Näide: Cu(OH)2 = CuO + H2O CaCO3= CaO + CO2 Liigitus Oksiide liigitatakse aluselisteks, happelisteks, amfoteerseteks ja neutraalseteks. Aluselised oksiidid Aluselisteks oksiidideks nimetatakse oksiide, mis reageerivad hapetega. Aktiivsete metallide(leelis-ja leelismuldmetallide) oksiidid on tugevalt aluselised. Nendele vastavad hüdroksiidid on vees hästilahstuvad tugevad alused ehk leelised. Vähemaktiivsete metallide oksiidid on nõrgalt aluselise. Nõrgalt aluselistele oksiididele vastavad hüdroksiidi vees praktiliselt ei lahustu. Reageerimine hapetega Aluseliste oksiidide reageerimisel hapetega tekivad vastav sool ja vesi. Näide: CaO + 2HCl= CaCl2 + H2O NiO + H2SO4 = NiSO4 + H2O Reageerimine veega Tugevalt aluselised(1A ja 2A)oksiidid reageerivad aktiivselt veega. Nõrgalt aluselised oksiidid veega ei reageeri! Näide: Li2O + H2O= 2LiOH NiO + H2O Happelised oksiidid Happelisteks oksiidideks nimetatakse oksiide, mis reageerivad alustega. Enamik
Oksiidid. · Oksiidid on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. · Oksiidid on elemendi ühendid hapnikuga. · Oksiide liigitatakse: 1. happelised S03 3. amfoteersed Al203 2. aluselised K20 4. inertsed (neutraalsed) CO · Oksiididele nimetuste andmine: 1. IA, IIA ja IIIA rühma metalli oksiididele nimetuse annan järgmiselt: Nimetan metalli ja lisan sõna oksiid K20 - kaaliumoksiid 2. Mittemetallioksiidide nimetused annan eesliidetega: mono-, di-, tri-, tetra-, penta-, heksa-, hepta-, okta-, nona-, deka- N205- dilämmastikpentaoksiid 3. B-alarühma ja IVA, VA rühma metallioksiididele nimetuse andmisel kasutan oksüdatsiooniastet V -II Mn205 - mangaan(V)oksiid
Oksiidid Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. OKSIIDIDE LEIDMINE Otsusta, millised valemid kuuluvad oksiididele SO3, HNO3, CaC2, Cl2O7, BaO, CaCO3, NaOH, O2, H2O, CH4, Al2O3, MgSO4, P4O10, NH3 OKSIIDIDE SAAMINE I Metalli või mittemetalli reag. hapnikuga ◦ lihtainete põletamisel õhus või hapnikus liitainete põlemisel C + O2 CO2 CH4 + 2O2 CO2 + 2H2O 2Mg + O2 2MgO OKSIIDIDE SAAMINE II Hapnikku sisaldavat soolade, hapete ja aluste lagundamisel
Oksiidid Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiidide liigitus koostiselementide järgi: · Metallioksiidid Na2O, CaO, CuO, Fe2O3 · Mittemetallioksiidid CO2, CO, SiO2, P4O10 Nimetuste andmine oksiididele: · Metallioksiidide nimetamine: a) Püsiva oksüdatsiooniastme korral metalli nimi+oksiid K2O kaaliumoksiid, Al2O3 alumiiniumoksiid b) Muutuva oksüdatsiooniastme puhul metalli nimi(oksüdatsiooniaste)+oksiid FeO raud(II)oksiid Cu2O vask(I)oksiid Fe2O3 raud(III)oksiid CuO vask(II)oksiid Mittemetallioksiidide nimetused: · Indeksite(sümboli taga all) nimetamisel kasutatakse eesliiteid: 1 (mono) 6 heksa 2 di 7 hepta 3 tri 8 okta
