Kõrvahark Kuni 1,5 cm pikkuse rooste või pigipruuni kehaga putukas Pikk tagakeha Kollased jalad Kattetiivad Niitjad lülilised tundlad Tagakeha lõpus asub "hark" Kõrvahargi sigimine, paljunemine, arenemine Paaritumine toimub suve lõpul või sügise algul Emane jääb koos munadega talvituma Ta kaitseb mune niikaua, kuni neist kooruvad vastsed Arenemine toimub vaegmoondega (nukuks olemise faas puudub) Toitumine Toitub mitmekesiselt: surnud või elavate roheliste taimede osadest puude korba all arenevatest seentest ja vetikatest väikestest putukatest Hingamine Hingavad trahheedega Trahheed ulatuvad putuka kõigi siseelunditeni Kõrvahargi eluviis ja liikumine Varjatud eluviis päeval peidus kivide, mahalangenud puutüvede ja vanade kändude korba all. Öösiti muutuvad nad aga aktiivseks,
Munad on pikliku kujuga ning umbes ühe millimeetri pikkused. Hariliku lepatriinu munadest kooruvad vastsed välja 58 päeva jooksul. Pärast koorumist sööb tulevane lepatriinu kõigepealt ära munakesta. Ka lepatriinude teravate lõugadega vastsed eelistavad lihatoitu. Vastne sööb iga päev ära 350 - 400 lehetäid. 1015 päeva jooksul muutub ta nukkumisealiseks. Vastseiga kestab kuni kuu. Vastsestaadiumile järgneb paarinädalane nukkumisperiood. Vastne muutub nukuks ja tema kookon ripub kõigile nähtavas kohas. Arengutsükkel kestab 47 nädalat. Nukust väljunud noored lepatriinud on alguses küllaltki kahvatud. Punase tooni omandavad nad mõne aja pärast. Kokku kestab lepatriinu arengutsükkel üks kuni kaks kuud. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Lepatriinulased Taavi Aaliste
12.Partenogenees On mitmetel taime- ja loomarühmadel esinev aseksuaalne paljunemisviis, mille puhul embrüod kasvavad elujõuliseks ilma viljastamata. 13.Täismoondeline areng(näide) Selle käigus läbitakse muna,vastse,nuku ja valmiku staadium. (Liblikatel,mardikatel,kahetiivalistel.) 14.Vaegmoondeline areng Vaegmoone on mõiste, millega tähistatakse loomade moondega arengu (metamorfoos) eripära, kus puudub täismoondele iseloomulikust järjestusest: muna - vastne nukk valmik, nukuks olemise faas. 15.Agoonia Agoonia on faas enne kliinilist surma teadvuse ja pulsi kadumine, hingamise aeglustumine, reflekside kadumine. Elundkondade talitlus jätkub.. 16.Kliiniline surm Kliiniliseks surmaks kvalifitseerub inimese surm siis, kui inimese pulss, südamelöögid ja hingamine katkevad, kuid taastuvad loetud minutite jooksul.
