jäänud `Fuugakunst`, mida ta kirjutas ilmselt viie viimase eluaasta jooksul
kirikumuusika asemel orkestriteoseid ja klavessiinimuusikat. 7. juulil 1720 suri Johann Sebastian Bachi esimene naine Maria Barbara. 3. detsembril 1721 abiellus Johann Sebastian Bach Anna Magdalena Wilckega, kes oli kõigest 17-aastane. Temaga sündis Bachil 13 last, kellest jäi ellu kuus. Kaasaegsed tunnustasid Bachi peamiselt orelivirtuoosina, heliloojana polnud ta eriti populaarne. Tema teosed tundusid tol ajal nii sisu kui ka kõla poolest harjumatult uudseina. Tema looming on justkui piiritähis vana ja uue muusika vahel. Bach on aegade suurimaid polüfooniameistreid, ta armastas fuugavormi ja viis selle kõrgeimale tasemele. Bach ei loonud ühtegi ooperit, mis on barokkheliloojate seas erandlik. Bach on kokku kirjutanud üle 1000 teose. Mõned tuntumad: · Missa h-moll · Matteuse passioon · Johannese passioon
Tuntuim ,,Johannese passioon", mida kirjutas 2 aastat. 3) Missa h-moll. Kirjutas elu lõpus teadlikult kokkuvõttena elutööst. Monument terve baroki vaimulikule vokaalmuusikale. 15 osa. 4) ,,Jõuluoratoorium" 5) 6 motetti Enamik vokaalsetest suurteostest on kirjutatud Leipzigi perioodil, kus tema ametikohustuseks oli hoolitseda lina kirikutes ette kantava muusika eest. Instrumentaalmuusika Bachi tunti eelkõige orelivirtuoosina. Lisaks vennalt saadud muusikatundidele käis ta kuulamas oma aja suuri organiste ja uuris oreliteoste partituure. Suurem osa oreliloomingust on kirjutatud Weimari perioodil. Tuntuim oreliteos ,,Toccata d-moll" Klaviirimuusika. 2 suurteost: lastele mõeldud üpik ,,Anna Magdalena vihik", täiskasvanutele mõeldud ,,HTK hästitempereeritud klaviir". Tempereerima tähendab häälestama. Orkestrikontserdid: 6 Brandenburgi kontserti. kõige tuntum on nr 3.
Bachi noorima pojana. Bachi isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Bach jäi varakult orvuks, sest tema ema suri 1694. aastal ja isa 1695. aastal. Muusikalise hariduse sai Bach vennalt, kooliharidust omandas Ohrdrufis ja Lüneburgis. Bach alustas muusikutegevust 1703. aastal Weimaris hertsog Johann Ernsti õukonnakapellis viiuldajana. Aastatel 1717 - 1723 oli Bach Kötheni õukonnas kammermuusikadirigent. Kaasaegsed tunnustasid Bachi peamiselt orelivirtuoosina; tema teosed tundusid tol ajal nii sisu kui ka kõla poolest harjumatult uudseina. Bach on kirjutanud üle 1000 teose, sealhulgas rohkesti vaimulikku muusikat: üle 200 kantaadi, missa h-moll, oratooriume, passioone jm. Orkestrimuusika, kontserdid ja klaveriteosed on enamasti ilmalikku, paljudel juhtudel tantsulist laadi. Viimastel eluaastatel põdes Bach rasket silmahaigust, mille tagajärjel ta kaotas lõpuks nägemise. Johann Sebastian Bach suri 28. juulil 1750. aastal Leipzigis.
