_a__ 5. Raha väärtus a. võib suureneda või väheneda. b. jääb kogu aeg samaks. c. kasvab aja jooksul. d. tõuseb koos hinnatõusuga. _b__ 6. Raha ostujõud a. kasvab inflatsiooniperioodidel. b. väheneb inflatsiooni käigus. c. väheneb deflatsiooni käigus. d. jääb inflatsiooni ja deflatsiooni käigus muutumatuks. __a_ 7. Keda kahjustaks hinnatõus või inflatsioon kõige rohkem? a. Kindla sissetulekuga inimesed. b. Obligatsioonide omanikud. c. Laenuvõtjad. d. Laenuandjad. _a__ 8. Kui nõudlus kasvab kiiremini kui tööstuse võime seda nõudlust rahuldada, siis a. hinnad tõusevad. b. on tegemist kuluinflatsiooniga. c. on tegemist kaupade ja teenuste ülepakkumisega. d. on tegemist kõige ülaltooduga. _c__ 9. Kes saab kasu tõusvatest hindadest kõige rohkem? a. Kindla sissetulekuga inimesed. b. Obligatsioonide omanikud. c. Laenuvõtjad. d. Laenuandjad. __b_10. Missugune väide rahaasutuste kohta ei ole õige? a
õigustatud isik/kud võivad nõuda kohustatud isikult millegi teostammist, sootritamist või tegutsemisest hoiduda. 2.Lepinguõigus. 3.Obligatsioonid õiguserikkumisest ja obligatsioonid nagu õiguserikkumisest. Oligatsiooni mõiste OBLIGATIO Obligatsiooni sisu Obligatsiooni objekt Obligatsiooni subjektid(pooled) Obligatsioonide liigitus objektide alusel Midagi anda(dare) Lihtobligatsioon Midagi tegema(facere) Alternatiivne obligatsioon Tegutsemisest hoiduda(non facere) Jagatav obligatsioon Tasuma tekitatud kahju(oraestare) Jagamatu obligatsioon Obligatsiooni subjektid
teguriks ringluses oleva raha hulka Maksebilanss Riigi aruanne kõikide tehingute kohta teiste riikide residentidega. Näide: Ameeriklased ostavad autosid Jaapanist Jooksevkonto Maksebilansi osa, kus kajastatakse lühiajalisi rahavoogusid. Koosneb kaubandusbilansist ja mittekaubandusbilansist. Finantskonto Maksebilansi osa, mis kajastab finantsvarade ost ja müügiga seotud rahavoogu. Näide: Tehingud akstiate, obligatsioonide ja teiste finantsvaradega. Reservide konto Maksebilansi osa, mis kajastab teiste riikide valuuta või rahvusvahelise valuutareservi kogust, mida riik ostab. Kaubandusbilanss Maksebilansi jooksevkonto osa, mis näitab netoeksporti. Ujuv vahetuskurss Vahetuskurss, mis on jäetud vabaks ning määratakse nõudluse ja pakkumisega vabaturul, ilma finantsinstitutsioonide sekkumiseta Näide: Keskpank ei sekku, nt ei osta kokku Fikseeritud vahetuskurss
Obligatsioonis on kaks poolt: Õigustatud pool ehk võlausaldaja-creditor Kohustatud pool ehk võlgnik-debitor Alles siis kui kohustustest on lahutatud kriminaalõiguslik element, on meil tegemist obligatsiooniga Obligatsiooniõigusliku suhte tekkimiseks on vaja fakte ja neid nim obligatsiooni tekkimise alusteks. Obligatsiooniõigused võivad tekkida mitmesugustest alustest. Obligatsiooniõigust esialgu ei arendatud seadustega vaid seda tegid preetor ja juristid. Obligatsioonide liigitus: 1. Obligationes ex contractu- lepingust tulenevad obligatsioonid 2. Obligationes quasi ex contractu- nagu lepingust tulenevad obligatsioonid 3. Obligates ex delicto- deliktist ehk õigusrikkumisest tulenevad obligatsioonid 4. Obligationes quasi ex delicto-nagu deliktist tulenevad obligatsioonid Obligatsioonid jaotuvad: Obligationes civiles-Tsiviilsed obligatsioonid on sellised, mis on normeeritud Rooma
