Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Õpimapp loodusõpetuses 3.klass - sarnased materjalid

pruunkaru, poega, limus, enesehinnang, simustele, ujuda, koopas, roomaja, elupaigad, semed, vanaks, talveuni, vanadel, pikim, suvega, nnivad, oktoobri, taliuinakus, kehatemperatuur, ainevahetus, rtsi, hindamiskriteeriumid, ppisin, imetajaid, vormista, materjalidest, nadega, pimapp, ronimine, karusid, nnib, mesik, karuott, kiskja
thumbnail
10
doc

Mängud loodusõpetuses

TORM Mängu eesmärk: Valmistada lapsed ette teemaks ,,Kalad" Vajalikud vahendid: Kriidid/võimlemisrõngad Kirjeldus: Üks õpilane määratakse juhtmängijaks - kalaparve juhiks. Ülejäänud mängust osavõtjad seisavad ringjoonel ja joonistavad kriitidega ümber jalgade sõõri (kasutada võib ka võimlemisrõngaid). Viimased kujutavad endast kaldapool toitu otsivaid kalu. Igale mängijale antakse kordamööda neile tuttavate kalade nimed nt kilu, räim, lest, tursk jt. Mängujuht seletab, et tormi tulekul viib kalaparve juht kalad kaldapoolt ära sügavamasse ja ohutumasse meresoppi. Tormi vaibumise järel tulevad kalad eelnevatesse kohtadesse (sõõridesse) jälletagasi. Mängust lähemalt: Pärast mängujuhi hüüet: "Meri möllab!" jookseb kalaparve juht ümber teiste kalade (õpilased) ja kutsub neid oma nimepidi kaldapoolt lahkuma. Kalad, keda nimetati, lahkuvad oma sõõrist ja järgnevad parve juhile. Tegevus jätkub senikau

Loodus
69 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Eesti imetajad

Suguküpseks saavad emased ligi kaheaastaselt (22 kuu vanuselt), isased aga alles kahe ja poole aasta ehk 30 kuu vanuselt. Pulmadest võetakse osa varemgi, kuid pereloomiseks ollakse veel liiga noored ja pojad on sageli eluvõimetud. Pesapaigana eelistab ilves kõrvalisi ja raskesti ligipääsetavaid tuulemurde ja tihnikuid. Kodu ehitamisega ilves palju vaeva ei näe, pesa on lihtsalt sambla ja rohuga vooderdatud lohk. Ilvesel sünnib 2,5 kuud pärast "pulmi" tavaliselt 1–3 poega, mõnikord võib neid olla ka 5 - igaks juhuks. Ema imetab poegi 2–4 kuud, siis hakkab neile õpetama lihasöömist. Emailves lõpetab imetamise, kui pojad on umbes pooleaastsed. Vastsündinud ilvesepojad kaaluvad 195–210 (harvem kuni 400) grammi ja on pimedad. Neil ei ole veel ilveste kõige märgatavamat tunnust – kõrvatutte; need muutuvad märgatavaks 40. elupäevaks ja arenevad täiesti välja alles 20. elukuuks. Ilvesepoegade kuulmekäigud on algul suletud kilega

Loodus
30 allalaadimist
thumbnail
48
docx

Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K12KÕ Karina Tjusina TOIDUKAUBAD Õpimapp Õppejõud: Liina Maasik Mõdriku 05.06.13 SISUKORD SISSEJUHATUS Tooted ja nende sisu. Kirjeldab ettevalmistamiseks ja hoidmiseks. Tootjad ja uusi funktsioone tootmises. Huvitav artikkel umbes tootmist ja tootjaid. Ülaltoodud näited kuumtöödeldud tooted erinevates riikides. Ajalugu tooted, kuidas luua ja kus kasutada. Väljenda oma arvamust mõned faktid ja järeldused. 1 TOIDUKAUBAD 1.1 Sool Esimesed teadaolevad andmed soola tootmisest on umbes 4000 eKr Egiptuses, Roomas ja Kreekas Esimesena hakkasid soola merest korjama foiniiklased Teadlased selgitasid soola toime välja alles 19-ndal sajandil Sool on maakeral väga laialt levinud ­ leidub kõikidel mandritel v.a Antarktikas Soola leidub: Merevees,soolajärvedes,