· Johanni ema suri, kui Johann oli 9. aastane ja isa suri kui oli 10. aastane · Õpetajaks oli Johann Pachelbel, kes oli ka tema vendi õpetanud J.S.Bachi sünnikodu Eisenachis Johann Sebastiani elu · Õpinguid jätkas ta Lundbergi koolis, kus ta õppis orelit, klavessiini ja laulmist · Lisaks muusikaharidusele omandas ta seal ka humanitaarse ja teoloogilise hariduse · J.S. Bachi ei tuntud tol ajal veel silmapaistva heliloojana, teda tunti eelkõige orelivirtuoosina · Tema suurepärane looming avastati alles 19. sajandil · Johanni looming on piirtähis vana ja uue muusika vahel · Tema loomingus puudub ooper Arnstadt ja Mühlhausen (1703-1708) · Arnstadtis töötas Bach linnaorganistina · 1705. aastal tegi ta õppereisi Lübeckisse, et kuulata Dietrich Buxtehude orelimängu · Dietrich Buxtehude looming oli paljuski mõjutanud Johann Sebastian Bachi varajast loomingut
oli), Johann Jakob Frobergerilt ning võimalik, et ka Põhja-Saksamaa ning Prantsusmaa kaasaegsete heliloojate loomingut. Bach õppis Ohrdrufis ka lütseumis, kus tema koolivendadeks olid ka eluaegne sõber Georg Erdmann ja nõbu Johann Ernst Bach. 14-aastasena sai Bach koos Erdmanniga kooristipendiumi õppimiseks Lüneburgi mainekas Püha Miikaeli kloostri koolis. Kaasaegsed tunnustasid Bachi peamiselt orelivirtuoosina, heliloojana polnud ta eriti populaarne. Tema teosed tundusid tol ajal nii sisu kui ka kõla poolest harjumatult uudseina. Tema looming on justkui piiritähis vana ja uue muusika vahel. Bach on aegade suurimaid polüfooniameistreid, ta armastas fuugavormi ja viis selle kõrgeimale tasemele. Bach ei loonud ühtegi ooperit, mis on barokkheliloojate seas erandlik. Ta oli üks esimesi, kes kasutas uut, tempereeritud häälestust. Bach on kokku kirjutanud üle 1000 teose
Evangelist (retsitatiiv) Lõpukoor "Wir setzen uns mit Tränen nieder" · H-moll missa hiiglaslik töö. Valmis 1748. Koostatud varemloodud töödest. Kestab 2 tundi, 24 osa, elutöö kokkuvõte. · Gloria in excelsis Deo · Agnus Dei · Jõuluoratoorium. 6-osaline suurteos. Mõeldud ette kanda kuuel erineval päeval. · Kirjutas ka laule ning koraaliseadeid, motette.(!) Instrumentaalmuusika · Tunti eelkõige ületamatu orelivirtuoosina. Arendas täiuseni kõik barokiaegsed orelimuusika vormid, nagu varasema orelikunsti kokkuvõte. · Fantaasiad, prelüüdid, fuugad, toccatad, koraalitöötlused (-prelüüdid). · Klaviirmuusika (prelüüdid, fuugad, süidid, kogumikud õppeotstarbeks ja koduseks musiteseerimiseks). · Orkestrimuusika loodud peamiselt Köthenis ja Leipzigis. Peamised zanrid kontsert ja süit. · Brandenburgi kontsert nr. 5 D-duu Allegro/ Allegro
Pietismi ja ortolooksia vastuoludes oli Bach avalikult ortodoksse luterluse pooldaja . Ta kantaadid ja passioonid on aga tugeva pietistliku värvinguga. 7 7 Bachi looming põhines kõigele tema haarde ulatuses olevale eelnevale helikunstile. Vormid on samad, mis on eelkäijail, sisu ja võim aga uus ja geniaalne. Tema loomingu vundamendiks oli koraal ja väljenduse omapärasks orelipära. Kaasaegsed tunnustasid Bachi peamiselt orelivirtuoosina; tema teosed tundusid tol ajal nii sisu kui ka kõla poolest harjumatult uudseina. Bach on kirjutanud üle 1000 teose, sealhulgas rohkesti vaimulikku muusikat: üle 200 kantaadi, missa h-moll, oratooriume, passioone jm. Orkestrimuusika, kontserdid ja klaveriteosed on enamasti ilmalikku, paljudel juhtudel tantsulist laadi. Eriti tuntud on "Brandenburgi kontserdid" ja kogumik "Hästitempereeritud klaviir" (2 osa, kokku 48 prelüüdi ja fuugat)
muusikud olid ta vennad, mitmest tema pojast said muusikud ning see suguvõsa ulatub välja meie aega. Bachi teosed on polüfoonilise muusika kõrgpunkt. Bachi muusika unustati pärast tema surma mõneks ajaks, sest järgnenud peenutsevasse rokokoo-ajastusse tema tõsine ning erakordselt väljendusjõuline looming ei sobinud. Ligi 80 aastat hiljem ,,avastati" Leipzigi raamatukogust Bachi käsikirjalised noodid ning inimkond teadvustas endale taasleitud rikkuse. Bachi tunti eelkõige orelivirtuoosina. Lisaks vennalt saadud muusikatundidele käis ta kuulamas oma aja suuri organiste ja uuris oreliteoste partituure. Kirjutanud üle 40 suure oreliteose. Suur osa klaviirimuusikast on kirjutatud ajal, mil Bachi pojad olid väikesed ning vajasid repertuaari pillimängu ja kompositsiooni õppimiseks. Näit. hästitempereeritud klaviir (I, II) kummaski vihikus on 24 prelüüdi ja fuugat kõigis duur- ja mollhelistikes; hulgaliselt pedagoogilist repertuaari.
