KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS nr 1 1. Finantsaruandluse analüüsi 7 etappi järjekorras. Suhtarvu definitsioon, valem, arvutused, arvu interpreneerimine (mida tähendab), võrdlus (võrdlus üldtunnustatud kriteeriumile, statistikaametiga võrldus), hinnasagedus, dünaamika ja selle põhjused, parendusettepanekud. 2. Selgitage, millised suhtarvude grupid pakuvad enim huvi omanikele, juhtkonnale ja pankadele. Miks? Omanikele rentaablus ja omakapitali kasutamise efektiivus. Juhtkond likviidsuse maksevõime, rentaablus, varade kasutamise efektiivsus ja omakapitali efektiivsus. Pankasid huvitav maksevõime. Panka huvitab kas tal on olemas maksevõime, juhtkonda peavad need huvitama, sest nemad juhivad ettevõttet ja omanikud huvituvad just nendest, sest neid huvitab kasum ja dividendid. 3. Selgitage, millised on erisused erinevate finantsaruannete analüüsile lähtudes
Pakkusid huvi modernistidele, kuna ei jäljendanud nähtavat maailma. 5. Mida kujutas peamiselt Maurice Utrillo? Pariisi vaated (nt: Montmatre) 6. Kust oli pärit Ivan Generalic? Leia Generalici piltidelt kajastusi tema tegelikust elukutsest. Horvaatia talupoeg ,,Lehmad Eiffeli torni all" 7. Niko Pirosmanasvili maalis suure osa oma teostest vahariidele. Ta loovutas need kõhutäie eest söögimajade ja veinipoodide omanikele. Kuidas võis see mõjutada tema motiivivalikut? Mida näitab see tema kohta? Peamiselt pidude ja kõrtsi teemad, sest teosed anti söögikohtadele ja kõrtsidele.
väärtpaberitega kindlustatud võlakiri. Hüpoteek võla kohustust omaniku suhtes: pika-, (kommertskrediit, laenud). Debentuur pikaajaline kinnisvaraga kindlustatud võlakiri. keskmise-, lühiajalised (kommertskrediit, pikaajaline kindlustamatta võlakiri. Omakapital omanikele kuuluv kapital, osaluse laenud). Debentuur pikaajaline Obligatsioon pikaajaline väärtpaberitega suurus. Aktsia väärtpaber, aktsionärile kuuluva kindlustatud võlakiri. Hüpoteek pikaajaline kapitali osa. Dividendid maksed aktsionäridele kindlustamatta võlakiri. Obligatsioon kinnisvaraga kindlustatud võlakiri. ettevõtte kasumist. Fondibörs kaubeldakse
Eraomand * Eraomand on kapital ja mud ressursid, mille omanik on eraisik või - ettevõte, mitte aga riik. * Õigus omada ja kontrollida eraomandid loob omanikele motiivi kasutada oma ressursse nii effektiivselt kui võimalik. * Motiiv on millegi tegemise ajend. * Turumajanduses on majanduslikuks motiiviks kasum. Hinnasüsteem * Hinnasüsteem tähendab hindade kasutamist piiratud ressursside jaotamiseks. Kui ostjad ja müüjad teevad turgudel vahetustehinguid, kahetestavad nad toodetele, teenustele ja ressurssidele hinnad. * Rahas väljendatud hinnad on sõnuimd, mis kannavad toote - ja ressursiturgudel palju informatsiooni. Turukonkurents
Tartu 2016 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Suur-konnakotkast kahjustavad tegurid......................................................................................4 Liiki kaitsevad seadused..............................................................................................................5 Regulatsioonide piirangud erametsa omanikele..........................................................................7 Kokkuvõtte..................................................................................................................................8 Kasutatud allikad.........................................................................................................................9 Sissejuhatus Liigikaitse on väga aktuaalne teema ning erinevatel pooltel on sellest erinev arvamus.
Mikromajandus,Makromajandus FINANTSTURU FUNKTSIOONID 1.Ettevte,ksikisik-tarbib vhem,kui teenib-sstja 2.Ettevte,ksikisik-tarbib rohkem,kui teenib-laenaja Finantsturg on vahendaja,kes kiirendab sstjate vabade rahade judmist laenajateni. Laenaja saab vlakirja,mis kohustab kindlaks thtajaks raha koos protsentidega tagasi maksma. Sellega on tekkinud vrtpaber. Omandireformd ja phieesmrgid Eesti vabariigi omandireformi philised valdkonnad 1.Maareform maa tagastamine igusjrgsetele omanikele maa munitsipaliseerimine 2.Ettevtete erastamine ja munitsipaliseerimine. ettevtete tagasiminek endistele omanikele (vike osa) omandireform. ettevttete puhul peab kindlustama ettevtte arengu ja tagama konkurentsi vime. sageli on ettevtete erastamine jrelmaksuga (laenuga) vi on leitud investeerija. 3.Elamispinna tagastamine erastamine ja munitsipaliseerimine Omandireform on pikaajaline
