iseloomulik? Mis on olemus? 2. Selgitage Platoni ideede-teooriat See, mis meile näib olevat pole tegelikkus ning on see-tõttu muutlik ja mitteolev. Tegelikult olevad asjad on muutumatud ja igavesed. Tegelikult olevad asjad on tegelikult näivate asjade arhetüübid, milles nähtavad asjad imiteerivad oma arhetüüpe. Neid arhetüüpe on võimalik mõtlemise (meenutamise või siis taasmäletamise) teel näha. 3. Mis on essentsialism? Õpetus asjade olemusest endast, eeldades neilt eelnevat ontoloogilist staatust. Mis teeb asjast asja? Selle õpetusega jõuab vastuseni küsimusele "Mis see on?" 4. Mis on substants? Substants on olev asi, enesele ja enesekohaselt. 5. Selgitage Aristotelese substantsi-teooriat ühe näitega. Substants tekib (või kaob), siis kui mateeria võtab vormi (või kaotab selle). Näiteks maja tekib alles siis kui kokku panna tellised, puit, segu jne. 6. Millised on ja mida tähendavad küsimused oleva olemusest? Sõnastage mõni oleva
inimese omadused, teod? Mis on tema eesmärgid?) Religioonifilosoofias küsitakse: kas inimese eksistentsiaalsel situatsioonil on mõte/tähendus? Kust see tähendus/mõte tuleb? Kas elul on mõte? Kas jumal on olemas? Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada või vastupidi? Kes või mis on jumal? Miks on maailmas kurjus? Kes on selle eest vastutav? Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? Jumalat määratletakse kui transtsendentset, ontoloogilist, kognitiivset, moraalset ja absoluutset substantsi. Isiksus, kes pole loodusjõud, stiihia ega tung, vaid inimese laadi olend, kellel on eneseteadvus, ta suudab seada eesmärke ja neid ellu viia. Teda iseloomustab isiksuse sisemine konflikt, ülim heasoovlikkus, jagunemine kolme erineva palge vahel (jumal isa, jumal poeg, püha vaim). Jumal eksisteerib teisel pool aega, meie ruumist väljas pool ning on igas kohas korraga. Jumal on kõikvõimas, ta lõi maailma eimillestki
mõjutatavaks substantsiks Inimesekäsituses arvas, et inimene on kui passiivse mehaanilise keha ja aktiivse mõtleva hinge ühendus ning loomadel teadvust ei olevat Meelepetteid ja arutluskäikude vildakust põhjendas inimest eksiteele juhtiva genius malignus`e (lad. "õel, salakaval vaim") kujundiga Soovitas alati kõiges kahelda Jõudis teesini cogito, ergo sum ("mõtlen, järelikult olen olemas") Jumalatõestuses püüdis rakendada ontoloogilist tõestusviisi Ta oli 17. sajandi ratsionalismi isa Hiljem kujunes tema mehhanitsistliku maailmapildi alusel välja filosoofiline õpetus kartesianism Kasutatud kirjandus Locke: Eesti Entsüklopeedia 5. köide Descartes: Tea entsüklopeedia 5. köide Tänan tähelepanu eest!
