Järvede toitelisus ja järvevee segunemine Oligotroofne (vähetoiteline). Vee mineraal-, biogeensete- ja orgaaniliste ainete sisaldus on väga väike, enamasti on vesi sügavalt läbipaistev, neutraalse või nõrgalt aluselise reaktsiooniga. Leidub Põhja- ja Lõuna-Eestis (Viitna, Kurtna, Piigandi, Hino jt.). Iseloomulikud liigid on järv-lahnarohi, vesilobeelia, lamedalehine jõgitakjas jt. 8% uuritud Eesti järvedest. Tugevasti ohustatud, enamik oligotroofseid järvi on rohkem või vähem saastunud ning muutumas rohketoitelisteks. 2. Semidüstroofne (poolhuumustoiteline). Mineraalainetevaesed keskmise huumusainete sisaldusega järved, liivaste või osalt rabastunud kallastega. Kurtna Valgejärv, Tänavjärv. 5,8% Eesti järvedest. Lisaks eelmise kasvukohatüübi taimedele esineb männas-vesikuuske. 1) Oligotroofsed järved-vees toitaineid vähe,vesi läbipaistev ja hapnikurikas,elustik vaene
da.ut.ee/~arps/maateadus/MT_jarved_sood.htm ja http://et.wikipedia.org/wiki/J %C3%A4rv Järvede toitelisus 1. Oligotroofne järvevesi (vähetoiteline). Vee mineraal-, biogeensete- ja orgaaniliste ainete sisaldus on väga väike, enamasti on vesi sügavalt läbipaistev, neutraalse või nõrgalt aluselise reaktsiooniga. Leidub Põhja- ja Lõuna-Eestis.Iseloomulikud liigid on järv-lahnarohi, vesilobeelia, lamedalehine jõgitakjas jt. 8% uuritud Eesti järvedest. Tugevasti ohustatud, enamik oligotroofseid järvi on rohkem või vähem saastunud ning muutumas rohketoitelisteks. 2. Semidüstroofne järvevesi (poolhuumustoiteline). Mineraalainetevaesed keskmise huumusainete sisaldusega järved, liivaste või osalt rabastunud kallastega. Kurtna Valgejärv, Tänavjärv. 5,8% Eesti järvedest. Lisaks eelmise kasvukohatüübi taimedele esineb männas-vesikuuske. 3. Düstroofne (huumustoiteline) veekogu on punakaspruuni kuni pruunikaspunase happelise
rannaniidud ruderaal, kultuurmullad kultuurrohumaad, pargid, aiad, põllud, jäätmaad Oligotroofsed (vähetoitelised) järved Vee mineraal-, biogeensete- ja orgaaniliste ainete sisaldus on väga väike, enamasti on vesi sügavalt läbipaistev, neutraalse või nõrgalt aluselise reaktsiooniga. Leidub Põhja- ja Lõuna-Eestis (Viitna, Kurtna, Piigandi, Hino jt.). 8% uuritud Eesti järvedest. Tugevasti ohustatud, enamik oligotroofseid järvi rohkem või vähem saastunud ning muutumas rohketoitelisteks Iseloomulikud taimeliigid on järv-lahnarohi, vesilobeelia, lamedalehine jõgitakjas jt. vesilobeelia (õistaim, lobeelialised) järv-lahnarohi (sõnajalgtaim) Semidüstroofsed (poolhuumustoitelised) järved Mineraalainetevaesed keskmise huumusainete sisaldusega järved, liivaste või osalt rabastunud kallastega. Kurtna Valgejärv, Tänavjärv. 5,8% Eesti järvedest. Lisaks oligotroofse