Rootsi aeg *Tabel, leping millega Rootsi sai Eesti tüki haaval endale. kes osaleid, aasta , lepingu nimi 1629. aastal sõlmis Poola Rootsiga Altmargi vaherahu, millega läksid kõik alad peale saaremaa Rootsile. Saaremaa läks Rootsi alla alles 1645. Aastal Brömsebro rahuga. Mõisted: -Restitutsioon – Mõisate tagastamine algsetele omanikele -Reduktsioon – Mõisate riigistamine -kodukariõigus – Mõisniku õigus talupoega karistada Balti erikord - Ei toimunud venestamist ja siinne ametnikkond jäi alles. Vene võim ei tundnud ennast vallutatud aladel kindlalt ja tahtis mõisnikud enda poolele saada, mistõttu algas restitutsioon ehk mõisate tagastamine algsetele omanikele. Mõju talupoegadele oli halb kuna sellega kaasnes uus pärisorjastamine. Balti erikorraga oli Eesti rohkem seotud Euroopaga ja
· Leida sõltumatuid investoreid (sõbrad, tuttavad, äripartnerid); · Leida omakapitali investeeringuid teostavad finantsinvestorid riskikapitali fondid (panevad raha omakapitalina firmasse sisse, tavaliselt ei ületa see 20- 25% omakapitalist). · Leida strateegiline investor (tavaliselt samas valdkonnas tegutsev ettevõte, kes on huvitatud raha paigutamisest). Vaba rahavoo mõiste ja arvutamine: Vaba rahavoog omanikele (FCFE - free cash flow to equity). Vaba rahavoog omanikele mõõdab raha, mis jääb firmal iga-aastaselt üle peale kõigi kulude ja maksude tasumist, ettevõtte investeerimisvajaduste rahuldamist ning võlausaldajatele tehtud makseid. Sisuliselt võib seda käsitleda summana, mida firma oleks teoreetiliselt suuteline maksma omanikele dividendideks. Vaba rahavoog omanikele leitakse valemiga:
reservkapital; ·muud reservid - muudel eesmärkidel (näiteks selleks, et piirata vaba omakapitali hulka) moodustatud reservid; ·jaotamata kasum (kahjum) - eelmiste perioodide ja aruandeaasta akumuleeritud kasum/kahjum, mida ei ole dividendidena välja makstud ega ettevõtte poolt muul eesmärgil kasutatud (näit. aktsiakapitali või reservide suurendamiseks). Omakapitali liigitatakse seotud ja vabaks omakapitaliks. Seotud omakapitalist ei tohi teha omanikele väljamakseid v.a ettevõtte likvideerimisel, vabast omakapitalist võib teha omanikele väljamakseid. Omakapitali arvestus osaühingus ja aktsiaseltsis on põhimõtteliselt sarnane. Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühingu osakapital peab olema vähemalt 2500 eurot. Osa väikseim nimiväärtus on üks euro. Kui osa nimiväärtus on suurem kui üks euro, peab see olema ühe euro täiskordne. Osad võivad olla ühesuguse või erineva nimiväärtusega
Suhted Eestiga Veel huvitavat. Mida kaasa osta Kreekast Kasutatud materjal Üldinfo Asukoht: Balkani poolsaar Pealinn: Ateena, ligikaudu 5 miljonit elanikku Rahvaarv: ligikaudu 12 miljonit inimest Pindala: 131 944 km 2 Riigikord: Kreeka on parlamentaarne vabariik, riigipea president Rannajoone pikkus: 17 500 km Suuremad saared: Kreeta, Euboia, Kerkira, Kefalonia Saari kokku: 760, millest asustatuid 350 Kõrgeim mägi: Olümpos 2917 m Viisa: Eesti passi omanikele viisavaba: punase ja halli passi omanikele viisa kohustuslik Elektrivool: 220 V Vaktsineerimised ei ole kohustuslikud. Asend Põhjas asub neli naaberriiki: Albaani, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Kreeka rannajoon on väga liigestatud, sa arte ja poolsaarterohke. Selle pikkusjoon 14 880 km. Kreeka paikneb Balkani poolsaare lõunaosas Euroopa ja Aasia ristteedel. Talle kuulub üle 2000 Egeuse ja Joonia mere saare, milledest vaid ligikaudu 165 on asustatud.
Lühiajalised kohustused kokku 13,270 € 32% 16,701 € Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused 1,222 € 3% 782 € Muud pikaajalised võlad 1,420 € 3% 1,968 € Pikaajalised kohustused kokku 2,642 € 6% 2,748 € KOHUSTUSED KOKKU 15,912 € 39% 19,450 € Omakapital Emaettevõtte omanikele kuuluv kapital Aktsiakapital 15,714 € 38% 15,714 € Kohustuslik reservkapital 1,219 € 3% 1,277 € Realiseerimata kursivahed 0 € 0% 1 € Jaotamata kasum 7,738 € 19% 10,063 € Emaettevõtte omanikele kuuluv kapital kokku 24,672 € 60% 27,055 €
kui ettevõtte eesmärkide saavutamine 45. kiosk- üks levinumaid müügikohti. Võib kaubelda omaette rajatisena, ent ka mõne kaupluse, kaubanduskeskuse või turuhoone ühe osana. Müügisaal puudub. 46. kliendikeskne struktuur- müügipersonali võib strukteerida vastavalt eri tarbjarühmadele 47. klient- tarbijaks mitteolev isik, kes soovib teha või teeb tehingu kauplejaga 48. kogukapital- on ettevõtte omanikele kuuluv capital, mis näitab äriühingu omanike osaluse suurust vara ja raha näol, sh ka kohustused (võlad) 49. kombineeritud struktuur- ühitatakse territoriaalne struktuur tootelise või kliendikeskse struktuuriga 50. komponent- koostisosa 51. konventsionaalne- tavapärane, kombekohane; leppekohane, tinglik 52. krediit- laen 53. kvaliteedimärk- näitab toote vastavust riiklike või rahvusvaheliste standardite nõuetele 54. kvaliteet- hea, halva kvaliteediga toodang 55
