Õhuniiskuse määramine. 1. Õhuniiskuse karakteristikud. Kõikjal õhus leidub alati veeauru. Veeauru moodustavad õhu molekulide vahel kaootiliselt liikuvad vee molekulid. Seega reaalne õhk on õhu koostisse kuuluvate gaaside ja vee molekulide segu. Suurusi, mille abil iseloomustatakse õhu veeauru sisaldust nimetatakse õhuniiskuse karakteristikuteks. Alljärgnevalt käsitleme olulisemaid nende hulgast. 1. Veeauru rõhk (tähis e). Gaas avaldab rõhku molekulide liikumise tõttu.
mitokondreisse ja seejärel biokeemiliste oksüdatsiooniprotsessidel vabanev CO2 (käsikäes teiste ainetega) väljutatakse organismist. Kitsamas mõistes hõlmab see üksnes kopsude ventileerimist, ehk õhuhapniku jõudmist hingamisorganeisse. Õhuniiskus Õhuniiskuseks nimetatakse õhus leiduvat veeauru. Vastavalt veeauru kahele olekule (küllastamata ja küllastatud) eristatakse küllastamata ja küllastatud niiskust. Õhuniiskust iseloomustavad mitmed karakteristikud, nagu veeauru rõhk, absoluutne ja relatiivne niiskus, niiskuse defitsiit, kastepunkt, jt. Meie ilmajaamas mõõdetakse suhtelist e. relatiivset niiskust Relatiivseks niiskuseks r nimetatakse õhus oleva veeauru rõhu ja samal temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu suhet protsentides. r = e/E*100%, kus e veeauru rõhk, E küllastunud veeauru rõhk samal temperatuuril, mille juures tehti mõõtmisi.
Ka tahke vee s.o. jää molekulid on teataval määral liikuvad. Kiiremad neist ületavad kohesioonijõu ja lahkuvad jää pindmisest kihist ümbritsevasse õhku. 2. kuidas tekib veeauruga küllastunud olek? Aurumolekulide kaootilisel liikumisel satub osa molekule õhust vette. Kui auramine on küllalt intensiivne, siis teatavast momendist alates võib ajaühikus tagasisattuvate molekulide hulk muutuda võrdseks sealt väljuvate molekulide hulgaga. Sel korral on õhk veeauruga küllastatud. Valitseb nn. dünaamiline tasakaal vee ja veeauru vahel. 3. kuidas mõjutab temperatuur veeauru sisaldust õhus? Mida kõrgem on temperatuur, seda rohkem võib õhk sisaldada veeauru. Järelikult – temperatuuri tõustes suureneb õhku küllastava veeauru tihedus A ja rõhk E. 4. kuidas muutub auramine sõltuvalt veepinna kumerusest? Kumeralt veepinnalt (veepiisad) on auramine intensiivsem, nõgusalt veepinnalt (märjad poorid) aga nõrgem kui tasaselt veepinnalt
D vedelasse üleminek U S Vee kolm olekut ja oleku muutustest vabanev või neelduv energia M Õhuniiskuseks nimetatakse õhus leiduvat veeauru. Vastavalt veeauru kahele olekule (küllastamata ja küllastatud) eristatakse ka A küllastamata ja küllastatud niiskust. A Absoluutseks niiskuseks nimetatakse ühes kuupmeetris niiskes õhus T leiduva veeauru massi grammides. ( g/m3 ) E Suhteliseks ehk relatiivseks niiskuseks nimetatakse õhus oleva A veeauru rõhu ja samal temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu D suhet väljendatatuna protsentides. ( % )