kellasepa ja inimest kellauurina 14. Kes ütles: ,,Mind vapustas, kui paljusid valesid olin ma lapsena tõena võtnud? V: Descartes 15. Kas Descartes'i arvates on autoriteet ja tõestus 2 eri asja? V: jah 16. Millisesse koolkonda Descartes kuulub? Mis on selle koolkonna vastand? V: ratsionalistlikku ehk mõistuse tähtust rõhutavasse koolkonda; selle vastand on empirism ehk meeleorganite tähtsust rõhutav koolkond 17. Millist Jumala tõestust Descartes pooldas? V: ontoloogilist Jumala tõestust 18. Milles seisneb ontoloogiline Jumala tõestus? V: kuna inimese mõistuses on olemas täiusliku olendi idee, siis tõestab see Jumala olemist 19. Kas inimesel on kaasasündinud ideed, mis pole temaase jõudnud meeleorganite kaudu? V: jah 20. Millised 2 substantsi on olemas Descartes'i arvates? V: vaim ja keha Voltaire (1694-1778) 1. Kus Voltaire sündis? Mis oli Voltaire'i õige perekonnanimi? V: Pariisis, õige
); sünteesi teel selgetest ideedest keeruliste ideede järeldamine; kontroll. 3. Descartes will only accept one specific kind of ideas: which are them? Why only these ones? Kaasasündinud ideid, kuna Jumal on loonud mõistuse ja Jumalat saab usaldada. 4. “I think, therefore I am”. What does this phrase mean? Ainus, milles kahelda ei saa, on kahtlemine, seega ka mõtlemine. 5. How does Descartes prove the existence of God? Kasutades Canterbury Anselmi ontoloogilist argumenti: mõistuses on idee täiuslikkusest/täiuslikust olendist. Täiuslik olend (Jumal) poleks täiuslik, kui teda olemas poleks, seega on Jumal olemas. 6. Why God's truthfulness is important for Descartes? Kuna sellest järeldub, et me saame oma mõistust usaldada. 7. According to Descartes, which are the two elements that constitute man and how are they connected? Mõistus ja keha; nad on ühendatud käbikeha kaudu. F. Hume 1
12. Kas usk ja mõistus on Anselmi arvates vastuolus? V: ei 13. Miks Jumal sai inimeseks Anselmi arvates? V: Jumal pidi saama inimeseks, et oma ristisurma kaudu päästa nad põrgust ja anda igavene elu neile, kes seda tahavad. 14. Mis oli Jumala paratamatu valik? V: rist 15. Milliseid kohti Anselmi filosoofias inimese ja Jumala lepituse kohta on kritiseeritud? V: Anselm rõhutab Jumala au, mitte tema õiglust 16. Kes kritiseeris esimesena Anselmi ontoloogilist Jumala-tõestust? V: munk Gaunilo 17. Mis valmistas Anselmile rõõmu? V: usu ja mõistuse kooskõla 18. Millega tuleb inimesel enne tegeleda, kui ta soovib asuda mõistusega ristiusu üle arutlema Anselmi meelest? V: uskuda ristiusu sügavamaid saladusi 19. Kas Anselmi meelest oli täiusliku Jumalale liiga alandav ja sobimatu inimkonna päästmiseks inimeseks ja saada surma? V: ei 20. Keda peetakse skolastika rajajaks`V: Anselmi Thomas Aquinost (1225-1274)
loob meile illusiooni asjade muutlikkusest, mida tõeliselt pole olemaski. Muidugi ei saanud ka meetlega tajutavat tegelikkust nii kergesti olematuks filosofeerida ja seetõttu Parmenides omistab hiljem tollele muutlikule olemisele üksnes näiva olemasolu suutmata ent sellegagi ületata dualismi oma õpetuses. Kahjuks on see osa tema õpetuslaulust, kus ta siirdub tolle ,,näiva" olemise lähemale vaatlemisele, kaduma läinud ja me ei tea, kas tal õnnestus oma esialgset ontoloogilist monismi kuidagi päästa või sisuliselt õigustada. Mitte niivõrd oma olemisõpetusega, kuivõrd just selle suubumisega dualismi on Parmenides üheks filosoofilise idealismi teerajajaks, keda Platon siiralt hindab. [5:23] 3.3 Zenon Zenoni eluajaks loetakse u 490-430 e.Kr. Zenonist (vt lisa 3) rääkima hakates on soovitav tema nime juurde nimetada ka täpsustus, nimelt Zenon Eleast. Ta oli Parmenidese
