Kunst http://pagarioppe-pohikursus.innove.ee/kujundusopetus/ Tunnikontroll Värviteooria. 1. Mis iseloomustab värvi? Värvi iseloomustab · värvi toon · värvi selgus (puhtus) · valgusküllasus (eredus) 2. Põhivärvid, sekundaarvärvid. Põhivärvid Põhivärvid ehk primaarvärvid on kollane, punane ja sinine. Põhivärve segades saame sekundaarvärvid ehk tuletatud värvid. NT : punane+kollane=oranz, punane+sinine=lilla, sinine+kollane=roheline 3. Mis on värviring? Kõige enam kasutatakse praktikas Johannes Itteni (18881967) loodud 12osalist värviringi. Värviringi abiga saame kujunduses leida omavahel sobivaid värviharmooniaid ja kontraste. Värviring on üles ehitatud kolmele põhivärvile. Värviringi vasakul poolel asuvad külmad värvitoonid, värviringi paremal poolel soojad värvitoonid
Küllastus nägemistaju omadus, mis võimaldab hinnata akromaatilise värvi osahulka värvi üldises tunnetuses. Väljendub kromaatilise värvi puhtuses ja heledusastmes, milles avaldub akromaatilise värvi hulk, võrreldes kromaatilisega. Skaalal vastab null neutraalsetele värvidele. Küllastus näitab värviringi seotust halliskaalaga. tume Põhivärve omavahel segades saame sekundaarvärvid. külm 2. Teine rühm on neutraalsed ehk arkromaatilised värvid: must, valge, hall. Need toonid mõjuvad rahulikult ja tagasihoidlikult. Värvide omadused: 1. Sooja ja külma tunnetus (sooja tekitavad kollane ja punane ning neile lähedased toonid, kuid muutuvad kohe külmaks, kui lisada sinist. Nii tekitavad külma tunnetust
5. Perefirma (isa + ema ja lapsed) 6. Kolmkõla (võrdhaarne kolmnurk) 7. Nelikõla (ruut, ristkülik) 8. Pastelseid pigem rohkem korraga 9. Jõulisi, puhtaid pigem vähem 10. Pits viina HARMOONIATE MÕJUTAJAD • Valgus • Materjal • Vorm, proportsioonid • Faktuur • Disain • Stiil • Kultuuritaust (religioon, rahvus, piirkond) • Eesmärk PÕHILINE Primaarvärvid Kollane Punane Sinine Sekundaarvärvid Violet Oranž Roheline Kromaatilised ehk värvilised värvid Akromaatilised ehk värvitud värvid
Perspektiiv (ladina keeles läbi vaatama, vaatlema) kujutise projitseerimine pinnale ühest, nn silmapunktist lähtuvate mõtteliste kiirtega Primaarvärvid esimese astme ehk põhivärvid: kollane, punane, sinine Rahvusromantism 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses levinud kõiki kunstiliike hõlmav kunstisuund, milles väärtustati rahvakultuuri. Realism kunstimeetod, mis püüdleb tõetruu kujutamise poole, ilma idealiseerimata ja steriliseerimata. Sekundaarvärvid teise astme ehk seguvärvid: oranz, violetne ja roheline. Skits vt. eskiis Stiil ühelaadseid vormielemente kasutav ning kindlapiirilisest terviknägemusest lähtuv kujutamisviis. Steriliseerimine vormi üldistamine, detailidest loobunud kujutusviis või mingi stiili nõuete kunstikavatsuslik rakendamine Struktuur süsteemielementide korrastatud kogum Suprematism kubismist lähtuv geomeetrilise abstraktsionismi erivorm, mille põhilisteks kujunditeks olid
· maailmas on hinnanguliselt 16,5 miljonit erinevat värvitooni · esimese seitsmest värvist koosneva värviringi koostas 1673 aastal Isaac newton · valgus läbides prisma moodustab spektri Põhivärvid ja kõrvalvärvid · punane · kollane · sinine nimetatakse ka primaarvärvideks põhivärvide omavahelisel segamisel saadakse kõrval- ehk vahepealsed ehk segu hek sekundaarvärvid põhivärvide ja kõrvalvärvide omavahelisel segamisel saame uusi värvitoone, tekivad kõrvlvärvid ehk kromaatilised värvid Ülesanne nr1 1. joonestada kasks ristkülikut esimesse ristkulikusse kavandada matemaatilisetest elementidest koosnev kompositsioon, kromaatilistes toonides ja värvilistest vätvidest. 2. Teise ristkülikusse kavandada kõverjoontest koosnev kompositsioon. 3. Vajaminev A4 paber. Paigutus
Vastandvärvid Heleduse väärtus Proport.suhe (sum12) Praktikas prop. kollane:violett 9:3 3:9 1:3 oranz:sinine 8:4 4:8 1:2 punane:roheline 6:6 6:6 1:1 Põhivärvid koll:sin:pun 9:4:6 3:8:6 ~1:3:2 Sekundaarvärvid oranz:violett:roheline 8:3:6 4:9:6 ~2:5:3 Neist suhetest lähtuvalt hindab silm vaagnatel ja taldrikul olevaid komponente ning ütleb, et võrdselt lillat ja kollast on ebasobiv kooslus. Ereda värvi osakaal on alati väiksem. Joonis 1 Näide kvantitatiivkontrasti harmooniast Salatis võib olla näiteks rohelist paprikat ja punast paprikat 1:1 või näiteks lehtsalatit ja tomatit 1:1.