UV-B: erüteemselt (põletavalt) pruunistav, kasutatakse ka kurgu- ja neelupõletike raviks UV-C: bakteritsiidne toime: kasutatakse ruumide desinfitseerimiseks ja steriilse keskkonna loomiseks. 8. Missuguseid õhuniiskuse karakteristikuid kasutatakse? Õhuniiskuseks nimetakse õhus leiduvat veeauru. Veeauru rõhk - rõhk, mida tekitavad ainult veeauru molekulid oma kaootilisel liikumisel Absoluutne niiskus - näitab vee sisaldust mingis aines, mõõdetakse grammides kuupmeetri kohta Suhteline niiskus - näitab, millise osa moodustab absoluutne niiskus sellest niiskusest, mis antud temperatuuril küllastaks. Väljendatakse protsentides. Küllastunud veeauru rõhk - mida suurem temperatuur, seda rohkem võib õhk sisaldada veeauru Niiskuse defitsiit - küllastunud ja õhus oleva veeauru rõhkude vahe Kastepunkt - kui jahutada õhku, siis teatud temperatuuri juures hakkab niiskus sadestuma õhus olevatele esemetele. Vastav temperatuur ongi kastepunkt 9
2) radiatsiooniline öökülm tekib maapinnalt ja taimede lehtedelt öösel soojuse tugeva efetiivse väljakiirgamise tagajärjel, mistõttu maapind, taimelehed ja maapinnalähedane õhukiht jahtub. Tekib vaiksel ja selgel ööl. Kestus võib ulatuda kuni 12h. 3) Segatüüpi öökülm tsükloni taganedes külma õhu sissevool, millele järgneb kiirguslik jahtumine. Prognoosimine õhutemp. langus võrreldes eelmise päevaga (näitaba külmema õhumassi saabumist); pilvitus ja õhuniiskus vähenevad, õhtud selgemad, sademeid ei esine; tuul pöördub põhja, õhtul tuul nõrgeneb või pole üldse; õhurõhk tõuseb; nähtavus hea, õhk kuiv ja selge; kollane koidu- ja ehavalgus; kõrged pilved liiguvad tuule suunast vasakule. Kahjustuste vältimine suitsukuhjad( suits vähendab maapinna ja taimede efektiivse soojuse kiirgamist, levitavad põledes soojust), udu tekitamine, õhu soojendamine;
moodustab sisekliima (indoor climate) [1, 2]. Samas mõistes kasutatakse veel termineid ruumikliima [3] või mikrokliima [4]. Mikrokliima on üldisem mõiste, seda kasutatakse välistingimuste ja ka muid nähtusi, näiteks kollektiivi psühholoogilist seisundit, paikkonna kliimaolusid jmt., iseloomustava terminina peale ruumikliima. Seetõttu viitab sisekliima küllalt üheselt ruumi keskkonnale. Sisekliima peamised tegurid on · õhutemperatuur, · õhuniiskus, · õhu koostis (gaasid, tolm, aurud), · piirete pinnatemperatuur, · õhu liikumiskiirus, · müra, elektromagnetväljad jmt. Sisekliima peamiseks kvaliteedinäitajaks on hubasus (comfort) (inimese hea enesetunne) [3]. Seda nimetatakse ka mugavustundeks [1, 5]. Hubasus on suhteline, mõned hubasuse mõjurid on küll mõõdetavad, nagu temperatuur, suhteline niiskus, gaasi koostis, müra valjus jt., kuid nende toime sõltub inimesest.
Naftas, maagaasis, kivisões ja põlevkivis sisalduva süsiniku on loodus kunagi ammu atmosfääri käibest kõrvaldanud ja maha matnud. Põletamine toob ta uuesti atmosfääri tagasi. Meile sobib loomulikult kõige paremini muutumatu kliima, mis ühtlasi tähendaks kasvuhooneefekti muutumatuna püsimist. Kasvuhooneefekt saab püsida muutumatuna vaid siis, kui ei muutu kasvuhoonegaaside sisaldus atmosfääris. 11) Pinnase termilised karakteristikud Ruumerisoojus soojushulk kalorites, mis kulub ühe ruumiühiku (cm3) pinnase soojendamiseks 1 C° võrra. Iseloomustab pinnase soojusmahutavust. Mida rohkem on pinnases vett ja vähem õhku, seda suurem on tema ruumerisoojus ja vastupidi. Palju vett ja vähe õhku on savimuldades ruumerisoojus suur. Liivad aga seovad niiskust vähe seega neis on ruumerisoojus väike. Eriti väike on ruumerisoojus kuival turbal. Pinnad, mille on suur ruumerisoojus soojenevad aeglaselt.