26. Selgitage stoikute arusaama, et tõeliselt vaba saab olla vaid tark. Stoikud väitsid, et maailma muuta ei saa ja kuna inimene on osakene maailmast, siis peab ta sellega kooskõlas elama ehk siis saatusele alluma. Tark inimene saab aru, mis saatus talle määratud on ja järgib seda vastupanuta ning soovib ainult seda, mida saatus talle toob. Tark inimene mõtleb paratamatud tegevused enda jaoks meeldivaks, sest möödapääsu neist nagunii ei ole. 27. Selgitage Canterbury Anselmi ontoloogilist jumalatõestust. Anselmi kohaselt on jumal midagi ülimat, millest midagi enamat enam ei ole võimalik ette kujutada. Ülimast midagi enamat ette kujutada pole võimalik, aga kujutusest enam on kujutus, mis on mõistuses ja eksisteerib ka reaalsuses. Seeläbi leidis Anslem, et kui mõistuses kujutatakse jumalat kui kõige ülimat eksistentsivormi, siis jumala kujutamisest mõttes veel ülimuslikum on
Stoikud väitsid, et maailma muuta ei saa ja kuna inimene on osakene maailmast, siis peab ta sellega kooskõlas elama ehk siis saatusele alluma. Tark inimene saab aru, mis saatus talle määratud on ja järgib seda vastupanuta ning soovib ainult seda, mida saatus talle toob. Tark inimene mõtleb paratamatud tegevused enda jaoks meeldivaks, sest möödapääsu neist nagunii ei ole. 27. Selgitage Canterbury Anselmi ontoloogilist jumalatõestust. Anselmi kohaselt on jumal midagi ülimat, millest midagi enamat enam ei ole võimalik ette kujutada. Ülimast midagi enamat ette kujutada pole võimalik, aga kujutusest enam on kujutus, mis on mõistuses ja eksisteerib ka reaalsuses. Seeläbi leidis Anslem, et kui mõistuses kujutatakse jumalat kui kõige ülimat eksistentsivormi, siis jumala kujutamisest mõttes veel ülimuslikum on jumala nii kujutamine kui ka reaalne eksistents, seega peab ta ka
Ontoloogiline jumalatõestus ja selle kriitika. Ontoloogiline jumalatõestus ehk ontoloogiline argument on jumalatõestus, mille esimesena esitas keskaegne teoloog Canterbury Anselm. Laiemas tähenduses on ontoloogilised jumalatõestused kõik jumalatõestused, mis apelleerivad ainult mõistusele, mitte näiteks vaatlusele.Ontoloogia on filosoofia haru, mis tegeleb olemise olemusega. Anselmil ei olnud küll ontoloogilist süsteemi, kuid olemise olemus huvitas teda väga. Ta väitis, et on paratamatult olevad asjad, mis ei saa mitte olemas olla ja kontingentselt olevad asjad, mis saavad mitte olemas olla. Ontoloogiline jumalatõestus lõpeb kõigis tõlgendustes ja vormides umbes sellise väitega, et Jumal on olemas ning on paratamatult olev. Seda võib sõnastada ka nii: Jumal ei saa mitte olemas olla. See seisukoht on ilmsesti vaieldav ning ontoloogilise jumalatõestuse üle ongi palju vaieldud
