....................................................................................lk 6 Kokkuvõte....................................................................................................lk 8 2 Sissejuhatus Selles referaadis kirjutan ma Albert Camus´e elust. Ta oli prantsuse kirjanik ja filosoof. Oma elu jooksul on ta saavutanud väga palju. Ta kirjutas romaane, esseesid, näidendeid ja novellikogusid. Tema teosed on ka tõlgitud eesti keelde. Teda on tihti seostatud filosoofilise ja kirjandusliku vooruga, kuid ta eelistas, et teda tuntaks pigem inimese ja mõtlejana kui mingi koolkonna või ideoloogia esindajana. 3 Albert Camus sündis 7. novembril 1913. aastal Alzeerias Mondovi külas. Albert Camus oli sündinud pere teise pojana. Tema ema oli Hispaania päritoluga ja isa Prantsuse päritoluga
Sündis Tartumaal. Õppis Moskvas Kirjandusinstituudis. Praegu kutseline kirjanik. Esikraamat "Kandilised laulud", mis ilmus 1962, äratas soodsat tähelepanu. Alustanud külaelu argiprobleemide sotsiaalselt tundliku luuletajana, avardas M. Traat värsikogudes "Küngasmaa" ja "Kaalukoda" ning poeemis "Kassiopeia" üha oma ainevalda, tuues sellesse ka globaalseid motiive, nõudleb elult ilu ja täiuslikkust, püüab mõtestada olevat läbi enese "Laternad udus". Kirjaniku varasemat proosat novellikogusid "Koputa kollasele aknale" ja "Mänguveski", romaani "Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga" ja jutustust "Irdinimene" ühendab maksimalisminõue, täisväärtuslikust elust unistava inimese opositsioon nüristavate ja mugandavate argi- ja olusuhete vastu. Inimese ja maa suhete panoraamse, filosoofilise mõtestamiseni küünib romaan "Tants aurukatla ümber". Nii siin kui ka romaanis "Pommeri aed" läheneb kirjanik probleemidele eeskätt eetilisest vaatenurgast
Tegi ka Mart Raua tutvustuse ,,Noorte hääles" 1960 aastal. Esimene raamat äratas soodsat tähelepanu. Alustanud külaelu argiprobleemide sotsiaalselt tundliku luuletajana, avardas M. Traat värsikogudes "Küngasmaa" ja "Kaalukoda" ning poeemis "Kassiopeia" üha oma ainevalda, tuues sellesse ka globaalseid motiive, nõudleb elult ilu ja täiuslikkust, püüab mõtestada olevat läbi enese "Laternad udus". Kirjaniku varasemat proosat novellikogusid "Koputa kollasele aknale" ja "Mänguveski", romaani "Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga" ja jutustust "Irdinimene" ühendab maksimalisminõue, täisväärtuslikust elust unistava inimese opositsioon nüristavate ja mugandavate argi- ja olusuhete vastu. Inimese ja maa suhete panoraamse, filosoofilise mõtestamiseni küünib romaan "Tants aurukatla ümber". Nii siin kui ka romaanis "Pommeri aed" läheneb kirjanik probleemidele eeskätt eetilisest vaatenurgast
Praegu kutseline kirjanik. Tuglase novelliauhind (1996, 2002, 2007) Esikraamat "Kandilised laulud", mis ilmus 1962, äratas soodsat tähelepanu. Alustanud külaelu argiprobleemide sotsiaalselt tundliku luuletajana, avardas M. Traat värsikogudes "Küngasmaa" ja "Kaalukoda" ning poeemis "Kassiopeia" üha oma ainevalda, tuues sellesse ka globaalseid motiive, nõudleb elult ilu ja täiuslikkust, püüab mõtestada olevat läbi enese "Laternad udus". Kirjaniku varasemat proosat novellikogusid "Koputa kollasele aknale" ja "Mänguveski", romaani "Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga" ja jutustust "Irdinimene" ühendab maksimalisminõue, täisväärtuslikust elust unistava inimese opositsioon nüristavate ja mugandavate argi- ja olusuhete vastu. Inimese ja maa suhete panoraamse, filosoofilise mõtestamiseni küünib romaan "Tants aurukatla ümber". Nii siin kui ka romaanis "Pommeri aed" läheneb kirjanik probleemidele eeskätt eetilisest vaatenurgast.