traumad, alajahtumine, kuumarabandus, kiirgus 22. 1.noorjärk e.juveniilne staadium- algab sünniga 2.sigimisvõimeline e.generatiivne staadium 3.vananemisperiood ja raukumine 4.surm 23. Otsene areng-vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega-roomajad, linnud, imetajad Moondeline areng- vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selle sarnaseks läbi vahestaadiumite-selgrootud. 24. Täismoondeline areng-munast väljub vastne,siis luutub nukuks, valmikuks-liblikad Vaegmoondeline areng-jääb ära nukustaadium- rohutirtsud, prussakad, lutikad. 26.Vananemine organismi tasemel on tingitud nii pärilikest teguritest kui ka keskkonnateguritest. 27. Kliiniline surm-lakkab südame-ja hingamistegevus, KNS talitused, 5 min
mõnikord olla üsnagi mürgine. ● Osad kahetiivalised toituvad õienektarist ● Vastsed ● Kahetiivaliste vastseid nimetatakse vakladeks ● Elavad vees, kõdus, seentes, laipades, isegi parasiitidena teiste loomade sees ● Kahetiivaliste vastsetel puuduvad jalad ● Pärast munast koorumist kasvab vagel teatud suuruseni ning moodustab kookoni. Vagla ja valmiku üleminekuperioodi nimetatakse nukuks ● Kõrgemate kärbseliste vastsetel esineb sooleväline seedimine Näited sääseliste liikidest Pistesääsklane (Culicidae) Sääriksääsk (Tipulidae) Kihulane Sellesse sugukonda kuulub umbes 1 000 liiki väikesi, 2 - 6 mm pikkusi iseloomustab kogu sääski. Võrreldes
tulevane lepatriinu kõigepealt ära munakesta. Ka lepatriinude teravate lõugadega vastsed eelistavad lihatoitu. Vastne sööb iga päev ära 350 kuni 400 lehetäid. Pikliku keha ja pikkade jalgadega vastsed ronivad nagu valmikudki lehtedel. Nende kehal on kollakas või punakas joonis, mis on tumedal taustal eriti nähtav. 1015 päeva jooksul muutub ta nukkumisealiseks. Vastseiga kestab kuni kuu. Vastsestaadiumile järgneb paarinädalane nukkumisperiood. Vastne muutub nukuks ja tema kookon ripub kõigile nähtavas kohas. Arengutsükkel kestab 47 nädalat. Nukust väljunud noored seitsetäpp- lepatriinud on alguses küllaltki kahvatud kõigest kollast värvi. Punase tooni omandavad nad mõne aja pärast. Kokku kestab lepatriinu arengutsükkel üks kuni kaks kuud. Soodsalt soojade ilmade puhul võib ühe suve jooksul kasvada kaks põlvkonda. Lepatriinud talvituvad täiskasvanud mardikana.
lehetäide magus eritis. Paljunemine Suurem jagu lepatriinusid paljuneb kevadel või sügisel. Emased lepatriinud munevad sõltuvalt liigist 3 kuni 300 muna. Munad munetakse lehetäide kolooniate lähedusse. Harilikku lepatriinu munadest kooruvad vastsed välja 5-8 päeva jooksul. Vastne sööb iga päev ära 350 kuni 400 lehetäid, 10-15 päeva jooksul muutub ta nukkumisealiseks. Vastne muutub nukuks ja tema kookon ripub kõigile nähtavas kohas. Arengutsükkel kestab 4-7 nädalat. Huvitavat Lepatriinu esijalgade pinnal on erilised näärmed, mis eritavad ärrituse puhul vastiku lõhna ja maitsega oranzhikat hemolümfi, mis sisaldab mürki nimega kantaridiin. Vangistuses jälgitud lepatriinu sõi enne täiskasvanuks saamist ära 90 täiskasvanud isendit ja 3000 teiste putukate vastset. Kõik lepatriinud pole täpilised
temaatiline lakoonilisus ja rütmiline motoorsus. Igor Stravinski on kirjutanud seitse ooperit, 13 balletti, mitmeid orkestriteoseid, teoseid koorile, palju klaverimuusikat jpm "Petruska" Mustkunstnik äratab ellu kolm nukku: Petruska, baleriini ja Moorlase. Inetu Petruska on armunud baleriini, kes temast eemale hoiab. Moorlane on pilkupüüdvalt uhke välimusega, uhke ja tige ning pälvib baleriini soosingu. Lõpus lööb moorlane petruska pea maha. Petruska muutub nukuks tagasi. "Kevadpühitsus". Prantsuse kuuik vältis keerulisust. Ekspressionismis on oluline kunstniku oma mõtete ja tunnete väljendamine. Kajastatakse mässu, jõuetust, äärmuslikke emotsioone. Arnold Schönberg loob kõnelaulu, kus solist jälgib rütmi kuid helikõrgusi intoneerib ligilähedaselt nagu meloodiliselt rääkides. ,,Kuu- Pierrot" lauludes kasutab ta ka kaanonilaadset polüfoonilist tehnikat.