Kupongobligatsiooni intressid makstakse obligatsioonikupongide esitamisel, kui väljamakse tähtaeg on saabunud. Obligatsiooni intressimäär võib olla muutuv, muutusi tehakse perioodiliselt mingi kindlaksmääratud turunäitaja alusel. Sageli kasutatakse hinna määramisel indekseerimist. Tuntakse ka edasilükatud kupongide obligatsioone, mis võimaldavad kupongi väljamakseid akumuleerida. Emitendi huvi obligatsioon tagasi kutsuda tekib juhul, kui turul olevate obligatsioonide hind on langenud alla emitendi poolt välja lastud obligatsiooni omast. Kui näiteks tagasiostetava obligatsiooni kupongi intressimäär on 13%, kuid valitsevaks turumääraks 7%, siis on emitendile tulusam võlakirjad tagasi osta ning refinantseerida need 7%liste võlakirjadega. Obligatsiooni väärtuse määramisel tuleb arvestada tema oodatavaid rahavoogusid nüüdisväärtuses, milleks tuleb arvutada oodatav rahavoog ning nõutav tulunorm. Obligatsiooni rahavood koosnevad kahest osast:
Kahtlemata, selleks et krediidi saada on vajalikud käibevahendid, või õigemini kreediidiorganizatsioonide tagatis projekti rahastamiseks. Selleks, et edaspidi saada kasumit aktiividest, mis ollid pakutud bankade poolt krediitide tagatisesk, Trump kasutas nn 'junk bonds' kõrge tuluga obligatsioonid reitinguga mis on madalam kui investeerimise tase (BB või madalam). Sageli saab neid osta nominaalsest hinnast odavam, kuid juhul kui emitent ei ole võimeline välja maksta avaldatud obligatsioonide tulu, bondid saavad prahiks. 90ndate kriis Selline strateegia viis Trumpi äri ning pankrotiks, ning lähenes ta ka isiklikuks pankrotiks. Tema kreeditorid, peamiselt pangad, kaotasid sadu millionit dollarit, aga siiski nõustusid tema võlad struktueerida (jagada välja maksed pikkemaks ajaks), sest vastasel juhul pankroti protseduur oleks neid viinud suurematele kaotustele. Trumpi isiklikku pankroti juhul tema äri elu oleks lõppenud.
tootmise maht, edasi 6-12 kuu pärast langevad ka hinnad. Ta näitas, et kõik suuremad majanduslangused USAs vaadeldud ligemale saja aasta jooksul olid seotud rahahulga vähendamisega keskpanga poolt või riigikassa vigadega majanduspoliitika kujundamisel. (1, 2) M. Friedman uuris ka seosesid rahahulga ja laenuprotsendi vahel. Ta leidis, et rahahulga suurenemine alandab kõigepealt protsendimäära, sest liigse raha omanikud hakkavad ostma obligatsioone. Obligatsioonide hind tõuseb koos laenuprotsendi langusega. Ülejäänud liigne raha läheb tarbimiseks ja teiste väärtpaberite ostmiseks, mis ergutab majandust. Viimane omakorda kutsub esile hinnatõusu, väheneb liigse raha hulk ja uuesti tõuseb laenude protsendimäär, mis hakkab jälle majanduskasvu piirama. Monetaristid rõhutavad, et riik peab kindlustama vaid üht - tagama ettevõtlusele võimalikult soodsa keskkonna. Monetaristid ei poolda erinevate sotsiaalsete eesmärkide püstitamist. (1, 2)
Rahaturul toimub väikese riski ja lühikese tähtajaga väärtpaberitega kauplemine. Kõige levinum on riigikassa võlatähed, mida annab välja valitsus, et finantseerida oma lühiajalisi väljaminekuid. Neid võlatähti peetakse väga väikese riskiga võlakirjadeks, kuna neil on riigi garantii, s.t. riik kohustub need teatud tähtajal kindlasti tagasi ostma. Kapitaliturgudel kaubeldakse pikaajaliste võlakohustuste ja aktsiatega. Üldiselt jaotatakse kapitaliturg kolmeks allüksuseks: obligatsioonide turg, hüpoteekide turg (kinnisvaraga kindlustatud väärtpaberite turg), aktsiaturg (ehk fondibörs).[1;173,174] 4. AKTSIATE MÜÜK BÖRSIL Fondibörs on organiseeritult ja regulaarselt funktsioneeriv turg väärtpaberite ostuks ja müügiks. Fondibörsid organiseeritakse harilikult aktsiaseltsina või riikliku asutusena. Börsi juhib tavaliselt fondikomitee, valitakse börsi liikmete üldkoosolekul, liikmeteks võivad olla nii juriidilised kui füüsilised isikud
