arvukus P Alumine Sooduspiirkond taluvuslävi Ülemine taluvuslävi Teguri intensiivsus Ökoloogiline amplituud ökoloogia Ökoloogiline amplituudnäitab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes, s.t. miinimumist kuni maksimumini võib olla kitsas e. stenotoopne Bambuskaru toidu mageveeteod vee soolsuse suhtes suhtes ökoloogia lai (põisadru soolsuse suhtes)= eurütoopne Harilik mänd niiskuse suhtes Optimumiks nimetatakse sellist teguri väärtust, mis kõige paremini rahuldab organismi vajadusi Ökoloogia Organismi mõjutab alati tegurite kompleks. LIEBIGI miinimumseadus organismi eksisteerimist piirab kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem ehk n.ö. tünni seadus
valgulist ainet hirudiini. See toimib väga tõhusa hüübimisvastase ainena ehk antikoagulandina: hoiab vere vedela ning ühtlasi aitab hiljem kaani pugutaskutes konservandina verd säilitada. 1.2. Elupaik Apteegikaan kui kahepaikne. Apteegikaan elab nii vees kui ka maismaal. Vastupidi kitsamas mõistes kahepaiksetele veedab ta suurema osa ajast siiski vees ning suundub kuivale maale üksnes sigima. Apteegikaan on stenotoopne liik, kes eelistab mudase põhjaga, rohke vee- ja kaldataimestikuga väikesi magedaveelisi seisuveekogusid (väikejärved, tiigid, sooloigud jms.). Ta võib edukalt asustada ka mahajäetud karjääride tiike. Apteegikaan elab ka ajutistes, kuivavates seisuveekogudes. Ta talub vee väiksemat hapnikusisaldust kui enamik teisi meie kaaniliike. Tema elupaigad võivad paikneda nii põllumajandus- kui ka poollooduslikus ja looduslikus maastikus (metsad, niidud, sood).
Ökoloogia ja keskkonnakaitse Süsinikuringe Süsinikuringe väljendab süsiniku ja selle ühendite liikumist ja muundumist Maa kõigis sfäärides: bio-, pedo-, lito-, hüdro- ja atmosfääris. Tegemist on kõige olulisema ringlusega, kuna see teeb võimalikuks biosfääri olemasolu. Suurim süsinikuvaru on talletanud maakoorde (80%), kuid maapinnale lähematest kihtidest on suurim varamu ookeanivesi. Okeanivees toimub peamine imendumine maapinda, lendumine atmosfääri ning ühendite sidumine. Atmosfäärist kasutatakse süsiniku taimede fotosünteesiks, kust see eraldub taimede või mulla hingamise tagajärjel. Süsinikku vabaneb ka erinevate põlemisprotsesside ning vulkaanipursete tagajärjel. Jõgede abil kandub orgaaniline süsinik veekogudesse ja ookeani. Süsihappegaas on põhiline süsiniku transportija atmosfööri ja maismaa ning ookeani vahel. Inimeste puhul mõjutab peamiselt süsinikusisaldust fossiilsete kütuste põletamine. Süsinikuringe tähtsamad etapid: (1...
Paljudel juhtudel kasut. vastandmärgiga e.-t, mida nimetatakse negentroopiaks: see on süsteemi korrastumuse, korrapärasuse määr. Erosioon uuristus, voolava vee kulutus, mille tagajärjel kandub ära kivimeid, setteid, mulda. Intensiivsus sõltub vee hulgast, voolu kiirusest, vees oleva sette hulgast ja lõimisest, uuristatava kivimi kõvadusest jms. Eristatakse joonerosiooni ja lauserosiooni. Eurütoop - Eurütoopne elupaika vähevaliv (organism). Vastand on stenotoopne. Eutroofne - rohketoiteline (veekogu). E-sed järved on harilikult elustikult rikkalikud ja mitmekesised ning väga produktiivsed. Kalastikus ei ole hapnikunõudlikke liike. Evolutsioon Maa elusa looduse pöördumatu ajalooline areng. E-i vältel tõrjuvad ühed organismid teisi välja, osa sureb välja kliima- jm. keskkonnamuutuste tagajärjel, asemele tekib uusi organisme (taksoneid). Keskne evolutsiooniprotsess on liigiteke.
kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem. * Piirav ehk limiteeriv tegur tegur, mille hulk või intensiivsus on allpool eluks vajalikku miinimumi. * Igale liigile on omane ökoloogiline amplituud. See näitab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes. Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab areneda, nimetatakse ökoloogiliseks amplituudiks. * Eurütoopne laia ökoloogilise amplituudiga liigid. * Stenotoopne kitsa ökoloogilise amplituudiga liigid. * Eurüfaag liik, kes on laia ökoloogilise amplituudiga toidu suhtes. Inimene näiteks. * Stenofaag liik, kes on kitsa ökoloogilise amplituudiga toidu suhtes. Koaala ja pandakaru näiteks. * Eurütermne liik, kes on laia ökoloogilise amplituudiga temperatuuri suhtes. * Stenotermne liik, kes on kitsa ökoloogilise amplituudiga temperatuuri suhtes. * Eurühaliinne liik, kes on laia ökoloogilise amplituudiga soolsuse suhtes.