..................................................3 1.1.2 Kollane............................................................................................................................4 1.1.3 Sinine.............................................................................................................................. 4 1.1.4 Roheline.......................................................................................................................... 5 1.2 Sekundaarvärvid ................................................................................................................... 5 1.2.1 Oranz...............................................................................................................................6 1.2.2 Lilla.................................................................................................................................6 1.2.3 Türkiis................................................................
Kollane - lilla Sinine - oranz Kõiki värviringi värve nimetatakse KROMAATILISED VÄRVID. Kromaatilistel värvidel on kolm omadust- värvitoon, heledus ja küllastumus. Värviringi ei kuulu AKROMAATILISED VÄRVID ehk must, valge ja hall Värviringis kõrvuti olevad toonid on LÄHEDASED ehk KÕRVALTOONID. Primaarvärvid Värviringi aluse loovad kollane, punane ja sinine. Neid nimetatakse PRIMAARVÄRVIDEKS. Sekundaarvärvid Primaarvärvide omavahelisel segamisel saadakse SEKUNDAARVÄRVID. KOLLANE+ PUNANE= ORANZ KOLLANE+ SININE= ROHELINE SININE+ KOLLANE= ROHELINE 15 VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON Kromaatilised värvid
Värviõpetus Valgus, läbides prisma, moodustab spektri. Värvispekter näeb välja pideva värvilindina, kus tooni üleminek teisele on enam-vähem sujuv. Kui see spektririba keerata ringiks, saadakse VÄRVIRING- mis on lihtsaim värvide ja värvuste liigitamise ja korrastamise viis. Värviringis on kolm põhivärvi ehk PRIMAARVÄRVI- KOLLANE, PUNANE,SININE Värviring Põhivärvide omavahelisel segamisel saadakse segu- ehk kõrval- ehk sekundaarvärvid punane + kollane = oranz punane + sinine = violett kollane+ sinine = roheline Värvi põhikarakteristikud Värvitoon (värvus)- Ideaaliks spektrivärvid Küllastus, kromaatilisus Kromaatilised ehk värvilised värvid Akromaatilised ehk värvitud värvid võimaldavad toone helestada ja tumestada Värvide liigitus ja koostis Kõik värvid koosnevad peamiselt värvainest (pigmendist) ja sideainest. Värve saab jaotada vastavalt nende füüsikalistele omadustele, tooraine päritolule või
36. Aditiivne ja subtraktiivne värvimudel RGB-värvimudel on kasutusel otsese valguse korral. Otsest valgust kiirgavad päike, elektrilamp, televiisori- ja arvutiekraan. Kõik nähtavad värvid saadakse kolme primaarvärvi: punase (red, R), rohelise (green, G) ja sinise (blue, B) kombineerimisel. Kahe primaarvärvi segamisel maksimaalväärtusel saadakse sekundaarvärvid: kollane, tsüaan ja magenta (purpur). Primaar- ja sekundaarvärvide arvväärtused arvutigraafikas kasutataval RGB-mudelil on vastavalt: Subtraktiivne värvisüntees, CMY Kõik pinnavärvid jõuavad meieni peegelduva valgusena. Peegelduva valguse korral on kolmeks primaarvärviks: tsüaan (cyan, C), magenta (M) ja kollane (yellow, Y). Kahe primaarvärvi segamisel neelduva valguskiirguse hulk suureneb, seetõttu on
