Kohastumine e.adaptatsioon-populatsiooni ja liigi isenditele ühised pärilikud omadused,tunnused,mis soodustavad nende eluvõimet,paljunemist.Loob,muuda,säilitab looduslik valik.toimub org.rühmade põlvkondade vahetumise käigusN:nahapruunistub.Kohastumused avalduvadorganismide sise- väliehituses,füsioloogias,käitumises,paljunemises ja muudes organismidele omastes eluavaldustes.biootiline/abiooitiline tegur. kõrbetaimed:sügav juurestik,lihakad,kitsad,nahkjad lehed. linnud:eesjäsemed tiivad,toruluud,suled. imetaja:loote org.sisene areng inimene:püstikäimine kohastumused:varjevärvuskuju,hoiatusvärvus, mimikri-sarnasus teise liigiga kasulik:juhuslik mutatsioon,ökoloogilised tegurid,keskkonnatingimused Liik-looduslike populatsioonide rühm,mille isendid kas tegelikultvõi potensiaalselt ristuvad omavahel.seeon biol.liigimääratlus-ernst mayr
Temperatuuri tõstmine lõhub nõrgad sidemed ja valgud kaotavad oma bioloogilise aktiivsuse, näiteks võime katalüüsida reaktsioone. Orgaanilised lahustid segavad hüdrofoobset vastastikmõju ja mõjutavad samauti vesniksidemete tugevust, mille tulemusena valgu struktuur muutub- seda protsessi nim valgu denatureerumiseks. Kui denatureerumise käigus ei rikutud valgu primaarset struktuuri, st peptiidahelat ennast ega ka asendusrühmi aminohappejääkides, võib valk ka temale omastes tingimustes end esialgsesse vormi tagasi kerida ning isegi taastada bioloogilised omadused. Seda kõike nim valgu renatureerumiseks.
Eestlased on andnud sellele taimele palju nimetusi, näiteks keemled, köemlid, kömmlid, köömred, küümlid jm. Aravatavasti kõik need nimetused on taim saanud saksakeelsest sõnast Kümmel. Tänapäeval puutume köömnetega kokku tavalist leiba süües, kuid vanasti kasutati seda palju rohkemates toitudes maitseainena. Eestis hakati köömneid kasutama rukkipüülijahust tehtud leivale, et tasakaalutada nende magusamat maitset. Eestlastele omastes toitudes kasutati köömneid hapukapsas ja sõiras. Kuna köömned soodustavad seedimist, siis kasutati köömneid rasvase sea-, lamba-, ja linnuliha maitsestamiseks. Vee- või piimapõhine köömnetee leevendab soolegaasidest tingitud valusid. Köömnei kasutati ka jookide maitsestamiseks, näiteks haputaarile või ivajoogile, kuid ka kangemate kraadidega jookides, näiteks köömnenaps, mis on tegelikult kange magustatud munaliköör. Köömneid kasutati ka rituaalsetes toimingutes
Kohastumine Liigiisenditele ühised pärilikud omadused ja tunnused, mis soodustavad nende eluvõimet ja paljunemist nimetatakse kohastumusteks ehk adaptatsioonideks. Kohastumusi loob, muudab ja säilitab looduslik valik. Päriliku reaktsiooninormi piires elu kestvaid toimuvaid muudatusi nimetatakse kohanemisteks. Kohastumine on bioevolutsiooni peamine protsess. Kohastumused avalduvad organismide sise- ja väiehituses, füsioloogias, käitumises, paljunemises ja muudes organismidele omastes eluavaldustes. Lindudel on kohastumised lendamiseks. Imetajatel organismisiseseks arenguks ja sünnijärgseks toitmiseks piimaga. Paljudel loomadel on varjevärvus või varjekuju, mis muudab nad keskkonna taustal märkamatuks. Osadel organismidel aga hoiatusvärvus. Loomade käitumiskohastumuste näidetest võiks nimetada kiskjate saagitabamisviise, lindude rännet, järglashoolet, terdemängu. Loodusliku valiku materjaliks on juhusliku iseloomuga mutatsioonid ja nende kombinatsioonid.