Vaglad on valged, usja kujuga, aheneva eesosa ja tömbi tagaosaga, ilma pea ja jalgadeta. Vaklade keha teravatipulises esiotsas paikneb suuava. Vagla ainsaks tegevuseks on söömine. Mõne päeva möödudes on vaglad valmis nukkumiseks ja otsivad selleks kuiva koha. Selleks hetkeks on nad 8-12 mm pikad. Vagel kasvab kiiresti ning moodustab paksude seintega tünnikujulise kookoni, kus toimub edasine areng. Toakärbse vagel Järgnevalt muutub kookon tünnikujuliseks punakaspruuniks nukuks. Nuku sees toimuvad suured muutused: vastseelundid lagunevad ning tekivad valmiku koed ja elundid. Kui nukk on täielikult välja arenenud, puhub küps valmik kookoni esiotsas oleva raku katki, mille tulemusel avaneb selle ees asuv kaaneke. Soojades tingimustes koorub valmik kolme päeva jooksul. Koorumise hetkel on hariliku toakärbse tiivad väikesed ja kokkulapitud. Seni, kuni valmiku keha kuivab ja tiivad tugevnevad, valmik lennata ei saa. Normaalsetes tingimustes võib protsess
Näljane vastne võib ette võtta kuni 10 m pikkuse toitumisreisi. Vastsed elavad taimedel täiesti avalikult. Nende kehal on kollakas või punakas joonis, mis on tumedal taustal hästi nähtav. Üsna kummalistena näivad need vastsed, keda katab kohev puudertäide eritist meenutav vahaeritiste kate . Vastsed kasvavad kiiresti ja juba 2–4 nädala pärast hakkavad nad nukkuma. Vastsestaadiumile järgneb paarinädalane nukkumisperiood. Vastne muutub nukuks ja tema kookon ripub vahel varjulises, aga mõnik ord kõigile nähtavas kohas. Vastsed kleepuvad lehe alaküljele keha viimase lüli eritise abil ja ripuvad peaga allapoole. Nukud on erepunased ja Lepatriinud paljunemas kinnituvad vastsekesta sees tagakeha viimaste lülide abil. Arengutsükkel kestab 4–7 nädalat. Nukust väljunud noored seitsetäpp-lepatriinud on alguses küllaltki kahvatud: kõigest kollast värvi. Punase tooni omandavad nad hiljem
Ja Kai heidab voodisse, nentides leplikult, et ka Barbie arvates on magamine kasulik, sest kui end korralikult välja magada, näeb hommikul hea välja. Ning kui isa ütleb, et Barbie on nukk ega oska tegelikult rääkida, on Kai rõõmuga nõus. Kui isa toast lahkub, ütleb Kai Barbiele, et ta enam ei fantaseeri ja nukk on järelikult edaspidi vait. Nukk, kes on kogu aeg olnud agressiivselt sõnakas, jääbki vait, muutub "päris" nukuks, elutuks esemeks. Laps tunnistab (ühe tülikama) osa oma reaalsusest fantaasiaks (ehk väljamõeldiseks selle sõna täiskasvanulikus, negatiivses tähenduses) ning elimineerib ühtlasi täiskasvanute maailmast tema fantaasiaruumi tunginu. On Kivirähu iroonia, et Kai teeb seda täpselt oma vanemate soove täites. Raamat lõpeb eriti vaimuka kujundiga, mille Kai ja kõhuuss koos välja mõtlevad, kui täiskasvanud ning nende horisontaalne, raskelt maadligi surutud
tüdruk" või "mida teha nukkudega"). Tegelikud tunded asenduvad libatunnetega, ehedus mattub komplekside ja propagandatulva alla. Kristiina räägib siin tüdrukust, kes naeratab pagana normaalselt, räägib beibedest pargipingil "Annabellat" lappamas ja laskmas ajakirjal nende eest otsustada, millised nad peaksid olema või välja nägema, ja ka naistest, kes pole oma eluga õppinud muud kui muutumist "magusaks igavaks ja nägusaks nukuks". Neile vastandina räägib ta tüdrukust "mitte ajakirja kaanelt, mitte telekast, mitte lavalaudadelt" ühest tavalisest tüdrukust, kes kasvab ja areneb omal loomupärasel moel ja kes on just oma loomulikkuses "kõige ilusam kogu maal". Ta pole loodud kullast, ta pole võrsunud kividest ja betoonist, on ebatäiuslik, ent seevastu ehe ja tõeline. Kristiina täheldab, kuidas paljude inimeste elu on muutunud mõtestamata kaasaminekuks