Toiduaineõpetus
85 allalaadimist
thumbnail
44
docx

LOOMAD JA LINNUD

TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT Irina Kisseljova KELA 2 KODULOO ÕPIMAPP Laste vanus: 5-7 aastat LOOMAD JA LINNUD Juhendaja lektor Maret Vihman NARVA 2015 SÕNASTIK LOOM - ЖИВОТНОЕ LIND - ПТИЦА METSLOOM – ЛЕСНОЕ ЖИВОТНОЕ KODULOOM - ДОМАШНЕЕ ЖИВОТНОЕ RÄNDLIND – ПЕРЕЛЕТНАЯ ПТИЦА PAIGALIND – ОСЕДЛАЯ ПТИЦА TALVEUNI – ЗИМНЯЯ СПЯЧКА SIIL - ЁЖ ORAV - БЕЛКА REBANE - ЛИСА KARU - МЕДВЕДЬ PÕDER – ЛОСЬ METSKITS - КОСУЛЯ HUNT - ВОЛК JÄNES - ЗАЯЦ ILVES - РЫСЬ KASS - КОШКА KOER - СОБАКА LEHM – КОРОВА HOBUNE - ЛОШАДЬ METSSIGA – КАБАН MÄGER - БАРСУК LAMMAS - ОВЦА SUITSUPÄÄSUKE - ЛАСТОЧКА KULDNOKK - СКВОРЕЦ KAJAKAS - ЧАЙКА LUIK – ЛЕБЕДЬ ÖÖKULL - СОВА VARES – ВОР

Ühiskonnaõpetus
11 allalaadimist
thumbnail
110
docx

Toidukaubaõpetuse õpimapp

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool ÕPIMAPP Iseseisev töö Õppejõud: Liina Maasik, MA Mõdriku SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................4 1KAUBAMÄRK.................................................................................................................5 1.1Ajalooline taust ja areng.............................................................................................5 1.2Kaubamärgi kaitse.......................................................................................................7 2KAUBAMÄRK LEIBUR..................................................................................................8

Toidukaubaõpetus
81 allalaadimist
thumbnail
66
docx

Riigikaitse õpimapp

Kose Gümnaasium Kursust kokkuvõttev töö Õpimapp Kelly Talimaa 11S Kose 2016 Sissejuhatus Antud kursust kokkuvõtvas töös on üles kirjutatud kursusel läbitud klassitunnid ja välitunnid. Autor kirjutab oma töös lühidalt, mida tunnis räägiti. Antud kokkuvõtva töö eesmärk on avardada silmaringi ja jätta meelde tunnis õpitud materjal. Töös on välja toodud autori meeldivamad ja mittemeeldivamad tunnid koos põhjendustega. Autor räägib mida talle meeldis kõige rohkem õppida ja mis ei olnud tema jaoks üldse huvitav. Kokkuvõtva töö autor kasutab oma töös tundides koostatud konspekte, oma mälu, interneti lehekülgi ja reservväelase mälestusi ajateenistusest. 09.12.2015 Meditsiin Sissejuhatus meditsiini Meile käis rääkimas Kaitseliidus tegev noor naine. Ta rääkis meile meditsiinist ja kiirabitööst. Tõi ka palju elulisi näiteid. Alustas ta juttu sellega, ku

Riigiõpetus
20 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Erakonna õpimapp; KESKERAKOND

Tartu Kommertsgümnaasium KESKERAKOND õpimapp Alice Poljakova 9.C Tartu 2009 EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodaniku ühis konna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. KESKERAKONNA PEAMISED EESMÄRGID D

Ühiskonnaõpetus
36 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Õpimapp "Eksootilised viljad"

TALLINNA TEENINDUSKOOL MK13-TE1 “EKSOOTILISED VILJAD” Referaat Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2014 SISUKORD 1.EKSOOTILISED VILJAD................................................................................................... 3 1.2 Cherimoya või annoona............................................................................................ 3 1.8 Artisokk..................................................................................................................... 6 1.9 Küdoonia................................................................................................................... 7 1.10 Passion.................................................................................................................... 8 1.11 Roheline ja valge spargel........................................................................................ 8 1.12 Longan...........................................