kohastumisi. Suunav valik-Tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemine. Lõhestav valik-kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine nende hübriididega. Kohastumine-Kohastumisi loob, muudab ja säilitab looduslik valik ning on bioevolutsiooni peamine protsess. Kohastumised avalduvad organismide sise- ja välisehituses, füsioloogias, käitumises, paljunemises ja muudes organismidele omastes eluavaldustes. Mimikri:Teatud liik on sarnane mõne teise liigiga, et muuta ennast nätamatuks(raagritsikas). Varjevärvus:muudab keskkonna taustal märkamatuks(lehetäi). Kõrbetaimed:väga lühike õitseperiood, pikk ja sügav juur. Käitumine: kiskjate saagitabamis viis, lindude ränne, tedremäng(kägu, kes käitub nagu raudkull). Hoiatus-ähvardus poosid(konnad, kassikakk). Evolutsiooni mehhanismid-Mutatsioonid. Geen:tekitavad uusi alleele ja mõnikord ka uusi geene
3)Lõhestav valik-seisneb kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises võrreldes nende hübriididega. Võib tekkida uus liik. Kohastumine ehk adaptatsioon ..on populatsiooni tasandist alates ehituslike ja talituslike pärilike iseärasuste tekkimine. Kohastumusi loob, säilitab ja muudab looduslik valik. Kohastumine on bioevolutsiooni peamine protsess. Kohastumused avalduvad organismide sise ja välisehituses, füsioloogias, käitumises, paljunemises jm organismidele omastes eluvaldustes. Toimub pidev alakohastumus-kõigepealt muutuvad keskkonna tingimused. Seejärel ilmneb, kas tunnus annab eeliseid. Nt: Kõrbekohastumine-loomadel suured kõrvad, kaamlil küürud, suviuinak, taimedel vahakiht, lihakad varred jne Lendamine:kerged toruluud, õhukambrid luudes, tugevad rinnalihased, kiire ainevahetus Värvus vastavalt keskkonnale:varjevärvus aitab sulanduda keskkonda. Hoiatusvärvus annab signaali, et ma olen mürgine
Nt inimeste jaotumine rassidesse. 14. Selgita kohastumist, too näited Populatsiooni ja liigi isenditele ühiseid pärilikke omadusi ja tunnuseid, mis soodustavad nende eluvõimet ja paljunemist, nimetatakse kohastumusteks ehk adaptsioonideks. Kohastumusi loob, muudab ja säilitab looduslik valik ning on bioevolutsiooni peamiseks protsessiks. Kohastumised avalduvad organismide sise- ja välisehituses, füsioloogias, käitumises, paljunemises ja muudes organismidele omastes eluavaldustes. Nt loomadel varjevärvus või varjekuju, mis muudab nad märkamatuks; kõrbetaimedel sügav juurestik vee hankimiseks, lindudel eesjäsemete arenemine tiibadeks. 15. Miks kohastumised on suhtelised? 16. Selgita liigiteket, mõisted geograafiline isolatsioon, bioloogiline isolatsioon Liigiteke saab alata populatsioonide sattumisest geograafilisse isolatsiooni. Seda võivad põhjustada mitmesugused asjaolud, nt liigi levila piires võivad toimuda