omadusi nagu näiteks kuju ja suurus. ONTOLOOGILINE ARGUMENT JA SELLE KRIITIKA. Ontoloogiline jumalatõestus ehk ontoloogiline argument on jumalatõestus, mille esimesena esitas keskaegne teoloog Canterbury Anselm. Laiemas tähenduses on ontoloogilised jumalatõestused kõik jumalatõestused, mis apelleerivad ainult mõistusele, mitte näiteks vaatlusele.Ontoloogia on filosoofia haru, mis tegeleb olemise olemusega. Anselmil ei olnud küll ontoloogilist süsteemi, kuid olemise olemus huvitas teda väga. Ta väitis, et on paratamatult olevad asjad, mis ei saa mitte olemas olla ja kontingentselt olevad asjad, mis saavad mitte olemas olla. Ontoloogiline jumalatõestus lõpeb kõigis tõlgendustes ja vormides umbes sellise väitega, et Jumal on olemas ning on paratamatult olev. Seda võib sõnastada ka nii: Jumal ei saa mitte olemas olla. See seisukoht on ilmsesti vaieldav ning ontoloogilise jumalatõestuse üle ongi palju vaieldud
ontoloogiliselt iseseisvat, sõltumatut staatust. Üksikud asjad meeltega tajutavas maailmas on pelgalt relatsioonilised moodustised, st. nad on asjad, mis omavad oma eksistentsi ja karakterit üksnes tänu ideedele. Siin on Platoni filosoofia otsustavalt erinev Aristotelese õpetusest, kelle jaoks iseseisvad ja primaarsed on just üksikud asjad ja nähtused, seevastu see, mida Platon peab iseseisvaks, esineb asjades vaid omadustena, omadused aga ei oma ontoloogilist iseseisvust. Platon omistab iseseisva olemise täielikult iseenda jaoks eksisteerivatele ideedele. Sest ainult nemad representeerivad asja olemust, tüüpi, seda, mis üks asi on puhtalt iseendana, mitte millegi muuga segunematult. Ajalis-ruumilised asjad seevastu on alati “niihästi see kui ka teine” (Politeia V, 479 b 9-10), ei oma seega mingit puhast olemist ega ka mitte iseseisvust. Nende olemine on pelgalt osavõtus-olemine.
Sokrates küsib nüüd kaasvestlejatelt, kas ei pea need koopas- viibijad paratamatult pidama varje tegelikkuseks, kui nad on kogu oma elu olnud sel viisil aheldatud. Ja kaasvestlejad nõustuvad temaga – on tõepoolest loomulik, et niisuguste aheldatute jaoks saavad varjud koopa seinal tegelikkuseks endaks. Varjud koopa seinal sümboliseerivad antud juhul meeltega tajutava maailma nähtusi. Platoni kujund annab väga hästi edasi seda, kuidas tema kujutab ette nähtuste ontoloogilist staatust. Nii nagu varju puhul ei saa ütelda, et seda pole olemas, ei eita Platongi meeltega tajutava maailma olemasolu. Kuid varjud pole muidugi tegelikud asjad, ja nii pole Platoni hinnangul meeltega tajutavad nähtused samuti asjade tõelised kujud. Nii nagu vari sõltub kogu oma olemasoluga sellest, mis varju jätab, nii on ka meeltega tajutavad nähtused oma olemasolus ja olemuses täielikult sõltuvad oma ideedest, olemuspõhjustest. Nii nagu vari jäljendab seda, mis varju jätab,
mõte/tähendus? Kui jah, siis kust see mõte tuleb? b) Kas jumal on olemas? c) Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada või ümber lükata? d) Kes või mis on jumal? f) Miks on maailmas kurjus ja kes selle eest vastutab? 16. Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? kui igavest, teispool aega ja ruumi eksisteerivat isiksust, kelle 3 tähtsamat predikaati on kõikvõimsus, ülim headus ning ülim tarkus. Ehk jumalat määratletakse kui transtsendentset, ontoloogilist, kognitiivset, moraalset ja absoluutset substantsi. 17. Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Klassikalises filosoofias selles ka ei kahelda, sest kui jumalat polekski olemas, siis olematu asja olematust ei saaks ju tõestada. Ateistlik positsioon: 1) Feuerbach -jumala mõiste tuleneb inimese sõltuvustundest, inimesed vajavad karmis maailmas lohutust ja projetseerivad mingile olendile teatud omadused. 2) Marx - usk