10 A,C Ülesanded- oksiidide nimetused, saamisreaktsioonid 1. Anna nimetused mittemetallioksiididele, kasutades arvsõnalisi eesliiteid! 1) CO2 6) SO3 2) N2O dil'mmastikoksiid 7) N2O5 dil'mmastik 3) P4O10 8) SiO2 ränidioksiid 4) Cl2O7 dikloor 5) B2O3 diboortrioksiid 2. Anna nimetused aktiivsete metallide oksiididele 1) K2O 2) CaO 3) Al2O3 4) Rb2O 5)MgO kaaliumIIoksiid 3. Anna nimetused , kasutades metalli o.-a (B-rühmade metallid, Sn, Pb), määrates selle aine valemi järgi! 1) Fe2O3 2) ZnO 3) Cu2O 4) Cr2O7 5) MnO2 6) PbO 4. Koosta oksiidide valemid nimetuste järgi! 1) dikloorpentaoksiid 2) süsinikmonooksiid 3)vääveldioksiid 4) strontsiumoksiid 5) nikkel(IV)oksiid 6)titaan(II)oksiid 5
BaO, NO, CO2, SnO, Cl2O7, Na20, MgO, B2O3 B. Vali allajoonitutest üks ning koosta ja tasakaalusta võrrand selle oksiidi reageerimisest veega. BaO + H2O = Ba(OH)2 2. Kirjuta ühe toatemperatuuril tahke oksiidi valem ja nimetus. Fe3O2 = raud(III)oksiid 3. Kirjuta järgnevate oksiidide nimetused. Li2O = liitiumoksiid BeO = berülliumoksiid FeO = raud(II)oksiid N2O5 = dilämmastikpentaoksiid Cr2O3 = kroom(III)oksiid SO3 = vääveltrioksiid 4. Tõmba joon alla oksiididele, mille reageerimisel veega tekib söövitav lahus. K2O, CuO, SO2, CaO, Al2O3, SiO2, N2O5, Li2O, P4O10, H2O, Ag2O 5. Kirjuta järgmiste oksiidide valemid. Alumiiniumoksiid Al2O3 dilämmastikoksiid N2O kroom(VI)oksiid CrO3 raud(II)oksiid FeO 6. Nimeta üks metallioksiid ja üks mittemetallioksiid ning kirjuta, kus neid kasutatakse. 1. H2O – joomiseks 2. Li2O – kasutatakse patareides 7. Lõpeta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrandid.
Tööleht 1 Ülesanded- oksiidide nimetused, saamisreaktsioonid 1. Anna nimetused mittemetallioksiididele, kasutades arvsõnalisi eesliiteid! 1. CO2-süsinikdioksiis 2. N2O-dilämmastikoksiid 3. P4O10-tetrafosfordekaoksiid 4. Cl2O7-dikloorheptaoksiid 5. B2O3-dibroomtreoksiid 6. SO3-süsiniktrioksiid 7. N2O5-dilämmastikapentaoksiid 8. SiO2-siliitsiumdioksiid 2. Anna nimetused aktiivsete metallide oksiididele 1) K2Okaalium(II)oksiid 2) CaO kaltsiumoksiid 3) Al2O3- Almumiinum(II)oskiid4) Rb2O- rubiidium(II)oksiid5)MgO-Magneesiumoksiid 3. Anna nimetused , kasutades metalli o.-a (B-rühmade metallid, Sn, Pb), määrates selle aine valemi järgi! 1) Fe2O3raud(III)oksiid 2) ZnO- tsinkoksiid 3) Cu2O- vask(I)oksiid 4) Cr2O7 - kroom(VII)oksiid5) MnO- mangaan(II)oksiid 6) PbO-rubiidiumoksiid 4. Koosta oksiidide valemid nimetuste järgi!