Esitati vene rahvuse muusikat. Lavakujundus oli väga minimalistlik. Kogu etenduse vältel oli laval õige rohkem kaks tooli, vahel ka kitarr või laud. Jõulisemate stseenide ajal täitus lava ka suitsuga. Etenduse energia sai kätte baleriinide sünkroonis tantsimisest, mitte lavale toodud interjöörist. Võimust andis ka kindlasti juurde tantsijate arvukus, sest neid olid tohutult palju. Kostüümideks olid väga igapäevased riided, mehed polnud sukkpükstes ega naised baleriinidele omastes kleitides. Olid kas süsimustad siidkleidid või mustad ülikonnad, või jällegi väga kaasaegsed seelikud ja T-särgid koos pearättidega. Etenduses oli tehtud "Onegini" kangelastest tüüpilised meie aja tegelased. Silmapaistvaid numbreid ballettist oli palju. Ütleks, et kõik olid väga head. Esimene tants, mis mulle meeldis oli kui Onegin oli tapnud oma sõbra ning peale seda murdis esimene oma pead süümepiinadega. Ta oli ühe väikste ratastega laua taga ning siis ilmus tema
tunnid ruttu lippama, Luik muutnud pliiatsi truuks ja pannud aja valu tundma ning üles tõusma ja Kareva on sõnad sõnakuulmatuks teinud ja paastu taevast kaevama pannud. Nelik on oma luuletustesse peitnud ka teisi lause- ja vormikujundeid, mille tähendus võib igale inimesele olla isesugune. Kuna mul varasem kokkupuude kõnealuste kirjanike loominguga puudub, ei saa ma öelda, kas valitud luuletused on kirjutaud neile omastes stiilides. Sellegipoolest võin märkida, et üksteisest erinevad neliku tööd märkimisväärselt. Kõige hingelähedasemad olid minu jaoks Kalju Lepiku ja Hando Runneli luuletused, seda just eelkõige nende lihtsuse ja puhtuse tõttu. Viivi Luik ja Doris Kareva jätsid nende luuletuste põhjal samuti väga võimekate luuletajate mulje. Kareva Luuletus oli võib- olla veidi üle pingutatud ja liiga kunstlik, kuid seda ilmselt vaid läbi minu silmade, sest tean,
Eestlased on andnud sellele taimele palju nimetusi, näiteks keemled, köemlid, kömmlid, köömred, küümlid jm. Arvatavasti kõik need nimetused on taim saanud saksakeelsest sõnast Kümmel. Tänapäeval puutume köömnetega kokku tavalist leiba süües, kuid vanasti kasutati seda palju rohkemates toitudes maitseainena. Eestis hakati köömneid kasutama rukkipüülijahust tehtud leivale, et tasakaalutada nende magusamat maitset. Eestlastele omastes toitudes kasutati köömneid hapukapsas ja sõiras. Kuna köömned soodustavad seedimist, siis kasutati köömneid rasvase sea-, lamba-, ja linnuliha maitsestamiseks. Vee- või piimapõhine köömnetee leevendab soolegaasidest tingitud valusid. Köömneid kasutati ka jookide maitsestamiseks, näiteks haputaarile või ivajoogile, kuid ka kangemate kraadidega jookides, näiteks köömnenaps, mis on tegelikult kange magustatud munaliköör. Köömneid kasutati ka rituaalsetes toimingutes
pöördumatute muutusteni genofondis. Kohanemiseks- nimetatakse indiviidi sobitumist elutingimuste muutustega elu jooksul on mitte päriliku alusega ja võib olla pöörduv. Kohastumine on bioevolutsiooni paemine protsess, see on võimaldanud elul püsida läbi miljardite aastate. Kohastumused avalduvad organismide sise ja välisehituses, füsioloogias, käitumises, paljunemises ja muudes organismidele omastes eluavaldustes. Võib eristada kohastumusi biootiliste ja abootiliste teguritega. Kohastumused on suhteliselt kasulikud omadused, kuid pole absoluutselt täiuslikud. Loodusliku valiku kaasabil tekkinud kohastumused on tihti kompromiss lahendused. Liigiteke (mikroevolutsioon) Liik on looduslik organismirühm, kelle isendid võivad omavahel vabalt ristuda ning kellel on oma levila. Igal liigil on oma teistest liikidest erinev genofond.
