Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ORACLE: SQL JA PLSQL 09". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
value, create, talled, case, sysdate, insert, values, else, select, oracle, column, format, scott, sequence, moodustage, tallede, yliopilased, oppeained, kask, kairi, grant, punktisumma, spooling, sünniaeg, skript, laseb, jäär, primary, char, saadetud, kodutööde, perenimi, eesnimi, salme, vaher, vaate, order......................................... ........... select o.nimetus, count(k.too_nr) as toid_kokku from lepikult.koduylesanded k, lepikult.oppeained o where o.kood=k.kursusekood group by o.nimetus; 4............................................................................... ........... select a.naised as naiste_keskmine, b.mehed as meeste_keskmine from ( select round(avg(matemaatika+voorkeel+emakeel),2)/3 as naised from scott.kandidaadid where isikukood like '4%') a, ( select round(avg(matemaatika+voorkeel+emakeel),2)/3 as mehed from scott.kandidaadid where isikukood like '3%') b; 5............................................................................... ........... SELECT a.mehed, a.meeste_aasta, b.naised, b.naiste_aasta FROM ( SELECT round(avg(emakeel),0) as mehed, TO_CHAR(TO_DATE(SUBSTR(isikukood,2,2),'RR'),'rrrr') as meeste_aasta
SQL> SPOOL currently spooling to ülesanne_12.lst SQL> CREATE TABLE koduylesanded AS (SELECT * FROM scott.koduylesanded); Table created. SQL> COLUMN yliopilase_id FORMAT 999 SQL> COLUMN kursusekood FORMAT A8 SQL> COLUMN too_nr FORMAT 999 SQL> COLUMN yliopilase_id FORMAT 999 SQL> COLUMN punktid FORMAT 999 SQL> COLUMN failinimi FORMAT A8 SQL> SQL> SELECT * FROM koduylesanded; YLIOPILASE_ID KURSUSEK KUUPAEV TOO_NR FAILINIM PUNKTID ------------------------ -------- --------------- ------ -------- ------- 10020014 I319 01-JUN-03 1 t7.txt 10 10020015 I319 11-JUL-03 1 t8.txt 10 10020011 I319 11-JUN-04 2 t2.txt 7 10020013 I319 11-JUN-04 3 t3.txt 8
..................................................................................... 52 5.3 VAATED..................................................................................................................................... 53 5.4 SALVESTATUD PROTSEDUURID JA FUNKTSIOONID................................................................. 54 5.5 INDEKSID.................................................................................................................................. 55 5.5.1 ORACLE.................................................................................................................................. 55 5.6 JULGEOLEKUMEETMETE DISAIN............................................................................................. 55 5.6.1 ORACLE.................................................................................................................................. 55 5.7 ESIALGNE ANDMETE VARUNDAMISE JA TAASTAMISE STRATEEGIA.....................................
Alguskuupaev date not null, Loppkuupaev date) create table Partii( Id integer not null default autoincrement primary key, Turniir integer not null, Algushetk datetime not null default current timestamp, Lopphetk datetime, Valge integer not null, Must integer not null, Valge_tulemus smallint check (valge_tulemus in (0,1,2)), Musta_tulemus smallint check (musta_tulemus in (0,1,2)), Kokkuvote varchar(5000)) INPUT INTO Klubi FROM 'C:UsersRaunoDocumentsAAAndmebaasidekindelkaustopeklubi.txt' FORMAT ASCII DELIMITED BY 'x09'; INPUT INTO isik FROM 'C:UsersRaunoDocumentsAAAndmebaasidekindelkaustopeisik.txt' FORMAT ASCII DELIMITED BY 'x09' (id, eesnimi, perenimi, klubi); input into partii from 'C:UsersRaunoDocumentsAAAndmebaasidekindelkaustopepartii.txt' format ascii delimited by 'x09' (Turniir ,algushetk ,lopphetk ,valge,must,valge_tulemus,musta_tulemus); input into turniir FROM 'C:UsersRaunoDocumentsAAAndmebaasidekindelkaustopeturniir.txt'