Kui metallil on muutuv oksüdatsiooniaste, näidatakse see järgmiselt: Fe(OH)2 - raud(II)hüdroksiid Fe(OH)3 - raud(III)hüdroksiid Cu(OH)2 - vask(II)hüdroksiid CuOH - vask(I)hüdroksiid Omadused: 1) reageerivad hapetega & tekib sool ja vesi ( reageerivad alati ) ntks CuO + H2SO4 > CuSO4 + H20 2) reageerivad happeliste oksiididega & tekib happelistele oksiididele vastav happe sool ntks CaO + CO2 > CaCo3 3) aktiivsete metallide oksiidid( IA rühma + Ca, Sr, Ba) reageerivad veega ja reaktsiooni käigus tekib leelis, ntks Na2O+ H2O > 2NaOH NaOH + HCl NaCl + H2O 2KOH + H2SO4 K2SO4 + 2H2O Zn(OH) 2 + H2SO4 ZnSO4 + 2H2O NaOH + HNO3 NaNo3 + H2O Ca(OH)2 + 2HCl MgCl2 + 2H2O Mg(OH)2 + 2HCl MgCl2 + 2H2O Al(OH)3 + H2PO4 AlPO4 + 2H2O Fe(OH)3 + 3HCl FeCl3 + 3H2O 2NaOH + H2SO4 Na2SO4 + 2H2O 3KOH + H3PO4 K3PO4 + 3H2O
osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga (võib tekkida ka suurte molekulide erinevate osade vahel). · Kristallhüdraat kristalne aine, mille koostisse kuuluvad ka vee molekulid. · Neutralisatsioon aluse ja happe vahelist reaktsioon, mille tulemusena tekkivad sool ja vesi. 2. Osata anda nimetusi oksiididele, hapetele , alustele ja soolade valemitele. 3. Oska koostada oksiidide, hapete, aluste ja soolade valemeid. 4. Teada oksiidide liigutust keemiliste omaduste järgi ja nende oksiidide keemilise omadusi (osata lõpetada reaktsioonivõrrandeid). 5. Teada hapete 3 liigitust. · · · 6. Teada hapete keemilisi omadusi (osata lõpetada reakstioonivõrrandeid, kasutada pingerida). 7. Teada aluste liigutust lahustuvuse järgi. · Vees lahustuvad alused e
SiO2 ränidioksiid kvarts, mäekristall, ametüst, tulekivi, liiv Fe2O3 raud(III)oksiid rooste TÄHTSAMAD OKSIIDID III CaO kustutamata lubi Kaltsiumoksiid Al2O3 boksiit, korund, smirgel, rubiin, safiir alumiiniumoksiid OKSIIDIDE LEIDMINE Otsusta, millised valemid kuuluvad oksiididele SO3, HNO3, CaC2, Cl2O7, BaO, CaCO3, NaOH, O2, H2O, CH4, Al2O3, MgSO4, P4O10, NH3
Aluselised oksiidid – peamiselt metallioksiidid (eriti madalamas o.a-s); reageerivad hapetega; Na2O, CaO, BaO Happelised oksiidid – peamiselt mittemetallioksiidid; reageerivad alustega; SiO2, SO3, CO2 Amfoteersed – võivad reageerida nii hapete kui alustega; Al2O3, ZnO Neutraalsed – ei astu tavaliselt keemilisse reaktsiooni; NO, N2O, CO Nimetused oksiididele: Mittemetallioksiididel kasuta indeksi märkimiseks kreeka keelest tuletatud arvsõnu: mono, di, tri, tetra, üheksa, hepta, okta, nona, deka; näiteks P2O5 difosforpentaoksiid; I,II,III A metallide oksiidide nimetustes ei kasutata eesliiteid ega metalli laengut Teiste metallide oksiidide nimetamisel määra kõigepealt metalli laeng, siis märgi see nimetusse rooma nr-ga, näiteks Fe2O3 raud(III)oksiid Happed
..................... baariumoksiid ..........................dikloorheptaoksiid ....................... Oksiidide liigitamine 1. Aluselised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad hapetega. Nende hulka kuulub enamik metallioksiide. Aluselised oksiidid omakorda jaotatakse 1) tugevalt aluselised aktiivsete metallide ( IA, IIA ) oksiidid ja 2) nõrgalt aluselised vähemaktiivsete metallide oksiidid. Kõikidele aluselistele oksiididele vastab kindel alus. Näit Na 2O NaOH; CaO Ca(OH)2. 2. Happelised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad alustega. Nende hulka kuulub enamik mittemetallioksiide. Igale happelisele oksiidile vastab kindel hape. Näit. CO2 H2CO3; N2O5 HNO3. Ülesanne: jaota toodud oksiidid kolme rühma TA tugevalt aluselised; NA nõrgalt aluselised; H happelised. Kirjuta igale aluselisele oksiidile vastav alus ja igale happelisele oksiidile vastav hape. BaO...