lõppemiseni. Tegelikult tõstab ta Erose peatselt majast välja. 2 Kaasuse loomus Üldsõnaliselt on tegemist obligatsiooniõigusliku kaasusega. Kaasuse lahenduses esindame kohtus hagejat Erost. Rooma õiguses on obligatsioon õigussuhe, mille alusel üks või rohkem isikuid on õigustatud nõudma teiselt või teistelt isikutelt mingit sammet1 (dare midagi andma, facere midagi tegema, praestare tasuma tekitatud kahjud).2 Obligatsioonide olemus ei seisne mitte selles, et keegi mingi asja või servituudi meie omaks teeks, vaid selles, et teine isik on kohustatud meile midagi andma või tegema või oma kohustust täitma (D. 44, 7, 3, pr.). Esitame kohtusse isikulise hagi Felixi vastu Erose õiguste kaitseks. In personam actio est, qua agimus [quotiens] cum aliquo, qui nobis uel ex contractu uel ex delicto obligatus est, id est cum intendimus DARE FACERE PRAESTARE OPORTERE.
õiguse osakasu ( dividendide) või protsendi ( intresside) saamiseks. Levinuimateks v ä ä r t p a b e r i l i i k i d e k s on aktsiad ja osatähed, võlakirjad ehk obligatsioonid ning hoiusertifikaadid. Sotsialismijärgsetes maades ( sh Eestis) on käibel ka e r a s t a m i s v ä ä r t p a b e r i d. 1. Ettevaatlikud rahapaigutajad on nõus minema ainult k i n d l a p e a l e. Nemad ostavad ettevõtete o b l i g a t s i o o n e ehk v õ l a k i r j u. Obligatsioonide risk on seega väga väike, kuid ka intressimäärad on madalad. 2.Osa rahapaigutajaid on nõus riskiga, kui on hea tululootus. Nemad ostavad h ä ä l e õ i g u s e t a e e l i s a k t s i a i d. Eelisaktsia annab õiguse teatud kindlale osakasu määrale ( dividendile). 3.Osa investeerijaid loodavad mingilt rahapaigutuselt eriti head kasumit ja käituvad julgemalt, ostes tavalisi, h ä ä l e õ i g u s e g a aktsiaid.
subjektide ring on kindlaks määramata. Võlaõigussuhe on relatiivne - st et subjektid on alati kindlaks määratud. Paulus toob asja- ja võlaõigussuhte erinevusena välja järgmist: Paulus libro secundo institutionum: Obligationum substantia non in eo consistit, ut aliquod corpus nostrum aut servitutem nostram faciat, sed ut alium nobis obstringat ad dandum aliquid vel faciendum vel praestandum. (D. 44, 7, 3, pr) (Paulus Institutsioonide teises raamatus: Obligatsioonide olemus ei seisne mitte selles, et keegi mingi asja või servituudi meie omaks teeks, vaid selles, et teine isik on kohustatud meile midagi andma või tegema või oma kohustust täitma). Asjaõigusi iseloomustavad veel kaks omadust, et tagada nende äratuntavus (asjaõiguste avalikkus) ning asjaõiguste määratletus. Esiteks on asjaõigused ja nende hulk tänapäeval seadusega kindlaks määratud (numerus clausus'e põhimõte)
mis oli ka Kesk-Euroopa võimsaim pank. Põhjused olid alljärgnevad. 1.Panga enda aktsiate langus. 2.Välismaiste lühiajaliste deposiitide väljatõmbamine. Austria valitsus tõttas panka päästma ja sai selleks ka rahvusvahelist laenu, kuid sellest jäi väheseks ning välja kuulutati moratoorium. 5. juunil 1931 kuulutas Saksamaa oma memorandumis välja, et riik on maksejõuetu ega suuda tasuda reparatsioone. See oli signaaliks välisinvestoritele, kes lõpetasid obligatsioonide ostmise ja asusid deposiite välja tõmbama. Riik-riigilt liikus ahelreaktsioon Suurbritanniasse ja USAsse. USA dollar devalveeriti 20. aprillil 1933. 1932. aastaks oli RKP USAs madalseisus, moodustades vaid 29 % 1929. aasta RKPst. Ajavahemikul 1931. aasta septembrist kuni 1932. aasta aprillini loobus kullastandardist 24 maailmamajanduses domineerivat riiki. Kogu majanduse allakäik põhjustas usalduskriisi USA panganduse vastu. Devalveerimine sattus