Lühiajalised kohustused kokku 16 201 37,82% 13 270 Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused 1 326 3,10% 1 222 Muud pikaajalised võlad 759 1,77% 1 420 Pikaajalised kohustused kokku 2 084 4,86% 2 642 KOHUSTUSED KOKKU 18 285 42,68% 15 912 Omakapital Emaettevõtte omanikele kuuluv kapital Aktsiakapital 15 714 36,68% 15 714 Kohustuslik reservkapital 858 2,00% 1 219 Realiseerimata kursivahed 0 0,00% 0 Jaotamata kasum 7 387 17,24% 7 738 Emaettevõtte omanikele kuuluv kapital kokku 23 959 55,93% 24 672 Vähemusosalus 574 1,34% 456
· Ligipääs kapitalile võimaluse kaasata rahalisi vahendeid oma tegevuse laiendamiseks nii börsile tulles läbi viidava pakkumisega kui ka tulevikus korraldatavate võimalike lisaemissioonidega. · Likviidse turu loomine ettevõtte aktsiatele Ettevõtte aktsiate noteerimine loob eelduse selleks, et ettevõtte väärtpaberitega kauplemine muutub oluliselt hõlpsamaks. · Personali suurem motiveeritus Noteerimine annab ettevõtte omanikele ja juhtkonnale suurepärase ning paindliku võimaluse personalile täiendavate motivatsiooniskeemide loomiseks. · Omanikele parem võimalus osaluse vähendamiseks Börsil noteeritud ettevõtte omanikel on aktsiate suurema likviidsuse tõttu soovi korral kergem osalust vähendada ja hea hinnaga maha müüdud osalus uutesse ideedesse investeerida. · Tuntus ja tähelepanu Börsil noteerimine suurendab ettevõtte tuntust ning suurendab
Spa Estonia hotell parnus Maxima AITÄH kaardi omanikele Lõõgastuspakett kaaslasele 50% soodsamalt PARGI MAJA 6,7 korrus 4 ööd /ühele inimesele 224e Sõber maksab 112eur Majutus Kokku 4 ööd/2 inimest= 336e Paketti sees alikust 2 erinevat protseduuri ravipäevas: Osokeriit Soolakamber LISA HOOLITSUSED Näo ja dekoltee massaaz 4tk 30 min 17=68e Spordimassaaz 4tk 60 min 32 =128e Jalatalla punktmassaaz 2tk 30 min 22 =44e Refleksoloogia 2tk 60 min 35 =70e Tervisekapsel 4tk 20 min 7 =28e Kokku lisa spaaholitsused=338e Georrg Ots spa saaremaal http://www.gospa.ee/hotell/eripakkumised/teine-oo-tasuta/ Kingime teise öö tasuta! Kahene tuba: alates 57 x2=114e +2 ööd tasuta LISA HOOLITSUSED GOSPA klassikaline massaaz 60 min 30 , 4tk= 120e GOSPA näomassaaz 30 min 23 ; 4tk=92e Kokku lisa spaaholitsused=212e
Sheet1 Kassa- ja pangakontode jääk 01.01. Puhaskahjum Materiaalse põhivara kulum Kahjum põhivara mahakandmisest Laekumine põhivara müügist Võeti pikaajalist laenu Aktsiakapitali sissemaks rahas Aktsiakapitali sissemaks põhivarana Oma tresooraktsiate soetamine Makstud firma omanikele dividende Oma tresooraktsiate müük Väljaantud pikaajaline laen Tehti pikaajaline finantsinvesteering AS Aadamile Põhivara soetamine Liisingu tasumine Materiaalsed kulud põhivara rekonstrueerimisel oma remondijaoskonnas, materjalid olid laos Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum Lühiajaliste kohustuste jäägi suurenemine võrreldes aasta algusega
Kassa- ja pangakontode jääk 01.01. Puhaskahjum Materiaalse põhivara kulum Kahjum põhivara mahakandmisest Laekumine põhivara müügist Võeti pikaajalist laenu Aktsiakapitali sissemaks rahas Aktsiakapitali sissemaks põhivarana Oma tresooraktsiate soetamine Makstud firma omanikele dividende Oma tresooraktsiate müük Väljaantud pikaajaline laen Tehti pikaajaline finantsinvesteering AS Aadamile Põhivara soetamine Liisingu tasumine Materiaalsed kulud põhivara rekonstrueerimisel oma remondijaoskonnas, materjalid olid laos olemas Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum Lühiajaliste kohustuste jäägi suurenemine võrreldes aasta algusega Käibevara (va raha ja pangakontod) jäägi vähenemine võrreldes aasta algusega
akusid. Sisepõlemismootor võib olla hübriidautol palju väiksem kui tavalisel autol, võimaldades palju väiksemat kütusekulu. Pidurdamisel on võimalik kineetiline energia muuta uuesti elektrienergiaks. Hübriidauto on raha ja loodustsäästvam kui elektri- ja sisepõlemismootoriga autod. Fakte hübriidautodest Hübriidauto Toyota Prius toodab kuni 90% vähem kahjulikke gaase kui tavaline auto. Paljud riigid on teinud hinnaalandusi hübriidautode omanikele vabastades neid automaksudest. Hübriidautodel on kallid varuosad, kuid neil on palju pikem garantii. Praegused hübriidautod on võimelised sõitma 3.8 liitriga umbes 96 kilomeetrit. Loodusteadlaste arvates on hübriidautod üks lahendusi praegustele saasteprobleemidele. CO2 emissioon Saastamine tonnides ühe aasta jooksul 9 8 7 6 5 4 3 2 1 0 Column2 Honda Accord Mazda 6 Chevrolet Malibu LÕPP
