ka loomadest. Omnivoorsetest loomadest rääkides peetakse tavaliselt silmas loomaliiki, näiteks siga. Ontogenees - on üksiku organismi areng organismi tekkimisest (viljastunud munarakust või partenogeneesi korral viljastamata munarakust) kuni küpsuseni või teise kontseptsiooni järgi loomuliku surmani. Optimaalala - antud liigi kõige sobivam osa taluvusalast. Osooniaugud - on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Paleoendeem - kauges minevikus tekkinud takson, mis on endeemne levila kahanemise tõttu. Parasiit - on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit, nugiline) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastades teda oma ainevahetuse jääkidega vms.
Abiootiline elutu, eluta keskkonnaga seotud. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Aineringe ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. A. maht iseloomustab aineringes osalevat ainehulka, a. kiirus näitab, missugune osa aineringest uueneb meid huvitavas perioodis, a. aeg aineringe toimumise (uuenemise) aeg. Albeedo maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada. Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. On oluline segakultuuride puhul taimekasvatuses. Allogeenne suktsessioon koosluste vahetus, mille korral põhjustavad muutusi välistegurid nii looduslikud kui inimtekkelised. A...
areaal; Sekundaarne areaal otsese või kaudse inimtegevuse mõjul muutunud areaal; Potentsiaalne areaal elutingimustelt sarnased alad, kuhu võiks liiki introdutseerida (sisse tuua) 133. Levila vt areaal 134. Endeem liik või muu takson mille levik piirdub mingi suhtelisetl väikese maa-alaga. Vähese leviku põhjuseks võib olla taksoni noorus või vastupidi, reliktsus (levila on ahenenud) 135. Neoendeem noor takson, mis pole veel laialt levida jõudnud. 136. Paleoendeem kauges minevikus tekkinud takson, mis on endeemne levila kahanemise tõttu. 137. Relikt ehk jäänuk. liik või muu takson, mis on säilinud varasema levilaga võrreldes väiksemal alal. Relikte liigitatakse vanuse, levila vähenemise põhjuse jms. järgi. 138. Levimine populatsiooni asula või liigi levila avardumine liigiomaste levimisviisidega. 139. Levik liigi territoriaalne paiknemus. 140
inimtegevusest enam-vähem mõjutamata; Sekundaarne areaal otsese või kaudse inimtegevuse mõjul muutunud; Potensiaalne areaal elutingimustelt sarnased alad, kuhu võik liiku sisse tuua. Endemism päriskodusus mingile alale ainuomaste taksonite olemasolu. (Piiratud levik). Endeem liik või muu takson, mille piirdub mingi suhteliselt väikse maa-alaga. a) Neoendeem (taksoni noorus) pole veel jõutud levida kõikjale, kus on sobivad elutingimused; b) paleoendeem e. relikt (reliktsus) levila on ahenenud. Relikt (jäänuk), liik või muu takson, mis on säilinud varasema levilaga võrreledes väiksemal alal. Liigitakatse vanuse, levila vähenemise põhjuste jms järgi. 55. Liikide levimine populatsioon asula või levila avardumine liigiomaste levimisviisidega. Sõltub: paljunemise kiirusest ja levimisviisidest. Levik liigi territoriaalne paiknemine. 56. Taastuvad loodusvarad elavad biootilised või dünaamilised ressursid, nende
ataptsioon. Pöördumatu adaptsioon e. evolutsioon. Nt:mürgiresustantsus, tööstusmehanism, saastetolerantsus. · Rellikt-taksonoomiline üksus, mille areaal on mingi varasema perioodiga võrreldas tugevasti vähenenud(hõlmikpuu). · Endeem-liik või takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maa- alaga(mäestik, saar jne).(Saaremaa robirohi) · Neoendeem-pole veel jõudnud levida kõikjale, kus sobivad tingimused. · Paleoendeem ehk relikt- levila ahenenud. · Punane raamat- raamat välja surnud või sellises ohus olevatest liikidest. 1988- liike 4600. · Enam surevad välja: - suure kasvuga - aeglase sigimisega - spetsiaalse toidduvalikuga - kõrgel troofsusastmel elavad - kindlate rännuteedega - inimesele ohtlikud liigid Füüsikaline keskkond: · valgus(päikesekiirgus) · temperatuur · rõhk · tuli · vesi · muld · hoovused keemiline keskkond:
· Demograafiline plahvatus- Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda (s.t. 7 korda kiiremini kui muidu). · Urbanisatsioon- Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 linnas 30%, 1960 linnas 33%, 2000 linnas 47%. Eestis elab linnades u. 69% elanikkonnast. Maailma suurimad linnad: Mexico City, Tokyo, Shanghai, Sao Paulo. · Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppelist suurenemist mõjutas 19.sajandi alguses tööstusrevolutsioon, kus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Toimus tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Tööstusrevolutsiooni algus 1760-1780 Inglismaal, alguses tekstiilitööstuses (orjatöö kasutamisele oli puuvill odav). · Teaduslik-tehniline revolutsioon- Algas 20.sajandi keskel, mil teaduse ...