2. Kuidas liigitatakse oksiide: a)koostise järgi (metalli- ja mittemetallioksiidid) b) keemilise käitumise järgi (happelised, aluselised, amfoteersed ja neutraalsed)? b)aluselised oksiidid on oksiidid,mis reageerivat hapetega nt: Cr(OH)2,Fe(OH)2,Ni(OH)2.Happelised oksiidid on oksiidid mis reageerivad alustega nt:CrO3,SiO2.Amfoteersed oksiidid on sellised oksiidid,millel võivad avalduda nii aluselised kui ka happelised omadused nt:Al2O3,Cr203,ZnO.Neutraalsetele oksiididele ei vasta ühtegi alust ega hapet nt: CO,NO,N2O.a)Mittemetallide oksiidid on kõik happelised (moodustavad veega happe) (H2SO3) .Metallide oksiidid on põhiliselt aluselised (osad moodustavad veega aluse) (Ca(OH)2) .Kõrgema o.-a.-ga (4..8) metallide oksiidid on happelised, paljud annavad veega happe. 3.Milliseid happeid nimetatakse mitmeprootonilisteks, hapnikhapeteks, hapnikuta hapeteks? Mitmeprootonihapeks nim.hapet,mille molekul annab lahusesse kaks või enam vesinikiooni. Hapnikhapeks nim
ANORGAANILISTE AINEKLASSIDE KEEMILISED OMADUSED Reaktsioonivõrrandite koostamisel peab meeles pidama järgmiseid üldpõhimõtteid: 1) Nii lähteainetele kui ka saadustele tuleb märkida peale laengud ja oksiididele oksüdatsiooniastmed. Lihtaine oksüdatsiooniaste on null! 2) Lähteainetes vesiniku ja metallide all olevad indeksid saadustesse kaasa ei viida. (Ioonide kuju tuleb järele vaadata lahustuvustabelist). 3) Kui aine on toatemperatuuril gaasilises olekus, siis tuleb selle aine valemi taha märkida nool üles. Kui aine on toatemperatuuril tahkes olekus või vees mittelahustuv või veest raskem, siis tuleb märkida selle aine valemi taha nool alla.
stratosfääris. SAASTEAINED 1. N ühendid NO, NO2, mida tähistatakse NOx; harvem ammoniaak. Looduses tekib NOx äikese, fotokeemiliste reaktsioonide tulemusena, see hulk aga tasakaalustatakse N ringega; veel metsade, rohtlate põlengud, mullas toimuvad mikrobioloogilised protsessid. Peamine tehislik allikas põlemine küttekolletes, sisepõlemismootorites (autotransport = liiklus), en.tootmine. Tänu N oksiididele leiavad atmosfääris aset reaktsioonid, mis viivad fotokeemilise sudu (teket soodustavad ka atmosfääri sattunud süsivesinikud) ja maalähedase O3 moodustumiseni. Ammoniaak NH3 tekib looduses org-te ainete klagunemisel, õhku satub põllumaj- ku tegevuse tagajärjel karjakasvatusest, sõnnikuhoidlatest, põldude väetamisel sõnniku ja mineraalväetistega. Õhus NH3 vähendab aerosoolide, pilvevee ja
– need on neutraalsed oksiidid. Aluselised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee. Nende hulka kuulub enamik metallioksiide, nt. kaltsiumoksiid, naatriumoksiid, raud(II)oksiid. Neis esineb kas iooniline voi kovalentne polaarne side. Aktiivsete metallide (leelis- ja leelismuldmetallide) oksiidid on tugevalt aluselised. (nt, KOH, NaOH jt). Vähemaktiivsete metallide oksiidid on nõrgalt aluselised (nt. CrO, FeO, NiO jt). Nõrgalt aluselistele oksiididele vastavad hüdroksi did vees praktiliselt ei lahustu Happeline oksiid on oksiid, mis reageerib kas: – alusega, moodustades soola ja vee, – veega, moodustades vastava happe või – aluselise oksiidiga, moodustades soola. Happeliste oksiidide hulka kuuluvad peamiselt mittemetallioksiidid voi kõrgete oksüdatsiooniastmetega metallioksiidid. Neis esineb kovalentne polaarne side. Suurem osa tuntumaid happelisi