Vabrikutootmine algas villatöötlemisest-kaleviabrikud Narvas, Sintis, Kärdlas. Sõjavägi, ametnikkond, vene turg. Suurim tööstusettevõtte Narva rajatud Kreenholmi Manufaktuur- kasutati ära koskede vee-energia. Vabrikus töödeti puuvilla(sisse USA-st, Egiptusest-Venemaa riidevabrikutesse) - Milles Balti erikord seisnes: Balti kubermangudes viidi läbi restitutsioon ehk Rootsi ajal riigistatud eramõisad tagastati nende endistele omanikele. Mõisate territooriumil said mõisnikud laialdase omavalitsuse ja peaaegu piiramatud õigused oma talupoegade üle|senised seadused ja maksukorraldus, luteri usk, saksakeelne asjaajamine, tollipiir Venemaaga, raed
KITZBERG TUULTE PÖÖRISES Sündmused Jaani isa päästab mõisapreili elu Jaani isa saab loa Soosaarele elama kolida Jaani isa ehitab sinna koos vennaga kaks talu Mõisniku vahetudes pannakse talud müüki ja nad lähevad uutele omanikele Jaani isa jääb naise ja pojaga oma endisesse tallu sulaseks Sulase poeg Jaan ja peretütar Leena armuvad noortena Jaan läheb rändama, et talu tagasiostmiseks raha teenida Leena kihlub naabertalu perepoja Kaarliga ALGSÜNDMUS - Jaan tuleb tallu tagasi ja hakkab seal sulaseks Leena peatab Jaani lähenemiskatse Leena uurib Jaani sulasetöö motiivide kohta Jaan loobub viimasel hetkel end Leenale avamast Kaarel lükkab pulmi töö nimel edasi Leena palub Jaanil avameelne olla
19 Aruandeaasta kasum 137 137 20 Laohoone 300 300 21 Müügiks ostetud kaup 60 60 22 Maa ja ehitis 110 110 23 Valmistoodang 150 150 24 Kohustuslik reservkapital 9 9 25 Eelmiste perioodide 12 12 kahjum 26 Dividendivõlad omanikele 30 30 KOKKU 2504 574 716 656 558
20 Laohoone 300 300 21 Müügiks ostetud kaup 60 60 22 Maa ja ehitis 100 100 23 Valmistoodang 150 150 24 Kohustuslik reservkapital 6 6 25 Eelmiste perioodide 120 120 kasum 26 Dividendivõlad omanikele 30 30 KOKKU 2400 544 706 480 670
EESTI 18.SAJANDIL Vene võimu all 8.klass Baltikumi eriseisund - Balti erikord · Eesti ala jagunes Eestimaa ja Liivimaa kubermanguks. · Püsima jäid rüütelkonnad ja aadli omavalitsus. · Rootsi ajal riigistatud mõisad anti omanikele tagasi. See kindlustas uuele võimule siinse aadli toetuse. · Eesti ja Läti ala jäi luterlikuks, Venemaa riigiusk õigeusk. · Ametnikeks sakslased, asjaajamiskeeleks saksa keel. · Kehtima jäi suurem osa Rootsi-aegsetest seadustest. Eesti talurahvas Riigistatud mõisate tagasiandmine suurendas uuesti mõisnike võimu. 1765.a.- Katariina II seadus Liivimaal · talupoegadel õigus vallasvarale · koormistele seati kindlad piirid · õigus mõisnikku kohtusse kaevata
· 1709 said rootslased lüüa Poltaava lahingus · Rootsi kuningas Karl XII põgenes Türki · Poltaava lahing oli otsustava tähtsusega Euroopa jaoks Eesti ja Liivimaa vallutamine Venemaa poolt · 1710 alistus Tallinn ja Eestimaa rüütelkond Venevägedele · Peeter l taastas kõik linnade ja aadlike privileegid · Aadlikel ja linnadel säilisid omavalitsused · Asjaajamise keel saksa keel · Valitsev usk oli lutherlus · Riigimõisad tagastati endistele omanikele- restitutsioon · Peeter l eesmärk oma tegevuses oli: Saavutada kohaliku baltisaksa eliidi poolehoid Kasutada haritud inimesi mahajäänud Venemaa euroopalikuks muutmisel · Eestlaste jaoks saabus uus pärisorjuse aeg sajaks aastaks · Venemaa pidas sõdu veel järgnevad kümme aastaks · 1721 kirjutati alla Uusikaupungi rahulepingule Rootsile tagastati venelaste poolt okupeeritud soome
Tunnused Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus Luteri usk, saksakeelne asjaajamine, tollipiir Aadlimatriklid rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad (poliitilised ja majanduslikud eesõigused) Restitutsioon Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine endistele omanikele Vene võimule oli tähtis kohaliku baltisaksa aadli toetus, sest Venemaa ei võinud oma vallutuste püsivuses kindel olla. Tulemused Siinse maa kultuuri ja omapära säilitamine Tihedamad sidemed Lääne-Euroopaga Kiirem areng võrreldes Venemaa sisekubermangudega Eestlaste õiguste allasurumine Välistas vene kolonisatsiooni
teravili. Kohustus rmpk lasuv rahaliselt hinnatav võlg: lühiajaline kohustus; pikaajaline kohtustus. Eristamise aluseks on maksetähtaeg. Kohustus mille tähtaeg on alla 1a. On lühiajaline kohustus. Laenasin 2013 a 70000, 2013 pean maksma 2000. Omakapital(netovara)- rmpkoh varade ja kohustuste vahe Tulu aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad rmpkoh omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud (sissemaksed).... Kulu aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähendemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohuslase omakapitali välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed. Kasum (kahjum) aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Majandustehingud - rmpkoh tehtud tehing, kolmandate isikute vahel tehtud tehing või rmpkoh puudutav südmus, mille tagajärjel muutub rmpkoh vara, kohustuste või omakapitali koosseis.
