Isegi omal maal ei koheldud neid väärikalt. Eesti rahvas käis muudkui ühe võimu alt teise alla ja alati pidid nemad alamad olema. Ometigi ei suutnud suurem osa rahvast paremat elu isegi loota või ette kujutada arvates, et selline elu ongi neile ettenähtud ja enamik isegi ei nuriseda mõeldes, et äraelatud saab ju niigi. 4. 3 küsimust, mis peale raamatu läbisaamist tekkisid. 1. Mis sai Katharinast? 2. Kas doktor sai teada, mis Katharina ja Pallu vahel juhtus? 3. Kas keegi ei arvanud, et Pallu nii äkiline lahkumine kahtlane oli? 5. 4 olulist sõna teosest, mis iseloomustavad just seda raamatut. Ebaõiglane, julm, ebainimlik, karm 6. Lisainfo loetud raamatu või autori kohta. Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn 25. detsember 2007 Tallinn) on tänapäeva Eesti teenekaim kirjanik ning mitmekordne Nobeli kirjandusauhinna kanditaat. Jaan Kross käis Tallinna Jakob Westholmi Gümnaasiumis ning 1938. aastal läks
Kolme katku vahel Balthasar Russow aka Pall Rüsso- peategelane Annika Russow- Pallu vanem õde Siimon Rüsso- Pallu ja Annika isa Jakob- Siimoni noorem vend Tädi Kati- Jakobi naine Jürgen- Jakobi ja Kati poeg Meus Frolink- sakslasest kooliõpetaja, hiljem preester; naine Annika; nimi tähendab tõlkes rõõmus Tegelmeister- rektor Marsenkbmer Märten Bergkam- Pallu sõber, töötab vaenuajal laeval „Minerva” Juhan, Mikk, Peep- Siimoni sulased Mallo- Pallu ema Traani-Krõõt- Siimoni naabrinaine Balzer Vegesack- bügermeistri poeg (raehärrapoja), Pallu sai tema järgi nime Jakob Kimmepenning- pistemaaker (pudipadipoenik) Henrik Claesson Horn- Soome hertsogi nõunik Hermann- piiskop Johan- Soome hertsog Hans Holstein- Suur Gildi esimees Beelholt- raehärra Dr. Matthias Friesner- Pastoraadimaja omanik, kus Pallu koos Meusi ja Annikaga elasid ning tuntud arst Katharina- doktori naine Epp- Jakobi sulane, kellega Pallul armulugu oli
Monnikhusen, Siimon, Katharina, Härra Horn, onu Jakob, Epp, Paavel, Hasse, Kati-tädi, Jürgen, Kaspar Buschmann, härra Sum, Härra Geldern, doktor Luthberg, Peep, Truuta, Kimmelpenning, Mündrik Mats, Oldekop, Härra Balder., Härra Beeholt jne. 1.Ülesanded. Millest võiks raamat rääkida? Millest tegelikult rääkis? Rääkis Balthasar Russowi ehk Pallu elust. Mingisugustest kolmest katkuepideemiatest, Balthasar oli voorimehe poeg ja õppis kohalikus koolis, kus Härra Frolink , kes Pallu õe Annikaga abiellus teda õpetas. Pallu kolis linna Meusi ehk Frolinki ja Annikaga koos elama , kuhu peatselt tuli elama ka Doktor Friesner
TartuKutsehariduskeskus Referaat Õhuniisutajad taimed. Juhendaja: Aina Rüütel Koostajad: Merilyn bergmann ja Monika Pallu 20.09.2010 1. Vesipalm : Vesipalm e papüürus tahab kasvamiseks sooja, suht valget kohta ja palju-palju juua. Pista ta suuremasse kaussi, et ei peaks igapäev taime kastma. 2. Luuderohi : Kasvab meil Eestis ka looduslikult,kuid kohata võib seda taime vaid Hiiumaal ja mõnes kohas SaaremaalLuuderohi on laialt levinud ilutaimena. Meil kasvatatakse toas mitmeid erinevaid liike ja vorme. Kõik need erinevad lehtede kuju, suuruse, värvuse ja muu poolest. Kuid iluaedades on
Ma vaimun kõnni kaema paiku noid, ma miis, kel joba lagipää puulhõrre, kel elutraavli joba kaunis loid (2:71). Nink korjat sis kokku, mis mineväst aost sait hüvvä nink kallist, tost pääpadja säät, loet tulevit päivi nink neidegi jaost und parembat näten pia magama jäät (2:89). Sa usud: nagu unenägu öösse nii kaob su selja taha silmapilgus pikk kannatusterodu (1:135) ja saabub ammuoodat kodu (1:135). Seo raamat kui ma ütskõrd ärä koole jääp minust pallu kavvemb elämä (2:106). Siis olgu nii, et mis ma jätnü maha, om tollele, kes temä valla lööp (2:106). Nii kui tol, kel elulõpp om käen, suuv viil läbi kävve sünnüraja´, niida tõmmas minnu igätsüse väen iks üts maakene nink vana maja (2:111). Suur võiduajamine surmaga käis ihus ja nagu läbi enese viis võigas tee (1:123). Sa pole kurb, et see, mis sinus muutub, ja sina ise oled äkki põrm (1:114). Sa istut, nägu päivä sisen nink silmä´omma kinni sul,
· elu-liitelised sõnad (arutelu, eritelu, esitelu, keskustelu, käsitelu, loetule, mõtiskelu, oleskelu, otsiskelu, usutelu, õnnitelu) · 4- ja 5-silbilised võõrnoomenid, mille kaks viimast silpi on lühikesed ning algavadkonsonandiga · tar-liitelised sõnad ·Viimase lühikese pearõhulise silbiga võõrnimed ja võõrsõnad VORMISTIKUST: · Ains part lõputa · Ainsuse illat: -sse · Aga ka appi, ajju, ellu, harru, hätta, itta, mällu, ojja, pallu, rappa, tallu, uttu, võssa. · Illat: koju. Ines: kodus e kodu. Elat: kodust e kodunt e kottu · de-mitmus · Mitm part: -sid · Aga ka alu, huve, jadu, kalu, kanu, kavu, kehi, keni, kive, kruve, kõvu, lavu, linu, maju, mune, ninu, nõvu, omi, osi, pahu, palu, pühi, rabu, sabu, samu, sõnu, teri, vabu, vanu. · Sõnad hägu, idu, kubu, lagu, luga, pidu ja sagu on AVlikust tüübist hakanud siirduma AVta tüüpi. Neid võib muuta mõlemal viisil.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