Demograafiline plahvatus- Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda.Urbanisatsioon- Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 – linnas 30%, 1960 – linnas 33%, 2000 – linnas 47%. Eestis elab linnades u. 69% elanikkonnast. Maailma suurimad linnad: Mexico City, Tokyo. Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppelist suurenemist mõjutas 19.sajandi alguses tööstusrevolutsioon, kus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Toimus tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Tööstusrevolutsiooni algus 1760-1780 Inglismaal, alguses tekstiilitööstuses (orjatöö kasutamisele oli puuvill odav). Teaduslik-tehniline revolutsioon- Algas 20.sajandi keskel, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muu...
ataptsioon. Pöördumatu adaptsioon e. evolutsioon. Nt:mürgiresustantsus, tööstusmehanism, saastetolerantsus. · Rellikt-taksonoomiline üksus, mille areaal on mingi varasema perioodiga võrreldas tugevasti vähenenud(hõlmikpuu). · Endeem-liik või takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maa- alaga(mäestik, saar jne).(Saaremaa robirohi) · Neoendeem-pole veel jõudnud levida kõikjale, kus sobivad tingimused. · Paleoendeem ehk relikt- levila ahenenud. · Punane raamat- raamat välja surnud või sellises ohus olevatest liikidest. 1988- liike 4600. · Enam surevad välja: - suure kasvuga - aeglase sigimisega - spetsiaalse toidduvalikuga - kõrgel troofsusastmel elavad - kindlate rännuteedega - inimesele ohtlikud liigid Füüsikaline keskkond: · valgus(päikesekiirgus) · temperatuur · rõhk · tuli · vesi · muld · hoovused keemiline keskkond:
1. MÕISTED Demograafiline plahvatus rahvastikuplahvatus, rahvaarvu eksponentsiaalne kasv mingis piirkonnas või kogu maalimas. On arengumaade keskkonnakriisi põhitegureid. Urbanisatsioon linnade pidurdamatu kasv ja inimeste koondumine linnadesse. Tööstusrevolutsioon Manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Mõjutas inimeste arvu hüppelist suurenemist 19.sajandil. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arengule. Algas 1760-1780.a Inglismaal ja alguses tekstiilitööstuses. Leiutati kudumismasin ja aurumasin, kuid need leiutised olid üksikud ning tehnika areng ei olnud seotud teadusega. Teadus-tehniline revolutsioon algas 20. saj. keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muutus nii tööstruktuur, tehnika, mõjutatud said nii kultuur kui olme. Sündis suurimate teaduslike...
evolutsioonilise reliktiga. Endeemsete liikide osakaal eluslooduses on heaks indikaatoriks, kui kaua on ala isoleeritud olnud Mida pikem on isolatsioon, seda suuremaks muutuvad sugulasrühmade erinevused üksteisest Euroopa mäestike flooras on selgelt näha, et lõuna pool on endeemide osakaal suurem (Tatrates 12%, Kreekas 37%) Neoendeem – hiljuti kujunenud liik, mis pole veel jõudnud areaali suurendada (Kalifornia) Paleoendeem – pika isolatsiooni käigus kujunenud liik (Austraalia, Okeaania, Hawaii) Populatsioon Kui palju ühe liigi isendeid saab piiratud territooriumil koos eksisteerida? Populatsiooni arvukus sõltub ◦ Kliimast ◦ Ressursside kättesaadavusest ◦ Toitumisstrateegiast ◦ Paljunemise strateegiast ◦ Elus püsimise strateegiast ◦ Patogeenidest/vaenlastest Populatsiooni tihedus Isendite arv pinnaühiku kohta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
