Leidsid 24 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "OpenCMS sisuhalduse süsteemi kvaliteedi analüüsi RETSENSIOON". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
projektis, funktsionaalsed, nouet, riskid, testitav, nouete, kriteerium, autorite, testimine, itil, nouded, raamistiku, läbivaatus, tarkvara, 2016, komponent, salvestamine, eeldatav, vastuvotmise, viidud, tehnikaulikool, susteemi, retsensioon, standardid, enamlevinud, kuupaev, sisendid, dokumentatsioon, arhitektuur, mahule, prioriteedid, tuletatudTALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFORMAATIKAINSTITUUT ERPLY KASSASÜSTEEMI TESTIMINE Projekt õppeaines “Tarkvara kvaliteet ja standardid” Autor: Esitatud: Juhendaja: Jekaterina Tšukrejeva TALLINN 2016 Sisukord 1. Ülesande püstitus. Organisatsioon, süsteem, metoodika......................................................4 1.1 Organisatsioon (ja süsteem)..........................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSTKOND INFORMAATIKAINSTITUUT Puhkuste ja töölt eemalolekute haldamise rakenduse testimine Projekt õppeaines “Tarkvara kvaliteet ja standardid” Autorid: Martin Koidu
strateegilisi, keskkonna, maksumuse ja muid piiranguid. Eri tüüpi nõuded võivad olla omavahel sõltuvuses. Enamasti tulenevad toote ja protsessi nõuded ärinõuetest. (Arendus)protsessi nõuded võivad suures osas tuleneda toote nõuetest. kvaliteediatribuutide puu Süsteemi kasutatakse, muudetakse ja kantakse üle teistele riist- ja tarkvaraplatvormidele. Kasutamisel peaks süsteem täitma vajalikke funktsioone ning olema töökindel, efektiivne ja kasutajasõbralik 4. Funktsionaalsed ja mittefunktsionaalsed nõuded, testitavad ja mittetestitavad nõuded. Funktsionaalsed nõuded vastavad küsimusele "Mida peab tarkvara tegema?" (näiteks, süsteem peab võimaldama kauba tellimist). Ülaltoodud nimistus määravad funktsionaalsuse põhiliselt sobivuse ja õigsuse atribuudid. Mõnikord pannakse funktsionaalsete nõuete alla ka ülejäänud atribuudid funktsionaalsuse faktorist (koostalitlusvõime teiste süsteemidega; turvalisus; funktsionaalsuse vastavus normidele).
Elutsükkel- iseloomustab arendusprotsessi. Levinud raamistikud lubavad arendusprotsessis kasutada erinevaid elutsükli mudeleid. 14. Näited erinevate elutsükli mudelite kohta: kosemudel, V-mudel, spiraalmudel, XP, Scrum, testipõhine arendus. Kosemudel- iga tegevus toimub eraldi etapina. Eelmine etapp peab olema lõpetatud, enne kui minna täitma järgmist etappi. Nõudmiste analüüs – Süsteemi ja tarkvara kavandamine – Realiseerimine ja testimine – Installeerimine – Kasutamine ja hooldus V-mudel- arenduse ja kontrolli tegevused kulgevad sümmeetrilised. Igale arendustegevusele vastab kontrolli tegevus. Valides erinevaid tegevusi, saab erinevaid V-mudeleid. Süst nõuete analüüs Süst kvalif test Tarkv nõuete analüüs Tarkv kvalif test Tarkv projekteerimine Tarkv testimine
Tarkvara testimist käsitlev juhendmaterjal Tarkvara testimine Testimise parimad praktikad Nõudmiste määratlemine Maili Markvardt ASA Quality Services OÜ Tallinn 2006 Sisukord 1 Lugejaskond ja käsitlusala.......................................................................................3 2 Kasutatavad mõisted.................................................................................................3 3 Sissejuhatus testimisse........................................
