"ajaugu" - 12 õppematerjali

Ajaugu 1955-85

1. Millised olid kriiseide ja rahvusvaliste suhete tervnemise põhjused aastatel 1955-85? Külm sõda demokraatlike riikide ja sotsialismileeri vahel jätkus ja tingis lokaalseid konflikte kolmandates riikides. Külm sõda avaldus kõigis vormides ­ majanduses, poliitikas, ideoloogias, sõjamajanduses jne. Kolonialismist vabanenud rahvad otsisid oma kohta maailmas. Pingelõdvendus asendus aeg-ajalt uute külma sõja vormidega ­ algasid poliitilised kriisid maailmas. Ida-Euroopas toimusid vastuhakud kommunistlikult reziimile. 1956. aastal teravnesid taas rahvusvahelised suhted: - Moskva-meelse kommunistliku reziimi vastu suunatud ülestõus Ungaris ja selle mahasurumine NL vägede poolt. - Lähis-Ida uus Araabia-Iisraeli sõda, millesse sekkusid ka Suurbritannia ja Prantsusmaa. 1970. aastal kujunes välja ülemaailmne majanduskriis. Algas kosmose vallutamine. Sotsialismileer jõuab kriisi seisusesse. Kriisid tervnesid,...

Lotta svärd ehk soome lottad

d e hk L o t t a om e ä r d So t t a - S v L o Koostaja: Lota Aadla 12.klass Ajalugu- Lottade algus Esimese maailmasõja ajal asutati mitmes riigis isamaalisele tegevusele suunatud naisorganisatsioone. Kui 1917. aastal hakati Soomes asutama Kaitseliitu, liitusid sellega ka naised toitlustamise eesmärgil. 1919. aastal kasutati esimest korda nime Lotta Svärd, mis ühinguna asutati 1920. aastal. 1921. aastal alustati reaalse tegevusega, samal aastal loodi ka lottade märk. (http://saaremaa.kaitseliit.ee/et/eesti-ja-soome-vabatahtlike-koostoo-jatkub) Ajalugu-Lottade nimi Lotta Svärd on pärit Runebergi luuletusest „Tooli lugu“, kus Lotta läheb abikaasa Svärdiga kuningas Gustav III asemel sõtta. Lotta Svärd oli üks suurimaid vabatahtlikke ühendav naisorganisatsioon, mille kauaaegne juht oli Fanni Luukkonen. Lottaks sai 17...

Olümpiamängude ajalugu.

Sisukord Lk 3.-Sissejuhatus,Ajalugu,Võitjate autasustamine. Lk 4.-Olümpiamängude kava,Mängudeks valmistumine,Pealtvaatajad, Kokkuvõte. Lk 5.-Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Pidin tegema referaadi Olümpia ajaloost ,et siin on siis niipalju minumeelest tähtsat informatsiooni kui ma leidsin. Ajalugu Olümpia mängud on oma nime saanud jumalate elupaiga Olümpose järgi. Olümpia mängud toimusid peajumal Zeusi auks ning said alguse 2. aastatuhandel eKr. Siia tuli võistlejaid Spartast, Ateenast, Korintosest ja mujalt, hiljem ka kreeka kolooniatest Väike- Aasias, Sitsiilias, Lõuna-Itaalias ja Põhja-Aafrikas - kõikjalt kus elas kreeklasi. Mängude eesmärgiks oli ühendada kreeklasi ja näidata nende üleolekut teistest rahvastest. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode hüüti olümpiaadideks millel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine. Esimeseks olümpia võitjaks tuli kokk Koroibos. Võitjate autasustamine Mängude ...

Esiaeg ehk muinasaeg inimühiskonna kõige kaugem minevik docx

Esiaeg ehk muinasaeg inimühiskonna kõige kaugem minevik. See on ajaloo kõige pikem periood, mis hõlmab ajajärku alates esimeste inimeste jõudmisest pärast jääaja lõppu. Esiaeg on aeg, mida ei uurita kirjalike ülestähenduste põhjal, vaid eranditult aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal. Muistised on säilinud maapõues või maapinnal. Neid uurib esiajaloo arheoloogia. Mõnevõrra lisavad esiajaloo kohta andmeid ka füüsiline antropoloogia, keeleteadus ja mõned teised teadusharud. Muinasaeg algas esimeste inimeste tekkimisega vähemalt 2 miljonit aastat tagasi. Muinasaeg jaguneb kolmeks osaks: Kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg, mis jagunevad veelgi omakorda mitmeteks osadeks. Kiviaeg on muinasaja periood enne metallide töötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu parema tehnika puudumisel enamasti kivist. Kivi, mida tööriistade valmistamiseks kasutati, võis olla tulekivi, obsidiaan, mõni kiltkivi või mõni kristalliline kivi. ...