Ontoloogiline argument ja selle kriitika. 8 Ontoloogiline jumalatõestus ja selle kriitika. Ontoloogiline jumalatõestus ehk ontoloogiline argument on jumalatõestus, mille esimesena esitas keskaegne teoloog Canterbury Anselm. Laiemas tähenduses on ontoloogilised jumalatõestused kõik jumalatõestused, mis apelleerivad ainult mõistusele, mitte näiteks vaatlusele. Ontoloogia on filosoofia haru, mis tegeleb olemise olemusega. Anselmil ei olnud küll ontoloogilist süsteemi, kuid olemise olemus huvitas teda väga. Ta väitis, et on paratamatult olevad asjad, mis ei saa mitte olemas olla ja kontingentselt olevad asjad, mis saavad mitte olemas olla. Ontoloogiline jumalatõestus lõpeb kõigis tõlgendustes ja vormides umbes sellise väitega, et Jumal on olemas ning on paratamatult olev. Seda võib sõnastada ka nii: Jumal ei saa mitte olemas olla. See seisukoht on ilmsesti vaieldav ning ontoloogilise jumalatõestuse üle ongi palju vaieldud
võimalikud, siis pole teadvus identne mõne füüsilise nähtusega; järelikult, teadvus pole identne mõne füüsilise nähtusega. Järeldus: vastuväide, et see pole füüsikaliselt võimalik, ei mõjuta loogilist võimalikkust. Võimalikkus. Miks peaks millegi kujuteldavusest järelduma selle võimalikkus? Tegu on loogilise võimalikkusega. Vaim ilma kehata ei ole vastuoluline idee. Kuid see näitab vaid mõistete lahknevust, mitte ontoloogilist erinevust. 2.Jagatavuse argument. Argument ilma „mõeldavuse“aspektita. Keha on jaotatav osadeks; vaim ei ole jaotatav osadeks; asi, mis on osadeks jaotatav ning asi, mis ei ole osadeks jaotatav, on olemuslikult erinevad; seega on vaim olemuslikult kehast erinev. Miks ei ole vaim jagatav? Saab eristada vaimuseisundeid; mõne juhtumi korral on osa vaimust blokeeritud või lõhenenud. Eeldab, et peale vaimuseisundite leidub veel üks jagamatu mina. Seda eeldust ei jaga paljud
Idee on asjade arhetüüp Minu teeb minuks minu olemus. Mis teeb mingi asja ilusaks?-ilusa idee. Mis teeb mingi asja õiglaseks?-õigluse idee · Thomas: essentia asja olemus Arhetüüp see, mis tehti enne prototüüpi Essentsialism selline mõttevool, mis leidis, et asjadel on olemus. Kui saame asja olemusest aru, saame ka asjast aru. *On ka leitud, et asjadel ei ole olemust. Olemus on keeleline produkt, mitte ontoloogilist staatust omav asi. 2. Mis on olev? Oleva olemus Olev on see, millest kõik tekib ja milleks kõik muutub. Olev on see, mis moodustav näivuse aluse Olev on see, mis on iseenesest lähtudes/tänu iseendale. Olev on see, mis on ise võimeline olema. Kui näiteks mingi vari on olemas tänu sellele, mis selle varju heidab, siis vari ise ei ole olemus, olev on see, mis selle varju tekitab. Valgus on olemas, see on olev, aga pimedus ei ole olev, see on lihtsalt valguse puudumine.