Kordamisküsimused ja vastused ÖKOLOOGIAS 1.Looduskaitse mõtte ja mõiste teke ja arenemine keskkonnakaitseks Eestis ja maailmas. Teadlik ja mitte teadlik looduskaitse (viimane oli eriti ammu). Eriti suurt tähelepanu looduskaitse arendamisel on pälvinud Põhja-Ameerika ja Saksamaa Euroopas. Looduskaitsele hakati siis mõtlema, kui selgus et miski siin ilmas pole lõpmatu ehk hakkasid otsa saama loodusvarud ja kahanema mets ning taimestik. Eestis sündis klassikaline looduskaitse 19.sajandil mil O.W. Masing levitas loodushoidlike teadmisi kirjasõna abil. Pärast teda hiilgasid veel F.R. Kreutzwald, J.W. Jannsen ja C.R. Jackobson. 2. Demograafiline plahvatus. Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda (s.t. 7 korda kiiremini kui muidu). 3. Urbanisatsioon ehk linnastumine. Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 li...
MULDKESKKOND Muld kui oleluskeskkond Muld on maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ja mõjutavad organismid ning mida kujundavad ümber organismide jäänuste muundumise saadused. Kivimitel, mis moodustavad maakoore, algas mulla kujunemine siis, kui maismaal hakkas arenema elu ning toimuma orgaanilise aine süntees, muundumine ja lagunemine. Praeguses biosfääris on muld olulisemaid komponente, sest mulla areng on seotud elu (eriti taimede) arengu ja täiustamisega. Mida suurem on mulla viljakus (võime varustada rohelisi taimi vee ja mineraaltoitainetega ning taimejuuri hapnikuga), seda suurem on taimkatte produktiivsus ja tagasiside mullale. Seetõttu on muld ka tootmisvahend põllu-ja metsamajandusele; muld ei vanane eha kulu, kuid vajab hooldust. Rohelistele taimedele on muld kinnituspinnaks (substraadiks) ja osaliseks oleluskeskkonnaks (meediumiks), kus toimub...
Intensiivsus sõltub vee hulgast, voolu kiirusest, vees oleva sette hulgast ja lõimisest, uuristatava kivimi kõvadusest jms. Eristatakse joonerosiooni ja lauserosiooni. Esinevus liigi olemasolu mingil maa-alal (koosluses). Etoloogia bioloogia haru, mis käsitleb loomade ja inimeste käitumist. Põhitähelepanu pööratakse liigiomase käitumise, selle kohastumuslikkuse ja evolutsiooni uurimisele. Eurütoopne elupaika vähevaliv (organism). Vastand on stenotoopne. Eurütopism elupaiga vähevalivus (nt. rändrott). Eutrofikatsioon eutrofeerumine, veekogu rikastumine toitainetega. See toimub taimede toiteelementide (eriti P ja N), detriidi ja lahustunud orgaaniliste ainete lisandumise ja akumuleerumise tagajärjel. Kaasnevad vee läbipaistvuse vähenemine, hapnikuvaegus ja täielik hapnikukadu sügavais kihtides, planktoni ja bentose rohkenemine, elustiku liigilise koosseisu muutumine, põhjasetete mudastumine. Omane kõigili looduslikele
Ökoloogia õppematerjal Mõisted Ökoloogia: Teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Biosfäär: globaalne kõigi ökosüsteemide kogum, Maa elusosa – suletud ja isereguleeruv süsteem. Ökosüsteem: Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos (eluskooslus) koos sellele omase biotoobiga (elu- või kasvupaigaga) moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Bioom: struktuuri ja funktsiooni poolest sarnaste ökosüsteemide kogumid Maal. Maismaa põhibioome 5, veebioome 2. Biotsönoos (kooslus): Mingit elu- või kasvupaika asustavate populatsioonide kogum. Floora (taimestik): mingil alal kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Fauna (loomastik): mingil alal kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Biodiversiteet (elurikkus): mingi ökosüsteemi taks...
falcata), valge mesikas (Melilotus albus), põldsinep (Sinapis arvensis), põld-kukekannus (Consolida regalis). Looduslikel kasvukohtadel harilik lubikas (Sesleria coerulea), mägiristik (Trifolium montanum), harilik nurmenukk (Primula veris), metsülane (Anemone sylvestris) jt. Selliseid liike nimetatakse kaltsifiilsesteks e. lubjalembesteks. Endla Reintam, 2008/2009 26 Stenotoopne elupaigatruu, kindlatüübilist elupaika valiv, kindlas biotoobis elutsev (organism) e. stenobiont. Eurütoopne elupaika vähevaliv (organism) e. eurübiont või ka kosmopoliit. Kosmopoliit, kosmopolitism väga laialdase levikuga (vähemalt kolmel mandril) liik. Kosmopolitismi eeldused on suur ökoamplituud ja tõhus levi, paljudel juhtudel ka kiire aktiivsete elujärkude läbimine. Rohkesti inimikaaslejaid liike: vesihein, rändrott, toakärbes.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