aegadest ihaldatud, et arendada ja suurendada oma majandust ning võimu. Oma võimu püsima jäämises poldud, aga sugugi kindlad. Selle muutmiseks oli vaja korraldada pisut ümberkorraldusi, mida nimetatakse balti erikorraks. Võimas impeerium vajas kellegi toetust. Ainus, kes seda pakkuda võis, oli kohalik baltisaksa aadel. Juba sõja ajal hakati toetuse võitmiseks korraldama ümberkorraldusi. Käituti väga kavalalt, andes endistele omanikele nende mõisad tagasi, võites sellega ka rahva poolehoiu. Uuskaupunki rahuga sätestati Balti erikorra alused. Säilisid senised seadused ja maksukorraldus, luteri usk, saksakeelne asjaajamine ning tollipiir. Pisikeste vabaduste andmine andis palju kasu, sest näidati, et venestamine polnud oluline. Tähtis oli siiski poolehoiu võitmine ning see saatis edu. Poolehoiu suurendamiseks ning oma valduste kindlustamiseks vajati suuremat kindlustunnet. Selleks loodi aadlimartiklid
sissetulekust. Kaudsed maksud mõjutavad pigem rikkamat elanikkonda. Aktsiisimaksud tõstavad maksustavate toodet hinda ning seetõttu muutub nende tarbimine kulukamaks. Aktsiisid on kehtestatud alkoholile ja sigarettidele, et piirata nende tarbimist. Riigil on võimalik soodustada majandustegevust maksupoliitika kaudu. Näiteks on riigil võimalus soosida investeeringuid, andes maksuvabastusi. Eestis on tulumaksvaba kasum, mida ei maksata omanikele välja, vaid kasutatakse edasise äri laiendamiseks ja investeeringuteks. Samuti on maksusoodustused firmadele, kes võtavad tööle puutega inimesi. Eesti maksukoormus võrreldes Euroopa Liidu liikmesriikidega on madal. Skandinaavia riikides on maksukoormus märgatavalt kõrgem kui Eestis. See mõjutab suuresti pakutavade hüvede kvaliteeti ja suurust, seetõttu on Põhjamaades kõrgem pensioni-ja palgamäär kui ka kvaliteetne tasuta haridus ja meditsiiniabi. Eesti riigi
Eesti- ja Liivimaal puudus üldine koolikorraldus, igas kihelkonnas valitsesid kooliõpetuse suhtes omad põhimõtted. Mõisnikel avanes võimalus tagasi võtta koolimaad, mis enne sõda olid eraldatud koolmeistri ülalpidamiseks. Paljudes kihelkondades koolid likvideeriti. Karl XII - Rootsi kuningasaastatel 1697–1718. Poltava lahing - toimus Vene ja Rootsi vägede vahel Põhjasõja ajal Ukrainas Poltava linna lähedal 8. juulil 1709. Restitutsioon mõisad anti tagasi nende omanikele. Aadlimatriklid olid aadlikorporatsioonidesseimmatrikuleeritud aadlisuguvõsade ametlikud nimekirjad. Katariina II oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796 Pearahamaks ehk hingemaks oli 18.–19. sajandil Venemaa keisririigile kehtestatud riigimaks talurahva ajaarvestusmeetod arvestati mingist tähtpäevast teise tähtpäevani. Vennastekoguduse - ehk hernhuutlaste liikumine Anton thor Helle - saksa päritoluga vaimulik, keele- ja kirjamees
*tolli piiride säilitamine Eesti-Vene kaubavahetuses Miks kujunes, kellele kasulik? Vene võim oli huvitatud balti saksa aadlikest, et nad oleksid neile lojaalsed. Kasulik oli BEK Saksa mõisnikele. Haldusjaotus: Ei muutunud, jäi Eesti ja Liivimaa kubermang. Kubermangu valitsemine: kubermang määrati Peterburist. Aadlike positsioon: Põhimõtteliselt sama, aga olukord paranes. Mõisate restitutsioon ehk mõisate tagasi andmine, mis võeti Rootsi ajal ära tagasi nende endistele omanikele. Talurahva olukord: pärisorjus (+ Roseni dek. (all pool kirjas) ja 1765 seadus, kaebamisõigus jms). Usk: luterlus Haridus: õpetajate koolitus, 17. saj talurahva koolid, süsteemi polnud kuni 1765.a-ni, siis alles hakkas see arenema. Ülikooli polnud. Kultuur: tuli ilmalikku lugemisvara, esimene piibel 1739 (alus eesti kirjakeelele). Samaks jäi: säilis eestipära, palju vanast ajast püsis, haldusjaotus samuti ASEHALDUSKORD: Mõiste: Katariina II korraldusel kehtestati Venemaal 1775.a
Talupoegade seisund polnud kuigi hea, sest maa mida nad said polnud kuigi viljakas. Osades piirkondades puudusid mõisnikud ja talupojad said peaaegu et vabalt liikuda.Talupoeg ei olnud Poola ajal pärisori. Vene aeg oli Eestis aastatel 1558-1583. Vene ajal muudeti põhjalikult maksasüsteemi. Hakati koguma pearahamaksu, mis venemaal juba olemas oli. Sel ajal hakati korraldama ka hinge- ehk rahvaloendusi. Venemaa tagastas Rootsi ajal ära võetud maa endistele omanikele. Talupojad maksid makse sõltuvalt nende maa suurusest. Linnaõigusi vähendati oluliselt ja raed saadeti laiali. Vene ajal polnud talupoeg otseselt vaba, see tähendab, et ta polnud täielikult pärisori ega ka täielikult vaba. See tulnes sellest, et Venemaa kartis võimu kaotada. Seaduslikult oli talupoeg pärisori ainult Rootsi ajal. Teistel aegadel olid neil lihtsalt koormised ja neid koheldi kui orjasid, kuigi kuskil polnud kirjas, et neid nii kutsuda võiks.