Aastal 1717 läks Bach Kötchenisse, kus ta töötas õuekapellmeistrina. Seal aga ei tohtinud orelit mängida, mille tõttu keskendus Bach nüüd orkestri- ja klavessiinimuusikale. 1720. aastal suri Bachi naine ning poolteist aastat hiljem abiellus ta trompetisti tütre, lauljanna Anna Magdalenaga. Kokku sündis Bachil 20 last, kellest pooled surid juba lapseeas. Bach suri 28. juulil 1750 Leipzigis. Kaasaegsed tunnustasid Bachi peamiselt orelivirtuoosina; tema teosed tundusid tol ajal nii sisu kui ka kõla poolest harjumatult uudseina. Bach on kirjutanud üle 1000 teose, sealhulgas rohkesti vaimulikku muusikat. Tema loomingus kajastuvad Euroopa muusikakultuuri parimad saavutused. Barokiajastu suurkujuna arendas ta kõrgpunkti polüfoonilise muusika ning avas uue ajastu harmoonilisele muusikale. Tema loomingus on sügav emotsionaalsus ühenduses konstruktiivse mõtlemisega ning julge fantaasia karmi mõistuslikkusega. Teostele on
Üksikutel keeltel mängides saab jõhve pöidlaga pingutada. Neid taas lõdvestades mängib viiuldaja kõigil keeltel ja saab pidevalt vote akorde.''(Max Wade-Matthews ja Wendy Thompson, Muusikaentsüklopeedia, 2006) See leiutis võimaldab mängida Bachi muusikat nii, nagu kujutleb seda poogna 20. sajandi leidur, mitte nii, nagu Bach seda kuulis või kujutles. Looming Kaasaegsed tunnustasid Bachi peamiselt orelivirtuoosina, tema teosed tundusid tema eluajal nii kõla kui ka sisu poolest harjumatult uudseina. Ta pani aluse paljudele tänapäevastele muusikavormidele ning täiustas fuugavormi. Bach on kirjutanud üle 1000 teose, sealhulgas rohkesti vaimulikku muusikat: üle 200 kantaadi, missa h-moll, oratooriume, passioone. Instrumentaalloomingus on J. S. Bach osutanud suurt tähelepanu klaverimuusikale. Et välja tuua tempereeritud helisüsteemi võimalusi, lõi ta
Sündis Saksamaal muusikute perekonnas. Ta vend andis talle muusikaharidust ning õpetas teda orelit mängima. Ta oli 2 korda abielus, tema 20 lapsest said 4 populaarsemaks kui ta ise, tema elupäevade lõpul. Elu lõpuperioodil jäi ta lühinägelikuks, peale operatsiooni jäi pimedaks. Ta teosed olid polüfoonilise muusika kõrgpunkt. Peale ta surma unustati ta mõneks ajaks, 80 aastat hiljem taasavastati ta looming jällegi. Ta oli tuntud eelkõige orelivirtuoosina, ta looming oli väljendusjõuline ning sügavalt sakraalne. Ei reisinud elu jooksul. Viimaseks teoseks jäänud ,, Fuugakunst" jäi tal lõpetamata. See on mängitud nii orelil, klaveril, klavessiinil. See on polüfooniakunsti tippteos. Jõudis eluajal kirjutada 14 fuugat ning 4 kaanonit. Sündis 1685, suri 1750. Georg Friedrich Händel Sündis Saksamaal jõukas perekonnas. Õppis orelit, viiulit, klavessiini ja kompositsiooni
kirikutes ette kantava muusika eest: Missa h-moll ja 4 väiksemat missat; arvatavasti 5 passiooni, tuntumad ,,Johannese passioon" ja ,,Matteuse passioon". Viimast peetakse Bachi peateoseks, kus avaldub kõige sügavamalt tema maailmavaade; üle 300 kirikukantaadi (säilinud ca 200) ja ca 20 ilmalikku kantaati, tuntumad ,,Talupojakantaat" ja ,,Kohvikantaat"; ,,Jõuluoratoorium"; 6 motetti Bachi tunti eelkõige orelivirtuoosina. Lisaks vennalt saadud muusikatundidele käis ta kuulamas oma aja suuri organiste ja uuris oreliteoste partituure. Kirjutanud üle 40 suure oreliteose. Suur osa klaviirimuusikast on kirjutatud ajal, mil Bachi pojad olid vajasid repertuaari pillimängu ja kompositsiooni õppimiseks. Näit. kolm kogumikku süite (,,Inglise süidid", ,,Prantsuse süidid"); hästitempereeritud klaviir (I, II) kummaski vihikus on 24 prelüüdi ja fuugat kõigis duur- ja mollhelistikes;