Üks Traadi mastaapsemaid ettevõtmisi on sariromaan "Minge üles mägedele", mille esimene osa "Puud olid, puud olid hellad velled..." ilmus 1977 ja seni viimane, kümnes osa "Haamri all" 2002. Möödunud aastal pälvis Traat tähelepanu novellikoguga "Islandi suvi". Viimaste aastate luuleloomingust võiks märkida valimikku "On unistus kui ränikivi" aastast 2000 ja 2002 ilmunud kogu "Uued Harala elulood". Kirjaniku varasemat proosat novellikogusid "Koputa kollasele aknale" ja "Mänguveski", romaani "Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga" ja jutustust "Irdinimene" ühendab maksimalisminõue, täisväärtuslikust elust unistava inimese opositsioon nüristavate ja mugandavate argi- ja olusuhete vastu. Inimese ja maa suhete panoraamse, filosoofilise mõtestamiseni küünib romaan "Tants aurukatla ümber". Nii siin kui ka romaanis "Pommeri aed" läheneb kirjanik probleemidele eeskätt eetilisest vaatenurgast. Traadi loomingule
ja inetu. See käib läbi tema esimesest kuni viimase teoseni. Tsiteerin jällegi Vaiksood, kes ütles, et ilu ja inetus on Gailitile sama oluline kui Tammsaarele tõde ja õigus. See on tema elufilosoofia, millele ta on põhjenduse andnud romaanis ,,Leegitsev süda."(lk11) See antud lõik annab üldise ja lühikese, kuid samas nii sügava põhjenduse, mis minu arvates on vägagi tähelepanu ja mainimist väärt. Siuru-periood oli Gailitile loominguliselt viljakas. Ilmus mitmeid novellikogusid ja romaane. Enamus tollane looming oli sünge ja väga mõjutatud raskest ajast pärast I Maailmasõda. Nondes teostes oli inetus küll väga selgelt domneerivam ilust. Ta fantaasia pidi olema väga jube ja julm, milletõttu teda on nimetatud jumalasalgajaks. Rahvas ei suutnud sellise inetusega harjuda ning avaldas ka oma arvamust sellekohta. Haigus hävitab mehed. Naised jäävad üksi ja kaotavad oma elumõtte. Haigus hävitab rahvaid, maailm on määratud hukule. Piiritu Gailiti fantaasia
läti, leedu, islandi, taani, tsehhi jt keeltesse) Kross- kutseline kirjanik (al 1954), rohkete autasude omanik, mitmekordne Nobeli kirjandusauhinna kandidaat, valdab ja tõlgib saksa, soome, rootsi, prantsuse, vene ning inglise keelest, Tartu Ülikooli audoktor (al 1989) Tõi nõukogude eesti luulesse tagasi vabavärsi, prosaist 1970ndatest aastatest, enamasti ajalooline proosa, Kross on kirjutanud ajaloolise näidendi, mitmeid novellikogusid ja esseid. 2. Seleta, mida tähendab pluralism, milles see väljendub 1990. aastate kontekstis? Pluralism- mõtteviiside, väärtushinnangute ja valikute paljusus. Kunsti vallas on pea samatähenduslikuks postmodernism 3. Iseloomusta TNT (Tallinna Noored Tegijad) ja NAKi (Noorte Autorite Koondis) tegevust. Argumenteeri, mille poolest erinevad nad "Noor-Eestist", "Siurust", "Arbujatest"?
