säilitanud oma iseseisvuse (Euroopa Liit) Mis on protektoraat ? See on territoorium või riik mis on sõltuv teisest riigist või riikide ühendusest ja kuulub selle kaitse alla ( Kosova oli 1999.2008 ÜRO all) VÕIMU ISELOOMUD 1.Monarhia ehk ainuvalitsus 2. Türannia ehk despootia ehk hirmuvalitsus 3. Aristokraatia ehk paremate ehk ülikute valitsus 4. Oligarhia ehk valitseva ladviku ehk väheste ehk kildkonnavalitsus 5. Ohlokraatia ehk jõuguvalitsus 6. Demokraatia ehk rahvavalitsus 7. Diktatuur- ebademokraatlik valitsemine
Riigivormid Riike saab jagada: 1. Demokraatia-valitseb rahva enamus kõikide huvides või mandunud demokraatiaks-kus valitseb rahva enamus ainul toma huvides või kasutavad rahvamasse teatud eesmärgil demagoogid 2. Aristokraatia-valitseb väike hulk kõikide huvides või väikesearvuline vähemus ainult oma huvides-oligarhia. Aristokraatia erivorm on ohlokraatia-halvimate ülemvõim 3. Monarhiates-valitseb monarhkõikide hüvanguks 4. Türanniates valitseb monarh oma heaolu nimel. Monarhia-riik, mille riigipea tuleneb pärilikust teest või eluaegsusest. Vabariik-riigipea president Demokraatlikud riigid kus riigivõim formeerub valimiste teel: 1. Riigivõim koondub ühe organi kätteparlamentaarse v presidentaalse demokraatiaga riigid 2. Riigivõim koonudb mitme organi kätte:jagatud suveräänsusega riigi on liitriigid
RIIK RIIK – Võimuasutuste ja valitsemisasutuste süsteem e poliitilise võimu süsteem. VALITSEMISVORMID: Kes valitseb? Õige vorm Väärastunud vorm Üks isik Monarhia (ainuvalitsus) Türannia, despootia Osa rahvast Aristokraatia Oligarhia (väheste võim) Rahva enamus Demokraatia Ohlokraatia e jõuguvalitsus, anarhia. DEMOKRAATIA VORMID: 1. Otsene ehk klassikaline demokraatia. 2. Esindus- ehk vahendatud demokraatia. 3. Osalusdemokraatia. 4. Elitaardemokraatia. VÕIMU RESSURSID JA TEOSTAMISE MEETODID Ainelised - omand ja kapital. Vaimsed - teadmised ja kogemused. Nüüdisühiskonnas lisandunud: Inimkapital – teadmised ja oskused Sotsiaalne kapital – suhted, usaldus, koostöö.
Oligarhia ehk paremate Aristokraatia ehk ülikute Osa rahvast valitsus ehk väheste valitsus valitsus ehk kildkonnavalitsus Demokraatia ehk Ohlokraatia ehk Rahva enamus rahvavalitsus jõuguvalitsus ~5~ Monarhia puhul seisab riigi eesotsas eluaegse e päriliku võimuga, harvemini ka valitud juht (vürst, sahh, sultan, kuningas vms). Võimude lahususeta on ta nii riigi valitseja, sõjaväe juht kui ka kõrgem kohtumõistja. Monarhi tahe on seaduseks. Tänapäeval on piiramatu
hõimuaristokraatiaga, s.o ülikutega, kes eristusid oma hõimuliikmetest vapruse ja avara silmaringi poolest (Sparta). Hiljem muutus see võimu omav vähemus kinniseks seltskonnaks, kuhu kuuluti enamasti sünnipära alusel. Sotsialistlikes riikides oli "aristokraatiaks" kommunistlik nomenklatuur, kuhu pääses parteiorganite valiku alusel. Eelneva tabeli järgi asusid kommunistlikud riigid türannia ja oligarhia vahel. Demokraatia väärastunud vorm on ohlokraatia ehk anarhia. Sellega on tegemist juhul, kui rahvamassid hakkavad vägivallatsema ning seaduslikkus ja kord kaovad (Venemaa pärast 1917. aasta veebruarirevolutsiooni). Tänapäeva demokraatlikele riikidele on omane võimude lahusus ehk riigivõimu kolmikjaotus. Rahva valitud esinduskogu (parlament, riigikogu) tegeleb seadusandlusega, täidesaatev võim kuulub valitsusele (või riigipeale), õigusemõistmisega tegeleb seadusandlikule ja täitevvõimule mittealluv kohtuvõim