Halvad nõuded „Koduleht peab olema ilus“ „Toetust ei maksta juhul, kui taotluse esitamisel on vähemalt ühel lapsevanemal võlgnevus Rae valla ees (sh maamaksu võlg)“ „Liitumise leht peab avanema väga kiiresti“ „Koduleht peab avanema kõigis maailma riikides“ Nõuete liigid o Funktsionaalsed nõuded o Mittefunktsionaalsed (kvaliteedi) nõuded Funktsionaalsed nõuded o Kirjeldus, kuidas süsteem peaks käituma kasutajapoolsete või teistest süsteemist pärinevate sisendite peale. „Võimaldab isikukoodi järgi võlgnevuste nimekirja filtreerida“ „Ei võta vastu taotlust kui laenusumma lahter on täitmata“ „Kuvab tähtajaks tasumata arved punasena“
tarkvara peab olema arusaadav, kasutatav ja ühilduv teiste süsteemidega). Tarkvaratehnika vaated: • Omaniku vaade (Motivation layer), • Kavandaja vaade (System design layer), • Ehitaja vaade (Deployment layer). Tarkvaraprotsessi etapid: 1. Nõuete esiletoomine ja analüüs, 2. Kavandamine e. disain (Arhitektuuriline kavandamine, Detailne kavandamine), 3. Realiseerimine, 4. Testimine, 5. Hooldus ja evolutsioon. Tarkvaraprojekti jaoks vajalikud osad: inimesed, nõuded, vahendid, testid-mockid. Süsteem Tarkvaratehnika ei ole isoleeritud distsipliin vaid osa laiemast süsteemitehnikast. Tarkvarasüsteemid ei ole isoleeritud süsteemid vaid sotsiaalsete süsteemide osad – sotsiotehniline süsteem. Süsteem on üksteisega ühendatud olemite või komponentide hulk, mis moodustavad keerulise terviku või täidavad koos keerulist funktsiooni
TARKVARATEHNIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on tarkvaratehnika? Software engineering ! “Engineers Australia” definitsioon: Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. IEEE definitsioon: Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaraarendus on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu, standardeid, jne. Tarkvaraarendus on progemine + konfigursatsiooni haldus. Tarkvaratehnika ei ole ainult programmi kirjutamine, vaid teemad hõlmavad ka kvaliteeti, ajakavasid,
Täpsustatud kasutusjuhtude diagramm Kihid: Planeerimine, Skoobi haldamine, ÄriKontekst (-Sõnastik) Ärimodelleerimine Nõuete analüüs, Kasutusjuhtude (tarkvara kasutus) modelleerimine Iteratsioonid: I iteratsioon (Visioon): planeerimine, eesmärkmudel, funktsionaalsed nõuded, kontekstidiagrammid? Lausendid (ka klassidiagrammil)? II iteratsioon: plaani/skoobi ülevaatamine/täpsustamine, ärimodelleerimine, funktsionaalsete nõuete täpsustamine, primaarsete kasutusjuhtude kirjeldamine ja diagramm, esialgne domeenimudel (kasutusjuhtude kirjeldustega kooskõlas) M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014
.......................14 3. Esimene realisatsioon.......................................................................................17 3.1 Lahendatud ülesande kirjeldus................................................................... 17 3.2 Kasutusjuhend.............................................................................................17 3.3 Realiseeritud osade tekstid......................................................................... 18 4. Esimese realisatsiooni testimine.......................................................................32 4.1 Testitulemused............................................................................................ 32 4.2 Probleemid.................................................................................................. 37 4.3 Hinnang....................................................................................................... 38 5. Teine realisatsioon................................................