Aluselised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee Aluseliste oksiidide hulka kuulub enamik metallioksiide nt kaltsiumoksiid, naatriumoksiid, raud(II)oksiid. Neis esineb kas iooniline või kovalentne polaarne side Aktiivsete metallide (leelis- ja leelismuldmetallide) oksiidid on tugevalt aluselised (KOH, NaOH jt) Vähemaktiivsete metallide oksiidid on nõrgalt aluselised (CrO, FeO, NiO jt) Nõrgalt aluselistele oksiididele vastavad hüdroksiidid vees praktiliselt ei lahustu nt Cr(OH)2, Fe(OH)2 jt. Happeline oksiid Happeline oksiid on oksiid, mis reageerib kas: o Alusega, moodustades soola ja vee o Veega, moodustades vastava happe o Aluselise oksiidiga, moodustades soola Happeliste oksiidide hulka kuuluvad peamiselt mittemetallioksiidid või kõrgete oksüdatsiooniastmetega metallioksiidid Neis esineb kovalentne polaarne side
Aluselised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee. Aluseliste oksiidide hulka kuulub enamik metallioksiide, nt. kaltsiumoksiid, naatriumoksiid, raud(II)oksiid. Neis esineb kas iooniline voi kovalentne polaarne side. Aktiivsete metallide (leelis- ja leelismuldmetallide) oksiidid on tugevalt aluselised. (nt, KOH, NaOH jt). Vähemaktiivsete metallide oksiidid on nõrgalt aluselised (nt. CrO, FeO, NiO jt). Nõrgalt aluselistele oksiididele vastavad hüdroksiidid vees praktiliselt ei lahustu, nt. Cr(OH)2, Fe(OH)2, jt. Happeline oksiid on oksiid, mis reageerib kas: alusega, moodustades soola ja vee veega, moodustades vastava happe aluselise oksiidiga, moodustades soola. Happeliste oksiidide hulka kuuluvad peamiselt mittemetallioksiidid või kõrgete oksüdatsiooniastmetega metallioksiidid. Neis esineb kovalentne polaarne side. Suurem osa
· Enamikel d-elementidel esineb mitu stabiilset oksüdatsiooniastet. · Perioodis d-elementide rea alguses ja lõpus paiknevatel elementidel on vaid üks nullist erinev oksüdatsiooniaste (erandiks Hg). · Teistel d-elementidel esineb vähemalt 2 oksüdatsiooniastet. 63. Kuidas on happelis-aluselised omadused seotud d-elementide erinevate oksüdatsiooniastmetega ühendites? Tooge näide ühe elemendi oksiididest. Kirjutage nendele oksiididele vastav hape ja alus. Märkige ära selle elemendi oksüdatsiooniastmed ühendites. · Oksüdatsiooniaste määrab d-elementide oksiidide happelis-aluselised omadused: enamik d-elementide oksiide on aluselised; oksüdatsiooniastme kasvades suurenevad happelised omadused, nt CrO on aluseline, Cr2O3 on amfoteerne ja CrO3 on happeline (kroomhappe H2CrO4 anhüdriid) 64. Kuidas on redutseerimisvõime/oksüdeerimisvõime seotud d-elementide erinevate oksüdatsiooniastmetega ühendites
materjal, mis sisaldab kuumakindalid oksiide ja vähe difusiooni soodustavaid oksiide; vastupidavad 1000-1100 oC; puudus väike plastilisusà purunevad temp. Järsul muutumisel, mehaanilise löögi tagajärjel. Rasksulavatest ühenditest katted- karbiidid, nitriidid, boriidid, silitsiidid- saadakse kõrgel temp. C, N, B, Si ja kaitstava metalli otsese reaktsiooni tulemusena; kaitsekatete kuumuskindlus väga suur kuni 2000oC. Metallkeraamilised katted- kuumakindlatele oksiididele lisatakse emaili valmistamisel metalle; kantakse metallidele atsetüleeni-hapniku leegis ja kuumutatakse vaakumis või inertgaasi kk-s. Plasmapihustus- saab katta keerulise kujuga konstruktsioone. 127. Elektrokeemilise korrosiooni tõrje: metallkatted. Metallkatted. Raua võib katta elektrokeemiliselt mõne teise metalliga (Zn, Sn, Cr, Cu, Ni, Co, Pb, Au- Ni; Au-Ag) - galvaniseerimine või kuumsukeldusmeetod. Kuna tsink on pingereas rauast eespool, oksüdeerub raua asemel tsink
· Uitvoolusid põhjustavad trammid, metroo, elektrirongid, kuumuskindlus väga suur keevitusseadmed, elektrolüüsivannid. kuni 2000oC. · Vool saabub tarbijasse alalisvooluallikast õhuliini kaudu ja Metallkeraamilised katted- kuumakindlatele oksiididele lisatakse emaili pöördub sinna tagasi mööda relssi. Osa elektrivoolu satub valmistamisel metalle; kantakse relsilt pinnasesse ja torustikesse (kui need on lähedal), ning hiljem metallidele atsetüleeni-hapniku leegis ja kuumutatakse vaakumis või torustikust läbi pinnase relssi tagasi.