Sofistid - tarkuse armastajad. Filosoofia ja retoorika õpetajad. Sokrates - "Ma tean, et ma midagi ei tea."; "Tunne iseennast." Temale järgnes küünikute põlvkond (Diogenes tünnis). Plaaton - idealismi rajaja, koopamüüt. Oma teosed pani kirja dialoogidena. Rajas oma akadeemia. Aristooteles - peripateetik (jalutaja). Õpetas õpilasi pargis jalutades. Tema kool asus Lykeionis. Rajas õpetuse riigist: Monarhia -> Türannia Aristokraatia -> Oligarhia Demokraatia -> Ohlokraatia (korralagedus). Platoni ja Aristootelese teosed on säilinud peaaegu tervikuna, tänu araablastele. Epikuurlased - prpageerisid rahulikku ja lõbusat elu. Stoiku - sisemiselt vaba ja rahulik inimene. Stoiline rahu - sisemine rahu. Skeptikud - kõiges kahtlejad. 8 1.8 HELLENISMI AEG. 330 EKR - 146 EKR. Algas Aleksander Suure sõjakäiguga. Ajastule oli iseloomulik, et Aleksander viis kreeka kultuuri
vahetul ja võrdväärsel suhtlemisel teiste riikidega. 3. Riigi vormid Aristotelese järgi jagunevad riigi vormid: demokraatia; aristokraatia (valitseb väike hulk kõikide huvides või väikesearvuline vähemus ainult oma huvides). Monarhias valitseb monarh kõigi hüvanguks, türann ainult enda. Parimaks riigivormiks peab Aris aristokraatiat, kus parimad valitsevad kõigi huvides. Aristokraatia on parimate ülemvõim. Selle erivorm on ohlokraatia ehk halbade ülemvõim. Kaasaegne riiklus on orienteeritud demokraatiale. Status mixtus – sega riigivorm demokraatiast ja aristokraatiast. Ehk rahvas valib parlamendi (demokraatia), parlament võtab vastu seadusi (oligarhia), valitsust juhib valitsusejuht (peaminister). Kõrgemad esindusorganid on kaasajal riigivõimu suveräänsuse kandjad. Kui nad teostavad kõrgemat seadusandlikku võimu kõrvuti presidendiga, võib olla tegemist presidentaalse vabariigiga. Kui kõrvuti
Vanaaja riikides oli tegemist hõimuaristokraatiaga - ülikutega. Klassikaliseks aristokraatlikuks riigiks oli Sparta. Aristokraatlikul riigil on alati suured eeldused muutuda oligarhiliseks riigiks. Oligarhia - Kreeka keeles väheste- ehk gildkonna valitsus. Kui esialgsesse, avatud aristokraatiasse, võis koonduda rahva paremik, siis tasapisi muutub võimu nautiv vähemus kinniseks seltskonnaks, mis klammerdub oma eesõiguste külge. Ka kommunistlik aristokraatia - nomenklatuur. Ohlokraatia - Kreeka keels jõuguvalitsus ehk anarhia. Kui rahvamassid hakkavad vägivallatsema ning seaduslikkus ja ajutiselt kaovad. Riigivõimu kolmikjaotus 1. Seadusandlik ehk legislatiivne võim - parlamendid. Seadusandlus. Riigieelarve vastuvõtmine. 2. Täidesaatev ehk eksekutiivne võim - valitsus või riigipea. Seaduste elluviimine. 3. Kohtuvõim - tegeleb õigusemõistmisega. Võimude lahusus - põhimõte, mille kohaselt riigivõim tuleb selle õiglase
· Rooma eeskuju · Toetusid Polybiose (200-118 eKr) kirjeldusele Rooma vabariigi pol. süsteemist, 3 segatud elementi, valvavad üksteist: o demokraatlik (tribüünid), o aristokraatlik (Senat) o monarhistlik (konsulid) · Muidu igavene vaheldumise tsükkel, Polybiose anacyclosis: o monarhia > türannia > aristokraatia > oligarhia > demokraatia > ohlokraatia · Sparta ja Veneetsia eeskuju · Eeskujuks ja stabiilsuse näiteks toodi : · Antiikajal Sparta: o 2 kuningat, gerousia (gerontide nõukogu), efoorid (valvasid kuningate järele), kodanike assamblee 19 · Kaasajal Veneetsia: o Doodzh, Kümne Nõukogu, Suur Nõukogu o Stabiilsus: 1310-1797
Väline suveräänsus-ilmneb riigi vahetul ja võrdväärsel suhtlemisel teiste riikidega 12.3Riigivormid Riike saab jagada: 1. Demokraatia-valitseb rahva enamus kõikide huvides või mandunud demokraatiaks-kus valitseb rahva enamus ainul toma huvides või kasutavad rahvamasse teatud eesmärgil demagoogid 2. Aristokraatia-valitseb väike hulk kõikide huvides või väikesearvuline vähemus ainult oma huvides-oligarhia. Aristokraatia erivorm on ohlokraatia-halvimate ülemvõim 3. Monarhiates-valitseb monarhkõikide hüvanguks 4. Türanniates valitseb monarh oma heaolu nimel. Monarhia-riik, mille riigipea tuleneb pärilikust teest või eluaegsusest. Vabariik-riigipea president Demokraatlikud riigid kus riigivõim formeerub valimiste teel: 1. Riigivõim koondub ühe organi kätteparlamentaarse v presidentaalse demokraatiaga riigid 2. Riigivõim koonudb mitme organi kätte:jagatud suveräänsusega riigi on liitriigid