Erinevatest mudelitest sai valitud just see tema lihtsuse tõttu. Töö autorile meeldis ka, et tulemuse hindamine toimub pidevalt kogu protsessi käigus, mitte ainult lõpus. Lähtudes sellest mudelist on magistritöö jagatud kolme ossa: 1. analüüs sisaldab sihtrühma, ainevaldkonna ja erinevate lahenduskäikude uurimist; 2. planeerimine koosneb õpieesmärkide püstitamisest, sisu ja meetodite paikapanemisest; 3. arenduse osas toimub konspekti struktuuri loomine ja testimine ning konspekti prototüübi loomine. Hüpoteesi tõestamiseks jagatakse planeerimise faasis projektijuhtimise valdkond õpitegevusteks (mooduliteks). Objektide parameetrite kirjeldamiseks võetakse kasutusele metaandmed. Ühtlasi uuritakse metaandmete mudelit ja katsetatakse nende teostust praktikas. Õpiobjektidest ja metaandmetest moodustatud andmebaasi põhjal testitakse erinevate lugemisteede loomist. Arenduse osas katsetatakse konspekti erinevaid kavasid praktikas
tähendavad, et üladomeeni kasutuselevõtmine ei ole praegu mõistlik ettepanek. Siiski tunduks mõistlikuna kvaliteedikriteeriumide käsiraamatus toodud aluspõhimõtete tunnustamise kaudu toimuv vabatahtlik ühinemine sertifitseerimisprojektiga ja nendes määratletud oluliste kvaliteedikriteeriumide rakendamise järelevalve süsteemi loomine. Järelevalvet teostaks üle-euroopaline toimkond, mis on just selleks loodud (tuleb korrapäraselt kokku ja omistab riiklikku templit või logo). Projektis osalemist saaks tõendada nummerdatud logode abil, mis paigutatakse kultuuriüksuse veebisaidile ja ühendatakse lingiga "heakskiidetud veebirakenduste" ajakohasesse registrisse. Iga rakendus tuleb tunnustada eraldi. Üldiselt oleks soovitatav kaaluda korraldusorgani loomist teatud domeenide tarvis, järgides Musedoma (domeeni ".museum" haldaja) halduslikke ja korralduslikke suuniseid. Tehnilise korralduse eest võib hoolt kanda ka üle-euroopaline haldaja.
Raskusi tekib, kui elektriturg on viimastel aastatel dramaatiliselt muutunud (nagu nt Eestis ja teistes üleminekuriikides). Prognoosimudel peab arvestama ka võimalikke turumuutusi tulevikus. 4. Multiregressioonanalüüs vastava tarkvara abil. Leitakse regressiooni- kordajad ja nende usaldusintervallid ning otsustatakse, millised mõju- tegurid jätta mudelisse (samm-sammulise ülalt alla või alt üles regres- sioonanalüüsi teel). 5. Mudeli testimine ja hindamine - üks olulisemaid etappe. Mudelit ra- kendatakse minevikule ning analüüsitakse prognoosivigu. Uuritakse ka regressioonitegurite stabiilsust. Selleks koostatakse mudel näiteks 1975...1985 a andmete alusel. Seejärel rakendatakse mõlemat mudelit 1985...1995 a tarbimiste prognoosiks. Kui tulemused erinevad oluli- selt, näitab see, et mitte kõiki trende pole adekvaatselt arvestatud. Siis tuleks lisada täiendavaid mõjutegureid ja kogu protseduuri korrata.
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA ÕPPEMATERJAL Koostas Paavo Kaimre TARTU 2016 1 SISSEJUHATUS AINEKURSUSESSE LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA 5 Loodusvarade majandamise ning keskkonnaökonoomika ajalugu 10 Loodusvarade ja keskkonna majandusteaduslik käsitlemine 12 1. TOOTMISKULUD. KULUDE LIIGITAMINE 15 1.Tootmiskulud ja mittetootmiskulud 15 2. Lühi- ja pikaajalised kulud 16 3. Otsekulud ja kaudkulud 16 4. Muutuvkulud ja püsikulud 16 5. Juhitavad ja juhitamatud kulud 16 2. LOODUSVARAD JA MAJANDUS. JÄTKUSUUTLIK ARENG. 20 Majanduse ja keskkonna vahelised seosed
tähelepanuta. 17 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine Joonis 1. LAC protsessitsükkel (Stankey et al. 1985). • Külastuskogemuste kaitse (VERP - Visitor Experience Resource Protection) Mudel on töötatud välja Ameerika Ühendriikides ning kasutusel sealsetes rahvusparkides koormustaluvuse hindamiseks. Mudeli autorite arvates on suurimaks probleemiks asjaolu, et enne probleemi mõistmist tuleb määratleda tulevikueesmärgid. Mudeli järgi jagatakse ala erineva kasutustasemega tsoonideks. Ala koormustaluvus on defineeritud loodusväärtuste kvaliteedi ja külastuskogemuse kvaliteedi kaudu. Defineeritakse sobivad puhketingimused, määratletakse puhkevõimaluste kasutusmaht, koht, aeg ja eesmärgid. Protsessi etapid: 1. Interdistsiplinaarse meeskonna moodustamine; 2