Kuulmiselundid enamusel putukatel puuduvad õige 130. Haistmiselundid asuvad putukatel tundlatel 131. Putukate süda paikneb tagakehas 132. Putukad on lahksugulised 133. Kirjelda putukate vaegmoondega arengut: munast koorub valmiku sarnane vastne, kestub kasvades mitmeid kordi, kuni saavutab täiskasvanu suuruse 134. Kirjelda putukate täismoondega arengut: munast koorub lülistunud kehaga ussitaoline röövik, ei sarnane valmikuga välimuselt ega eluviisilt, kestub mitmeid kordi, kuni muutub nukuks, kes sarnaneb juba valmikuga;dopisatj u Birgit 135. Putukate hulgas on ovovivipaare õige 136. Putukate klass jagatakse 2 alamklassiks 1) SbCl. Apterygota Ürgtiivutud 2) SbCl. Pterygota Tiibputukad 137. Millise putukate seltsiga on tegemist: pikkus paar mm, kitiinkate puudub, tiivad puuduvad, trahheed puuduvad, hingavad läbi keha pinna, liitsilmad puuduvad, tagakehal kaheharuline hüppehark, sünnitavad elusaid poegi? O
" Edaspidi vältis ta neid- ministreid ja ametnikke. Münchenit ja münchenlasi. Üha enam keeldus ta oma kohuseid täitmast. Kuningas hakkas peitma ennast oma üksindusse. See oli absurdne, peaaegu ebaloomulik. Kahekümneaastane kuningas, vaevalt kahe aasta eest kuningaks saanud, sarnanes liblikaga, kes oli ühtäkki tiivad laiali löönud, laperdanud maailma ning soovis juba esimese tuulehoo saabudes taas nukuks moonduda, ennast kookonisse mähkida. LUDWIGI SADOVÁ Müncheni Residentsis seadis Ludwig endale sisse loodepoolse nurgahoone ülemise korruse. Seal ta siis elas üsna kitsastes oludes, kuid ikkagi kõrgel ja kaugel eemal, otsekui kindlusetornis. 5 Eluruumidest viis vääntaimedesse kasvanud aiarada talveaeda, Ludwigi paradiisi.
Kollakad ja näevad välja üsna rasvased ja prisked. Mardikad ja põrnikad. · Röövikud. 2-5 paari tagakehajalgu; 3 paari rindmikujalgu. Pea on ika ka. On liblilka vastne. · Ebaröövik. Sarnaneb röövikuga. Pea, 3 paari rindmiku jalgu, taga jalgu üks paar või üle viie paari. Lehevaablastel. · Villakvastne. Lepatriinu. · Nukk täismoondeliste putukate vastsed jäävad viimases kasvujärgus liikumatuks, lõpetavad toumise ja pärast viimast kestumist muutuvad nukuks. · Kookon paljud putukaliikide vastsed ümbritsevad end enne nukkumist kookoniga. Valmistatakse võrgendinäärmete või Malpighi soonte hanguvast nõrest. Kookon kaitseb nukku ebasoodsate välistingimiste eest. · Nukuhäll koopae, mida enamasti valmistavad endale mullas nukkuvad vastsed. · Vabanukk iseloomustavad vabad, ainult kergelt keha ligi surutud kehalisandid ja jäsemed. Iseloomulik on nt, mardikalistele, võrktiivaliselte
Järgmine näidend ,,Nukumaja" valmis 1879. aastal, mida võib nimetada Euroopa kaasaja draama sünniaastaks. ,,Nukumaja" on psühholoogilis-sotsiaalne draama, mis käsitleb abielu ja naise seisundit kodanlikus ühiskonnas. Draama tekitas palju pahameelt. ,,Nukumajas" käsitletakse naise õigusetut olukorda kodanlikus ühiskonnas, perekonnas. Noor abielunaine Nora tõstab mässu ühiskonna vastu, kes keeldub talle inimväärikat elu võimaldama. Nora ei taha nukumajas nukuks olla. Näidendi pealkiri on sümboolne, see viitab tõsiste suhete puudumisele inimeste vahel, sellele, et unustatakse kõige olulisem: inimese isiksus ja tema sisemine väärikus. Oma idee tõestuseks valib Ibsen pealtnäha õnneliku abielu, armastavad abikaasad, kuid ühiskond purustab ka selle abielu. Naise perekonnast lahkumist peeti tol ajal skandaalseks. Ometi Nora lahkub, et alustada tõelist, inimväärset elu.