puhul aga esemetel vari puudub. atmosfääris,atm.keemiline koostis, struktuur: Koostiseks on 90% vesinik, 9% Polütroopne atmosfäär on atmosfäärimudel, Kiirgusvälja iseloomustavad mitmed kiirgusseadused, pilvede ja sademete heelium ja 1% hapnik. Atmosfääri kõrguseks kus õhu temperatuur muutub kõrgusega karakteristikud. Neist põhilisemad on tekke.Tema aluseks on on umb 100 km Esimene osa on troposfäär lineaarselt. kiirgusvoog ja termodünaamika seal asub ¾ atm. massist ja peaaegu kogu Selleks, et arvesse võtta õhu niiskust ja selle kiiritustihedus. põhikonseptsioonid.),2
2)Corisoli jõud - maakera pöörlemise mõju tuule suunale seletatakse liikuvale õhuosakesele mõjuva kõrvalkaldejõuga, mida muutumise. See aga kutsub omakorda esile pinnase temperatuuri ööpäevase ja aastase muutumise. Suurt mõju pinnase temperatuuri nimetatakse Coriolise jõuks A – on alati liikumise suunaga risti ja pööratud paremale.3) Raskusjõud - raskusjõud F mõjub vertikaalselt, siis ööpäevasele käigule avaldavad termilised karakteristikud – ilm, taim, lumikate. Soojuse protsessis pinnasesse etendab peamist osa tuule kui õhu horisontaalse voolu puhul ei tule ta üldiselt arvesse (mõjub liikumisele ristisuunas). 4) Hõõrdumisjõud – suunatud liikumisele soojusjuhtivus. Temperatuuri kõikumine pinnases kahaneb sügavusega. Umbes 0,5 (0,7)m sügavuse kaob praktiliselt temperatuuri ööpäevane vastassuunas. Suunatud ristisuunas, see väheneb maapinnast kõrgemale tõustes
tagajärjel, mistõttu maapind, taimelehed ja nende mõjul ka maapinnalähedane ja taimestikus olev õhukiht jahtub. See tekib vaiksel ja selgel ööl. Kahe eelneva põhjuse koosmõju Öökülma tekkimine sõltub :1)pilvisus pilvede olemasolu vähendab maapinna jahtumist. Tiheda madala pilvisuse puhul öökülma pole. Kui juba ½ taevast on pilvedega kaetud siis on soojuskadu väiksem. 2)Õhuniiskus suur õhuniiskus vähendab õhukülma ohtu. 3)Tuul advektiivse öökülma puhul jahutab maapinda. Gradiatsioonilise puhul kannab tuul asemele soojemat õhku. 4)Reljeef Intensiivsuse järgi võib öökülmi jagada 3 liiki: 1)nõrgad kui õhutemperatuur langeb kuni -1° C'ni, 2)keskmise tugevusega - -2° C kuni -3° C 3)tugevad kui temperatuur langeb -4° C'ni või alla selle.Kestuse järgi jaotatakse: 1)pika vältusega üle 10 tunni, 2)keskmise vältusega 4-10 tundi, 3)lühiajalised alla 4 tunni
Sademed langevad tagasi maapinnale Õhuniiskus: Iseloomustavad suurused: Absoluutne niiskus – veeauru hulk õhus Veeauru rõhk – osa õhurõhust, mis on tekitatud veeauru poolt Suhteline niiskus – ruumalaühikus oleva niiskuse hulga ja sama ruumiühikut küllastava niiskuse hulga suhe Eriniiskus – 1 kg niiskes õhus oleva veeauru kogus Niiskuse defitsiit – vahe õhus oleva ja sama ruumala küllastava veeauru hulga vahel Kastepunkt – temperatuur, milleni tuleks olemasoleva õhu temperatuur alandada, et tekiks küllastumine, olemasoleva veeauru kondenseerumine püsiva rõhu korral Kastepunkti defitsiit – vahe õhutemperatuuri ja kastepunkti vahel Õhuniiskuse mõõteriistad: Psühromeetriline meetod – assmanni psühromeeter Juushügromeeter – suhtelise niiskuse mõõtmiseks Hügrograaf Pilved: Koosnevad:
Aine olekud (sarnasused ja erinevused) Erinevalt gaasidest ja vedelikest, , avaldavad tahked ained vastupanu deformatsioonile. Aga vedelatel ja tahketel faasidel on näiteks kindel ruumala, see puudub gaasidel. Gaasidel ja vedelikul puudub kindel kuju Veeaur õhus- väiksem õhuauru tihedusest, seetõttu tõuseb aur maapinnalt üles ning seguneb õhuga-tekib aur, veeauru hulk sõltub temperatuurist, kõrgemal temperatuuril on rohkem veeauru Õhuniiskus- veeauru olemasolu igapäevase elus ongi õhuniiskus Küllastunud ja küllastumata aur- kui õhus on nii palju veeauru kui üldse võimalik, on tegemist küllastunud veeauruga, see sõltub temperatuurist, kui õhus ei ole nii palju veeauru kui on võimalik Absoluutne ja suhteline niiskus, kastepunkt- ühes kuupmeetris sisalduv veeauru mass, veeauru osarõhu ja temaga samal temperatuuril küllastunud veeauru osarõhu suhe. Kastepunkt on temperatuur, milleni õhk või gaas peab jahtuma, et temas sisalduv veearu muutuks küllastunuks