minevik. "Traat on oma romaanides kirjutanud eestlaste lugu, aidanud taastada meie vaimset identiteeti ning eneseväärikust. Eepiliste suurteoste kõrval on Traat kirjutanud ka silmapaistvat luulet. Traadi suurus on ta eetoses ja inimsaatuste ning ajaloo keerdkäikude mõistmises". Nii kirjutas Postimees Mats Traadist tema 70. sünnipäeval 2006. aastal. Mats Traat vasakul. Tema 70. sünnipäev. Kirjaniku varasemat proosat novellikogusid "Koputa kollasele aknale" ja "Mänguveski", romaani "Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga" ja jutustust "Irdinimene" ühendab maksimalisminõue, täisväärtuslikust elust unistava inimese opositsioon nüristavate ja mugandavate argi- ja olusuhete vastu. "Mats Traat usub, et kõige olulisem on inimest mõista. Ja
1. Siuru tegevus ja looming Liikmed: Gailit, Under, Semper, Tuglas, Adson, Visnapuu Esimees Marie Under. Tuglas pani rühmitusele nime “Kalevipoja” järgi. Korraldati avalikke kirjandusõhtuid, kus koguti kogude kirjastamiseks raha. Juba 1917 lõpul vallutas „Siuru“ I luulekogu raamatuturu. Al 1918 kirjastas „Siurut“ Odamees. Kokku ilmus 3 rühmitusel albumit ja koguteos “Sõna”, luule- ja novellikogusid, esseid, följetone, 1 romaan (Gailit “Muinasmaa”) ja 1 reisikiri (Tuglas “Teekond Hispaania”). „Siuru“ oli “Noor-Eesti” traditsioonide jätkaja. Semperi looming oli nooreestilikem – teda mõjutas prantsuse-vene sümbolism. “Siuru” on individualismi ja isikuvabadust rõhutav maailmavaade, nooreestilik sümbolismi-impressionismi suund, boheemlaslik elunautimine. Nad tahavad elada sellisena, nagu ollakse loodud. Otsitakse üha uusi elamusi, nauditakse
ajaloosündmuste keskel, nt Preisi sõjas ("Preili Fifi", "Rasvarull"). Pr-Preisi sõda kirjeldas väga värvikalt. 20na võttis ise ka sõjast osa, oli masendav kogemus. Nägi mitut prantslaste totaalset taganemist, jättis talle väga halva mulje. Samas nägi ta ka tugevalt patriootlikke talupoegi, neid kujutas tihti ka oma novellides. Avaldas esimesed novellid varjunime all. Lihvis ja nokitses palju oma novellide kallal. Arvestades lühikest eluiga ilmus tal kokku päris palju novellikogusid. Novellid lihtsad, kerge lugeda. Lihtsa stiili taga umbmäärane kurbus, nukrus. Hüppelauaks sai üks ta esimesi novelle, mille kirjutas Zola juures käies. See oli "Rasvarull". See sattus kogumikku "Medani õhtud". Zola ja Flaubert ütlesid, et see on lugu, mida ei unustata. Tegevus toimub sõja ajal. Sõidetakse tõllas, kus reisivad korralikud kodanikud, kelle seas on ka üks prostituut Rasvarull. Kuidas auväärsed kodanikud teda ära kasutavad oma huvides.