teiste riikidega. 3. Riigivormid Traditsiooniliselt Aristotelese järgi jagatakse riike: 1. Demokraatia rahva enamus valitseb kõigi huvides (või mandunud demokraatia rahva enamus enda huvides või demagoogid kasutavad rahvamasse ära). 2. Aristokraatia väike hulk valitseb kõikide huvides parimate ülemvõim, parim lahendus (või oligarhia väike hulk enda huvides). 3. Ohlokraatia aristokraatia erivorm, kus on halvimate ülemvõim. 4. Monarhia monarh kõikide hüvanguks 5. Türannia türann oma hüvanguks Aquino Thomas: Parim riigivorm on sega-riigivorm (status mixtus), kus on nii aristokraatia kui demokraatia elemente. Niccolo Machiavelli: Monarhia ja vabariigi eristamine, mille järgi riigivõimu kandja on üksikisik või isikute enamus. Monarhia on tänapäeval riik, mille riigipea tuleneb pärilikust teest või eluaegsusest. Vabariigi
- § 4 lg 1 lause 2 - III ptk, IV, VII II Demokraatia mõiste 1. Riigi valitsemisvormid Aristotelese järgi Valitsus Ühe Mõne Paljude /kõigi Lähtuvalt üldisest Monarhia Aristokraatia Demokraatia huvist Lähtuvalt isiklikust Türannia e despootia Oligarhia Demokraatia e huvist ohlokraatia (pööbli valitsus) 2. Definitsioone - semantiline definitsioon rahvavõim - Lincoln: ,, Demokraatia on rahva valitsus, rahva üle, rahva heaks" - Riigikohtu PS kolleegiumi otsus PRPJKo 21.12.1994 Demokraatia, vastandina autokraatiale, tähendab võimu teostamist rahva osalusel ja oluliste juhtimisotsuste tegemist võimalikult ulatuslikul ja kooskõlastatud alusel.
- III ptk, IV, VII II Demokraatia mõiste 1. Riigi valitsemisvormid Aristotelese järgi Valitsus Ühe Mõne Paljude /kõigi Lähtuvalt üldisest Monarhia Aristokraatia Demokraatia huvist Lähtuvalt isiklikust Türannia e despootia Oligarhia Demokraatia e huvist ohlokraatia (pööbli valitsus) 2. Definitsioone - semantiline definitsioon rahvavõim - Lincoln: ,, Demokraatia on rahva valitsus, rahva üle, rahva heaks" - Riigikohtu PS kolleegiumi otsus PRPJKo 21.12.1994 Demokraatia, vastandina autokraatiale, tähendab võimu teostamist rahva osalusel ja oluliste juhtimisotsuste tegemist võimalikult ulatuslikul ja kooskõlastatud alusel.
Praktilised argumendid monarhia kasuks. 18. s: “valgustatud despootia” idee monarhistlik (konsulid) (Preisi Friedrich II, Venemaa Katariina II). Muidu igavene vaheldumise tsükkel, Polybiose anacyclosis: ülivooruslik valitseja (rahva teener) monarhia > türannia > aristokraatia > oligarhia > demokraatia > ohlokraatia ühiste huvide kaitse Sparta ja Veneetsia eeskuju Romantismiaeg: Eeskujuks ja stabiilsuse näiteks toodi : monarhia esteetiline ja poeetiline kvaliteet Antiikajal Sparta: orgaanilise kogukonna kese
- III ptk, IV, VII II Demokraatia mõiste 1. Riigi valitsemisvormid Aristotelese järgi Valitsus Ühe Mõne Paljude /kõigi Lähtuvalt üldisest Monarhia Aristokraatia Demokraatia huvist Lähtuvalt isiklikust Türannia e despootia Oligarhia Demokraatia e huvist ohlokraatia (pööbli valitsus) 2. Definitsioone - semantiline definitsioon rahvavõim - Lincoln: ,, Demokraatia on rahva valitsus, rahva üle, rahva heaks" - Riigikohtu PS kolleegiumi otsus PRPJKo 21.12.1994 Demokraatia, vastandina autokraatiale, tähendab võimu teostamist rahva osalusel ja oluliste juhtimisotsuste tegemist võimalikult ulatuslikul ja kooskõlastatud alusel.