UV-B: erüteemselt pruunistav, kasutatakse ka kurgu- ja neelupõletike raviks. UV-C: bakteritsiidne toime: kasutatakse ruumide desinfitseerimiseks ja steriilse keskkonna loomiseks. Tekitab konjunktiviiti - silma sidekesta põletikku (Päikseprillide kvaliteet - peavad tõkestama UV, sest silmaava (pupill) on tumeda prilli taga rohkem avatud ja kaitsetu. 11. Missuguseid õhuniiskuse karakteristikuid kasutatakse? Õhuniiskust iseloomustavad mitmed karakteristikud: veeauru rõhk, absoluutne ja suhteline niiskus, niiskuse defitsiit, kastepunkt jt. 12. Mida näitavad absoluutne ja suhteline niiskus? Suhtelineniiskus näitab õhus oleva veeaur rõhu ja samal temperatuuril õhku küllastava veearu rõhu suhe, väljendatuna protsentides. Tähis: r Absoluutneniiskus näitab ühes kuupmeetris niiskes õhus leiduva veeauru massi grammides. Tähis: a 13. Mida näitab baromeetriline valem ja kuidas saab seda tavaelus kasutada?
Elektronlainet piirab aatom ja kvantiseeritakse teatud lainepikkusteni. Igale valgusribale vastab elektron, mis hüppab suure energiaga lainelt madalama energiaga lainele ja kiirgab valgust Õhk ja ilm ❏ Tuul - liikuv õhk ❏ Õhk: h apnik, lämmastik, veeaur ja teised gaasid (metaan, argoon, süsinikdioksiid) - ainult veeauru sisaldus õhus muutubpidevalt ❏ Veeauru sisaldus õhus - õhuniiskus ❏ Õhurõhk - Maa ümber meid rõhuv õhk - 1 atmosfäär; 101 300 Pascalit; 760 mm/Hg (elavhõbedasammast); 1,013 bar; 760 Torr ❏ Õhuniiskus - suhteline veeauru sisaldus - maksimaalse veeauru sisalduse suhtes, 0…100%
Atmosfääri mass jaotub sesoonselt ümber: jaanuarist juulini läheb ligikaudu 4*1015kg õhku põhjapoolkeralt lõunapoolkerale, teisel poolaastal mussoonsete troopiliste tuultega ligikaudu 0,078% atmosfääri massist viiakse tagasi põhjapoolkerale. Atmosfääri mass on kõrguslikult ebaühtlaselt jaotunud: 50% on alumises 5km kihis, 75% kuni 10km-ni, 90% kuni 16km-ni, 95% kuni 20km-ni ja 99% kuni 30km-ni. Olulisimad atmosfääri füüsikalise oleku karakteristikud on: tihedus, rõhk, temperatuur, õhuniiskus, tahkete ja vedelate osakeste hulk. Kõik need elemendid muutuvad nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt, kusjuures eriti suured muutused on just vertikaalselt. Atmosfäär jaguneb kontsentrilisteks sfäärideks, mis on eraldatud kitsaste üleminekuvöönditega. Atmosfääri kihid erinevad keemilise koostise poolest, mis omakorda põhjustab temperatuuri variatsioone.
KEEMINE - aine üleminek vedelast faasist gaasilisse, kusjuures vedelik aurustub intensiivselt kogu ruumala ulatuses. KONDENSAINE – tahkete ja vedelate ainete ühine nimetus, sest neil on ühiseid omadusi, näiteks kindel ruumala, mida gaasidel ei esine. VOOLIS – gaasiliste javedelate ainete ühine nimetus, sest neil on ühiseid omadusi, näiteks kindla kuju puudumine, mida tahkistel ei esine. SOOJUSLIIKUMINE – molekulidele iseloomulik pidev, korrapäratu, kaootiline, juhusliku loomuga liikumine mistahes olekus. SULAMISSOOJUS – ainekoguse sulatamiseks kuluv soojushulk. ABSOLUUTNE ÕHUNIISKUS – ehk veeauru tihedus näitab kui kuupmeetris õhus sisalduva vee massi. SUHTELINE ÕHUNIISKUS – näitab kui suure osa (protsentides) moodustab absoluutne õhuniiskus võimalikust õhuniiskusest. KASTEPUNKT – temperatuur, mille juures veeaur hakkab kondenseeruma. HÜGROMEETER – õhuniiskuse mõõdik.