teenuseid; vastutab kogu oma varaga Sihtasutus - eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks eesmärgi saavutamiseks; organiteks juhatus ja nõukogu MTÜ - isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine; vähemalt 2 liiget Äriühing - omanikule või omanikele kuuluv majandusüksus, mille tegevuse eesmärgiks on kasumi teenimine 3 põhiküsimust mida toota (teenus, kaup); kuidas toota (ressursid, tööjõud, materjal jne); kellele toota (sihtgrupp) nt eraisikud vs ettevõtjad Kaup - objekt või ese, mida ettevõte toodab müügiks Teenus - ettevõtluse korras hüve osutamine tellijale Kasum - ettevõtte positiivne tulem Turumajandus - vaba ettevõtlus
liigsest tootmisvõimsuste üle-jäägist. Deflatsioon muudab majanduse passiivseks, tarbimine muutub väiksemaks ning see omakorda võimendab deflatsiooni, see tuleneb sellest, et inimesed saavad aru, et kaup jääbki odavnema ning lükkavad ostu edasi. Deflatsioon ei soodusta ka investeeringuid, sest ei tasu riskida sellega, et tuleviku kasud negatiivseks muutuvad. Deflatsioon on kahjulik ka laenu omanikele, sest raha pidav kallinemine muudab laenu tagasi maksmise palju raskemaks ja kahjulikumaks. Maailma suuremate deflatsioonide kogemused on olnud Suure Depressiooni aegu USA-s ja 1990-ndate alguses Jaapanis. Suure Depressiooni aegu langesid hinnad kolme aasta jooksul igal aastal 10%. Jaapanis kestis deflatsioon pea terve kümnendi. Jaapani toonane kriis, millega deflatsioon seotud oli, oli sarnaselt praegusega põhjustatud varade hindade mullistumisest ja krediidibuumi lõppemisest
pärnu, tartu, viljandi, võru, saare . Valitsemine *Balti erikord kuni 1783a (saksakeelne asjaajamine, tollipiir, haldusjaotus, rootsiaegsed seadused) *1783-1796 asehaldoskord- haldusjaotus muutus, venemaa aadliomavalitsusseaduste ja linnaseaduste kehtestamine *Balti erikorra taastamine pärast Katariina 2 surma 1796 a uus maksusüsteem ja uued maakonnad v.a. Paldiski jäid püsima. Talupoegade olukord *restitutsioon- Rootsi riigi poolt riigistatud mõisate tagastamine endistele omanikele *1739 Roseni deklaratsioon- talupoeg on õigusteta pärisori *1765 Browne positiivsed määrused Liivimaal- seati piirid koormistele, õigus mõisnikku kohtusse kaevata, õigus vallasvarale *1802 (eestimaal) ja 1804 (liivimaal) a talurahva seadused- talupoegade pärandatav kasutusõigus , õigus vallasvarale, vallakohtute loomine *1816 (eestimaal) ja 1819 (liivimaal) talurahvaseadused- pärisorjuse kaotamine, talupoegade
eetika koodides. Näiteks keskaja rüütlieetika vs tänapäeva golfi klubi eetikal on vägagi sarnased põhimõtted. Märkimatta ei saa jätta ka sarnasust kodanikuks saamisel või maalapi rentimisel. Kodanikus saadakse tänapäevani kas läbi sünni või teatud aja meie riigis elades. Maalapi/kodu, olgu see siis korter või maja, saab endiselt rentida nagu keskajal. Kuid oma tasu kinnisvara eest maksame siis kas pangale või omanikele rahas mitte oma teenust või tooded andes. Kuna kaubanduse areng tõi lõpus endaga kaasa ka vajaduse raha järele siis sellest sai alguse ka pangandus, kus raha vahetus ja krediiti ühest kohast teise korraldamiseks loodi pangakontorid ning millest kujunes välja ka liigkasuvõtmine ja võtjad ehk pankurid ja pangad. Oskaksid sa tänapäeva elu ette kujutada ilma raha/pangakaartide või pankadeta?
Tartu ja Narva elanikud küüditati veel ennesõja lõppu Venemaale. Väiksemad linnad olid üldse inimtühjad. Tallinnas suri palju arste, õpetajaid ning suur osa kaupmeestest katku. Linnas olid enamasti eestlased ja sakslased ning venelastest kaupmehed. Vene võimu kehtestamine varasemat valitsemiskorraldust oluliselt ei muutnud, kuid talupoegade elu võrreldes Rootsi ajaga oli hullem. Mõisnike võim suurenes talupoegade üle, mõisad anti omanikele tagasi. Talupojast sai jälle pärisori, kuid mõisnik pidi jälgima, et ta koormisi lõpmatult ei suurendaks. Katariina II andis 1765'l aastal välja talurahva kaitsemäärused milleks olid õigus vallasvarale, õigus mõisnike peale kohtusse kaevata ning määrati koormised kindlaks. Kaitsemäärused kehtisid Liivimaa kubermangus, kuid Eestimaa kubermangus mitte. Eestimaa ja Liivimaa liitmine Venemaaga ei muutnud siinset kultuurielu. Vaimuelu kandev osa jäi ka pärast Põhjasõda
sissetulekuga tarbijat, sest ta kulutab valdava osa oma sissetulekust. Kaudsed maksud mõjutavad pigem jõukamat elanikkonda. Aktsiisimaksud tõstavad maksustavate toodete hinda. Aktsiisid on kehtestatud alkoholile ja sigarettidele, et piirata nende tarbimist. Riigil on võimalik soodustada majandustegevust maksupoliitika kaudu. Näiteks on riigil võimalus soosida investeeringuid, andes maksuvabastusi. Eestis on tulumaksuvaba kasum, mida ei maksata omanikele välja, vaid kasutatakse edasise äri laiendamiseks ja investeeringuteks. Samuti on maksusoodustused firmadele, kes võtavad tööle puutega inimesi. Kui riik tõstaks makse, oleks küll riigieelarve korras, kuid teatud tarbimine väheneks (inimeste rahapuuduse tõttu). Samuti läheksid väikefirmad pankrotti, kuna nad ei suudaks konkureerida suurfirmadega, kes lubavad endale hindade langetamist. Sellel juhul suureneks kindlasti konkurents
2ptk. Vaba ettevõtlus Tugisamblad: Vaba ettevõtluse süsteemi toetavad neli "tugisammast": eraomand, hinnasüsteem, turukonkurents ja ettevõtlikkus. 1) Eraomand: Õigust omada vara kaitseb Eesti Vabariigi põhiseadus. Õigus otsustada, kuidas oma eromandit kasutada, on alati olnud tähtis turumajandussüsteemi osa ( võid välja laenata, müüa või ära anda). Õigus omada ja kontrollida eraomandit annab omanikele motiivi kasutada oma ressursse nii efektiivselt kui võimalik. 2) Hinnasüsteem: Hinnasüsteem on eraomandiga tihedalt seotud. Kui inimesed teevad üksteisega vahetusi, kehtestavad nad kaupadele, teenustele ja ressurssidele hinnad. Kasum on see, mis jääb järele siis, kui on tasutud äritegevuse kulud. See on firma kogutulude ja kogukulude vahe. 3) Turukonkurents: Turumajanduses konkureerivad inimesed vabatahtliku vahetuse kaudu. a) Konkurents turgudel ressursside pärast.