Küsimused Rooma kohta

Küsimused Rooma 1. Kuhu saadeti ülikute järeltulijad? Miks? 2. Milline oli Rooma perekond? 3. Mida õpetati Roomas poistele? 1. Ülikute järeltulijad saadeti tihti peale Kreekase, et nad õpiksid seal mõne tuntud õpitlase juures kõnekunsti, et valmistada riigiteestuseks. 2. Rooma perekond oli patriarhaalne, kus võimutäitus kuulus pereisale, kelle eestkoste all olid lisaks naiserele ka täiskasvanud pojad oma peredega ja orjad. Naised olid õiguslikult isa, abikaasa või vanema meesugulase eestkoste all. Samas olid naiste õigused suuremad kui Vana-Kreekas: naine võis oma abielu lahutada ning ta osales avalikus elus, võttes vastu külalisi või külastades teisi perekondi. 3. Roomas õpetati poistele palju sõjalisi oskuseid. Pärast Kreeka allutamist kasvas tähelepanu hariduse tasulistes koolides. Rikaste perekondade pojad õppisid tavaliselt kreeklastest koduõpetajate järelvalve all kreeka ...

RASEDUSE VASTASED  HORMOONTABLETID JA  PLAASTRID ALARI TAMMSALU 11. J  RASEDUSVASTASED TABLETID • Pillid • 99.8-100% kaitse soovimatu raseduse vastu • Püsiv hormoonitase, hakkavad vähem hormoone tootma, naine ei jää rasedaks •  HAIGUSED Aitavad vältida: • Emaka-, munasarjavähk • Emakaväline rasedus, aneemia • Käärsoolevähk • Munasarjatsüst • Endometrioos • •  PILLIDE AJAUGU • Müügil Euroopas 1961. aastast • Pillivastased- väheuuritud • Tegelikkuses üks enim uuritud ravimeid •  TABLETIDE TÜÜBID Eristatakse: • Hormoonide kogus (madala ja kõrgedoosilised) • Manustamine • Sisaldav progestageen muudab emakakaelas oleva limakorgi tihedamaks • •  MANUSTAMINE • Iga päev, vastavalt ettenähtud skeemile • Sobiva aja valimine (hommikul/päeval/õhtul) • 21/24 päeva jooksul üks tablet, soovitatav siduda rutiinse te...

Eesti hariduse ajalugu

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Referaat Eesti hariduse ajalugu Juhendaja: Karmen Trasberg Koostaja: Taimi Samblik Tartu 2011 1 SISUKORD Sisukord..................................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................3 Esimesed koolid eestis............................................................................................................4 Reformatsiooni mõju Eesti haridusele....................................................................................5 Edasiviivad jõud...........................................................................

Lehte Hainsalu ´´ Kolmkõla ehk 3 kõla ´´

Tallinna Prantsuse Lütseum Lauri Miller Lehte Hainsalu ``Kolmkõla´´ Referaat Juhendaja: Kristi Kiissa Tallinn 2012  Lehte Hainsalu Lehte Hainsalu (aastast 1959 Sööt; sündinud 31. oktoobril 1938 Haaslava vallas, Tartumaal) on Eesti kirjanik ja poliitikategelane. Aastal 1956 lõpetas ta Tartu 2. Keskkooli ja 1961 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo- keeleteaduskonna eesti filoloogia erialal. Aastast 1958 kuulub ta Eesti Kirjanike Liitu. Eesti NSV ajal töötas Lehte Hainsalu ajalehe Edasi toimetuses, hiljem osales Tartu Aparaaditehase töös ning õpetas mitmes Tartu koolis emakeelt. Ta oli kaheksa aastat tegev ETV Tartu stuudios, on mitme teleseriaali (nt "Lapsesuu") autor. Ta oli Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna juht aastatel 1981­1990. Aastatel 1993­2003 õpetas ta Tartu Teoloogia Akadeemias stilist...