neil toimub kehasisene viljastumine. Putukad munevad kevadel. Putukad arenevad moondega. Nende vastsed võivad elada nii maismaal kui ka vees. Vaegmoondega arenevad tirtsud ja lutikad. Vaegmoondega arenetakse muna > vastne > täiskasvanu. Esialgu tiibu pole. Täismoondega arenevad kiilid, mardikad ja kärbsed. Täismoondega areng toimub : muna > vastne > nukk > valmik. Valmiku ülesanne on paljuneda. Röövik õgib ennast täis ja talle kasvab ümbe kõva kest, siis ta muutub nukuks ning talvitud selle kesta sees. Igal liigl on erinevad arengutingimused. 41 . Putukate seltsid (mardikalised, liblikalised, ehmestiivalised) 1) Mardikalised toituvad mitmekesiselt ning nende elukoht on mitmekesine. Mardika keha on paks ja jässakas, selle eesosa kaitseb tugev kilp. Kere ja jalad on kaetud kitiinkestaga. Tal on 2 paari tiibu, millest esimene paar (kattetiivad) on tugev ja kõva, aga teine paar (lennutiivad) on kilejas ja kokku volditud. Mardikatel on haukamissuised
ülalttulevale valgusallikale langevad o maskeraad: loom sarnaneb kiskjale ebahuvitava objektiga · Suurus o maskeraadi seisukohast oluline; oluline on sarnaneda ka suuruse poolest. kasvujärk periood ühest kestumisest teise kestumine vana välisskeleti eemaldamine, kui uus on valmis. Toimub vastseperioodi jooksul, vastsest nukuks ja nukust valmikuks koorumisel (3 järku) lahenduseks värvi vahetamine kasvased. Väga palju liblikaröövikuid muudavad vastseperioodi jooksul värvi o kas on oluline ka teiste varjevärvuse tüüpide puhul? (PALJU näiteid slaididel 20-24) HOIATUSVÄRVUS · annab kiskjale teada saaklooma söödamatusest või ohtlikkusest, kui saaklooma on juba märgatud + kiskjad õpivad hoiduma
mis asetatakse kehale ja mis on ette nähtud keha kaitseks. Osa liike kasutab neid ka lennul. Nahksed või pärgamentsed, ühtlase paksusega tiivad, kus soonestus säilib, on iseloomulikud sihktiivalistele. Kahetiivalistel on teine tiivapaar muutunud sumistiteks. 53. Täismoone muna, vastne, nukk, valmik. Munast koorub valmikust hoopis erinev vastne, põrnika puhul tõuk, kes jääb selliseks ka kasvades ja kestudes. Kasvu lõppedes moondub vastne liikumatuks nukuks. Nuku kestas tekib tema kehamaterjalist hoopis teistmoodi loom suguküps valmik, kes enam ei kestu. Vaegmoone- muna, vastne, valmik. Vastne võib meenutada valmikut nümf e.neidis. Munast koorumise järel areneb vastne (nümf) iga kestumisega täiskasvanu sarnasemaks. 54. 3 sabaniiti nii vamlikul kui vastsel ainulaadne. Vaegmoondega, vees elava vastse viimasest kestast väljub kohe tiivuline valmik, tiivuline valmik kestub veel korra ainulaadne