tegevuse juhtimises on orienteerunud teiste inimeste tegevuse juhtimisele, on käesolev õppeaine küll pigem sissejuhatuseks juhtimisega seotud sfääri kui piisavate teadmiste omandamine selles valdkonnas. Teiste valdkondade üliõpilased aga peaksid selle õppeaine raames omandama piisavalt teadmisi, et juhi kohale sattudes mitte teha ,,suuri rumalusi" (üle hinnata oma teadmisi juhtimise vallas seda valdkonda tundmata). Kuna konspekti koostamisel on kasutatud kasutanud mitmete erinevate autorite poolt välja antud juhtimisalast kirjandust, siis võivad konspekti mõningad osad omavahel ebapiisavalt haakuda või olla isegi osaliselt vastuolulised. Võrreldes eelmise aasta konspektiga on käesoleval õppeaastal sisse toonud uusi seisukohti ja nõudeid, millised tulenevad uue töölepingu ja sellega seonduvate muude õigusaktide nõuetest (või eelnevalt kehtinud nõuete kehtetuks muutumisest.). Oma loengutes püüan need puudused täiendavate selgitustega likvideerida. 1
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
(sisetemperatuurile ja suhtelisele niiskusele); kütmata hoonete sisetemperatuuri ja suhtelise niiskuse tasakaalutase ja stabiilsus erinevatel välistemperatuuridel; siseõhu niiskuskoormus eri aastaaegadel ja erinevate kütte-ventilatsiooni lahenduste ja kasutusaktiivsuse korral; vanemate palkhoonete välispiirete õhupidavuse tase ja peamised külmasildade ja õhulekkekohtade asukohad; võimalikud ehitusfüüsikalised riskid, mis on seotud maaelamute perioodilise kütmise või kütmata jätmisega; võimalik hallituse või mädaniku kasv hoonepiirete sisepinnal või sees; soovitused perioodiliselt köetavate hoonete kütmiseks lähtuvalt energiasäästu, kasutusmugavuse, parema sisekliima ning hoonete kestvuse ja säilimise seisukohalt; uurimistöö tulemusena saadud süstematiseeritud andmed on kasutatavad analüüsideks ning probleemide lahenduste väljatöötamiseks.
tilise käsitluse ja logistikatoimingute korralduse praktilise külje vahel. Kogu õpikus esitatav materjal on jaotatud temaatiliselt üheksateistkümnesse peatükki. Õpikus on leidnud käsitlemist kõik logistika funktsionaalsed ja funktsiooniülesed valdkonnad, sealhulgas põhimõisted logistika ja tarneahela juhtimisest. Esimeses, sissejuhatavas peatükis käsitletakse lühidalt logistika ajaloo olulisemaid aspekte ning kirjeldatakse logistika ülesandeid ja eesmärke. Lisaks antakse ülevaade logistika funktsio-
……………………………… 10 1. Sissejuhatus meditsiiniterminoloogiasse .................................................................................. 11 1.1. Meditsiinilised oskussõnad .............................................................................................. 12 2. Anatoomia ja füsioloogia alused .............................................................................................. 19 3. Inimkeha funktsionaalsed süsteemid ............................................................................................ 25 3.1. Liikumis- ja tugiaparaat ........................................................................................................ 25 3.1.1.Skelett .............................................................................................................................. 25 3.1.2.Luude ühendid ..................................................................
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
religioon korraga. See sisaldab samaaegselt mõlemat, mis tegelikult teebki maailmapildi täiuslikumaks ( ühtsemaks ). Maailmapilt ei saa olla päris õige, kui me aktsepteerime ainult ühte neist – teadust või religiooni. Täiuslikum maailmapilt nõuab neid mõlemat ja seega võib „Maailmataju“ käsitleda ( mõista ) teaduse ja religiooni kõrval „kolmanda liigina“. Antud teoses on kasutatud ka teiste autorite töid ( ehk teos sisaldab refereeringuid ), kuid see sisaldab eelkõige uut infot, mida pole varem üheski vormis eksisteerinud. Refereeritud ehk kasutatud materjal on teoses kas illustreeriva tähendusega, hariva eesmärgiga või on vältimatult vajalik uut infot esitada koos kasutatud materjaliga, mis oleks siis eneseväljenduse lisaväärtuseks. Kasutatud materjal ja „uus info“ on teoses omavahel üsna tihedalt põimunud.
annaabi.ee 