Tooraine õpetus
14 allalaadimist
thumbnail
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit ­ selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda ­ 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
775 allalaadimist
thumbnail
60
docx

ÕPIMAPP

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse- ja majandusarvestuse õppetool K14KÕ Jana Annuk TOIDUKAUBAÕPETUS Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik. MA Mõdriku 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1. KAUBAMÄRGI MÕISTE, AJALUGU JA KAITSE................................................5 1.1Kaubamärgi mõiste................................................................................................5 1.2 Kaubamärgi ajalugu..............................................................................................5 1.3Kuidas kaubamärki kaitsta?...................................................................................6 2SALVEST...........................................................................................................

Toidukaubaõpetus
27 allalaadimist
thumbnail
34
doc

AEDVILJAD

TALLINNA TEENINDUSKOOL Hanna Seeder MK13-TE1 AEDVILJAD Õpimapp Juhendaja: õp. Aive Antson Tallinn 2013 1.1 Küsimused 1. Porrulauk on: a) varsköögivili b) sibulköögivili* c) mugulköögivili 2. Sibulates ei leidu: a) B-vitamiine b) C-vitamiine c) D-vitamiine* 3. Porgand muutub etüleeni eritavate aedviljade läheduses: a) mõruks* b) magusamaks c) siniseks 4. Naeris sarnaneb oma omadustelt: a) kartulile b) maapirnile c) kaalikale* 5. Läätsi kasutatakse toiduvalmistamisel nagu: a) sealiha b) herneid* c) seesamiseemneid 6. Aedoakaunu ja kuivterasid ei tohi toorelt süüa, sest need sisaldavad sisaldavad: a) toksilist glükosiidi fasiini* b) valku c) mineraalaineid 7. Viliköögivili on: a) rabarber b) arbuus* c) kaalikas 8. Tomatid annavad vähe kaloreid, sest: a) nad on punased b) nad sisaldavad palju vett

Köögi õpetus
17 allalaadimist
thumbnail
6
docx

õpimapp reformierakonnast

Tartu Kommertsgümnaasium ÕPIMAPP Reformierakond Kristel Kard 9.c Reformierakonna seisukohad päevapoliitikas lähtuvad erakonna programmist ja püsiväärtustest, mida reformierakondlased alates 1994. aastast Eestis edendanud on. Igapäevaseid eestlaste heaolu puudutavaid otsuseid tehes arvestab iga Reformierakonna poliitik liberaalse maailmavaate põhiseisukohtadega ning sellega, mis on hea ning kasulik tervele Eesti ühiskonnale. * Kõrgemate riigiteenijate palgatõusu edasilükkamine läbis riigikogus esimese lugemise. 9.Nov. läbis riigikogus esimese lugemise keeruka nimega seaduseelnõu, millega tahetakse aasta võrra edasi lükata eeldatav riigi kõrgemate ametiisikute palgatõus ja pikendada hetkel kehtivat Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse kehtivust aasta võrra. «Rahanduslikult kaalukaim teema selles eelnõus on haigekassa ja töötukassa reservide konsolideerimine. Selle eelnõuga an

Ühiskonnaõpetus
6 allalaadimist
thumbnail
31
docx

Puidu käsitsiöötlemise tehnoloogia

Puidu Käsitsiöötlemise tehnoloogia . Teemad.  Tisleri kutsekirjeldus  Materjalide valik ja ettevalmistamine tööks  Töökoha ettevalmistamine  Toote joonise ja deatilide spetsifikatsiooni koostamine  v Puidu käsitsitöötlemise võtted ja käsitööinstrumendid  Puidu raiumine  Saagimine  Hööveldamine  Peiteldamine  Puurimine  Puidu pinna silumine  Lihvimine Tisleri kutsekirjeldus . Puidu töötlemisega seotud ametinimetused Läbi aegade on puutööga seotud töömeeste kohta kasutatud erinevaid ametinimetusi :  Puusepp (lihtsamad puutööd ehitusel, tarbeesemete valmistaja)  Laudsepp  Tisler (nõudlikumad tööd, näit. Mööbli valmistamine)  Kaasajal kasutatakse ettevõtetes puidu töötlemisega seotud tööliste kohta järgmisi ametinimetusi : Tisler – valmistab käsiinstrumente ja seadmeid kasutades detaile ja