asukohas;Eestis asub see Tõravere observatooriumis. Geofüüsika laiemas tähenduses kogu planeediga Maa seotud füüsika, planeedi ja selle Tegijapoiss 2010 osade füüsikaline kirjeldamine, kitsam tähendus Maa tahke osa füüsika . Jaguneb meteoroloogiaks , hüdrosfäärifüüsikaks , litosfäärifüüsikaks ja krüosfääri füüsikaks. Meteoroloogilised elemendid atmosfaari seisundit ja atmosfaaris toimuvaid protsesse ning nahtusi kirjeldavad suurused ehk parameetrid ja karakteristikud, mida voib valjendada kas numbriliselt (kui tegemist on kvantitatiivselt moodetava voi hinnatava suurusega), tekstina (pilvede tuup) voi sumbolina (sademed, paikeseketta seisund jne), naiteks. Jaguneb : temperatuur(C) , õhurõhk (mbar) , veeauru osarõhk (mbar),suhteline niiskus (%) , pilvisuse hulk ja tüüp ( 9/3 Ci , Ac , Cu) , päikeseketta seisund . Ilmaprogrnoosimiseks ja analüüsimiseks on võimalikult palju elemente korraga vaja teada. Gaas
Selgub,et temp.tõustes küllastava veeauru rõhk kasvab võrdlemisi kiiresti.Negatiivse temp.kohal on see rõhk allajahtunud vee kohal suurem,kui jää kohal.See on tingitud veemolekulide suuremast liikuvusest võrreldes jäämolekulidega samal 1 temp. Veeaur atmosfääris on osa hüdroloogilisest tsüklist, mis kujutab endast suletud süsteemi, kus Maal piiratud kogustes leiduv vesi ringleb aurumise ja transpiratsiooni, kondenseerumise ja sadestumise teel ookeanist ja maismaaltatmosfääri ning tagasi. 8.Pilvi täidab veeauruga päikeselt tulev kiirgus, mis muundab aluspinnas soojuseks, aurustab vett, mis atmosfääri kandub , seal kondenseerub või sublimeerub ja moodustab pilvi. Kui defineerida pilve, siis võib öelda et pilv (samuti ka udu) on kuhjunud veepiiskade või jääkristallide hulgad atmosfääris.Pilvede
muundab selle elektriliseks signaaliks, mida saab rakendada infotöötluseks või automaatseadme tööle rakendamiseks. 9. Kuidas määratakse betooni niiskust? -Kaltsiumkloriidi testiga. Tundlik meetod ümbritseva keskkonna õhuniiskuse suhtes ja mõõtmise ettevalmistamise tingimuste suhtes. Mõõdab kuni 20mm sügavuseni. -Betooni suhteline niiskus. Betooni sisse põranda 40% sügavuseni paigutatud pealt suletud tüübli sisemuses suhteline õhuniiskus. Mõõdetakse peale 72 tundi. 10. Mida uurib termogravimeetriline analüüs? -Muutused materjali füüsikalistes ja keemilistes omadustes registreeritakse temperatuuri tõstmise funktsioonina ja määratakse sealjuures tekkinud massikadu. 11. Mida mõõdab porosimeetria? -Analüütiline tehnika materjali poorsuse iseloomustamiseks. Pooride olemus, suurus, maht, arv, jaotus, eripind, tihedus. 12. Milliseid aineid saab uurida infrapunaspektromeetriga? -Vedelaid, tahkeid ning gaasilisi aineid
Juhinduda võib: korrosioon: teras RH>60%, alumiinium: RH>75%; hallitus, puhas materjal; Puit ja puidupõhised materjalid RH 75...80%; Paber kipsplaadil RH 80...85%; Mineraalvill RH 90...95%; Vahtpolüstüreen RH 90...95%; Betoon RH 90...95%; Puidumädanik RH 95...100%; Põrandakatteliimid RH 90...95%; Veeauru kondenseerumine RH100% 5. Niiskus õhus: õhu veeaurusisaldus, küllastussisaldus, veeauru osaõhk, veeauru küllastusrõhk, suhteline niiskus, veeauru kondenseerumine, kastepunkt, küllastusvajak Õhk - gaaside segu, mille põhikomponentideks on: lämmastik 78%, hapnik 20,9%, argoon 0,93%; süsihappegaas 0,04% ning veeaur. Veeaur - kindlal rõhul ja temperatuuril on ühes hulgas (mass, maht) alati teatud hulk veeaurumolekule. Mida kõrgem on õhutemperatuur, seda rohkem suudab õhk veeauru sisaldada. Igal temperatuuril on õhus olevate veemolekulide teatav kontsentratriooniline piir – veeauru küllastussisaldus ja küllastusrõhk.