Tolstoi mõisa jõudes Sofja pettub, kuna Tolstoi elu ei meenuta krahvi elu. T tegeleb majapidamisega, tegeleb oma talupoegadega, mõisas käivad kerjused, keda Tolstoi väga armastab. Sofja ei leia kohta. T on temaga väga range. Ta leiab, et Sofja peaks kõikidest tema ettevõtmistest osa võtma. See kooselu aga ei laabu. Sofja on väga armukade, ta loeb Tolstoi päevikuid ja ta leiab romaani ühe taluneiuga. Tal tekivad selle neiu tapmismõtted. Tolstoi nimetab oma abikaasat nukuks ja teovõimetuks inimeseks. Lõppkokkuvõttes laabub aga kõik suurepäraselt, temast saab tõeline Tolstoi abikaasa, ta on väga tugev isiksus. Tolstoi hakkab uuesti kirjutama. Ta üritab ära lõpetada jutustuse ,,Kasakad" Puskini ,,Mustlaste" ideelisele kavandile toetuv. T tahab rõhutada kaasaegsete institutsioonide valelikkust ja looduslähedaste inimeste lähedust tõele. 1863. aastal üritab Tolstoi hakata kirjutama tekste, millel oleks laiem lugejaskond. Selleks pöördub ta saksa
Aadli koondamine tagas ka tõhusama kontrolli nende üle ning pidi välistama uute võimalike aadlimässude puhkemise. Kulukas õukonnaelu allutas aadli ka majanduslikult kuningale, pakkudes vastukaaluks erinevaid karjäärivõimalusi. Versailles' õukonnaetikett muutus peagi kogu Euroopa malliks. See ei puudutanud ainult kõnet, vaid ka liigutusi ja ilmeid. Etikett seadis piinliku täpsusega paika ka kuninga enda igapäevaelu, muutes ta otsekui suureks nukuks, keda selleks väljavalitud isikud riietavad, söödavad, jalutama viivad ja voodisse panevad. Prantsuse keel asendas diplomaatilises suhtlemises seni ametlikuks peetud ladina keele, sobides selleks oma väljenduste suurema peenuse, painduvuse ja täpsuse poolest. 17. saj. lõpuks oli prantsuse keel levinud juba sel määral, et muutis teiste keelte valdamise Euroopas peaaegu üleliigseks. Vaid Austria õukonnas üritati 18. saj. keskpaigani prantsuse keele ,,invasioonile" vastu seista.
Võttes selle endaga ja visates pilvelõhkujaist alla, mu süda purunes miljoniks killuks - Kõige parem lihtsalt. *Ma võin küll ingel ollla, aga kui mu tiivad murtakse istun luua selga . *Ma pole pika vihaga , maksan kätte ja unustan . *Ma ei ole mäng, nii ,et ära mängi minuga. *Inimesi ei võeta oma ellu selleks ,et neid minema visata. Mis ,sest et sulle nuga selga löödi- oled neist ikkagi ees ! *Kui sa mind päriseks ei taha, siis mängimiseks ka ei saa . Kui sa pead mind nukuks, kes haiget ei saa, siis hoia eemale ! *Sa ei suuda mind hoida, sa ei suuda mind armastada, niiet hoia eemale palun ! Ma andsin sulle oma südame, ja sina tegid selle pooleks . *Ei, ära luba mulle, sa murrad selle nii või teisiti. Nagu ka kõik eelnevad Olid inimene , kellele sain loota , keda sain usalda , kuid sa purustasid kõik mu sees , nii lootused kui ka usaldused , nüüd oled sa vaid 1 ilus mälestus , mälestus , mis ei kustu eal .
annaabi.ee 