farmireovetest, mis põhjustas kiiret eutrofeerumist. Kolhoosikorra lagunemisega soikus põllumajanduslik tootmine ja 1990-ndate aastate algul hakkas järvede, eriti väikejärvede, seisund paranema. Eutrofeerumine aeglustus, lämmastikusisaldus järvevees vähenes. Majandusolukorra paranemisega on lähitulevikus oodata eutrofeerumise taastõusu. 3 Eesti järvede tüübid (1995 a) · 8% vähetoitelisi ehk oligotroofseid järvi. Mineraal-, toit- ja humiinainete poolest vaesed. Selgeveelised unikaalse elustikuga järved. · 5,8% uuritud järvedest on poolhuumustoidulised ehk semidüstroofsed ehk mineraal- ja toitainete vaesed, keskmise humiinainetesisaldusega. · 9% on huumustoitelised ehk düstroofsed. Mineraal- ja toitainete vaesed, kuid humiinaineterikkad. · 36,4% uuritud järvedest olid rohketoitelised ehk eutroofsed, mis omakorda jagunevad
lubjatoitelised: HCO3' >240 mg/l, >3,9 meq/l (mg-ekvivalent ka mg-ekv) või elektrijuhtivus (cond conductivity) >400 µS/cm Keskmiselt kalgiveelised: HCO3' 80-240 mg/l, 1,3-3,9 meq/l või el.-juhtivus 165-400 µS/cm. Siia kuulub suur osa Eesti järvedest: kalgiveelised eutroofsed ja miksotroofsed. Pehmeveelised: HCO3' < 80 mg/l, <1,3 meq/l või el.-juhtivus <165 µS/cm Kõik rabajärved, poolhuumustoitelised e semidüstroofsed, oligotroofsed järved, hulk segatoitelisi ja osa kunagisi oligotroofseid, mis on inimese poolt rikutud pehmeveelised eutroofsed Järvede vananemine - Vees kasvab toiteainete sisaldus, selle tulemusena hakkab vohama taimestik ja muutub veekogu gaasireziim, mis viib suure osa loomastiku hukkumisele (päeval on liiga palju hapnikku, öösel aga süsihappegaasi). Taimede kõdunedes hakkab kiiresti paksenema mudasete ning kalda poolt hakkab peale tungima õõtsik, mille tulemusena kasvab järv pealt kinni. Õõtsiku alla
Oligotroofne (vähetoiteline) Toitelisus: Vee mineraal-, biogeensete- ja orgaaniliste ainete sisaldus väga väike Läbipaistvus: enamasti vesi sügavalt läbipaistev Reaktsioon: neutraalne või nõrgalt aluseline Leidub: Põhja- ja Lõuna-Eestis (Viitna, Kurtna, Piigandi, Hino, Nohipalu Valgjärv jt.). Iseloomulikud liigid: järv-lahnarohi, vesilobeelia, lamedalehine jõgitakjas jt. Osatähtsus: 8% uuritud Eesti järvedest. Tugevasti ohustatud, enamik oligotroofseid järvi rohkem või vähem saastunud ning muutumas rohketoitelisteks. Semidüstroofne (poolhuumustoiteline) Toitelisus: Mineraalainetevaesed keskmise huumus-ainete sisaldusega Liivaste või osalt rabastunud kallastega Leidub: Kurtna Valgejärv, Tänavjärv Iseloomulikud liigid: Lisaks eelmise kasvukohatüübi taimedele esineb männas-vesikuuske. Osatähtsus: 5,8% Eesti järvedest Düstroofne (huumustoiteline) Toitelisus: väga huumusaineterikkad, kuid mineraal- ja biogeensed ained puuduvad
ühtlustub. Järvetüübid sõltuvalt toitainetest: *vähetoiteline (oligotroofne)- Toitelisus: Vee mineraal-, biogeensete- ja orgaaniliste ainete sisaldus väga väike Läbipaistvus: enamasti vesi sügavalt läbipaistev Reaktsioon: neutraalne või nõrgalt aluseline Leidub: Põhja- ja Lõuna-Eestis (Viitna, Kurtna, Nohipalu Valgjärv jt.). Iseloomulikud liigid: järv-lahnarohi, vesilobeelia, lamedalehine jõgitakjas jt. Osatähtsus: 8% uuritud Eesti järvedest.Tugevasti ohustatud, enamik oligotroofseid järvi