2) Krekow, Sebastian "HipHop-lexikon: rap, breakdance.....“Berlin: Lexikon Imprint Verlag, 1999 Dispuudi käik: Dispuudis osalevad kaks meeskonda (3-5 liiget mõlemas meeskonnas) ja žürii – ekspertgrupp, kes teatab hiljem võitja. Žürii langetab otsuse kriteeriumide põhjal, mis võivad olla alguses osalejatele teada, aga võivad ka selguda lõpus. On tähtis, et kriteeriumite hulgas oleksid tasakaalus emotsionaalsemad-subjektiivsemad (näiteks „köitvus”) ja ratsionaalsemad- objektiivsemad (näiteks „faktidel põhinemine”). Mõlemale meeskonnale on eelnevalt loositud, kas nad peavad toodud väidet tõestama või ümber lükkama. Dispuudi protseduuri juhib läbiviija, kes on teema suhtes neutraalne ja annab vastavalt ette teada olevale protseduurile asjalistele sõna, vajadusel teeb nalja, julgustab vms. Dispuudi protseduur: 1) 10 minutit ettevalmistamisaega – meeskonnad istuvad eraldi kokku ja formuleerivad oma
Artiklis välja toodud tsitaadid näitavad kvalitatiivse uuringu tõestatust. Uuring viidi läbi ligi tuhande valdavalt Ida-Virumaa õpilase ja õpetaja seas, lisaks küsitleti haridusasutuste juhte, lapsevanemaid, tööandjaid ja teisi sihtrühmi. Artiklis ei ole kajastatud uuringu läbiviimise metoodikat ja andmekogumismeetodeid, on vaid öeldud, et uuritavaid küsitleti. Hinnates antud uuritavate käest saadud andmete objektiivsust, arvan, et andmed ei ole kõige objektiivsemad. Õpilased ja lapsevanemad vastavad sageli küsitlustele kiiruga ja lähtuvad ainult enda seisukohtadest, neil on raske hinnata kogu haridussüsteemi. Samuti on oma vaatenurk tööandjatel, haridusasutuste juhtidel ning teistel sihtrühmadel. Selle uuringuga oli võimalik selgitada erinevaid arvamusi koolihariduse kohta, kuid tervikliku objektiivse hinnangu andmine haridusüsteemile on minu arvates nende andmete põhjal keeruline. Antud uurimuse põhitulemuseks oli:
ut.ee/lykka) ning need on vabalt kättesaadavad kõigile. Küsimustike ja intervjuude kontrollitavust ei oska kommenteerida, sest nende täpsus põhineb siiski ainult vastaja aususel ja arvamusel, arusaamisest antud küsimusest. Kõik esitatud väited on argumenteeritud ning toetuvad faktidele (uuringu tulemustele). Andmekogusmismeetoditeks oli nii ulatuslikud ankeetküsitlused kui ka fookusintervjuud. Leian, et antud uuritavate käest ja antud andmekogumismeetoditega saadi kõige objektiivsemad andmed kui ankeetküsimustikud olid põhjalikud ja fookusintervjuudes käitletavad probleemid täpsed. Sellise suure valimiga ei oskagi pakkuda paremat lahendust andmete kogumiseks. LÜKKA-uurimuste eesmärgiks oli kaardistada Eesti kõrghariduse põhiprobleemid ja seda ka tehti. Positiivseks märgiks oli see, et mõndagi on Eesti kõrgkoolides hästi: haridust väärtustatakse, õppijatele on olemas peamised tugisüsteemid, õppekavasid on uuendatud ja õppejõud on varasemast
klimatoloogile Ain Kallisele. Mõlemad EMHI töötajad vastasid küsimusele, kas praeguses kliimasoojenemises on inimtegevusel mingi arvestatav osa, jaatavalt. Ain Kallis pakkus, et inimtegevus mõjutab kliimasoojenemist ~20%. Mõlemad teadlased olid ka ühel arvamusel, et inimtegevuse süü ei ole nii suur kui seda hetkel näidata soovitakse. Nende arvates on seda juttu liialt tõsiselt võtma hakatud. Mõlemale, nii Ain Kallisele kui ka Külli Loodlale tunduvad kõige objektiivsemad TÜ klimatoloogi Jaak Jaaguse seisukohad kliima valdkonnas. Ain Kallis märkis ära ka Tartu Observatooriumist Olavi Kärneri, kelle seisukohti ka kõige enam hindab. Koostöö Eesti klimatoloogide vahel toimub ühiste uurimuste najal, kus kõikide uurimustulemusi võetakse arvesse ja nendest koostatakse üks tervik. Eesti klimatoloogide koostöö välisteadlastega toimub konverentsidel, kus arutatakse erinevaid kliimaprobleeme ja uuritakse kliima muutumist