Alguses innustunud naturalistid, kuid hiljem sellest ära langenud ja kumbki oma teed läinud on kaks taani silmapaistvat kirjanikku. Holger Drachmann (1846-1908)- boheemlasenatuur, kes algul katsetas maalikunsti, kuid sai tuliseks sotsialistiks-maailmaparandajaks (luuletisega ,,Inglise sotsialistid" 1970).hiljem läks ta aga sama kergelt üle uusromantismi. Ta on andnud suure hulga väärtuslikke luuletistekogusid, rea novellikogusid meremeeste ja kalameeste elust ja mitu romantilist muinasjuttnäidendit ning romaani. Taani moodne lüürika saab alguse temast. Tema luulekogud: naturalistlikud ,,Luuletised" 1872; uusromantilised ,,Summutatud meloodia" 1875; ,,Laulud mere ääres" 1877; ,,Okkad ja roosid" ning ,,Lapsepõlv luules ja laulus" 1879. Tema peamine element, mida ta oskas kujutada nagu mitte keegi teine oli meri, oma teostes annab edasi ka meremeeste kõne-ja mõtteviise
Teises kogus saab selgemad piirjooned üks Valtoni kandvaid teemasid, mis on kokku surutud pealkirjakujundusse: tavaline inimene ,,rataste vahel", talle arusaamatus bürokraatlikus masinavärgis, mis toodab võõrandumist. Hilisemas loomingus laieneb see loomuliku inimese ehk inimese bioloogilise põhiloomuse ja mehhanistliku tsivilisatsiooni vastuoluks Argielu veidruste võimendamisest areneb välja modernistlik esteetika, mis kannab novellikogusid ,,Kaheksa jaapanlannat"(1968), ,,Sõnumitooja"(1972) ja ,,Õukondlik mäng"(1972). Kirgi küttis üles ,,Kaheks jaapanlannat", eesti modernismi üks tuumteoseid. Väheldase kogu üheksas novellis on nõukogude tegelikkuse pinnalt väljakasvatatud situatsioonidele vajutatud groteski ja absurdsuse pitser. Kogu südamikku moodustavates novellides produtseerib absurdi tegelase ebatavaline ja/või ettearvamatu käitumine, mis viib sotsiaalse masinavärgi tasakaalust välja. Kuivõrd novellid on
Pr Preisi sõda kirjeldas väga värvikalt. 20na võttis ise ka sõjast osa, oli masendav kogemus. Nägi mitut prantslaste totaalset taganemist, jättis talle väga halva mulje. Samas nägi ta ka tugevalt patriootlikke tlpi, neid kujutas tihti ka oma novellides. Avaldas esimesed novellid varjunime all. Lihvis ja nokitses palju oma novellide kallal. Arvestades lühikest eluiga ilmus tal kokku päris palju novellikogusid. Novellid lihtsad, kerge lugeda. Lihtsa stiili taga tglt umbmäärane kurbus, nukrus. Hüpelauaks sai üks ta esimesi novelle, mille kirjutas Zola juures käies. See oli "Rasvarull". See sattus kogumikku "Medani õhtud". Zola ja Flaubert ütlesid, et see on lugu, mida ei unustata. Tegevus toimub sõja ajal. Sõidetakse tõllas, kus reisivad korralikud kodanikud, kelle seas on ka üks prostituut Rasvarull
Võitles Soome armees, pöördus 1944 Eestisse tagasi, kus võitles Saksa armee koosseisus. Oli seejärel Rakvere lähedal õpetaja. Arreteeriti 1945 süüdistatuna kodumaa reetmises ja oli 1949. aastani Vorkuta vangilaagris söekaevur, sanitar ja velsker. Töötas 1950 1961 Tallinna trammitrustis peamiselt teemeistrina, seejärel oli kutseline kirjanik Tallinnas. Suri Tallinnas, maetud Metsakalmistule. Avaldanud 16 + 2 (postuumselt) romaani, näidendeid, novellikogusid, kuuldemänge. Kaugver kirjutas nii Soome armees kui ka Siberi vangilaagris. Et Kaugver oli saanud kõigest viis aastat, oli ta 1949. aasta lõpus Tallinnas tagasi ja helistas 16. detsembril Gonsiori tänava "kindralite maja" ühiskorteri uksekella. Sellest helinast sai alguse kirjaniku abielu oma noorusarmastuse Sigridiga. Sellisel ühiskondlikul ja hingelisel taustal polegi hämmastav, et "kirjanduslik loom" Kaugver kirjutas