kuningavõimu. Samal aastal otsustati, et nii Rootsi emamaal kui ka Balti provintside tuleb läbi viia suur reduktsioon. Eesti- ja Liivimaal tähendas see seda, et riigile võeti tagasi Rootsi võimu ajal läänistatud mõisad, mis olid olnud juba orduajal ning Poola ja Taani võimu ajal erivalduses. Reduktsiooni tulemusel kasvas riigi maaomand Eestimaal 54 protsendini, Saaremaal 75 protsendini ning Liivimaal koguni 83 protsendini. Redutseeritud mõisad anti senistele omanikele rendile. Nii kasvasid riigi sissetulekud müisnike kasumi arvel. Et mõisnikud seepeale veel rohkem talupoegi ei kurnaks, määrati rendimõisates kindlaks talupoegade koormised. 4. Võrdle antiikset orja ja varauusaegset pärisorja Sarnasused: Õigus orja müüa ja kinkida, orja võib peksta Erinevused: Õigus omada vallasvara (pärisorjadel), mõisnikul polnud õigust otsustada orja elu üle (pärisorjadel) 5. Mõisted Reduktsioon – aadlile annetatud maade taasriigistamine
antud riigimaade tagasivõtmine maaisanda poolt. • Karl XI • 1680 Rootsi riigipäeva otsusega laienes reduktsioon Eesti- ja Liivimaale. • Reduktsiooni alla kuulusid vaid Rootsi valitsusajal aadlikele annetatud mõisad. • Reduktsiooni alla langes Saaremaal 30%, Eestimaal 54% ja Liivimaal 4/5 maadest. • Johann Reinhold Patkul – Vene aeg (alates 1721) • Restitutsioon – s.t Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele. • Aadlimatriklite koostamine 1730.-40. aastatel. Matriklid pidid kaitsma siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. Balti erikord • Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse, • kehtisid vaid need Vene riigi seadused, mis ei olnud vastuolus siinse aadli eriõigustega, • kehtima jäi senine maksukorraldus, • valitsevaks usuks jäi luteri usk,
koosseisu autonoomse osana Säilis luteri usk Asjaajamiskeeleks jäi saksa keel Säilis kohaliku aadli omavalitsus Säilis kohtukorraldus Kuna Balti erikord tekitas massiliselt sisepingeid : 1767 moodustati komisjon olukorra arutamiseks, kuid otsust ei tehtud 17831796 likvideeris Katariina II Balti erikorra Peale tema surma endine olukord taastati Põllumajandus ja talurahva olukord Riigimõisad taastati omanikele (restitutsioon) Võeti vastu nn. Roseni deklaratsioon 1.Liivimaa talupojad pole vabad inimesed 2.Kogu varandus on mõisa oma 3.Kehtib kodukariõigus .See dokument oli kohtukorralduse aluseks Katariina II ajal vähendati mõisnike privileege, kuna riigile hakkas vähe makse laekuma 1.Vallasvara kuulus talupojale 2.Talupoeg võis mõisniku peale kaevata, kui tal võlgu ei olnud .Mõisniku põhiline sissetulek tuli
erialane nõustamine. Soovitud tulemus: Personalitöö ladus tegevus-, töötajate värbamine-, töötajate tööle võtmine-, töötajatega lepingute koostamine , lõpetamine. Ladus töö rahul olevad kliendid. Ülesanded on kokkulepitud tähtajaks ja viisil täidetud. Tööliste õigused: Saada töötajatelt oma tööks vajalikke andmeid; Saada tööülesannete täitmiseks vajalikku kontoritehnikat ja tehnilist abi nende kasutamisel; Teha oma pädevuse ulatuses Omanikele ettepanekuid töö paremaks korraldamiseks ja probleemide lahendamiseks; Osaleda seminaridel, õppe-ja teabepäevadel jm üritustel enesetäiendamise eesmärgil; Saada ametialaselt vajalikku täiendkoolitust. Kompetentsid: Töökogemus vähemalt 3 aastat. Ametialased lisateadmised ja oskused. Dokumendihalduse alalised teadmised. Keele oskus: Eesti keel kõrgtasemel, Inglise keel kesktasemel, Vene keel suhtlustasandil. Arvuti kasutamiseoskus : vähemalt kesktasemel.
Omakapital- (netovara) raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; Tulu- aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali; Kulu- aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist; Kasum(kahjum)- raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe; Algdokumendi kohustuslikud rekvisiidid 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri
kontrollis talupoegadele mõeldud koormisi ning jälgis, et neid ülemäära ei tõstetaks. Talupoeg võis kaevata oma mõisniku peale ja ta sai riigilt kaitset. 5.Selgita ja iseloomusta balti erikorda. Baltimaade eriseisus Vene riigi koosseisus. Vene riigivõim Baltikumis oli ebakindel ning oli oht, et Baltimaad lagunevad taas Rootsi võimu alla, seepärast oli venelastele oluline baltisakslaste poolehoiu võitmine. Venemaa alustas restitutsiooniga, riigi käes olnud mõisad anti tagasi nende omanikele, säilis omavalitsus, kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus, valitsevaks usuks jäi siin luteri usk, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel, Venemaad Eesti ja Liivimaast eristas tollipiir. Balti erikord andis baltisaksa aadlikele piiramatud õigused kohaliku põlisrahva allasurumiseks. Balti erikorra positiivseks jooneks tuleb pidada seda, et see hoidis ära võimaliku kolonisatsiooni Venemaa sisekubermangudest ja aitas säilitada kohalikku eripära
1. Vasta küsimustele õpiku teksti põhjal (lk101) Miks vajas Venemaa baltisaksa aadli toetust? Venemaa võit Põhjasõjas kujundas põhjalikult ümber jõudude vahekorra Põhja-Euroopas, ei võinud Venemaa oma vallutuste püsivuses sugugi kindel olla. Seetõttu oli Vene võimule tähtis kohaliku baltisaksa aadli toetus. 2. MÕISTED: seleta mõisted kasutades õpiku teksti Restitutsioon – s.t Rootsiu valitsusaja lõpul riigistatud mõistate tagasiandmisega nende endistele omanikele. Aadlimatriklid – Üksnes immartikuleeritud (aadlinimekirja kantud) aadlikud omasid Eesti-ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslike eesõigusi. Aadlimatriklid pidid kaitsma siinsete põliste aadlisuguvõsade priveleege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. Asehalduskord (наместничество) – Eesti-ja Liivimaa kubermangu etteotsa nimetatud ühise asevalitseja, asehalduri järgi on see ajajärk .