9 10 Oodatud teenindustase sõltub ka ärivaldkonnast või tootmisharust, kus tegutsetak-se. Klienditeenindusel on otsene mõju ettevõtte turuosale ja kuludele, nende kaudu ka kasumile ja rentaablusele. Klienditeeninduse kvaliteet Kui teenindustase on kliendi ootustest ja tarnija tegelikest võimalustest kõrgem, vastab teeninduse kvaliteet tarnija antud lubadustele. Teenindustaset ja teeninduse kvaliteeti saab kirjeldada nii arvudega kui ka hinnangu abil. Kvantitatiivsed näitajad on objektiivsemad, sest klienditeeninduse osapooled ei saa tõlgendada kokkulepitud suurusi, ühikuid ja muid arvulisi näitajaid erinevalt. Mida väiksem on erinevus ootuste ja tegeliku tajumise vahel, seda kvaliteetsem teenus. Teenuse kvaliteet võib sisaldada nii materiaalseid kui ka mittemateriaalseid komponente. Materiaalsed komponendid on teenindava personali, autojuhti rõi-vaste ja ruumide väljanägemine . Mittemateriaalsed komponendid on võime täita
C. COROT põhiliselt maastikumaalija, lähtus elavast loodusest. Tema maalid olid lüürilise meeleoluga, sumeda ja õrna hallika koloriidiga. Nt ,,Nümfide tants" ja ,,Maastik kolme figuuriga". 6. Realism Prantsusmaal Eemaldumine romantismist ei olnud järsk, vaid sujuv ja algas maastikumaalist. J. COSTABLE austas eeskujuna hollandlasi, maalis oma kodukandi külaühiskonda. Tema suuri maale ettevalmistavad etüüdid on maalitud otse looduse järgi ning seetõttu objektiivsemad. Ta on maalinud palju maale väiksest külast Salisburyst - ,,Salisbury vaade" Barbizoni koolkond. Romantikute üheks lemmikteemaks oli metsiku looduse ülistamine. 1830ndatel hakkas rühm Pariisi maalikunstnikke linnas unistamise asemel pikemalt peatuma linnalähedastes metsakülades, eriti Barbizonis. Nende hulgas levis piltide valmismaalimine vahetult looduses. Nende stiil oli küll alguses publikule võõras, kuid nad kogusid aegamööda tunnustust. T
tervikliku klienditeeninduse planeerimisel. 17. Klienditeenindust määratakse sageli ka 7Õ reegliga (7R rule): õige toode, õiges koguses, õiges seisukorras, õige kohas, õigel ajal, õigele kliendile, õige hinnaga. Iga Õ rikkumine katkestab tootevoo ja viib kehvale klienditeenidusele. 18. Üha enam kasutatakse klienditeeninduse kvaliteedi mõõtmisel mõõdikuid, mis kombineerivad omavahel mitme teeninduselemendi kvaliteeditaset, olles seetõttu objektiivsemad. Sellist möödikut nimetatakse perfektseks tellimuseks. Perfektne tellimus (perfect order) on kombinatsioon järgmistest mõõdikutest: 1) Koguseliselt täielikult täidetud ja üle antud tellimuste % 2) Õigeaegselt tarnitud tellimuste % 3) Korrektsete dokumentatsiooniga tarnitud saadetiste % 4) Kokkulepitud tingimustel, vigastamata tarnitud tellimuste % (kahjustamata, kaotsi minemata, klient ei ole vastuvõtust keeldunud)
NB: Testitulemuste interpreteerimine ja nendel põhinevate järelduste tegemine sõltuvad mõõtevahendi psühhomeetrilistest omadustest, testi normidest ja kultuurikontekstist! Meetodite efektiivsus: Informaalsed meetodid = suured erinevused ·läbiviija roll ·arvesta arengu erinevusi ·vead suuremad, vähem objektiivsed Testid ja skaalad = väiksemad erinevused ·standardiseeritud normid, protseduur ·objektiivsemad ·psühhomeetrilised näitajad (reliaablus, valiidsus) ·mõõdetaval kujul (number, vanusetase jne.) Seega: soovitav kasutada integreeritud informatsiooni. - Arenguhäirega on tegemist, kui esineb... ...tõsised kõrvalekalded tavapärasest arengust (hälve, häire, puue) ...nooremale eale iseloomulik käitumine ...ootuspärane, aga problemaatiline käitumine ·Käitumishäired > emotsionaalsed probleemid ·Psühholoogilised probleemid P > T ·Emotsionaalsed probleemid T > P
Analüüsimeetodiks on saunas kogutud andmete kõrvutamine muude kogutud andmetega. Olenevalt võrreldavatest andmetest kasutatakse seose leidmiseks korrelatsiooni funktsiooni (vt lisa 6) või andmete grupeerimist ja gruppidele vastavate võrreldavate andmete keskmiste väärtuste võrdlemist. Kui kahe parameetri kõrvutamisel on näha korrelatsiooni, annab see aimu kehtivast sõltuvusseosest ja alust nende põhjal edasiste järelduste tegemiseks. Mida tugevam on korrelatsioon ja objektiivsemad võrreldavad parameetrid, seda enam on tõenäoline, et on olemas 27 seos. Järgnevalt kirjeldatakse mõõdetud parameetrite objektiivsust ning võimalikke tõlgendusi. Kõige objektiivsem näitaja sportlase väsimusfooni hindamiseks on hommikupulsside vahe (vt ptk 1.3.3.). Mõlema katsealuse puhul saab mõõtmiskogemuse põhjal öelda, et suurem vahe näitab suuremat väsimust