võlgnikule jäi asja omandiõigus ja valdus. Justinianuse ajal kadus fiducia tarvitusel, pignus esines vallasasjade pandina, hypotheca kinnisvarade pantimisel. ROOMA OBLIGATSIOONI- EHK VÕLAÕIGUS Obligatsiooniõiguse mõiste Obligatsiooniõigus = võlaõigus = kohustusõigus Obligatio - siduma, kokku köitma Obligatsiooni subjektid 1. Creditor 2. Debitor Obligatsioonide liigutus Tekivad erinevatel alusel. 1. Lepingust 2. Nagu lepingust 3. Deliktist ehk pahateost 4. Nagu deliktist ehk nagu pahateost Lepingust tulenevad obligatsioonid 1. Kas asja üleandmisega 2. Teatud sõnade lausumise 3. Kirjalikult teatud dokumendi 4. Või konsensuse teel Verbaalsed lepingud Kokkulepe võis olla ükskõik mis vrmis, aga et saaks õigusliku jõu, pidi sõnama pidulikud sõnad, pole suuline kokkulepe. Ius civile. 1
nõudma teistelt isikutelt mingit sammet. Samme tähendab millegi teostamist, 7 sooritamist.(liigid: dare-midagi andma, facere- midagi tegema, praestare- tasuma tekitatud kahjud) Obligatsiooni tekkimise aluseks on juriidiline fakt. Justianuse järgi obligatsiooni tekkimise alused: o Lepingust o Nagu lepingust o Pahateost ehk deliktist o Nagu pahateost Obligatsioonide põhiliigitus: o Lepingu o Nagu lepingu o Delikti o Nagu delikti Liigitus objektide alusel: o Lihtobligatsioon- on ainult üks objekt(rahasumma maksmine) o Alternatiivne obligatsioon- on võimalus valida üks mitmest objektist Pärimise juures astub pärija pärandaja kõikidesse õigustesse ja kohustustesse. Õigussuhtes saab asendada nii kreeditori kui ka deebitori. Kreeditori asendamine- nõude loovutamine ehk tsessioon
2008 oli see juba pea 300 mld USD. 2009 majanduskriis tõi kaasa järsu kukkumise, kuid sellest hoolimata ennustatakse 2010 ülejäägiks ca 180 mld USD.Dollari langus euro suhtes pani raskesse olukorda Euroopa, eriti eurotsooni kaupmehed. Jüaani kursi säilitamiseks on Hiina sunnitud ostma USA obligatsioone, mängides sellega olulist rolli USA ulatusliku defitsiidi kinnimaksmisel. Nii vahetab Hiina oma tööstuskaubad USA pikaaegsete riiklike obligatsioonide vastu ja hiina talupoegade säästud aitavad seeläbi kaasa tänapäeva kaubandusstruktuuri kujunemisele. Hiina valuutareservid kasvavad rekordilise, 20 mlrd USD- lise tempoga kuus ja 2006. a kujunes Hiinast maailma suurimate valuutareservidega riik, möödudes Jaapanist. Oktoobriks 2007. a oli Hiina akumuleerinud üle 1,4 trln USD jagu valuutareserve. Kui senini on enamus reservidest paigutatud USA valitsuse võlakirjadesse ja USA dollarites nomineeritud aktivatesse, siis 2007
Obligatsioonis on kaks poolt: Õigustatud pool ehk võlausaldaja-creditor Kohustatud pool ehk võlgnik-debitor Alles siis kui kohustustest on lahutatud kriminaalõiguslik element, on meil tegemist obligatsiooniga Obligatsiooniõigusliku suhte tekkimiseks on vaja fakte ja neid nim obligatsiooni tekkimise alusteks. Obligatsiooniõigused võivad tekkida mitmesugustest alustest. Obligatsiooniõigust esialgu ei arendatud seadustega vaid seda tegid preetor ja juristid. Obligatsioonide liigitus: 1. Obligationes ex contractu- lepingust tulenevad obligatsioonid 2. Obligationes quasi ex contractu- nagu lepingust tulenevad obligatsioonid 3. Obligates ex delicto- deliktist ehk õigusrikkumisest tulenevad obligatsioonid 4. Obligationes quasi ex delicto-nagu deliktist tulenevad obligatsioonid Obligatsioonid jaotuvad: Obligationes civiles-Tsiviilsed obligatsioonid on sellised, mis on normeeritud Rooma