Sügisel on olukord vastupidine. Muld ja selle seisund kui muld on väga niiske, siis kuulub suur osa saadavast päikesekiirgusest vee aurustumiseks, mistõttu mullatemperatuur jääb madalaks. Seetõttu on liigniiskel mullal öökülmad üldiselt väga sagedased. Ilma tunnused öökülma tulekul: 1) õhuto langeb, võrreldes eelmise päevaga (temp hakkab tavaliselt langema juba keskpäeval), mis näitab külmema õhumassi saabumist. 2) pilvitus ja õhuniiskus vähenevad. Õhtul läheb tavaliselt selgeks. Sademeid ei esine. 3) tuul pöördub põhja. Õhtul tuul kas vaikib või nõrgeneb tunduvalt. 4) õhurõhk tõuseb. 5) nähtavus on hea. Õhk on kuiv ja selge. 6) kollane koidu ja ehavalgus. Kahjustuste vältimine: kasutada kagu-, lõuna- ja edelapoolseid nõlvakuid, mitte valida põhjanõlvasid, tihe külv soodustab öökülmade tekkimist (muld taimede all ei saa soojust). Aktiivne kaitse öökülmade vastu: 1) õhu soojendamine: tehakse
Absoluutne niiskus. Kondensatsioonituumakesed. ja teeb välise rõhu ületamiseks 8.Õhurõhk. Tuuled Absoluutne niiskus a – veeauru hulk Ka tavalisel päeval õhk sisaldab 1000 kuni paisumistööd. grammides 1 m³-s õhus 150 000 osakest See töö on toimunud gaasi siseenergia Õhurõhk. Absoluutse niiskuse hulk grammides 1 m³- Väga väikesed nn Aitkeni tuumakesed‹ 0,2 kulul. Õhurõhuks nimetatakse ühele pinnaühikule s õhus +16°C juures on arvuliselt võrdne μm Adiabaatilised protsessid etendavad mõjuva õhusamba raskust. veeauru partsiaalse rõhuga mm Hg). *tööstuslinnades üle 1 miljoni osakese cm³ atmosfäärifüüsikas tähtsat osa: pilvede p=F/S
õhutemperatuurist, kuna sooja veeauru mahutavus on suurem. Relatiivne niiskus on tavaelus kõige tuntum ja ka inimese poolt kõige paremini tajutav niiskuse karakteristik. Kui väljas on udu või sajab lausvihma on suhteline niiskus tavaliselt väga lähedane või võrdne 100%, sest siis on õhk veeauruga küllastunud (või väga lähedal sellele). Kastepunktiks nimetatakse temperatuuri, milleni õhk peab jahtuma, et saavutada maksimaalne suhteline õhuniiskus. Kastepunkti saavutamine on vajalik udu tekkeks. Suhtelist niiskust kasutatakse meteoroloogias enam kui absoluutset niiskust. 4. Oos Oos- pikk kitsas, järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualustes tavaliselt pikilõhedes voolavate jõgede surveliste sulamisvete poolt. Koosnevad jämedamast liivast, kruusast. 5. Voor Voored on mandrijää vooliva tegevuse tagajärjel liustikuserva lähedal tekkinud
Siiski on gaasid üksteisega *Maa pikalaineline kiirgus- seda neelavad tugevasti õhus temp langeb kastepunktini, siis algab seal, eriti taimkattl, seotud- selle põhjuseks on tuul, turbulentne segunmine, olevad veeaur ja CO2. *Vee aurumine veepinnalt- koos kaste tekkimine. Täiesti niiske õhu (udu) korral võrdub õhu liikumine. Kuiva ja puhta õhu kooslus muutub auruga kantakse õhku suur hulk soojust auru varjatud kastepunkt õhutemp. Mida madalam on kastepunkt ülemistes kihtides vähem. Atmosf valguskiirgus- soojuse näol, auru kondenseerumisel see soojus vabaneb, võrreldes temp seda kuivem ün õhk. *Eriniiskus (r)- õhus maakiirguse näol maapind kaotab, atmosf valguskiirguse soojendades ümbritsevat õhku. *Advektsioon- e oleva veeauru hulk g 1 kg niiske õhu kohta. Albeedo- isel näol saab aga juurde energiat