- Intelligentsus ja haridus - Testimine sai alguse koolist 20. sajandil Simon-Binet testiga; leidsid et intelligentsus kasvab vanusega; määrati vaimne vanus ja võrreldi seda kronoloogilisega - Kõige kasutatavam – stanford-binet - Intelligentsuse ja hariduse seos - Positiivne st kõrgema intelligentsusega on hariduses edukamad - Hinded mõõtmiseks - Hinnet mõjutavad õpetajad ka, kooli tase - Akadeemilised testid on hinnetest objektiivsemad - Tüüpiline sooritus on suuresti seotud järjepideva ja sihikindla tööga või vastupidi – selle puudumisega. Õpilane ei pruugi tüüpilise soorituse puhul kogu oma võimete potentsiaali ära kasutada, kui tal puudub selleks vajadus või motivatsioon. Seevastu maksimaalse soorituse puhul hakkavad peale võimete suuremat rolli mängima situatsiooniga seotud tegurid, nagu tervislik seisund või väsimus, kuid ka eksami või
tühine. Kui uuritavate objektide arv (valim) on piisavalt suur, siis pole neid vigu vaja arvestada. Süstemaatiliste vigade puhul on aga täheldatav teatud kindel suund või kuhjumistendents. Sellised tulemused põhjustavad katsetulemustes kõrvalekaldumisi kas positiivses või negatiivses suunas. Sellised vead võivad eksperimendi tulemusi väga oluliselt mõjutada ja moonutada. Katse tulemusena saadud uurimistöö tulemused on seda objektiivsemad ja usaldatavamad, mida vähem on neis süstemaatilisi vigu. Süstemaatiliste vigade hulka saab minimeerida kui katsealuseid on rohkesti ning eksperiment korralikult planeeritud. Eksperiment on paljude teadusliku analüüsi liikide arengu alus. Katsed jagunevad kolme valdkonda : - laboratoorsed tehnika- ja loodusteaduste tarvis; - tootmislikud erinevate tootmisküsimuste lahendamiseks; - sotsiaalsed juhtimisteaduste, majandusteaduste, psühholoogia, pedagoogika ja
· IQ arvulisel kujul (100±15), hälbimus normist IQ = (vaime/kronoloogiline) x 100 (Stern, 1914) · Hindamise eesmärk teaduslik huvi (teooria) praktiline vajadus, ennustamine (praktika) 1905 Binet' testid Meetodite efektiivsus Informaalsed meetodid suured erinevused · läbiviija roll · arvestada arengu erinevusi · vead suuremad, vähem objektiivsed Testid ja skaalad väiksemad erinevused · standardiseeritud normid, protseduur · objektiivsemad · psühhomeetrilised näitajad (reliaablus, valiidsus) · mõõdetaval kujul (number, vanusetase jne.) Soovitav kasutada integreeritud informatsiooni Hindamisest ja tulemuste interpreteerimisest · Oluline lisainfo vaatlus, soorituse objektiivsus (testikäitumine) testide tundlikkus ja ökoloogiline valiidsus toimetulek mujal (koolis, lasteaias) · Arvesta hindaja panusega (omadused, hoiakud)
hinnatakse, mitte aga ei kutsuta esile. 3.4. Psühhomeetriline skaleerimine Psühhomeetriliste konstruktide mõõtmisel on kõige kasutatavamad nn. enesearuandeküsimustikud (self-report methods). Need esindavad seda tüüpi skaalasid, kus andmed saadakse sel teel, et inimesed ise annavad enda omaduste ja käitumiste kohta mingeid hinnanguid, seega neid ei saada uurija poolt objektiivsete mõõtmiste (näit. vaatluse) teel. Mõned psühhomeetrilised skaalad on objektiivsemad selle mõttes, et KI-l palutakse lahendada mingeid ülesandeid (e.g. enamik võimeteteste), ning lahenduste alusel teeb uurija järeldusi mingi võime taseme kohta. See, et uurija ei saa päris kindel olla enesehinnagute õigsuses, on ühtlasi selle meetodi suurim puudus. Enamkasutatav psühhomeetriline skaala on summeeritud hinnangute skaala (nimetatakse ka Likerti-tüüpi skaalaks (Likert, 1932); teine kasutusel on olnud skaala on kumulatiivne skaala (ehk Guttmani skaala (1944; 1950).