Idee pärineb saksa füsioloogiaprofessorilt Ewald Heringilt. Tema järgi on üksteiseks üleminevate vabade värvitoonide reas võimalik näha nelja oma naabervärvidest vaba värvitooni: punast, kollast, rohelist ja sinist. Ta nimetas need algpunane (Urrot), algkollane (Urgelb),algroheline (Urgün) ja algsinine (Urblau). Neile neljale algvärvile tugineb kaks antagonistlikku füsioloogilist süsteemi: punase- rohelis- ja kolla- sini- süsteemi Sekundaarvärvid ehk 2 astme värvid saadakse põhivärvide omavaheliselt segamisel ja need asuvad värviringis põhivärvide vahel. Teise astme värvideks on roheline- segatud kollane ja sinine, violett- segatud sinine ja punane oranz- segatud punane ja kollane. AKRÜÜLVÄRVID · akrüülvärvid on hästi erksad ja neid on lihtne segada · pigista akrüülvärvi paletile, sega värvi veega või võta otse tuubist
Värviringis on ühel pool ülekaalus sinised ja tema lähitoonid – teisel pool oranž ja tema lähitoonid. Sinine assotsieerub külma merega, oranž kõrvetava päikesega – siit tulenebki värvide jaotamine soojadeks ja külmadeks toonideks. Kõige soojemaks loetakse oranžikaskollast, kõige külmemaks lillakassinist. Värviringis on kolm põhivärvi ehk primaarvärvi: KOLLANE, PUNANE, SININE. Põhivärvide omavahelisel segamisel saadakse seguvärvid ehk kõrvalvärvid ehk sekundaarvärvid: Punane + kollane = oranž Kollane + sinine = roheline Punane + sinine = violetne Kui segada omavahel kaks sekundaarvärvi või primaarvärv ja sekundaarvärv, siis saadakse tertsiaalvärv. Tertsiaalvärvid on näiteks: Kollane + oranž = kollakasoranž oranž + roheline = pruun Vastandvärvid Toone, mis asetsevad värviringis üksteise vastas, nimetatakse vastandvärvideks. Juhul, kui soovitakse ühe tooni osakaalu juustes vähendada, tuleb seda teha tema vastandvärvi abil.
Idee pärineb saksa füsioloogiaprofessorilt Ewald Heringilt. Tema järgi on üksteiseks üleminevate vabade värvitoonide reas võimalik näha nelja oma naabervärvidest vaba värvitooni: punast, kollast, rohelist ja sinist. Ta nimetas need algpunane (Urrot), algkollane (Urgelb),algroheline (Urgün) ja algsinine (Urblau). Neile neljale algvärvile tugineb kaks antagonistlikku füsioloogilist süsteemi: punase- rohelis- ja kolla- sini- süsteemi. Sekundaarvärvid ehk 2 astme värvid saadakse põhivärvide omavaheliselt segamisel ja need asuvad värviringis põhivärvide vahel. Teise astme värvideks on roheline- segatud kollane ja sinine, violett- segatud sinine ja punane oranz- segatud punane ja kollane. Värviring koosneb 12 värvist ja selle aluseks on 3 põhivärvi: kollane, punane ja sinine. Nende segamisel on saadud teise korralduse värvid oranz, roheline ja violetne, ning nende segamisel
27) Inimsilm tajub valgust vahemikus 390-760 nm. 28) Ülespoole nähtavast valgusest jäävad raadiolained ja infrapuna. Allapoole ultraviolett kiired, veel allapoole röntenkiired ja gammakiired. 29)Seleta lihtsalt CMY ja RGB värvisüsteemide vahe, põhimõtted. Mis seadmed kas? - RGB värvisüsteem. o aditiivne värvisüsteem RED + GREEN + BLUE = WHITE o Primaarvärvide segamisel saadakse sekundaarvärvid. o Kasutusel enamikes digisensorites, monitorides, ... (mis kiirgavad) - CMYK värvisüsteem. · subtraktiivne värvisüsteem CYAN + MAGENTA + YELLOW = BLACK. · põhineb valguse absorbtsioonil ehk sekundaartoonide liitmisel saadakse must toon ning kahe sekundaartooni liitumisel tekib primaartoon
annaabi.ee 