Kulub enam soojust, et tõsta pinnase massiühiku temperatuuri 1 kraadi C võrra kui tõsta massiühiku vee temperatuuri 1 kraadi C võrra. 4 Kondensatsioon, udu, pilved: Veeauru tihedust õhuosakeses näitab: absoluutne niiskus [suhteline - veeauru sisalduse ja antud tingimustel (sama temperatuur ja rõhk) maksimaalse võimaliku veeauru sisalduse suhe; segusuhe - Veeauru mass ühe massiühiku kuiva õhu kohta; eriniiskus - veeauru mass grammides ühes kilogrammis õhus; näitab tegelikku veeauru hulka absoluutväärtuses] Antud ruumalas oleva veeauru massi suhet samas ruumalas oleva kuiva õhu massisse nimetatakse: segusuhe Kui õhutemperatuur on alla külmumispunkti, siis küllastav veeauru rõhk vee kohal on: suurem kui küllastav veeauru rõhk jää kohal Peamine põhjus, miks suurtel kõrgustel võtab juurviljade pehmeks keetmine enam aega, on selles, et: vee keemistemperatuur kahaneb
paramagneetik; vedelas olekus näiteks voolav või ülivoolav jne. Ainult gaasilises olekus ei eksisteeri ainel erinevaid faase. Protsessi, kus aine läheb ühest faasist teise, nimetatakse faasisiirdeks. Faasisiirde tunnuseks on aine omaduste oluline muutus. Meie piirdume selliste faasisiirete käsitlemisega, mida nimetatakse agregaatolekute muutusteks. Nende käigus muutub aine osakeste paigutus ja liikumise liik (võnkumine kristallvõres, võbelemine vedelikus, kaootiline liikumine gaasis). Selliste protsessidega võib kaasneda nii soojuse neeldumine kui vabanemine. Soojushulka, mis neeldub või eraldub aine massiühiku kohta nimetatakse siirdesoojuseks. Kui aine läheb tahkest agregaatolekust vedelasse, siis sellist üleminekut nimetatakse sulamiseks. Üleminekut vedelast olekust tahkesse nimetatakse tahkestumiseks ehk kristalliseerumiseks. Üleminekut vedelast olekust gaasilisse nimetatakse aurustumiseks
KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Galaktikate liigitus. Linnutee. Astronoomiline ühik - on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. Päikesest.1,495 978 7*1011 m Tähist a.ü. (e.k.) AU (ingl.) Päikesesüsteemi planeedid Toodud väärtused on keskmised kaugused. Planeet Kaugus Päikesest Merkuur 0,39 aü Veenus 0,72 aü Maa 1,00 aü Marss 1,52 aü Jupiter 5,20 aü Saturn 9,54 aü Uraan 19,2 aü Neptuun 30,1 aü Pluuto 39,44 aü Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. 1 valgusaasta 63 241 aü Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomil
kuivemat ja külmemat kliimat Atmosfääri front- kitsas eraldusvöönd kahe erinevate omadustega õhumassi vahel( külm ja soe või kuum ja niiske) Tsüklon ehk madalrõhkkond- ümbritsevast atm madalama õhurõhuga ala Antitsüklon ehk kõrgrõhkkond- ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema rõhuga ala Sublimatsioon- tahkest olekust gaasilisse või gaasilisest tahkesse üleminek Evaporatsioon- aurumine Kondenseerumine- gaasilisest olekust vedelasse üleminek Õhuniiskus- õhus leiduv veeaur Absoluutne niiskus- 1 m3 niiskes õhus leiduva veeauru mass grammides Suhteline ehk relatiivne niiskus- õhus oleva veeauru rõhu ja samal temp õhku küllastava veeauru rõhu suhet % Eriniiskus- ruumalas leiduva veeauru massi suhe samas ruumalas oleva niiske õhu massisse Kastepunkt- temp, mille juures küllastatud veeauru rõhk on võrdne mõõdetud veeauru rõhuga TEMP SUURENEDES NIISKUS KASVAB Kiirguslik udu- maapinna niiskus on suur ja temp langeb kastepunktini algab