C, N, B, Si ja kaitstava metalli otsese reaktsiooni tulemusena; kaitsekatete Saab kasutada seal kus saab tekitada vooluringi st. mage ja soolases vees, kuumuskindlus väga suur pinnases ja metallist mahutites, milledes hoitakse elektrolüüte. kuni 2000oC. Protektorkaitse: Metallkeraamilised katted kuumakindlatele oksiididele lisatakse emaili Raud roostetab siis kui ta osutub anoodiks. Seega kui ühendada raua külge valmistamisel metalle; kantakse mõni temast pingereas eespool oleva metalli metallidele atsetüleenihapniku leegis ja kuumutatakse vaakumis või tükk (Mg, Zn), saab anoodiks viimane: Mg 2e Mg2+ raud on aga inertgaasi kks
kuumakindalid oksiide ja vähe difusiooni soodustavaid oksiide; vastupidavad kõrgel temperatuuril; puuduseks väike plastilisus, purunevad temp. järsul muutumisel, mehaanilise löögi tagajärjel. Rasksulavatest ühenditest katted- karbiidid, nitriidid, boriidid, silitsiidid- saadakse kõrgel temp. C, N, B, Si ja kaitstava metalli otsese reaktsiooni tulemusena; kaitsekatete kuumuskindlus väga suur Metallkeraamilised katted- kuumakindlatele oksiididele lisatakse emaili valmistamisel metalle; Plasmapihustus- saab katta keerulise kujuga konstruktsioone 1. Elektrokeemilise korrosiooni tõrje: metallkatted Raua võib katta elektrokeemiliselt mõne teise metalliga (Zn, Sn, Cr) - galvaniseerimine või kuumsukeldusmeetod. Kuna tsink on pingereas rauast eespool, oksüdeerub raua asemel tsink. Seejuures tekib Zn(OH)2, mis reageerib õhus leiduva CO2-ga ja raua pinnale tekib tihe Zn(OH)2 x
kuumakindalid oksiide ja vähe difusiooni soodustavaid oksiide; vastupidavad 1000-1100*C; puudus väike plastilisus-> purunevad temp. järsul muutumisel, mehaanilise löögi tagajärjel. Rasksulavatest ühenditest katted- karbiidid, nitriidid, boriidid, silitsiidid- saadakse kõrgel temp. C, N, B, Si ja kaitstava metalli otsese reaktsiooni tulemusena; kaitsekatete kuumuskindlus väga suur kuni 2000oC. Metallkeraamilised katted- kuumakindlatele oksiididele lisatakse emaili valmistamisel metalle; kantakse metallidele atsetüleeni-hapniku leegis ja kuumutatakse vaakumis või inertgaasi kk-s. Plasmapihustus- saab katta keerulise kujuga konstruktsioone. 126. Elektrokeemilise korrosiooni tõrje: metallkatted Raua võib elektrokeemiliselt katta mõne teise metalliga( nt Zn)- galvaniseerimine või kuumsukeldusmeetod Katoodsed katted- kaetakse vähemaktiivsema metalliga(Sn). Mõjub ainult siis, kui kate katab rauda täielikult.
ja vähe difusiooni soodustavaid oksiide; vastupidavad 1000-1100*C; puudus väike plastilisus-> purunevad temp. järsul muutumisel, mehaanilise löögi tagajärjel. Rasksulavatest ühenditest katted- karbiidid, nitriidid, boriidid, silitsiidid- saadakse kõrgel temp. C, N, B, Si ja kaitstava metalli otsese reaktsiooni tulemusena; kaitsekatete kuumuskindlus väga suur kuni 2000oC. Metallkeraamilised katted- kuumakindlatele oksiididele lisatakse emaili valmistamisel metalle; kantakse metallidele atsetüleeni-hapniku leegis ja kuumutatakse vaakumis või inertgaasi kk-s. Plasmapihustus- saab katta keerulise kujuga konstruktsioone. 121. Elektrokeemilise korrosiooni tõrje: metallkatted Raua võib elektrokeemiliselt katta mõne teise metalliga( nt Zn)- galvaniseerimine või kuumsukeldusmeetod Katoodsed katted- kaetakse vähemaktiivsema metalliga(Sn). Mõjub ainult siis, kui kate katab rauda täielikult.