rohkem või vähem saastunud ning muutumas rohketoitelisteks. *Poolhuumustoiteline(semidüs)- Toitelisus: Miner.ainetevaesed keskmise huumusainete sisaldusega. Liivaste või osalt rabastunud kallastega Leidub: Kurtna Valgejärv, Tänavjärv Iseloomulikud liigid: Lisaks eelmise kasvukohatüübi taimedele esineb männas vesikuuske. Osatähtsus: 5,8% Eesti järvedest *Huumustoiteline (düstroofne)- Toitelisus: väga huumusaineterikkad, kuid mineraal- ja
11 Järvede tüübirühm Oligotroofsed (vähetoitelised) järved Vee mineraal-, biogeensete- ja orgaaniliste ainete sisaldus on väga väike, enamasti on vesi sügavalt läbipaistev, neutraalse või nõrgalt aluselise reaktsiooniga. Leidub Põhja- ja Lõuna-Eestis (Viitna, Kurtna, Piigandi, Hino jt.). 8% uuritud Eesti järvedest. Tugevasti ohustatud, enamik oligotroofseid järvi rohkem või vähem saastunud ning muutumas rohketoitelisteks Iseloomulikud taimeliigid on järv-lahnarohi, vesilobeelia, lamedalehine jõgitakjas jt. Semidüstroofsed (poolhuumustoitelised) järved Mineraalainetevaesed keskmise huumusainete sisaldusega järved, liivaste või osalt rabastunud kallastega. Kurtna Valgejärv, Tänavjärv. 5,8% Eesti järvedest. Lisaks oligotroofse kasvukohatüübi taimedele leidub männas-vesikuuske.
toitelisus: vee mineraal-, biogeensete- ja orgaaniliste ainete sisaldus väga väike läbipaistvus: enamasti vesi sügavalt läbipaistev reaktsioon: neutraalne või nõrgalt aluseline leidub: Põhja- ja Lõuna-Eestis (Viitna, Kurtna, Piigandi, Hino, Nohipalu, Valgjärv) iseloomulikud liigid: järv-lahnarohi, vesilobeelia, lamedalehine jõgitakjas osatähtsus: 8% uuritud Eesti järvedest tugevasti ohustatud, enamik oligotroofseid järvi on rohkem või vähem saastunud ning muutumas rohketoitelisteks. Poolhuumustoiteline toitelisus: mineraalainetevaesed keskmise huumusainete sisaldusega liivaste või osalt rabastunud kallastega leidub: Kurtna Valgejärv, Tänavjärv iseloomulikud liigid: lisaks eelmise kasvukohatüübi taimedele esineb männas-vesikuuske osatähtsus: 5,8% Eesti järvedest huumustoiteline (düstroofne),
sajandi algul hakati kergemini kultuuristatavaid puisniite üles harima ning põllu- või kultuurheinamaana kasutama. Järvede tüübirühm Oligotroofsed (vähetoitelised) järved - Vee mineraal-, biogeensete- ja orgaaniliste ainete sisaldus on väga väike, enamasti on vesi sügavalt läbipaistev, neutraalse või nõrgalt aluselise reaktsiooniga. Leidub Põhja- ja Lõuna-Eestis (Viitna, Kurtna, Piigandi, Hino jt.). 8% uuritud Eesti järvedest. Tugevasti ohustatud, enamik oligotroofseid järvi rohkem või vähem saastunud ning muutumas rohketoitelisteks. Iseloomulikud taimeliigid on järv-lahnarohi, vesilobeelia, lamedalehine jõgitakjas jt. Semidüstroofsed (poolhuumustoitelised) järved - Mineraalainetevaesed keskmise huumusainete sisaldusega järved, liivaste või osalt rabastunud kallastega. Kurtna Valgejärv, Tänavjärv. 5,8% Eesti järvedest. Lisaks oligotroofse kasvukohatüübi taimedele leidub männas-vesikuuske.