tekstiga . Paljud tema püha teosed sisaldavad lühikest motiivi kus korduvad ühendus, võib pidada pildilisi sümboleid ja liigendust ning liturgilised mõisted. Näiteks oktaavi hüpe tavaliselt alus joonele , kujutab seost taeva ja maa vahel. Instrumentaalmuusika: - üle 40 suure oreliteose (fuugad, tokaatad, passacaglia`d) Bachi tunti eelkõige orelivirtuoosina, lisaks vennalt saadud muusikatundidele käis ta kuulamas oma aja suuri organiste ja uuris oreliteoste partituure. Suurem osa oreliloomingust on kirjutatud Weimari perioodil. Sealses lossikirikus oli tal vaba voli oma fantaasia rakendamiseks vastupidiselt eelnenud Arnstadti ja Mühlhauseni perioodile, kus temalt oli nõutud vaid jumalateenistuste lihtsat kujundamist ja koguduselauludele lühikeste eelmängude esitamist. - 2- ja 3-häälsed inventsioonid
kahehäälsed. Ülemine, gregooriuse koorijuht. 1551. aastast tegutses Palestrina Roomas ja omal käel õppides; Ta elu kulges alalises töös õue- või "Aastaajad" (I ilmalik oratoorium); sümfooniad (104), koraalile lisatud hääl on erakordselt liikuv kirikukomponistina, lauljana ja koorijuhina, sealjuures viimased kirikukomponistina. Teda tunti ületamatu orelivirtuoosina, tsellokontserdid (2), keelpillikvartetid (83), klaveritriod (32), ja jätab alumise, põhihääle varju. Uudse paarkümmend eluaastat nn.paavsti-heliloojana. Ta on küll loonud pedagoogina ning klahvinstrumentide häälestajana; teatri jaoks klaverisonaadid (62), ooperid (24), missad (12), oratooriumid (4).;
Mõned tema ooperitest: Griselda (1735) , Semiramide (1732) , Filippo, re di Macedonia (1721) ,Tito Manlio (1719) , Orlando finto pazzo (1714) Johann Sebastian Bach (1685 - 1750) oli Saksa helilooja ja organist. Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Paljud peavad teda suurimaks heliloojaks kogu muusikaajaloos. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest. Kaasaegsed tunnustasid Bachi peamiselt orelivirtuoosina, heliloojana polnud ta eriti populaarne. Tema teosed tundusid tol ajal nii sisu kui ka kõla poolest harjumatult uudseina. Tema looming on justkui piiritähis vana ja uue muusika vahel. Bach on aegade suurimaid polüfooniameistreid, ta armastas fuugavormii ja viis selle kõrgeimale tasemele. Bach ei loonud ühtegi ooperit, mis on barokkheliloojate seas erandlik. Ta oli üks esimesi, kes kasutas uut, tempreeritud häälestust. Bach on kokku kirjutanud üle 1000 teose
eelnenud muusikatraditsioonide kokkuvõtja. Silmapaistvaim osa Bachi loomingust on Leipzigis kirjutatud vokaalmuusika. Eelkõige tema kirikukantaadid, mida ta lõi üle 300 (säilinud ~200). Bachi vokaalsed suurteosed on kõik kirjutatud Lepizigis ja tähtsaimad neist on kaks passiooni: „Matteuse passioon“ ja „Johannese passioon“. Esimest neist võib pidada tema peateoseks. Bachi tunti tema eluajal eelkõige orelivirtuoosina. Tuntuim sailinud oreliteos on tokaata d-moll. Bach kirjutas ka klaviirimuusikat („Hästitempereeritud klaviir I ja II ) ning orkestrimuusikat ja kammermuusikat. Georg Friedrich Händel (1685-1759) Sündis 23.veebruaril 1685 õukonnakirurgi jõukas peres.Poiss ilmutas juba varakult suurt muusikuannet. Händel avastas ennast põhiliselt ooperis (ainuke žanr, mis jäi Bachist puutumata), seevastu kirikumuusikal on Händeli loomingus väga väike roll