· konvektsioon gaasides, vedelikes · kiirgus gaasides 22. Konvektsiooni mõiste: loomulik, sund, laminaarne, turbulentne? Konvektsioon ehk soojusülekanne toimub gaasides ja vedelikes makroskoopiliste osade liikumisel Loomulik konvektsioon juhul kui konvektsioon toimub ainult temperatuuri erinevuse tõttu Sundkonvektsioon kui soojaülekanne on tingitud välisest mõjust (tuul, ventilaator või muu) Laminaarne kui osakesed liiguvad üksteisega paralleelselt Turbulentne kaootiline osakeste liikumine 23. Kus esineb konvektsioon hoones? · läbi tarindi- in ja eksfiltratsioon (õhurõhkude erinevus, lekkiv õhutõke) · läbi tuuletõkke (liiga poorne plaat, paigaldusvead) · tarindi sees (temperatuuri erinevus, geomeetria, soojustuse õhujuhtivus, õhukanalid soojustuses) · tarindi pinnal (temperatuur) 24. Kuidas jaguneb kiirgus? Lühilaineline kiirgus otsene päikesekiirgus ( = 0,1...4 m)
• kiirgus – gaasides 22. Konvektsiooni mõiste: loomulik, sund, laminaarne, turbulentne? Konvektsioon ehk soojusülekanne toimub gaasides ja vedelikes makroskoopiliste osade liikumisel Loomulik konvektsioon – juhul kui konvektsioon toimub ainult temperatuuri erinevuse tõttu Sundkonvektsioon – kui soojaülekanne on tingitud välisest mõjust (tuul, ventilaator või muu) Laminaarne – kui osakesed liiguvad üksteisega paralleelselt Turbulentne – kaootiline osakeste liikumine 23. Kus esineb konvektsioon hoones? • läbi tarindi- in ja eksfiltratsioon (õhurõhkude erinevus, lekkiv õhutõke) • läbi tuuletõkke (liiga poorne plaat, paigaldusvead) • tarindi sees (temperatuuri erinevus, geomeetria, soojustuse õhujuhtivus, õhukanalid soojustuses) • tarindi pinnal (temperatuur) 24. Kuidas jaguneb kiirgus? Lühilaineline kiirgus – otsene päikesekiirgus (λ = 0,1…4 μm) Pikalaineline kiirgus – soojuskiirgus
Pinna kohale, kust toimub auramine, koguneb rohkesti vee molekule, mis edaspidist aruamist vähendab. Tuul kui veeauru eemaldaja, soodustab auramist. Taimed vajavad väga palju vett, suurem osa sellest veest aurub taimedest lehtede kaudu välja. Auramise mõõtmisel määratakse, kui palju vett antud ajavahemikul on aurunud. Aurustumise mõõtmiseks evaporomeeter. Mida kõrgem temperatuur, seda suurem on aurumine. Õhu niiskus. Absoluutne niiskus ühes kuupmeetris sisalduva veeauru hulk grammides. Mida kõrgem on temperatuur, seda rohkem veeauru võib õhk sisaldada. Relatiivne e. suhteline niiskus absoluutse niiskuse protsent antud temperatuuril õhku küllastavast veeaurust. Eriniiskuseks nimetatakse ühes kilogrammis niiske õhus sisalduva veeauru hulka grammides. Niiskuse defitsiit e. vajak õhus on antud temperatuuri juures maximaalselt võimaliku veeauru rõhu ja tegeliku veeauru rõhu vahe. Kastepunktiks nim temperatuuri, milleni tuleb õhku
kuna sooja veeauru mahutavus on suurem. Relatiivne niiskus on tavaelus kõige tuntum ja ka inimese poolt kõige paremini tajutav niiskuse karakteristik. Kui väljas on udu või sajab lausvihma on suhteline niiskus tavaliselt väga lähedane või võrdne 100%, sest siis on õhk veeauruga küllastunud (või väga lähedal sellele). Kastepunktiks nimetatakse temperatuuri, milleni õhk peab jahtuma, et saavutada maksimaalne suhteline õhuniiskus. Kastepunkti saavutamine on vajalik udu tekkeks. Suhtelist niiskust kasutatakse meteoroloogias enam kui absoluutset niiskust. Oos- pikk kitsas, järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualustes tavaliselt pikilõhedes voolavate jõgede surveliste sulamisvete poolt. Koosnevad jämedamast liivast, kruusast. Voor-Voored on mandrijää vooliva tegevuse tagajärjel liustikuserva lähedal tekkinud madalad sujuvate piirjoontega piklikud peamiselt moreenist koosnevad künkad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