1. Karüotüüp liigispetsiifiline kromosoomistik 2. Sügoot viljastatud munarakk 3. Lookus koht kromosoomis, mis määrab liigispetsiifilise tunnuse 4. Geneetiline aheldus geneetiliste markerite seostatus pärandumisel, mis piirab nende vaba kombineerumist e. sõltumatut lahknemist. (st. nad päranduvad valdavalt vanematele omastes alleelsetes kombinatsioonides). 5. Haplotüüp genoomis lähestikku paiknevad ja aheldunud alleelid; alleelide kogum, mis pärandub ühekorraga. 6. Penetrantsus millisel hulgal isenditest geen või alleel avaldub kõigi alleelikandjate hulgast (penetrance) -- sagedus (%), millega mingi konkreetne genotüüp avaldub selle kandjate fenotüübis. 7. Partenogenees ehk neitsistsigimine on mitmetel taime- ja loomarühmadel esinev paljunemisviis, mille
tegutseda saavad? Raamatu vastused on ridade vahel olemas kogu ühiskond on selline, võõrandunud ja moraalitu, vegeteerides päevast päeva ilma kõrgemate sihtide ja sügavama eesmärgita. "Kellavärgiga apelsini", nagu iga laineidlöönud ja ajaproovile vastupidanud teost, ei saa lahutada kontekstist, milles see kirjutati ja milles meie seda loeme. Stanley Kubricku film näiteks annab küll üsna adekvaatselt edasi sisu, kuid paratamatult visuaalsele meediale omastes jämedates toonides ja detailidest loobumise hinnaga. Filmis muide puudub see mainitud vene-maiguline dialekt ja Burgess ise kirjutaski ju loo ikkagi anglo-ameerika maailmale, kus enamik lugejaid ilma lisatud seletusteta sellest niikuinii aru ei saa. Samas suhtume meie siin tänu isiklikule kogemusele hulga teravamalt sellekeelsetesse kaakidesse. Ehk seetõttu läheb eestlasest lugejast mööda ka mujal maailmas paljuarutatud peategelase
Vees lahustuvad valgud moodustavad kolloidlahuseid. Hapete, leeliste, soolade ja orgaaniliste lahustite toimel sadestuvad valgud lahusest. Orgaanilised lahustid segavad hüdrofoobset vastastikmõju ja mõjutavad samuti vesiniksidemete tugevust, mille tulemusena valgu struktuur muutub. Seda nimetatakse valgu denatureerumiseks. Kui denatureerumise käigu ei rikutud valgu primaarset struktuuri, st peptiidahelat annast ega ka asendusrühmi aminohappejääkides, võib valk temale omastes tingimustes end esialgsesse vormi tagasi kerida ning isegi taastada oma bioloogilised omadused. Valgud hüdrolüüsuvad hapete või leeliste toimel, nii nagu polüamiidid ikka. Samuti hüdrolüüsuvad valgud eriliste ensüümide, proteaaside toimel. Hüdrolüüsi saadusteks on aminohapped. Seedimise käigus valgud hüdrolüüsitakse ning organitesse ja kudedesse lähevad ainult valkude lammutamise saadused aminohapete, vähesel määral ka oligopeptiididena.
Lõhestav valik seisneb kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises võrreldes nende hübriididega. Kohastumine Kohastumusi loob muudab ja säilitab looduslik valik. Kohanemine . mittepäriliku alusega ja võib olla pöörduv. Kohastumine on bioevolutsiooni peamine protsess. Koastumused avalduvad prganismide sise- ja välisehituses, füsioloogias, käitumises, paljunemises ja muudes organismidele omastes eluvaldustes. Erinevatest loomadest näited.... Liigiteke Liik on bioloogilise mitmekesisuse põhiüksus. Liik on loodusllike popultasioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või potentsiaalselt ristuvad omavahel bioloogiline liigimääratlus. Liikide omavahelist ristumist takistab geograafiline isolatsioon. Liigi bioloogilisi iseärasusi, mis takistavad edkat ristumist teiste liikidega nim ristumisbarjääriks ehk bioloogiliseks isolatsiooniks
Toimub organismirühmades põlvkondade vahetumise käigus ja viib pöördumatute muutusteni genofondis. Bioevolutsiooni peamine protsess! Kohastumus e adakptsioon: populatsiooni ja liigi isendite ühised pärilikud omadused ja tunnused, mis soodustavad nende eluvõimet ja paljunemist. Kohastumusi loob, muudab ja säilitab looduslik valik. Kohastumused avalduvad organismide sise- ja välisehituses, füsioloogias, käitumises, paljunemises ja muudes organismidele omastes eluavaldustes. Päritud või arenenud. Kõrbetaimed: kuivuse talumine. Sügav juurestik vee hankimiseks, lihakad lehed või varred veevarude jaoks, vee aurumist piiravad kitsad ja nahkjad lehed. Liblikõielised: sümbioos lämmastikku siduvate mügarbakteritega. Linnud: lendamiseks. Eesjäsemete arenemine tiibadeks, toruluud, sulestik, kahekordne hingamine. Öölindudel valgustundlikud silmad. Veelindudel ujulestad ja veekindel sulestik.