kaasamine; kasumit ja positiivset rahavoogu pole esialgu loota; raha kulub investeeringuteks ja esmasteks kuludeks; Ø kasv äritegevus on plaanipäraselt käivitunud: eesmärgiks on võita ja kindlustada turg; Ettevõtte elutsükkel küpsus ettevõte on tuntud, usaldusväärne ja omab stabiilset turuosa; saavutatud on planeeritud kasumlikkus; täiendavaid laenuvahendeid üldjuhul ei vajata; tekib rahaliste vahendite ülejääk ja omanikele makstakse dividende; ettevõtte langus ja surm käive ja kasumlikkus langeb, olemasolev ärimudel ei tööta enam. Evolutsioon Ettevõtte sujuv arendamine konkurentsitingimustes. Konkureeritakse ressursside pärast, parem strateegia võidab. Evolutsioon jätab ellu need, kes paremini kohanduvad muutuva keskkonnaga. Evolutsioon ettevõtluses soosib paindlikkust, ettenägemise oskust, julgust muutuda. Dialektika Areng toimub konflikti ja selle lahenduse vastasmõju tulemusel.
Mango. Mõlemad brändid on Eestis esindatud. Suurima kasu selliselt tegevuselt lõikavad rahvusvaheliste suurrõivatootjate omanikud. Näiteks värskelt Eestisse jõudnud Rootsi päritolu kauplusteketi H&M 2012. aasta aruandest selgub, et firma puhaskasum oli umbes 16 miljardit Rootsi krooni ehk ligi 2,5 miljardit dollarit, millest omakorda 15 miljardit Rootsi krooni ehk 2,3 miljardit dollarit maksti välja otse omanikele. Neid ei huvita toote valmistamise protsess, pigem selle minimaalne lõpphind ja maksimaalne müügikasum. Kasumite nimel minnakse äärmustesse, kasutades võimalikult odavaid toormaterjale, transporti ning muidugi ka tööjõudu. Kahjuks oleme me ise sellise olukorra tekitanud. Üha rohkem ei osta me riideid või asju seepärast, et neid ilmtingimata vaja oleks, vaid me vajame tähelepanu, vaheldust, me saame neid endale lubada jne
tulumaks. 7. dividendid ei ole tulumaksu vähendavad ja 7. intressid on tulumaksu vähendavad. maksukilpi ei teki Eesti tulumaksuseaduse alusel. 8.lihtaktsiate omanikud (lihtaktsionärid) on 8. võlakirja omanikel ei ole hääleõigust. hääleõiguslikud. 6 Lihtaktsia on aktsia, mille omanikul on õigus osa saada ettevõtte kasumist pärast dividendide maksmist eelisaktsiate omanikele. Teatav hulk lihtaktsiaid annab nende omanikule õiguse vastavale osale häältele ja ettevõtte varale. Lihtaktsial ei ole lõpptähtpäeva. (5) Kui liigitada aktsiaid nendega kaasnevate õiguste järgi, on kõige levinum aktsialiik lihtaktsia. Enamasti koosnebki ettevõtete aktsiakapital vaid lihtaktsiatest. Lihtaktsia ei anna omanikule teiste aktsionäridega võrreldes mingeid privileege ning lihtaktsia omamisel pole tavaliselt seatud piiranguid. Riigiti on lihtaktsiatel mitmeid erinevusi
tavamine. Reduktsioon-eramaade riigistamine, eesmärgiga koguda raha riigikassasse. Opositsioonis: Patkul( liivimaa maanõunik) eestis tõi reduk kaasa suure pahameele mõisnike poolt. Kodukarjaõigus-mõisnik võib talupojale ihunuhtlust anda VENE AEG: pärast põhjasõda Balti erikord *põhjus: balti-sks aadlikele erikohustuste jaoks et soodustada koostööd. *restitutsioon- riigistatud mõisate tagastamine endistele omanikele* kehtima jäid senised seadused ja maksekorraldus*asjaajamiskeel sks keel*säilis luteri usk *tollipiir sama Aadlimatriklid-aadlisuguvõsade nimekirjad. 1762 Katariina 2. uuendused *Uus asehalduskord: tekkis Paldiski, Pärnu mk-st lõi lahku Viljandi mk, Tartust lõi lahku võru mk, Narva läks Peterburi kubermangu, Setumaa läks Pihkva kubermangu.* taastati pearahamaks_aadlik maksis talupoja eest ära, kuid pani selle eest tööd juurde* hingeloendused
Karlil on ka naine, keda ta väga halvasti kohtleb, kamandab ja peksab, ahistab vaimselt ja seksuaalselt. Mingi aeg põgeneb Karl Soome, sest politseiga on mingi jama tekkinud, seoses sellega, et üks sakslane, kellega nad ära tegid, ei maksnud raha välja. Siis ta töötas Soomes mõnda aega, aga keeras seal ka oma elu peapeale ja siis oli tal ka Soome politseiga tegemist, aga sellest jamast ta pääses ja tuli uuesti Eestisse. Eesti oli just iseseisvunud ja tagastati vara omanikele. Karli naine Simson sai ka oma esiisa maja tagasi, millega Karl ja Marks hakkasid kohe plaane pidama. 5. Peategelased: Karl - laisk, tööd teha õieti ei viitsi, aga raha võtaks küll vastu iga kell. Vastutustundetu, vägivaldne, joodik. Naisi ei austa, oma naist peksab ja alandab kogu aeg. Marks - kah joodik. Pisut viisakam Karli naise vastu, aga samas ka mitte mingi viisakuse etalon. Laisk, ei viitsi ka korralikku tööd omale hankida. Simson - Karli naine
annaabi.ee 