mullatöödel juhuslikult tammepuust kirstule hästi säilinud meheluustiku. Doktor Hisi anatoomilised mõõtmised lasksid oletada, et see oli Johann Sebastian Bachi põrm. Bach suri 28. juulil 1750 Leipzigis. Mälestusmärk Leipzigis J.S. Bach' i auks. 5 Looming Kaasaegsed tunnustasid Bachi peamiselt orelivirtuoosina; tema teosed tundusid tol ajal nii sisu kui ka kõla poolest harjumatult uudseina. Bach on kirjutanud üle 1000 teose, sealhulgas rohkesti vaimulikku muusikat: üle 200 kantaadi, missa h-moll, oratooriume, passioone jm. Orkestrimuusika, kontserdid ja klaveriteosed on enamasti ilmalikku, paljudel juhtudel tantsulist laadi. Tema loomingus kajastuvad Euroopa muusikakultuuri parimad saavutused. Barokiajastu suurkujuna arendas ta kõrgpunkti polüfoonilise muusika ning avas uue ajastu
(1724 ) ja Matteuse (1727/29 ) järgi. Matteuse passiooni võib pidada Bachi peateoseks- see pole mitte üksnes ulatuslikem, vaid avab ka meistri mõtteviisi ja maalimavaate kõige sügavamalt. Matteuse passiooni kõrval on tema teiseks peateoseks Missa h- moll, mis on koostatud varemloodust Bachi elu lõpul (1748 ). Teos pole traditsiooniline katoliiklik missa, vaid elutöö kokkuvõte, valminud lootuseta seda kunagi ise ette kanda. Bachi tunti ka ületamatu orelivirtuoosina ja just tema arendas täiuseni kõik barokiaegse orelimuusika vormid ja seetõttu võib tema oreliloomingut vaadata kogu varasema saksa orelikunsti kokkuvõttena. Orkestrimuusikat kirjutas Bach töötades väga heade orkestritega, Köthenis ja Leipzigis. Tema tähtsaimad orkestriteosed on kuus kontserti erinevatele koosseisudele, mida tuntakse "Brandenburgi kontsertide" nime all. Bach ei kirjutanud kunagi midagi teatri jaoks ega loonud ühtegi ooperit; tema muusika on suuremalt jaolt vaimulik
· 6 motetti Instrumentaalmuusika · Üle 40 suure oreliteose (fuugad, tokaatad, passacaglia' d) · 2- ja 3- häälsed inventsioonid · ,,Wilhelm Friedemann Bachi noodivihik", ,,Anna Magdalena Bachi noodivihik" · ,,Hästitempereeritud klaviir" I, II · ,,Inglise süidid", ,,Prantsuse süidid", 6 partia' t · 6 Brandenburgi kontserti · Orkestrisüidid, viiulikontserdid, klavessiinikontserdid · Soolosonaadid, partita' d Bachi tunti eelkõige orelivirtuoosina; suur osa klaviirimuusikast ja kammermuusikast on kirjutatud Köthenis. Bachi viimaseks teoseks on lõpetamata jäänud ,,Fuugakunst", mida ta kirjutas ilmselt viie viimase eluaasta jooksul. Seda on mängitud nii orelil, klaveril, klavessiinil, võimalik ka ansambli- ning orkestrivariant, kuna helilooja märge esituse kohta puudub. See on polüfooniakunsti tippteos. Georg Friedrich Händel (1685-1759)
Bachi elu tähtsama visiidiga Preisi kuninga õukonda Potsdamis, kus teenis Bachi kuulsaim poeg Carl philipp Emanuel Bach klavessiinimängijana.(Kuningas oli tuntud oma muusikahuvi poolest, pani B teda proovile, paludes antud teemale improviseerida fuuga. See teenis üldise vaimustuse ja hiljem lõi B teemast pikema tsükli). Suur hulk oreliteoseid (tokaatad, fuugad, Orelimissa, koraalitöötlused, fantaasiad). Tunti eelkõige ületamatu orelivirtuoosina. Algul sai õpetust oma vanema venna käest, hiljem olid eeskujuks Põhja-Saksa suured organistid. Oreliloomingus ta ühendas saksa erinevate koolkondade stiilid. Arendas täiuseni kõik barokiaegse orelimuusika vormid ja seepärast võib vaadelda tema loomingut kogu varasema saksa orelikunsti kokkuvõttena. Tuntuim: Toccata d- moll. 11 Viiulikontserdid, millest on säilinud kolm
annaabi.ee 