● III ptk, IV, VII II Demokraatia mõiste 16 1. Riigi valitsemisvormid Aristotelese järgi Valitsus Ühe Mõne Paljude /kõigi Lähtuvalt üldisest Monarhia Aristokraatia Demokraatia huvist Lähtuvalt isiklikust Türannia e despootia Oligarhia Demokraatia e ohlokraatia huvist (pööbli valitsus) 2. Definitsioone ● semantiline definitsioon – rahvavõim ● Lincoln: „ Demokraatia on rahva valitsus, rahva üle, rahva heaks” ● Riigikohtu PS kolleegiumi otsus PRPJKo 21.12.1994 – Demokraatia, vastandina autokraatiale, tähendab võimu teostamist rahva osalusel ja oluliste juhtimisotsuste tegemist võimalikult ulatuslikul ja kooskõlastatud alusel. III Demokraatia kui teaduse ese
(kollektiivleping). Sidemed võivad olla ka funktsionaalsed: ühe valdkonna normi rikkumine võib kaasa tuua tagajärgi teisest valdkonnast. · Paljudel aladel on tugev seos mõlema valdkonnaga, nt jahiõigus, üüriõigus jne. RIIGIVORMID 1) Demokraatia rahva enamus valitseb kõigi huvides 2) Mandunud demokraatia rahva enamus enda huvides 3) Aristokraatia väike hulk valitseb kõikide huvides parimate ülemvõim, parim lahendus 4) Ohlokraatia aristokraatia erivorm, kus on halvimate ülemvõim. 5) Oligarhia väike hulk enda huvides 6) Monarhia monarh kõikide hüvanguks 7) Türannia türann oma hüvanguks Kord on kehtiv siis, kui normid adressaatide enamuse poolt omaks võetakse. Kui normide adressaatide enamus ei aktsepteeri, siis ei ole korda. KUI VANA ON ÕIGUSTEADUS · Õigusteadus on palju noorem kui õiguslik elu. Õiguslikust elust võib rääkida juba
s Inglismaal): mixed government on ideaal, sest loob tasakaalu Rooma eeskuju · Toetusid Polybiose (200-118 eKr) kirjeldusele Rooma vabariigi pol. süsteemist, 3 segatud elementi, valvavad üksteist: · demokraatlik (tribüünid), · aristokraatlik (Senat) · monarhistlik (konsulid) · Muidu igavene vaheldumise tsükkel, Polybiose anacyclosis: · monarhia > türannia > aristokraatia > oligarhia > demokraatia > ohlokraatia Sparta ja Veneetsia eeskuju (varauusaeg) · Eeskujuks ja stabiilsuse näiteks toodi: · Antiikajal Sparta: · 2 kuningat, gerousia (gerontide nõukogu), efoorid (valvasid kuningate järele), kodanike assamblee · Kaasajal Veneetsia: · Doodz, Kümne Nõukogu, Suur Nõukogu · Stabiilsus: 1310-1797 Segavalitsus Võimude lahusus · John Locke (1632-1704):
Johannes, Filippus, Bartolomeus, Matteus, Toomas, Jaakobus Alfeuse poeg, Taddeus, Siimon Kananaios ja Juudas Iskario. Aristokraatia – ehk kreeka keeles parimate võim on valisemise kord, kus võim kandub edasi ülikutele kuuluvate päritavate õiguste teel. Esimesena kirjeldas sellist riiki Platon oma teoses "Riik". Klassikaliseks aristokraatlikuks riigiks oli Sparta, kus võimu teostas kuningas ja ülikuperekondadest esindajaist koosnev nõukogu. Aristokraatia vastandiks on ohlokraatia, ehk halvimate võim, kus valitsejaks on kõige halvim ja amoraalse käitumisega mass. Atleet – sportlane, võimleja, jõumees, arenenud lihastega , tugev inimene. Vana-Kreekas oli atleet Olümpias olümpiamängudest osa võtnud inimene, kellest tavaliselt sai hiljem elukutseline spordivõistleja. Atleedid said olümpiamängudelt võidu puhul kingituseks õlipuuoksa. Antiikmängude üks kuulsamaid atleete Leanidas Rhodoselt jõudis oma
annaabi.ee 