Materjaliõpetus
50 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Eesti imetajate kohastumised.

kusjuures ta eelistab väiksemaid. Talvel sööb ta rohkesti konni, sageli ka puruvanasi. Suvel püüab ta närilisi, eriti mügrisid, mõnel pool murrab linde, näiteks parte ja kurvitsaid, isegi vähke. Saarmas eelistab elada järsukaldaliste jõgede kallastel. Kaldasse uuristab ta uru, mille suue avaneb vee alla. Järsu kalda asemel sobib ka risune kallas, kuhu saab samuti varjulisi urge uuristada. On juhtunud, et saarmas elab koopas või teeb kaldaäärsesse tihnikusse midagi pesasarnast. Samuti võib ta kasutusele võtta teiste loomade rajatud pesasid, mida ta endale sobilikuks kohandab. Jõe asemel võib ta elada ka järve kaldal. Saarmad on üksikeluviisiga loomad, kes tegutsevad peamiselt videvikus. Kui tingimused on soodsad, siis on saarma territooriumiks 2­6 km jõelõik. Ta eelistab sügavate hauakothadega ja kärestikega jõgesid, mis aasta läbi jäävabad on. Jõest üle saja

Bioloogia
18 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Eesti imetajad eksam

Sel ajal on neil kehatemperatuur natuke madalam kui tavaliselt ja ka ainevahetus aeglustub. Karud söövad peamiselt mitmesuguseid taimi ja nende seemneid ning marju. Ära ei ütle nad ka putukatest ja nende vastsetest. Elusaid loomi tapavad karud suhteliselt harva eelistades värskele lihale kergelt roiskunut. Innaaeg on aprillist juulini. Pojad sünnivad emaslooma taliuinaku ajal jaanuaris. Tavaliselt on karul korraga üks või kaks, harva kuni viis poega. Pojad on emaslooma hoole all kolmanda eluaastani, peale mida nad saavad iseseisvaks. Ainsaks vaenlaseks on karule inimene. Ka Eestis on lubatud erilubade alusel karudele jahti pidada. Hunt - Canis Hunti võib välimuselt kergesti pidada suureks koeraks. Oma lihaselise keha, jõuliste jalgade ja võimsete lõugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoeraga. Erinevalt koerast ei hoia hunt saba kunagi rõngasse ja hundi jälg on koera omaga võrreldes kitsam ning pikem.

Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Loodusvööndid - referaat

papagoi; termiidid; sipelgad; iga päev hävitatakse minutis ~40 ha vihmametsa; vihmametsadel oluline koht fotosünteesis, süsihappegaasi kasutamises, hapniku tootmises, suures veeringes; metsade põlemisel suureneb CO2 sisaldus õhus, hoogustub kasvuhooneefekt, puitu, kui olulist loodusvara raisatakse, hävivad taime- ja loomaliigid, kaovad kohalike hõimude elupaigad, suureneb maalihete ja erosioonioht; metsast raadatavad põllud on värsked vaid mõned aastad; vihmametsa hävimisel häirub vahekord sademete ja aurumise vahel; Ekvatoriaalne vihmamets Dzungel on ekvatoriaalne vihmamets. Selva on ekvatoriaalne vihmamets Amazonase madalikul. See on ka suurim territoorium, mis on säilinud vihmametsana.

maailma loodusgeograafia ja...
91 allalaadimist
thumbnail
68
docx

Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp

TALLINNA ÜLIKOOL Loodus- ja terviseteaduste instituut Bioloogia INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ÕPPIMAPP Juhendaja: Saima Kuu Tallinn 2016 SISUKORD 1Sissejuhatus...............................................................................................................................6 1.1Mõisted...............................................................................................................................6 1.2Rakk...................................................................................................................................7 1.3Koed...................................................................................................................................7 1.4Elundkonnad......................................................................................................................8 1.5Orga

Inimese füsioloogia
98 allalaadimist
thumbnail
20
pptx

KAS KÕIK ROOMAJAD ROOMAVAD?