OS. rasket tõbe raskeid tõbesid SISSE.Raskesse tõvesse rasketesse tõbedesse SEES. Raskes tõves rasketes tõbedes RAJAV. Raske tõveni rasktete tõbedeni NIM. omaksed OM. omaste OS. omakseid SISSE.omastesse SEES. omastes RAJAV. omasteni NIM. Keegi võõras OM. Kellegi võõra OS. kedagi võõrast SISSE.Kellegisse võõrasse SEES. Kellegis võõras Peakäänded A M Nim Om om Os os Sisse sisse Omastav on põhikääne, kuna selle järgi saab teha järgmised käänded!
kohanemine . Naha pigmentatsiooni muutumine, pupillide avardumine ja ahenemine, lihasmassi suuruse muutumine. Kohastumine on bioevolutsiooni peamine protsess . Eriti äärmuslikud näited bakteritel, kes elavad nii ookeanide süvikutes kui kõrgmäestikes. Kohastumused avalduvad organismide sise ja välisehituses, füsioloogias, käitumises, paljunemises ja muudes organismidele omastes eluavaldustes. Võib eristada kohastumusi keskkonna biootiliste ja abiootiliste teguritega. Suurem osa kohastumusi omased paljudele liikidele – kas päritud ühistelt eellastelt või iseseisva kohastumisega. NÄITED: Kõrbetaimedel sügav juurestik vee hankimiseks, lihakad lehed või varred veevarude kogumiseks või vastupidi, vee aurumist piiravad kitsad ja nahkjad lehed ning vahajad kattekoed.
Iga indiviid võib elu kestel sobituda elutingimuste muutustega päriliku reaktsiooninormi piires kohanemine. Naha pigmentatsiooni muutumine, pupillide avardumine ja ahenemine, lihasmassi suuruse muutumine. Kohastumine on bioevolutsiooni peamine protsess. Eriti äärmuslikud näited bakteritel, kes elavad nii ookeanide süvikutes kui kõrgmäestikes. Kohastumused avalduvad organismide sise- ja välisehituses, füsioloogias, käitumises, paljunemises ja muudes organismidele omastes eluavaldustes. Võib eristada kohastumusi keskkonna biootiliste ja abiootiliste teguritega. Suurem osa kohastumusi omased paljudele liikidele kas päritud ühistelt eellastelt või iseseisva kohastumisega. NÄITED: Kõrbetaimedel sügav juurestik vee hankimiseks, lihakad lehed või varred veevarude kogumiseks või vastupidi, vee aurumist piiravad kitsad ja nahkjad lehed ning vahajad kattekoed. Päeval õhulõhed suletud, CO2 kogutakse öösel.
ning märk on kaheosaline, kus tähistaja väline vorm, viitab ideele ehk tähistatavale. Siin ei oma märk sisemist suhet nende asjadega, mida nad tegelikkuses tähistavad). 2)Peirce´i jaoks on märk aga suhe. Peirce´i teooriat võiks nimetada "operatsionalistlikuks tähendusteooriaks":Antud objekti tähendus ei seisne mitte selle varjatud metafüüsilises olemuses vaid ammendub täielikult sellele objektile omastes operatsioonides. Siin sisaldab märk tähistajat, mis viitab tähendusele. 3)On veel olemas Frege mõistekiri, kus tähendus on kui mõte, see on osutus, millele märgid tegelikkuses viitavad. Siin on tähistatav ja tähistaja lahutatud, kuid mõiste ja asi, mille kohta see mõiste käib, on omavahel seotud. 4)On ka semantilise kolmnurga teooria, kus asi ja mõiste on tähistatav, märk aga tähistaja. R.Raua semantilise kolmnurga edasiarenduses
14 9. Kirjandusteose maailm ja aegruum Raam. Olles ruumiliselt piiratud, kujutab kunstiteos endast piiramatu maailma mudelit. Kunstiteos on lõpmatu maailma lõplik mudel. Juba üksnes seetõttu, et kunstiteos on põhimõtteliselt lõpmatu peegeldus lõplikus, terviku peegeldus episoodis, ei ole ta ehitatav objekti koopiana viimasele omastes vormides. Ta on ühe reaalsuse peegeldus teises, st alati siire (v k perevod). Modelleerides piiramatut objekti (tegelikkust) lõpliku teksti vahenditega, asendab kunstiteos oma ruumiga mitte kujutatava elu osa (õigemini öeldes mitte ainult osa), vaid ka kogu elu tema terviklikkuses. Iga üksikteos modelleerib ühtaegu nii mingit üksik- kui ka universaalset objekti. Niisiis võib süzees ja laiemalt võttes igasuguses jutustamise eristada kahte aspekti
Kohastumusi loob, muudab ja säilitab looduslik valik. Kuid ka iga indiviid võib oma elu kestel sobituda elutingimuste muutustega, nimelt päriliku reaktsiooninormi piires- kohanemine. Nt inimesel silmapupilli avardumine ja ahenemine, päevitamisel nahk pruuniks, lihasmassi suurenemine, immuunsuse teke gripi põdemisel. Kohastumused avalduvad organismide sise- ja välisehituses, füsioloogias, käitumises, paljunemises ja muudes organismidele omastes eluavaldustes. Võib eristada biootiliste ja abiootiliste tegurite põhjustatud kohastumusi. Liigiteke. Liik on looduslike populatsioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või potentsiaalselt ristuvad omavahel. Või liik on populatsiooni või populatsioonide rühm, mis oluliste anatoomiliste tunnuste poolest erineb teistest populatsioonidest. Liigi kõik populatsioonid pärinevad ühest eellasest.