Gustav Klimti teoste analüüs

Juugend läbi tema maalide on lummav ja atraktiivne. Naise keha ilu ja hing on meisterlikult esile toodud ning motiivide ja detailide kasutamine pole monotoonne vaid ergastav ja stimuleeriv. Klimti maalides on tohutu isikupära ja jõud, ning see on inspireeriv. Kasutatud kirjandus Fliedl, Gottfried 2006. Gustav Klimt. Köln: Taschen Carrassat, Friede R.; Marcade, Isabelle 1999. Maalikunst renessansist tänapäevani. Prantsusmaa: Larousse Bordas Kangilaski, Jaak 2005. Kunsti- kultuuri ajaugu. Postimpressionismist uue meediani. Tallinn: Kirjastus Kunst http://et.wikipedia.org/wiki/Gustav_Klimt

Anitiik-Kreeka ja Rooma

Ajaloo kordamisküsimused Kreeka 1.Mille poolest erines tume ajajärk talle eelnenud perioodist? Tumedal ajajärgu oli Kreeka eelneva perioodiga võrreldes üsna vaene ja mahajäetud maa, ka välissuhte dolid märgatavalt vähenenud. Keeta-Mükeene ajajärgule iseloomulike losse ei ehitatud üles, kiri unustati ja rahvaarv kahanes. Osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule, mis muutus kreeklaste püsivakas asualaks. Tumedal ajajärgu võeti kasutusele raud. 2.Polis ­ Kreeka linnriik(kreeka keeles linn) oli üsna väike, koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Elanikkond ei ületanud 30-40 tuhandet inimest. 3.Selgita kuidas valitseti Ateenat. Algselt puudus rahvakoosolekutel reaalne tähtsus, kuid 5. salajandi keskel , kui riiki valitses Preikles kujunes Ateenas demokraatlik kord. Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Kõigil kodanikel ­ täiskasvanud meesoost põliselanikud, sõltumatult nende varan...

Kirjandusteadus

1. Võrrelge Aristotelese ja Platoni kunstimõistmist. Kuidas nad suhtuvad jäljendmisse? Aristoteles käsitleb kunsti kui jäljendamist (mimesis). Jäljendamine on inimestele lapseeast kaasa sündinud, ja nad erinevad teistest elusolenditest selle poolest, et inimene on kõigist jäljendavaim ning oma esimesed õpingud teeb ka jäljendamise abil. Jäljendused valmistavad kõigile rõõmu ning see on meile loomupäraselt juba omane. Selle tõenduseks on tegelikkuses toimuv; me tunneme rõõmu, vaadates kõige täpsemaid kujutisi asjadest, mida endid vaadata pole meeldiv, näiteks põlastusväärseimate loomade ja laipade kujutisi. Tragöödia on kõige tähtsam žanr. Seega on tragöödia tõsise ja lõpetatud, teatud suurust omavategevuse jäljendus, jäljendus erinevates osades erineval kujul maitsestatud kõnega, jäljendus, mis jäljendab tegevaid isikuid endid, mitte neist jutustades, jäljendus, mis kaastunde ja hirmu läbi teostab puhastuse sellest kannatustest. Öeldust...

Põhjamaade ajalugu

Märtsis algas Valgete suurpealetung; Aprillis saabus Soome Saksa 10 000 meheline abivägi; Aprilli alguses vallutasid valged Tampere ja Helsingi; 18.a. Mai keskpaigaks oli terve Soome valitsus kontrolli all; Valitsusvägedes hukkus u.3200 meest.(3 kuu jooksul); Punaste poolel 3600 meest; Punane Terror­1700 ohvrit; Valge Terror­8400 ohvrit; Vangilaagris suri 12 000 inimest. (Hispaania gripp); Põhjamaade ajaugu 16: Rootsi, Norra, Taani Maailmasõdade vahel Rootsi Vabariiklike ideede levik; 1920 astus Rootsi Rahvasteliitu; 1920­Ahvenamaa kriis. Rootsi saadab sõjaväe Ahvenamaale; Reformid: Kehtestati üldine valimisõigus; 48-tunnine töönädal; Kaotati surmanuhtlus; Muutused sisepoliitikas Kasvas sotsiaaldemokraatide tähtsus; Ülejäänud parteid: liberaalid, konservatiivid, Talurahvapartei(tööline oli nagu rikas inimene);