kõrgem %-määr, seda väiksemad on investeerimistulud- st valitsuse laenuvõtmine elanikkonnalt viib %määra tõusule, erainvesteerijate kulude ja mõnede % suhtes tundlike tarbimiskulude "väljatõrjumisele". Erainvesteeringute ja mõnede tarbimiskulude väljatõrjumist saab vältida kui riik eelarvedefitsiiti finantseerib uue raha väljalaskmisega (emissioon). st uue raha loomine eelarve defitsiidi finantseerimiseks stimuleerib majandust rohkem kui elanikkonnalt laenamine (riigi obligatsioonide müük). Liigsest kogunõudmisest tingitud inflatsiooni korral on tarvis eelarvepoliitikat, mis aitaks suurendada eelarve tulude ülejääki ja kuidas valitsus ülejääki kasutab, kas kogunenud riigivõla kustutamiseks s.o. oma võlakohustuste (obligatsioonide) väljaostmiseks elanikkonnalt maksudest laekunud raha tagasisuunamine rahaturule, mis toob kaasa %määra languse ja stimuleerib investeerimist ning tarbimist.
10 Erastatavate eluruumide alune ja nende teenindamiseks vajalik maa erastatakse või antakse lepingulisse kasutusse. Viimasel juhul on üks maksuvabastuse tingimus täitmata. Ostueesõigusega erastatud eluruum on selline elamu või korter, mille eluruumi erastamise õigustatud subjekt on omandanud rahvakapitali obligatsioonide, õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimisel väljaantud väärtpaberite, raha, rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastate või tööosaku eest ühismajandi või taasriigistamise kohustatud subjektiks oleva majanditevahelise organisatsiooni varas. · kinnisasja oluliseks osaks on suvila või aiamaja ja kinnistu suurus ei ületa 0,25 hektarit ning kinnisasi on olnud
nn riigilaene. 1946-56 väljastati nn riigilaenu obligatsioonid, inimesed pidid neid ostma ja riik lubas, et kunagi hiljem tasub selle laenu. Reaalselt tähendas see tegelikult seda, et need inimesed, kes palka said, pidid ostma vähemalt ühe kuupalga ulatuses obligatsioone, aga kui kaasa võtta ka parteiaparaat, täitevvõimutegelased jne, siis iga aastasest sissetulekust u poolteist kuupalka läks obligatsioonide peale, mõnel veel rohkem- ennekõike need, kes ka kõrgemat palka said ja kõrgematel ametikohtadel olid. Hans Kruus sai palka nt 20 000 rubla, pidi iga kuu ära maksma 4000 rubla. Inimestelt korjati väga suured rahasummad ära ja rakendati majanduse taastamisse. 16.loeng- 03.apr Talupoegade koormamine- Kasutati ära ka tasuta talupoegade tööd. Juba NL võimu algusest talupoegadel lasus esmase ülesandena kohustus varustada kogu ühiskonda toiduga,
võrdsustatud toimingutelt ning nn tempelmaks, mis sisuliselt on samuti eriline lõivu iseloomuga makse toimingu või dokumendi pealt (neid ei loeta tavapärasteks maksudeks, seetõttu kasutataksegi üldistavat terminit makse ning konkreetse makse nimetust lõiv, tempelmaks). Riigitulude muudeks siseallikateks võivad olla veel tulud riigivaradest (rent), intressid hoiustelt, aga samuti siselaenud (saadakse vastavate obligatsioonide müügist, mis hiljem kustutatakse, st ostetakse tagasi). Riigitulu levinuim välisallikas on riigilaenud (välislaenud). Tegemist on riikliku krediidisuhtega; riikliku krediidi õigussuhte sisuks on olustik, kus õigussuhte üheks pooleks (vastavalt kas võlgnikuna või võlausaldajana) on avalik-õiguslik isik - riik (võib olla ka omavalitsusüksus samuti avalik-õigusliku isikuna). Välislaenu võidakse võtta kas teistelt riikidelt,
annaabi.ee 