Süsteemis Cu-Ni esineb piiramatu vastastikune lahustuvus. Võrdleme aatomraadiuseid: Cu = 0,128 nm ja Ni = 0,125 nm; elektronegatiivsusi Cu = 1,9; Ni = 1,8; valentse, Cu põhivalents + 1 (on võimalik ka valents +2) ja Ni +2. Mõlemad metallid kristalliseeruvad PTK kristallstruktuuris. Seega on täidetud ülaltoodud tahke lahuse tekke kriteeriumid. Võrevahelise lisandiga tahke lahuse tekkel täidab lisandaatom tühimiku põhiaatomite vahel. Et metallidele omastes tiheda pakkimisega kristallsüsteemides on PF suur (0,68 - 0,74), siis need võrevahelised tühimikud on küllalt väikesed. Vastavalt sellele peab võre vahel lahustuva lisandi aatomraadius olema tunduvalt väiksem kui põhiaine aatomi raadius. Tavaliselt võrevahelise lisandiga tahkes lahuses ei ületa lisandi kontsentratsioonid 10 %. Isegi väikesed lisandaatomid on tavaliselt liiga suured võrevaheliste tühimike jaoks ja selle tulemuseks on tugevate võrepingete teke lahuse moodustumisel
tuuri ja n¨aidiskande, mis arvestab u ¨laltoodud v~oimalusi ja vajadusi. K¨aesolevale t¨o¨ole v~oib ette heita selle liigset keskendumist u¨hele autori- le (Shirakawa). Selline l¨ahenemine on kahtlemata osaliselt tingitud kirju- taja v¨ahestest kogemustest ja teadmatusest. Siiski loodan, et C. S. Peirce m¨argiteooria abil olen suutnud luua m~oningast selgust kanji m¨argis¨ us- teemile omastes morfoloogilistes mehhanismides. J¨argmise etapina n¨aeksin toodud mudelile vastava kvantitatiivset anal¨ uu ¨si v~oimaldava andmebaasi u ¨lesehitust, mis lisaks m¨argis~onastiku funktsioonile toimiks ka Shirakawa morfoloogia seesmise konsistentsuse kontrollina. 83 Kirjandus [BG 79] Hanna Buczynska-Gartwicz, Peirce's Method of Triadic Analysis of Signs , Semiotica vol
enesele hoidmise tugevat vajadust. 30 Mõlema hõimu kasvatuses jätkusid samasuguste tavade sari läbi kogu inimese arengu. Nad tugevdasid teatud isiksuslikke omadusi, mis olid vältimatud elus toimetulekuks. Siuud ei oleks toime tulnud Yurokiide hulgas ega ka yurokiid siuude hulgas. Neid kasvatusviise ei kasutatud teadlikult. Nad sisaldusid kultuurile omastes väärtustes ja eesmärkides, mis tootsid teatud kasvatusvõtteid. Seetõttu need eesmärgid ja väärtused säilisid. Nende uurimuste põhjal tegi Erikson järelduse, et ühiskond tugevdab – teadvustamata ideoloogia kohaselt – kasvatussüsteemi kaudu üksikisiku isiksuse teatud omadusi.. Need omadused on otstarbekohased ühiskonnas vajalike tegevuste jaoks, ellujäämiseks ja sotsiaalseteks suheteks.
annaabi.ee 