V Soorohumaad turbakihi paksus on üle 30 cm, alaliselt liigniisked. Taimkattes valitsevad sootaimed. Järvede tüübirühmad Oligotroofsed (vähetoitelised) järved. Veemineraal-, biogeensete-ja orgaaniliste ainete sisaldus on väga väike, enamasti on vesi sügavalt läbipaistev, neutraalse või nõrgalt aluselise reaktsiooniga. Leidub Põhja-ja Lõuna- Eestis(Viitna, Kurtna, Piigandi, Hino jt.). 8% uuritud Eesti järvedest. Tugevasti ohustatud, enamik oligotroofseid järvi rohkem või vähem saastunud ning muutumas rohketoitelisteks. Iseloomulikud taimeliigid on järv-lahnarohi, vesilobeelia, lamedalehine jõgitakjas jt. Semidüstroofsed (poolhuumustoitelised) järved. Mineraalainete vaesed keskmise huumusainete sisaldusega järved, liivaste või osalt rabastunud kallastega. Kurtna Valgejärv, Tänavjärv. 5,8% Eesti järvedest. Lisaks oligotroofse kasvukohatüübi taimedele leidub männas-vesikuuske.
mõjul võib selle protsessi kiirus aga oluliselt tõusta. Eesti veekogude iseloomustus Eestis on ligikaudu 1200 väikejärve ja veehoidlat, mille pindala on suurem kui 1 ha (Joonis 1). Euroopa suuremate järvede hulka kuuluvad Peipsi ja Võrtsjärv, mis moodustavad pea 87% Eesti veekogude pindalast. 1970ndail aastail A. Mäemetsa (1977, 1977a) poolt koostatud tüpoloogia alusel on Eesti järvede hulgas eristatud 8 põhilist tüüpi (27 alamtüübiga): oligotroofseid järvi on 8%, semidüstroofseid 5,8%, düstroofseid 9%, eutroofseid 36,4%, düseutroofseid 36,6, alkalitroofseid 2,6%, halotroofseid 1,4% ja siderotroofseid 0,2% (Joonis 2). Tüpoloogia aluseks on looduslik akumulatsioonitüüp. Enamus maailmas levinud kalssifikatsioonidest põhineb troofsusseisundile. Eutrofeerumine on veekogu rikastumine toiteainetega, mille tagajärjel hakkab seal vohama fütoplankton ja/või kõrgem veetaimestik. Tagajärjeks on veekogu vananemine ja kinnikasvamine
st, eutroofne rt ja halotroofne slt. Järvetüübid 1. Oligotroofne (vähetoiteline). Vee mineraal-, biogeensete- ja orgaaniliste ainete sisaldus on väga väike, enamasti on vesi sügavalt läbipaistev, neutraalse või nõrgalt aluselise reaktsiooniga. Leidub Põhja- ja Lõuna-Eestis (Viitna, Kurtna,) Iseloomulikud liigid on järv-lahnarohi, vesilobeelia, lamedalehine jõgitakjas jt. 8% uuritud Eesti järvedest. Tugevasti ohustatud, enamik oligotroofseid järvi on rohkem või vähem saastunud ning muutumas rohketoitelisteks. 2. Semidüstroofne (poolhuumustoiteline). Mineraalainetevaesed keskmise huumusainete sisaldusega järved, liivaste või osalt rabastunud kallastega. Kurtna Valgejärv, Tänavjärv. 5,8% Eesti järvedest. Lisaks eelmise kasvukohatüübi taimedele esineb männas-vesikuuske. 3. Düstroofne (huumustoiteline) veekogu on punakaspruuni kuni pruunikaspunase happelise veega, väga