vastupidavad 1000-1100*C; puudus väike plastilisus-> purunevad temp. järsul muutumisel, mehaanilise löögi tagajärjel. Rasksulavatest ühenditest katted- karbiidid, nitriidid, boriidid, silitsiidid- saadakse kõrgel temp. C, N, B, Si ja kaitstava metalli otsese reaktsiooni tulemusena; kaitsekatete kuumuskindlus väga suur kuni 2000oC. Metallkeraamilised katted- kuumakindlatele oksiididele lisatakse emaili valmistamisel metalle; kantakse metallidele atsetüleeni-hapniku leegis ja kuumutatakse vaakumis või inertgaasi kk-s. Plasmapihustus- saab katta keerulise kujuga konstruktsioone. 127. Elektrokeemilise korrosiooni tõrje: metallkatted. Rauda võib elektrokeemiliselt katta mõne teise metalliga( nt Zn)- galvaniseerimine või kuumsukeldusmeetod
Rühmas allpool paiknevate elementide korral on kõrgemate oksüdatsiooniastmete saavutamine tõenäolisem. Kõrges oksüdatsiooniastmes d-elementi sisaldavad ained on sageli head oksüdeerijad (MnO4-), madalas oksüdatsiooniastmes d-elementi sisaldavad ained on sageli head redutseerijad (Cr2+). 63. Kuidas on happelis-aluselised omadused seotud d-elementide erinevate oksüdatsiooniastmetega ühendites? Tooge näide ühe elemendi oksiididest. Kirjutage nendele oksiididele vastav hape ja alus. Märkige ära selle elemendi oksüdatsiooniastmed ühendites. Oksüdatsiooniaste määrab d-elementide oksiidide happelis-aluselised omadused: enamik d-elementide oksiide on aluselised; oksüdatsiooniastme kasvades suurenevad happelised omadused, nt CrO on aluseline, Cr2O3 on amfoteerne ja CrO3 on happeline (kroomhappe H2CrO4 anhüdriid). Reeglina on d-bloki parempoolses osas paiknevaid metalle kergem saada kui vasakus osas paiknevaid metalle.
oksiide ja vähe difusiooni soodustavaid oksiide; vastupidavad 1000-1100 oC; puudus väike plastilisus -> purunevad temp. järsul muutumisel, mehaanilise löögi tagajärjel. 2) Rasksulavatest ühenditest katted- karbiidid, nitriidid, boriidid, silitsiidid- saadakse kõrgel temp. C, N, B, Si ja kaitstava metalli otsese reaktsiooni tulemusena; kaitsekatete kuumuskindlus väga suur kuni 2000 o C. 3) Metallkeraamilised katted- kuumakindlatele oksiididele lisatakse emaili valmistamisel metalle; kantakse metallidele atsetüleeni - hapniku leegis ja kuumutatakse vaakumis või inertgaasi kk-s. 4) Plasmapihustus- saab katta keerulise kujuga konstruktsioone 126. Elektrokeemilise korrosiooni tõrje: metallkatted. Metallkatted. Raua võib katta elektrokeemiliselt mõne teise metalliga (Zn, Sn, Cr, Cu) - galvaniseerimine või kuumsukeldusmeetod. Katoodsed katted- kaetakse vähemaktiivse metalliga (Sn, Cu, Ni);
mittemetallile metallile väliselektronkihi konfiguratsioon ns2np3 ühendeis oksüd.-aste - III … V Rühma piires üleminek mittemetall → poolmetall → metall Üldised seaduspärasused moodustavad hüdriide EH3 (tüüpil. hüdriidide valemid on analoogsed), vastavate molekulide polaarsus reas NH3 → BiH3 väheneb moodustavad oksiide E2O3 ja E2O5 (kuid ka teisi) oksiididele vastavad happed HEO3 (või H3EO4), millede tugevus reas HNO3 → HSbO3 väheneb Sisaldus maakoores N, P - tavalised, levinud - 10-2% sisalduse As - veidi vähem (hajutatum) - 10 % -4 suurus- Sb,Bi - haruldased - 10-5% järk
annaabi.ee 