Roomajad olid esimesed Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redige maismaaloomad, kes ei Teine tase pidanud paljunemiseks vette Kolmas tase minema Neljas tase Roomajaid leidub nii kuivades Viies tase kui niisketes piirkondades maismaal, magevees ja meredes Mida jahedam kliima, seda vähem neid on Kes on roomajad? Maailma väikseim roomaja Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigee Maailma väikseim madu Teine tase Maailma suurim roomaja Kolmas tase Neljas tase Maailma mürgiseim madu Viies tase on ilmselt sisemaataipan Kõige rohkem inimesi tapab Aasia kobra (50 000 in. a.) Sisalikud Maod Sisalikud Krokodillid Kilpkonnad 5700 liiki 0% 3%

Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
26
odt

Nahahaiguste õpimapp

Vajalik on ka voodirahu ja enesetunde parandamiseks palaviku alandamine. Erilist tähelepanu vajavad imikud langenud immuunsusega isikud ja vanurid. Ravi peab kestma vähemalt 2 nädalat, et vähendada võimalust põletiku taaspuhkemiseks. Õendusprobleemid: · Valu, mis on tingitud haiguskoldest. · Sügelus ja turse · Voodireziim · Palavik · Olukorrast tingitud madal enesehinnang · Raskendatud liikumine (http://www.langetextbooks.com/0071774343/gallery.php?id=d-e 06.01.15) Video: https://www.youtube.com/watch?v=KdcCts1HNqU Arutelu, küsimused: Olen näinud roospõletikuga inimest ning see põhjustas talle palju vaevusi, kõige ebameeldivam oli neist arvatavasti see, et liikumine oli tihtipeale raskendatud. Kas ja kui tihti haigestuvad sellesse lapsed ? Kui tõenäoline on, et haigus puhkeb peale paranemist uuesti?

Meditsiin
42 allalaadimist
thumbnail
46
doc

LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................

Perepsühholoogia
210 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Lapse areng

Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja Külli Kelder ÕPIMAPP Tallinn 2011 J. I. Clarke; C. Dawson; D. Bredehoft ,,Millal saab küllalt?" On olemas kolme liiki järelandlikkust: · Mõistest liiga palju ja küllalt mittearusaamine · Ülehoolitsemine oVanemad hoolitsevad üle tehes liiga palju, hellitades ning pöörates neile üleliia tähelepanu. Sellega panevad vanemad lapse mõtlema ainult iseendale ning ei lase lapsel õppida vajalikke tegevusi · Leebe kasvatus oVanematel puuduvad reeglid või nad ei nõua olemasolevate reeglite täitmist. Liigne järelandlikkus on üheks lapse hooletussejätmise vormiks. See ei lase lapsel täita oma arenguülesandeid ega õppida elus toimetulekuks vajalikke oskusi. See võib hilisemas elus põhjustada palju probleeme, näiteks kui osata teha asj

Lapse areng
260 allalaadimist
thumbnail
52
doc

Tööde vormistamise juhend

2. Projekteerimine. Kavandatava lahenduse teoreetiline põhjendus teaduskirjandusest ja praktilistest kogemustest lähtuvalt. 1 0 Probleemi lahendamise variandid, ettepanekud ja vahendid (näiteks õppekava, õpik, organisatsioonilised või administratiivsed meetmed jms). 3. Hinnang projektile. Projekti tõhususe hindamine: a)uurimuse tulemuste näol, b) hinnang teiste poolt, c) enesehinnang. Projekti rakendamise võimalused ja tingimused. Kokkuvõte 4. Uurimuse kavandamine Uurimistöö kavandamine realiseeritakse uurimiskava koostamise kaudu. On mõistetav, et tegelikus uurimistöös võib mõndagi muutuda, kuid samas on äärmiselt oluline, et ettenähtud kasvatusteaduslik töö oleks juba algselt keskendunud teatud küsimustele vastamisele, seega millegi üle otsustamisele valikute tegemiste kaudu. 4.1. Teema valik ja uurimiskava koostamine