jääkatte all, seisvas vees võivad vähid hapnikusisalduse vähenemise tõttu surra. Toitaineterikkas tiigis võib orgaanilise aine liig vee põhjakihis hapniku ära tarvitada ja samuti hapnikupuudust tekitada. Veevahetuse, vee korduvkasutuse või aereerimise abil saab veekogu hapnikureziimi parandada. Puurkaevuvesi on hapnikuvaene ja seda tuleb vähitiikidesse laskmise eel aereerida. Happelisus ja aluselisus Vee happestumine on kahjustanud Soome ja Rootsi väikesi oligotroofseid veekogusid. Eestis pole vee happestumine lubjakivirikka pinnase ja vete suure puhverdusvõime tõttu tavaliselt probleemiks. Tähelepanu tuleb pöörata vaid rabavetele, mis on meie looduses kõige happelisemad. Vee happelisust mõõdetakse 1 ja 14 vahele jääva pH astmikuga, mis on logaritmiline näitaja st. vee happelisus kasvab kümnekordseks kui pH väärtus väheneb ühe ühiku võrra. Väikese karbonaatioonide sisaldusega vesi on happeline st. vee pH on alla 7,
-toitelisus: vee mineraal-, biogeensete- ja orgaaniliste ainete sisaldus väga väike -läbipaistvus: enamasti vesi sügavalt läbipaistev -reaktsioon: neutraalne või nõrgalt aluseline -leidub: Põhja- ja Lõuna-Eestis (Viitna, Kurtna, Piigandi, Hino, Nohipalu, Valgjärv) -iseloomulikud liigid: järv-lahnarohi, vesilobeelia, lamedalehine jõgitakjas -osatähtsus: 8% uuritud Eesti järvedest -tugevasti ohustatud, enamik oligotroofseid järvi on rohkem või vähem saastunud ning muutumas rohketoitelisteks. Semidüstroofne – poolhuumustoiteline -toitelisus: mineraalainetevaesed keskmise huumusainete sisaldusega -liivaste või osalt rabastunud kallastega -leidub: Kurtna Valgejärv, Tänavjärv -iseloomulikud liigid: lisaks eelmise kasvukohatüübi taimedele esineb männas-vesikuuske -osatähtsus: 5,8% Eesti järvedest Düstroofne – huumustoiteline
veel küllalt rahuldavaid tulemusi. Taimkatte iseloomult kuulub siirderaba kasvukohatüüp rabade hulka (siirdesoole iseloomulikud taimed üldiselt puuduvad), turbalasundi järgi aga mitte. Kasvavad pilliroog, sookastik, sinihelmikas, soopihl, ubaleht jne; rabastumise jätkumisel suureneb turbasammalde, tupp-villpea, sookailu, sinika, küüvitsa jt rabataimede osatähtsus. Siirderabas kasvab rohkem pilliroogu, vaevakaske, sinikat, sookailu ja teisi sügavalt juurduvaid meso-oligotroofseid sootaimi kui kõrgrabas. Valitsevad põhiliselt sademeteveest toituvad männikud, millest enamik on alaboniteedilised. Puistute boniteet V-Va. Kõrgrabad on oma arenguastmelt teistest rabadest vanemad ja neis on pindmise, oligotroofse turbakihi paksus üle 0,5 meetri, siirde- ja nõmmrabas aga väiksem. Kõrgraba on siirderaba või nõmmraba edasise soostumise tagajärg ja soode arengu viimane aste. Turbalasundi paksus on üle 1
VII tüüp – Peipsi – Pihkva järv VIII tüüp – rannajärved 1. Oligotroofne (vähetoiteline). Vee mineraal-, biogeensete- ja orgaaniliste ainete sisaldus on väga väike, enamasti on vesi sügavalt läbipaistev, neutraalse või nõrgalt aluselise reaktsiooniga. Leidub Põhja- ja Lõuna-Eestis (Viitna, Kurtna, Piigandi, Hino jt.). Iseloomulikud liigid on järv-lahnarohi, vesilobeelia, lamedalehine jõgitakjas jt. 8% uuritud Eesti järvedest. Tugevasti ohustatud, enamik oligotroofseid järvi on rohkem või vähem saastunud ning muutumas rohketoitelisteks. 2. Semidüstroofne (poolhuumustoiteline). Mineraalainetevaesed keskmise huumusainete sisaldusega järved, liivaste või osalt rabastunud kallastega. Kurtna Valgejärv, Tänavjärv. 5,8% Eesti järvedest. Lisaks eelmise kasvukohatüübi taimedele esineb männas- vesikuuske. 3. Düstroofne (huumustoiteline) veekogu on punakaspruuni kuni pruunikaspunase
annaabi.ee 