Seda ettevõtmist toetas ka riik. Sinna pääsesid nii tunnustatud autorid kui ka talendikad algajad. 1925. aastal asutati kultuurikapital, mille abil elavnesid kirjandus, helikunst, näitekunst, kehakultuur jms valdkonnad. Riik kehtestas emakeelse õpetuse algkoolist ülikoolini. Aktiivselt tegutsesid kirjastused Noor-Eesti ja Loodus. Liikidest tõusid esile eepika, iseäranis romaan. Luule muutus sõnastuselt lihtsamaks. 1927. lõi EKL enda kirjastuse, mis hakkas avaldama luule- ja novellikogusid. 1935 aasta kuulutati nn raamatuaastaks, mille vältel toimusid kirjandust propageerivad üritused. Anti välja auhindu silmapaistvatele kirjanikele. Ilukirjanduse kõrval arenes ka kirjanduslik teadus: anti välja ,,Eesti entsüklopeedia", ,,Eesti rahva ajalugu" jms. Mitmekesisemaks muutus ka perioodika, näiteks Visnapuu toimetas ajakirja Varamu, Tartus ilmus Akadeemia. Eesti riik andis üpris hea aluse kirjanduse arendamiseks. ,,Arbujad" ilmus 1930-ndate lõpul ühisalbumina
· 1930-ndail aastail tuli proosasse palju uusi autoreid. Neist tähtsaimad on Aadu Hint ja Karl Ristikivi. A. Hindi esikromaan "Pidalitõbi" (1934) oli ainestikult uudne ja kujutamislaadilt kaasahaarav. K. Ristikivi esikromaan "Tuli ja raud" (1938) äratas tähelepanu sugestiivse aineesituse poolest. · Novellizanr säilitas 1930-ndail aastail kõrge taseme, kuigi jäi proosa üldpildis järjest rohkem pealetungiva romaani varju. Väljapaistvaid novellikogusid avaldasid ka romaanikirjanikud A. Jakobson ja A. Mälk. · Tunduvalt elavnes reisikirjade ja mälestuste kirjutamine. Reisiraamatute autoritest on mainimisväärsemad F. Tuglas ja J. Semper. Populaarse mälestusteraamatule seeria avaldas 0. Luts (kokku 13 köidet). · Ajavahemikul 1917--1940 olid arenenud kõik proosa-zanrid, eriti intensiivselt aga romaan. Selles
· 1930-ndail aastail tuli proosasse palju uusi autoreid. Neist tähtsaimad on Aadu Hint ja Karl Ristikivi. A. Hindi esikromaan "Pidalitõbi" (1934) oli ainestikult uudne ja kujutamislaadilt kaasahaarav. K. Ristikivi esikromaan "Tuli ja raud" (1938) äratas tähelepanu sugestiivse aineesituse poolest. · Novellizanr säilitas 1930-ndail aastail kõrge taseme, kuigi jäi proosa üldpildis järjest rohkem pealetungiva romaani varju. Väljapaistvaid novellikogusid avaldasid ka romaanikirjanikud A. Jakobson ja A. Mälk. · Tunduvalt elavnes reisikirjade ja mälestuste kirjutamine. Reisiraamatute autoritest on mainimisväärsemad F. Tuglas ja J. Semper. Populaarse mälestusteraamatule seeria avaldas 0. Luts (kokku 13 köidet). · Ajavahemikul 1917--1940 olid arenenud kõik proosa-zanrid, eriti intensiivselt aga romaan. Selles zanris olid välja kujunenud eri liigid ja suunad ning romaanilooming peegeldas rahva
("Preili Fifi", "Rasvarull"). Pr-Preisi sõda kirjeldas väga värvikalt. 20na võttis ise ka sõjast osa, oli masendav kogemus. Nägi mitut prantslaste totaalset taganemist, jättis talle väga halva mulje. Samas nägi ta ka tugevalt patriootlikke tlp-i, neid kujutas tihti ka oma novellides. Avaldas esimesed novellid varjunime all. Lihvis ja nokitses palju oma novellide kallal. Arvestades lühikest eluiga ilmus tal kokku päris palju novellikogusid. Novellid lihtsad, kerge lugeda. Lihtsa stiili taga tglt umbmäärane kurbus, nukrus. Hüpelauaks sai üks ta esimesi novelle, mille kirjutas Zola juures käies. See oli "Rasvarull". See sattus kogumikku "Medani õhtud". Zola ja Flaubert ütlesid, et see on lugu, mida ei unustata. Tegevus toimub sõja ajal. Sõidetakse tõllas, kus reisivad korralikud kodanikud, kelle seas on ka üks prostituut Rasvarull. Kuidas auväärsed kodanikud teda ära kasutavad oma huvides.
annaabi.ee 