Tööde vormistamine
419 allalaadimist
thumbnail
21
docx

Biotehnoloogia õpimapp

TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM BIOTEHNOLOOGIA Õpimapp bioloogias Koostaja: Helena Tomson 12. A klass Juhendajad: Leili Järv Tallinn 2013 SISUKORD MÕISTETELEHT Antigeen mis tahes kehavõõras aine, mis põhjustab vastureaktsioonina antikehade tekke. Antikeha erilise koostise ja struktuuriga valk, mis tekib vastureaktsioonina mingi antigeeni. Biotehnoloogia rakendusbioloogia valdkond, kus kasutatakse organisme, et toota inimesele vajalikke aineid. Blastotsüst imetajate (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele. Embrüokloonimine varase embrüo lõhestamise teel saadud kloonembrüote kasutamine identsete genotüübiga järglaste saamiseks. Embrüoplast blastotsüsti ühel poolusel mood

Biotehnoloogia
28 allalaadimist
thumbnail
36
docx

Emakeele õpimapp

Minu õpimapp sisaldab: 1. Kõiki loengu materjale (mis on loetud ja märgistatud) 2. Eneseanalüüs „ Mina lugejana“ 3. Videoanalüüs : õpetaja roll kõnelejana, meetodid, vahendid, aktiivõppe meetodid, lõimimine. 4. Kirjutamis-ja lugemisoskuse perioodid Frithi ja Ehri mudeli järgi. Lugemistegevuste kirjeldused. 5. Lugemispesa pilt ja kirjeldus. 6. Kolme erialase raamatute kokkuvõte. 7. Kõike Lugemispesa teematiliste saatede lühikonspekt. 8. Eneseanalüüs ja märkmeid külalisseminaride kohta. 9. Enda loodud mängu analüüs ja mängu reeglid. Lisaks:  Näpumängude kasutamine koolieelseseas  Väikelapse kõne areng ja selle toetamine  „Peitusmäng“  Tähesõnastik 3-D (SABLOONID)  Erinevaid mänge VIDEOANALÜÜS Õpetaja roll kõnelejana: õpetaja suunab lapsi küsimuste abil, kordab jär

Eesti keele ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Bioloogi õpimapp

Kude on sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest seotud rakkudest koosnev taime või looma organi osa. Kudesid uurib histoloogia. Elund ehk organ (kreeka organon 'tööriist') on kõrgemate organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus (näiteks leht taimedel või süda loomadel). Analoogilisi talitlusüksusi ainuraksetel nimetatakse organoidideks või organellideks. Üksikud elundid moodustavad omakorda funktsionaalseid elundkondi ehk lühidalt "elundeid" (mitmuses): · Hingamiselundid ehk hingamiselundkond · Toitumiselundid · Vereringeelundid · Tajumiselundid · Suguelundid · Erituselundid Populatsioon ehk asurkond on rühm samast liigist organisme (isendeid), kes elavad ühisel territooriumil. Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. Biosfäär hõlmab litosfääri, pedosfääri, atmosfääri ja hüdrosfääri. Ensüüm on biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Antikeha (kaitseval

Bioloogia
75 allalaadimist
thumbnail
72
doc

Kevade värvid õpimapp

Õpimapp SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................4 KEVADE VÄRVID JA HELID.................................................................................................5 KEVADE LILLED.....................................................................................................................8 Võsaülane........................................................................................................................8 Varsakabi........................................................................................................................8 Võilill..............................................................................................................................9 Sinilill...........

Keskkond
16 allalaadimist
thumbnail
109
pdf

Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Xxxx xxxxxx Õpimapp Õpimapp aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 SISUKORD PÜSILILLED .................................................................................................................................. 5 Kortsleht (alchemilla) ................................................................................................................. 5 Jaapani või hubei ülane (Anemone) ............................................................................................ 8 Metspipar (Asarum) .................................................................................................................. 10 Aster (Aster) .............................................................................................................................. 12 Astilbe (Astilbe) ...................................................................