SQL> SPOOL currently spooling to ülesanne_06.lst SQL> COLUMN nimetus FORMAT A15 NEW_VALUE nimetus NOPRINT SQL> COLUMN oppejoud FORMAT A15 OLD_VALUE oppe NOPRINT SQL> COLUMN nimi FORMAT A15 SQL> COLUMN punktid FORMAT 999 SQL> TTITLE CENTER 'Aine: ' nimetus SKIP 1 SQL> BTITLE CENTER 'Oppejoud: ' oppe SKIP 1 SQL> BREAK on nimi SKIP SQL> SET feedback on SQL> COLUMN nimi heading "Nimi" SQL> COLUMN ulesanne heading "Ylesanne" SQL> COLUMN punktid heading "Punktid" SQL> COLUMN kuupaev heading "Kuupaev" SQL> --Kasutage tabeleid yliopilased, koduylesanded, oppeained ning koostage skript (programm) SQL> --mis küsib kasutajalt õppeaine nimetuse fragmendi (kasutades asendusmuutujaid) ja väljastab SQL> --selle õppeaine kohta saadetud kodutööd. Lehekülje päisesse kirjutage õppeaine nimetus ja SQL> --jalusesse vastava õppejõu nimi, nagu näidatud allpool SQL> SELECT o.oppejoud AS oppejoud, 2 o.nimetus AS nimetus, 3 y.eesnimi || ' ' || y.perenimi AS nimi, 4 k
--Taavet Tamm(a72028) --ylesanne 4. --1. Leida klubi Laudnikud liikmete nimekiri (eesnimi ja perenimi) tähestiku järjekorras. SELECT eesnimi, perenimi FROM isik, klubi WHERE klubi.nimi = 'Laudnikud' ORDER BY perenimi asc; --2. Leida klubi Laudnikud liikmete arv. SELECT COUNT(*) AS "Klubi Laudnikud liikmete arv" FROM isik WHERE klubi = '51'; --Leida V-tähega algavate klubide M-tähega algavate eesnimedega isikute perekonnanimed. SELECT distinct perenimi FROM isik, klubi WHERE klubi.nimi like 'V%' and eesnimi like 'M%' ORDER BY perenimi asc; --4. Leida kõige esimesena alanud partii algamise aeg. SELECT min(Algushetk) FROM partii; --5. Leida partiide mängijad (valge ja must), mis algasid 04. märtsil ajavahemikus 9:00 kuni 11:00. SELECT partii.ID AS "Partii ID", perenimi || ', ' || eesnimi AS "Nimi", isik.ID AS "Isiku ID", must, valge FROM isik, partii WHERE isik.id in (partii.must,partii.valge) AND partii
andmebaasi serverit klientprogrammi andmebaaside päringuteks programme administreerimiseks Andmebaase on meil vaja andmete hoidmiseks kindlas vormingus. Oluline on selle juures see, et tabeleid saaks omavahel siduda ning seepärast kutsutakse neid ka kena nimega - realtsioonandmebaas (RDBMS). Üks populaarsemaid andmebaasimootoreid ongi MySQL. Seda arvatavasti sellepärast, et see on avatud lähtekoodiga, kiire ja töökindel. Suurimad konkurendid on sellele näiteks Oracle, PostreSQL, Microsoft SQL jt. Kõik need kasutavad SQL päringukeelt. Selle keele abil saavad andmebaasivälised rakendusprogrammid, nagu näiteks PHP, andmebaasiga suhelda. SQL tuleb inglisekeelsetest sõnadest Structured Query Language, mis meie keeles võiks kutsuda struktuurpäringukeeleks. Vaatame mõningaid näiteid. Vaatab andmebaase: ? 1 SHOW DATABASES; Selekteerib kõik read tabelist nimega uudised: ? 1 SELECT * FROM uudised; Andmebaasi tabeli struktuur
relatsiooniliselt täielik keel, st võimaldab luua kõiki relatsioone, mida saab luua ka relatsioonialgebra abil. SQL võimaldab lisaks veel täiendavaid operatsioone nt. sorteerimine, summeerimine, andmestruktuuride loomine jne. SQL on pärit IBM-st 70-ndate keskel loodud relatsioonilise andmebaasi prototüübist System R. Originaalne SQL keel (SEQUEL2 - Structured English Query Language 2) kirjeldati 1976 a. novembris IBM Journal of R&D. Esimene turule tulnud SQL'i kasutav produkt oli 1979 Oracle Corp. poolt loodud Oracle andmebaasisüsteem. 1987 - ISO (International Organisation for Standardization) SQL standardi esimene versioon 1992 - ISO SQL standardi esimene suurem täiendus. Seda nimetatakse ka SQL2 ja SQL-92 1999 - ISO SQL standardi uus versioon. Seda nimetatakse SQL99 või SQL3. Järgmine versioon SQL:2003 BNF (Bacus Naur Format) - kasutatakse SQL lausete süntaksi üleskirjutamiseks Suured tähed: reserveeritud sõnad
Valikud Ehk võimalus otsustamiseks, kui on vaja, et programm käituks kord üht-, kord teistmoodi. Allpoololev näide koos väljundiga võiks näidata, kuidas tingimuslause abil tehtud valik toimib. using System; public class Valik1{ public static void Main(string[] arg){ Console.WriteLine("Palun nimi:"); string eesnimi=Console.ReadLine(); if(eesnimi=="Mari"){ Console.WriteLine("Tule homme minu juurde!"); } else { Console.WriteLine("Mind pole homme kodus."); } } } Väljund: D:kodu 606opikc#>Valik1 Palun nimi: Juku Mind pole homme kodus. Nagu näha - Jukut külla ei kutsutud. C# juures, nii nagu selle aluseks oleva C-keele puhul kasutatakse võrdlemise juures kahte võrdusmärki. Üks võrdusmärk on omistamine ehk kopeerimine. Arvude puhul saab kasutada ka võrdlusi < ja > ehk suurem kui ja väiksem kui. Näiteks if(vanus>14){ Console
echo '