on loogiliselt võimalikud, siis pole teadvus identne mõne füüsilise nähtusega. 4. Järelikult, teadvus pole identne mõne füüsilise nähtusega Võimalikkus: Vastuväide, et see pole füüsikaliselt või tehnoloogiliselt võimalik, ei puuduta loogilist võimalikkust. Miks peaks millegi kujuteldavusest järelduma selle võimalikkus? Tegu on loogilise võimalikkusega. Vaim ilma kehata ei ole vastuoluline idee või kontseptsioon. Kuid see näitab vaid mõistete lahknevust, mitte ontoloogilist erinevust. Keha ja vaimu interaktsioon: Descartesi järgi on keha ja vaim küll erinevad, kuid nad on siiski teineteisega seotud. Descartesi dualismi nimetatakse interaktsionistlikuks dualismiks – keha ja vaimu vahel toimub interaktsioon. Kuidas toimub Descartesi järgi info liikumine vaimu ja keha (aju) vahel? Descartes kujutas keha kui mehhanismi. Mööda veresooni liiguvad väga peened osakesed, mis ajju jõudes muutuvad eluhinguseks või animaalseteks vaimudeks (animal spirits)
[43]Ajalooline lähenemine avas perspektiivi, et õigus võib olla üpris muutlik; ent kas me saame olla kindlad, et ühiskondlikud muutused ei puuduta ka õiguse aluseid? Ontoloogiline aspekt: Kantist alates tehakse vahet oleval ja olemapidaval. Hume'i seadus - olevast ei saa loogiliselt tuletatada olemapidavat - on vaieldav. [44](1) Uurimisobjektiks kehtiv õigus, positiivne antus, mille uurimisel välditakse (metafüüsilisi) spekulatsioone. Tuleks eristada ontoloogilist ja metodoloogilist aspekti. [Mitte segada antud filosoofilist küsimust ära küsimusega konkreetse õigusnormi kehtimisest kui faktist ning õigusnormi ettekirjutusest kui nõudest, kuidas asjad peaksid olema.] Õiguspositivistide jaoks on tõeliselt olev ja uurimist vääriv reaalselt kehtiv õigus. Õigus selliselt mõistetuna on inimeste loodud ja kehtestatud seaduste kogum, ius positum (ld k verbist ponere asetama).
füüsilise nähtusega. 4. Järelikult, teadvus pole identne mõne füüsilise nähtusega 111. Võimalikkus Vastuväide, et see pole füüsikaliselt või tehnoloogiliselt võimalik, ei puuduta loogilist võimalikkust. Miks peaks millegi kujuteldavusest järelduma selle võimalikkus? Tegu on loogilise võimalikkusega. Vaim ilma kehata ei ole vastuoluline idee või kontseptsioon. Kuid see näitab vaid mõistete lahknevust, mitte ontoloogilist erinevust. 111. Keha ja vaimu interaktsioon Descartesi järgi on keha ja vaim küll erinevad, kuid nad on siiski teineteisega seotud. Descartesi dualismi nimetatakse interaktsionistlikuks dualismiks keha ja vaimu vahel toimub interaktsioon. Kuidas toimub Descartesi järgi info liikumine vaimu ja keha (aju) vahel? Descartes kujutas keha kui mehhanismi. Mööda veresooni liiguvad väga peened
justkui olemuslikud. Kumbagi ei huvita, kuidas asju paremini müüa läbi tähenduse. Pigem - kuidas asjade müümine tekitab ideoloogiatele sotsiaalset kandepinda. Barthes: naturalization - sellel vedelikul ei ole rohkem põhjust olla naiselik kui näiteks ehatähel või nahkhiiresõnnikul. Kuidas toimib sisemine fenomenoloogia tarbekaupade fetisismi puhul - kuidas suhted inimeste vahel (kultuur) muutub suheteks asjade vahel (loodus). Kuid lõhna ja pildi vahel võib mitte olla ontoloogilist sidet, kuid sellel on kindlasti sotsioloogiline side. Ehk siis patriarhaat, äri jne jne on tekitanud terve rea kompleksseid põhjusi, miks see nii on, kuid ainult keelt vaadates me nendest teadlikuks ei saa. Jama tekib siis kui me võimaluste tingimusi hakkame käsitlema nagu nad oleksid põhjused - ehk seletada Deneuve ja Hemingway kaudu tänapäeva reklaamimaailma, patriarhaati, naiselikkust jne. Vaatamata sellele, et post-strukturalism annab paremaid seletusi, on siiski mõlemal
annaabi.ee 