Ilutaimede kasutamine
94 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Võõrkeeles õpetamise metoodika õpimapp

Sisukord 1) Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2) Üliõpilase Curriculum vitae (tööalane) ...................................................................................4 3) Iseseisev kontrolltöö.................................................................................................................6 4) Kahe järjestikuse tunnikava koos didaktilise materjaliga......................................................12 5) Kuulamis- ja kõnelemisoskuse kohta õppematerjal...............................................................25 6) Lugemis- ja kirjutamisoskuse kohta õppematerjal.......................................... ......................31 7) Mängu juhend ja läbiviimise kirjeldus....................................................................................37 8) Ühe artikli vaba refereering.............................................................

Alushariduse pedagoog
64 allalaadimist
thumbnail
116
docx

Eesti Maaülikool Ilutaimede õpimapp

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut ÕPIMAPP Ilutaimede kasutamine Tartu 2014 SISUKORD 1.1 Kortsleht (Alchemilla).......................................................................................................3 1.2 Ülane (Anemone)..............................................................................................................4 1.3 Metspipar (Asarum)..........................................................................................................5 6 1.4 Aster (Aster)......................................................................................................................6 1.5 Astilbe(Astilbe).................................................................................................................8 1.6 Bergeenia (Bergenia)............................................................................................

maailma loodusgeograafia ja...
32 allalaadimist
thumbnail
72
docx

Kasvatusteadused

TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetaj

Alusharidus
92 allalaadimist
thumbnail
46
doc

Konspekt Personalijuhtimine 2013

kirjeldavad) Laine Simson, Ph.D 11 Personalijuhtimine 2013 · Analüütilised testid (kognitiivse võimekuse testid (üldised või spetsiifilised), taju- ja motoorikatestid, isiksusetestid, huvidetestid) · katsetöö, rollimängud, ametitestid · käitumise hindamise tehnikad, situatsioonimängud · eluloolised andmed · soovitused · grafoloogia, astroloogia · enesehinnang · teiste hinnangud · mitmemeetodi hindamiskeskused PRAGMAATILISED OTSUSED VALIKUMEETODITE KASUTAMISEL Valikukriteeriumid (ametinõuded ja hindamismeetodi karakteristikud) Meetodi sobivus ja vastuvõetavus (kandidaatide suhtumine) Valikumeeskonna võimekus Administratiivsed ja ajafaktorid Korrektsus ja valiidsus Maksumus VALIKUINTERVJUU (SELECTION INTERVIEW) 1

Personalijuhtimine
116 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Kasvatusteadustete loengud ja grupitööd

1. loeng Sissejuhatus kasvatusteadustesse Esitus/seminaritöö: Rühmatööna 3-5 inimest TÄHTAEG OKTOOBRI lõpp Eesti pedagoogika ajaloo märkimisväärsest inimesest (nt Viive Roos); pedagoogika arhiiv muuseum. (Peeter Põld(üks esimesi haridusministreid); Johannes Käis (Reform pedagoogika); Lembit Andresen: tegeles pedagoogika ajalooga Ilukirjadusteose analüüs (arenguromaan;kooli romaan) Kuidas inimesed on kasvanud,kujunenud (perekond, isiksus) Millisena kohtad arengutegureid? ; Mida ütleb romaan isiksuseks saamise kohta? Elust enesest midagi kasvatusest. Kasvatustegelikkus? (tehtud nt viru chillijad, õpetajate lapsed, kodutud, maakoolid) Teoreetiline analüüs! ÕPIMAPP enne jõululaupäeva Igast teemast lähtudes esitad küsimusi. Lühiesseed? Rühmatööde kokkuvõtted Õpimapp võib olla loov (pildid, naljad asjad) Sissejuhatus kasvatusteadustesse läbi lugeda Essentsialism=olemus Kas inimesel on olemus? Mis on tema olemus? Mis on k

Sissejuhatus...
159 allalaadimist
thumbnail
26
docx

KASVATUSEMEETODID JA ABINÕUD

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 KASVATUSEMEETODID JA ABINÕUD Õpimapp Õppejõud: MÕDRIKU 2013 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS.............................................................................................. 3 1.Kavatusmeetodid...................................................................................... 4 1.1Vabakasvatus...................................................................................... 4 1.2Mittesekkuv kasvatus..........................................................................5 1.3Autoriteedi- põhine kasvatus...............................................................5 1.4Autoritaarne kasvatus.........................................................................6 1.4.1Autoritaa

Pedagoogika
25 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun