Saastumine Saastumine reostumine, mis tahes tahke, vedela või gaasilise aine, energia (soojus-, heli-, radioaktiivse energia) või mikroobide inimese põhjustatud sattumine keskkonda (õhku, vette, mulda), toiduaineisse või organismidesse hulgal, mis ületab nende pikaajalise keskmise loodusliku sisalduse. Saasteaine reoaine, pollutant, soovimatu tahke, vedel või gaasiline aine vees, õhus, mullas, toiduaineis vm. Saastumus saastatus, keskkonna, eriti õhkkeskkonna seisund, õhu kogusaastatuse aste. Saastekoormus heitmetega (sh. Radioaktiivsete ainetega) mingi ajavahemiku kestel looduskeskkonda sattuvate ja selle omadusi rikkuvate ainete hulk. Reostus reostatus, vee saastatus (saastamine), loodusliku veereziimi või vee kvaliteedi rikutus. Kui vette on lastud orgaanilisi või anorgaanilisi aineid või vee temp. on muudetud, võib ta osutuda mõneks otstarbeks kõlbmatuks. Eristatakse: 1. koldelist, nt. asulais, tootmisettevõtteis ja farmid...
2)Energia ökosüsteemides:Energia (kr. energeia tegevus) on võime teha tööd. Energia kasutamisel põhinevad kogu elusloodus ja inimtegevus: a) Maale langev Päikese kiirgusenergia loob oma otsese toime ja loodusliku muundumisega elusoodsa kliima; b) orgaanilise aine sünteesiks vajaliku energia saavad esimesel troofilisel tasemel asuvad autotroofid Päikese valguskiirguse fotosünteesil. Eristatakse:1) kineetilist energiat väljendub mingis konkreetses tegevuses, reaalselt eksisteeriv ja toimiv: valgusenergia, soojusenergia, elektrienergia, mehhaanilise liikumise energia; 2) potentsiaalset energiat kasutamata töövaru bensiin, pingul kumm jne. Avatud ja suletud ringe Looduslikes ökosüsteemides on ainete juurdetulek ja kadu enam vahem vordsed tegemist on nn. suletud aineringega (1). Agrookosusteemides viiakse toitaineid tihti rohkem ara kui tagastatakse tegemist on nn. Avatud aineringega (2). Lämmastikuringes muutub lämmastiku oksü...
aktiivmuda segatakse ja õhustatakse (aereeritakse), et soodustada orgaanilist ainet lagundavate mikroorganismide kasvu ja paljunemist · erosioon on voolava vee kulutus, mille tagajärjel kandub ära kivimeid, setteid ja mulda · deflatsioon on tuuleerosioon, muldade ärakanne tuulega · aridifikatsioon on kõrbestumine · olmedegradatsioon on kui muld kaetakse olmejäätmetega · ehitusdegradatsioon on see kui viljakas muld kaetakse mingi objektiga · masindegradatsioon on põllumajandusmasinate või metsamasinate kasutamise tagajärjel mullaomaduste halvenemine · keemiline degradatsioon väljendus millegi liias või puuduses, nt tehaste heitgaasid, mis katavad mullapinna üha paksema kihina · maastik on ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sültuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused · kaitseala on ala, kus inimtegevus on piiratud, harva ka keelatud
2. AINE JA ENERGIA LIIKUMINE ÖKOSÜSTEEMIS Aineringe- on ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. Eristatakse: 1) Väike geoloogiline aineringe see hõlmab: a) Maa pinna kivimite murenemise; b) Murenemissaaduste (liiva, savi) kandumise tuule ja veega veekogudesse ning c) Settimise, tihenemise ja kivistumine settekivimeiks, mis hiljem geoloogiliste välisjõudude mõjul uuesti murenevad. 2) Suures geoloogilises aineringes sattuvad Maa pinnal murenenud tard- ja moondekivimeist moodustunud settekivimid maakoore liikuvates osades suurde sügavusse ja moonduvad seal )metamorfism), aga moondekivimid satuvad hiljem jälle Maa pinnale ja murenevad. 3) Bioloogilises aineringes tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad selle mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm. aineteks, milles...
ja aktiivmuda segatakse ja õhustatakse (aereeritakse), et soodustada orgaanilist ainet lagundavate mikroorganismide kasvu ja paljunemist Erosioon on voolava vee kulutus, mille tagajärjel kandub ära kivimeid, setteid ja mulda Deflatsioon on tuuleerosioon, muldade ärakanne tuulega Aridifikatsioon on kõrbestumine Olmedegradatsioon on kui muld kaetakse olmejäätmetega Ehitusdegradatsioon on see kui viljakas muld kaetakse mingi objektiga Masindegradatsioon on põllumajandusmasinate või metsamasinate kasutamise tagajärjel mullaomaduste halvenemine Keemiline degradatsioon väljendus millegi liias või puuduses, nt tehaste heitgaasid, mis katavad mullapinna üha paksema kihina Maastik on ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sültuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused Kaitseala on ala, kus inimtegevus on piiratud, harva ka keelatud
Abiootiline elutu, eluta keskkonnaga seotud. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Aineringe ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. A. maht iseloomustab aineringes osalevat ainehulka, a. kiirus näitab, missugune osa aineringest uueneb meid huvitavas perioodis, a. aeg aineringe toimumise (uuenemise) aeg. Albeedo maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada. Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. On oluline segakultuuride puhul taimekasvatuses. Allogeenne suktsessioon koosluste vahetus, mille korral põhjustavad muutusi välistegurid nii looduslikud kui inimtekkelised. A...
uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Lubatud piirkontsentratsioon (LPK) - on mingi teguri, aine kontsentratsiooni jne lubatud (tavaliselt seadusega määratud) sisaldus mingis keskkonnas. Maastik - on ümbrus, kus toimub sotsiaalne ja majanduslik tegevus, mis loob aluse tunnete, emotsioonide ja taju raamistikule Maavara - on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada. Masindegradatsioon - mulla viljakuse kahjustamine põllumaj.masinate ja metsamasinate kasutamise tagajärjel Mesotroofne - ehk kesktoiteline järv on järv, kus taimetoitainete hulk on suurem kui oligotroofses järvetüübis ja väiksem kui eutroofses järves. Modelleerimine - on olemasolevate või kujutletavate objektide (esemete, nähtuste ja protsesside, seoste ja sõltuvuse) tunnetamise, fikseerimise, talletamise ja vahendamise meetod. Monitooring e
Tundmaõppimist võimaldavad tunnused: 1. Mulla geneetilised tunnused - mulla enese areng. 2. Ökoloogilised tunnused - seotus ümbritsevaga. 3. Tootmislikud tunnused - muld tootmisvahendina. Tunnused pika aja jooksul välja kujunenud, osa kiiresti, mulla mälu. Kaasaegsed muutused raskemini jälgitavad, vajalikud dünaamilised vaatlused - seire. Geneetilised horisondid ja nende morfoloogilised tunnused kogu maailmas sarnased - ülioluline teada. Ühtne ülemaailmne mullahorisontide tähistus. Erinev piirkonniti org. ja min. ainete vahelised reaktsioonid. Ökoloogilised tunnused - kliima, lähtekivim, asend reljeefil, konkreetne taimkate. Taimede kohastumine - indikaatortaimed, võimalik reziime eristada, (põllul aias raskem), metsas kasvukohatüübid selle alusel võib öelda millised on mullad. Maapinna reljeef ei ole esmane äratundmisel, kasut. võrdluseks. Tootmislikud tunnused- arutlus maakasutajaga. Diagnostika on aluseks muldade klassifitseerimise...
mikroorganismide massiga 171. Erosioon voolava vee kulutus, mille tagajärjel kandub ära mulda, kivimeid ja setteid 172. Deflatsioon tuuleerosioon, mulla ärakandmine tuulega 173. Aridifikatsioon kõrbestumine 174. Olmedegradatsioon mulla viljakuse kahjustamine olmejäätmete või materjalidega, mida kasut. olmes 175. Ehitusdegradatsioon mulla viljakuse kahjustamine hoonete või asfaldi vms peale ehitamise tagajärjel 176. Masindegradatsioon mulla viljakuse kahjustamine põllumaj.masinate ja metsamasinate kasutamise tagajärjel 177. Keemiline degradatsioon mulla viljakuse kahjustumine milegi puuduses või liiuses 178. Maastik 1)komplitseeritud kogum ökosüsteemidest, mille primaarne produktiivsus on sõltuv muldade produktsioonivõimest ning mullaprotsesside ajalis-ruumilisest dünaamikast. Viimase diagnostiline olemus kajastub mullaprofiilide diferentseerumises.
olemuselt taastumatu. Seega adekvaatne kasutamine väga oluline, kuna degradatsioon võib toimuda väga kiiresti. Lähtuvalt muldade degradatsiooni tekkimise allikast võib jaotada järgnevalt: Ehitusdegradatsioon ehitamine mingi püsiva infrastruktuuri mulla peale. Muld kaotab oma tegevuse, täielik mulla kadu. Valglinnastumise näited. 1) Olmedegradatsioon kuskile metsa on prügi viidud, sellega võib mingi reostus sinna tekkida (näiteks). 2) Masindegradatsioon eelkõige seotud mullaharimistööga, masinate-traktoritega mullast üle sõidetud. Sellega kaasnevad mulla tihenemine ja igasugused muud probleemid. Näiteks Kevadtormi ajal jäävad masinad kauaks ajaks seisma (kolonnid), kuid võivad n-ö mülkasse kinni jääda tuleb ikkagi arvestada mulla kandmisvõimet. 3) Ebaõige agrotehnoloogiatest tulenev degradatsioon ebapiisav väetamine, mille tulemusel muld vaesub, pestitsiidide vale kasutamine jne.
6. Raskmetallid 7. Tolm, põlemisjäägid 8.Aerosoolid Mõju: Agressiivsed saastajad saastajate hävitav mõju metallidele, ehitistele, aga ka kahjulik mõju silmadele, ninale. Õhkkeskkonna seisundi halvenemine. Nafta jões. MULDADE DEGRADATSIOON Põhjus: Ebaõige väetamise ja mürkkemikaalide kasutamisega keemiline degradatsioon Olmega olmedegradatsioon Masinatega masindegradatsioon Tööstus-, tsiviil-, tee või sideehitusega ehitusdegradatsioon Mullasaaste allikad: Põllumajanduslikud: Mittepõllumajanduslikud: 1. Keemilised elemendid (pestitsiidid 1. Teede ja majade ehitamine jm) 2. Jäätmed (prügimäed) 2. Väetised 3. Kõik, mis tuleb üle õhust ja 3. Muldade sooldumine veest Mõju:
· Aine ja energia liikumine ökosüsteemis, o Biosfäärijõudnud päikeseenergiast: a)30% peegeldub; b)46% muundub otseselt soojuseks; c)23% kulub aurumisele ja sademetele; d)0,2% läheb ületuule- ja lainete energiaks; e) 0,8% tarvitatakse fotosünteesi käigus o Ulatuse ja kestuse järgi eristatakse mitmesuguseid aineringeid: 1) väike geoloogiline aineringe 2) suur geoloogiline aineringe 3) bioloogiline aineringe o Biogeokeemiline tsükkel ainete (peamiselt keemiliste elementide) liikumine anorgaanilisest loodusest läbi organismidetagasi anorgaanilisse loodusesse. Eristatakse kahte peamist biogeokeemilist tsüklit: 1) gaasiline tsükkel; 2) setteline tsükkel. o Migratsioon(lad. migratioränne) so. Keemilise elemendi või aine liikumine mingis aineringe faasi...
· Demograafiline plahvatus- Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda (s.t. 7 korda kiiremini kui muidu). · Urbanisatsioon- Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 linnas 30%, 1960 linnas 33%, 2000 linnas 47%. Eestis elab linnades u. 69% elanikkonnast. Maailma suurimad linnad: Mexico City, Tokyo, Shanghai, Sao Paulo. · Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppelist suurenemist mõjutas 19.sajandi alguses tööstusrevolutsioon, kus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Toimus tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Tööstusrevolutsiooni algus 1760-1780 Inglismaal, alguses tekstiilitööstuses (orjatöö kasutamisele oli puuvill odav). · Teaduslik-tehniline revolutsioon- Algas 20.sajandi keskel, mil teaduse ...
2. Avatud ja suletud aineringe- Kultuurökosüsteemide rajamisega suureneb tähtsate makroelementide P ja K ringe intensiivus, samal ajal kõigi elementide ringe maht väheneb. Ringe muutub avatuks, st. Rohkem elemente eemaldatakse ringest ja seda tuleb kompenseerida nende juurdeandmisega väljaspoolt(väetisena) . Vaja on korraldada suletum ringe loodusliku süsteemi näit. Metsa eeskujul. Ringet aitab suletuna hpida sisseküntava varise hulga suurendamine põllul. Süsiniku ringe- so.atmosfääri ja veekoude vaba süsinikdioksiidi(co2) ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ja vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud(taandunud) süsinikuks ja tagasi.Atmosfääris ja hüdrosfääris olev süsinik on biosfääri olemasolu ajal palju kordi läbinud elusorganisme. Maismaataimestik omastab kogu atmosfääris oleva süsiniku 3-4 aasta jooksul.Tänapäeval on süsinikuringe tugevasti mõjutatud inimtegevse p...
34 Muldade degradatsioon ja kaitse Muldade degradatsiooni all mõistetakse erinevaid protsesse, mis põhjustavad mulla viljakuse ja kasutussobivuse halvenemist. Kitsamas tähenduses viljaka mulla kahjustamine või hävitamine. Lähtuvalt degradatsiooni tekkimise allikast võib jaotada järgnevalt: · ehitusdegradatsioon · olmedegradatsioon · masindegradatsioon · ebaõigetest agrotehnoloogiatest tulenev degradatsioon (ebapiisav väetamine, mille tulemusena muld vaesub toiteelementidest; pestitsiidide vale kasutamine jne) · looduslik degradatsioon Erinevad muldade degradatsiooni protsessid: 1. Füüsikaline degradatsioon a) Erosioon on pindmise mullamaterjali ärakanne vee, tuule või muude jõudude tõttu. Eesti muldi ohustab eelkõige vee-erosioon Kagu-Eesti kuppelmaastikul muldade ülesharimisel
EKSAM: 17.dets 2015 TÄHTAEG: 15.dets 2015 Üldosa 1.Geograafiliste teaduste süsteem, üldmaateaduse koht teadussüsteemis. Geograafiliste teaduste süsteem hõlmab endas järgnevaid eriteadusi: 1. maadeteadust (uurib riiki kui looduslik-sotsiaalset süsteemi) 2. geomorfoloogiat(uurib litosfääri ülemist osa: maa reljeefi, ehituse, mõõtmete, kuju, tekke ja arengu uurimine) 3. mullageograafiat (muld+selle jaotus) 4. glatsioloogiat (uurib jääd, selle teket, arengut, erinevate vormide kujunemist (liustikud, merejää, lumi jne.) ning nende jaotust maakeral.) 5. geoökoloogiat(ökosüsteemide suhted aineringluses ja energiavoos) 6. ajalooline geograafia(geograafilised avastused+ideed, süsteemide teke+areng) 7. paleogeograafia(geograafiliste objektide minevik+teke+areng, mitme miljonitagune) 8. biogeograafia(organismide ja nende koosluste levik maakeral) 9. maastikuteadus(geosüsteemide uurimine) Järgneva...
kuivendamata poolhüdromorfsed ja hüdromorfsed mullad ning tugevasti kallaklikud alad. 63. Muldade degradatsioon ja kaitse- Muldade degradatsiooni all mõistetakse erinevaid protsesse, mis põhjustavad mulla viljakuse ja kasutussobivuse halvenemist. Kitsamas tähenduses viljaka mulla kahjustamine või hävitamine. Lähtuvalt degradatsiooni tekkimise allikast võib jaotada järgnevalt: · ehitusdegradatsioon · olmedegradatsioon · masindegradatsioon · ebaõigetest agrotehnoloogiatest tulenev degradatsioon (ebapiisav väetamine, mille tulemusena muld vaesub toiteelementidest; pestitsiidide vale kasutamine jne) · looduslik degradatsioon Erinevad muldade degradatsiooni protsessid: 1. Füüsikaline degradatsioon a) Erosioon on pindmise mullamaterjali ärakanne vee, tuule või muude jõudude tõttu. Eesti muldi ohustab eelkõige vee-erosioon Kagu-Eesti kuppelmaastikul muldade ülesharimisel
aastateks. Karjäärides pööratakse kogu maa pahupidi. Kaevanduste laed langevad sisse, mille tagajärjel muutub reljeef ja veereziim. Lääne- ja Põhja-Eestis kivide korjamisega suurenevad kivikuhjad. Eestis on üle 1 milj. ha kividega risustatud maid. Olmedegradatsioon kui muld kaetakse olmejäätmetega või materjalidega, mida kasutatakse olmes. Võib olla otseselt seotud keemilise degradatsiooniga kui olmejäätmed viiakse mulda lagunemisel moodustuvad erinevad kemikaalid. Masindegradatsioon põllumajandusmasinate või metsamasinate kasutamise tagajärjel mullaomaduste halvenemine. Masinad tallavad, pööravad mulla segi. Tallamisel tihendatakse muld, väheneb mulla aeratsioon, infiltratsioon, lõhutakse mullaagregaadid. Tulemuseks liigtihe muld, ülavesi. Taimejuured ei suuda mulda tungida kui Dm on üle 2,0 g/cm3, suureneb kahjulike elementide liikumine Al, Mn. P uhutakse mullast välja. Eestis on kindlaks tehtud, et suurel põllul (üle 10 ha) tuleb 1 ha kohta 2..
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