oludega. Klienditeeninduse taset mõõdetakse sageli ka ajakuluna. See võib olla tellimistsükli ajaline kestus ajavahemik tellimuse vastuvõtust kuni selle sisestamiseni laoarvestuse või tellimuste töötlemise süsteemi ajavahemik tellimuse sisestamisest kuni lähetamiseni alguseni ajavahemik lähetamisest kohaletoimetamiseni. Üha enam kasutatakse klienditeeninduse kvaliteedi mõõtmisel mõõdikuid, mis kombineerivad omavahel mitme teeninduselemendi kvaliteeditaset, olles seetõttu objektiivsemad. Sellist mõõdikut nimetatakse perfektseks tellimuseks. Perfektne tellimus (perfect order) on kombinatsioon järgmistest mõõdikutest: 1) Koguseliselt täielikult täidetud ja üle antud tellimuste % 2) Õigeaegselt tarnitud tellimuste % 1) Korrektsete dokumentatsiooniga tarnitud saadetiste % 2) Kokkulepitud tingimustel, vigastamata tarnitud tellimuste % (kahjustumata, kaotsi minemata, klient ei ole vastuvõtust keeldunud)
Ohud hindamisel: ära toetu ainult ühele integreeri; ära üldista ühe valdkonna põhjal; vaata laiemalt; Haloeffekti teadvustamine; väldi äkkdiagnoosimist; arvesta teiste teadmisi; eksitamine vanemate poolt. Meetodite efektiivsus: Informaatilised meetodid -> suured erinevused. Läbiviija roll; arvestada arengu erinevusi; vead suuremad, vähem objektiivsed. Testid ja skaalad -> väiksemad erinevused. Standardiseeritud normid, protseduur; objektiivsemad; psühhomeetrilised näitajad (reliaablus, valiidsus); mõõdetaval kujul (number, vanusetase jnt) Soovitatav kasutada integreeritud informatsiooni. Sotsiaalne ja isiksuse areng murdeeas Suhted vanematega Kõige rohkem uuritud. Suhted vanematega on sassis. Hakati uurima teistsuguseid asju. Konfliktide ja erimeelsuste asmele hakati uurima igapäevast suhtlemist ja võrdlema
· Poeediindividuaalsustelt ja stiililaadidelt silmapaistvalt mitmekesine, ilmutas luule aastail 1923--1928 siiski ühtsust arengu põhisuunas. Varem domineerinud romantiline stiili-ideaal taandus. Lüürikud vaatlesid elus toimuvat uurija pilguga. Seetõttu kahanes tinglikkuse ja poeetilise väljamõeldise osatähtsus. Järeldused, millele juhtis luulekujund, olid objektiivsemad ja tunnetusjõulisemad kui varem. Sõnastusviisis tundus rohkem asjalikkust, stiilifiguuride ehtiva, dekoratiivse käsutamise asemel püüti sõna tähendusrikka, sisuliselt funktsionaalse rakenduse poole. Üksikute autorite loomingus olid samal ajal hälbed arengu üldsuunast küllaltki suured. · Aastail 1929--1933 mõjutas luule arengut terav kitsikus, mille tõi kaasa majanduskriis ning sellega kaasnenud äge poliitiline võitlus
andelaadile kõige paremini vastavat väljendust. · Poeediindividuaalsustelt ja stiililaadidelt silmapaistvalt mitmekesine, ilmutas luule aastail 1923--1928 siiski ühtsust arengu põhisuunas. Varem domineerinud romantiline stiili-ideaal taandus. Lüürikud vaatlesid elus toimuvat uurija pilguga. Seetõttu kahanes tinglikkuse ja poeetilise väljamõeldise osatähtsus. Järeldused, millele juhtis luulekujund, olid objektiivsemad ja tunnetusjõulisemad kui varem. Sõnastusviisis tundus rohkem asjalikkust, stiilifiguuride ehtiva, dekoratiivse käsutamise asemel püüti sõna tähendusrikka, sisuliselt funktsionaalse rakenduse poole. Üksikute autorite loomingus olid samal ajal hälbed arengu üldsuunast küllaltki suured. · Aastail 1929--1933 mõjutas luule arengut terav kitsikus, mille tõi kaasa majanduskriis ning sellega kaasnenud äge poliitiline võitlus. Lüürika sattus suurtesse
annaabi.ee 
