Mehis Heinsaar 1973-... Rein Post 12d Elulugu Sündis 1. august 1973.a Elas oma esimesed tosin aastat elas Tallinnas Peale selle keskkooli lõpuni elas KarksiNuias Looming "Liblikmees" "Ilus Armin" "Rebased ja koerad" "Keeristorm" "Vanameeste näppaja" "Härra Pauli kroonika" "Rändaja õnn" Tunnustatud Aastal 2000 sai tema looming "Liblikmees" F.Tuglase novelliauhinna Aastal 2002 sai tema looming "Ilus Armin" F.Tuglase novelliauhinna Mehis Heinsaare pildid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level "Ilus Armin" Kogumik «Ilus Armin» püüab anda ülevaatliku pildi viimase pooleteist aastakümne eesti lühiproosast
Madis Kõiv Madis Kõiv Sündinud 5.detsembril 1929. Suri 24.septembril 2014. Ta oli eesti kirjanik, füüsik ja filosoof. Lähemad sidemed kirjandus- ja kultuuriseltskonnaga kuuekümnendail. Koostöö Hando Runneli, Vaino Vahingu ja Aivo Lõhmusega. Pälvinud mitmel korral Tuglase novelliauhinna. Looming "Faehlmann" "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl." "Endspiel: laskumine orgu." "Aken" "Kolm näitemängu" "Küüni täitmine" Tunnustused - Muusika- ja Teatriakadeemia audoktor. - Tartu aukodanik. - Kultuuri elutööpreemia (2008) - Riigivapi teenetemärk. Madis Kõiv „Tali“ https://www.youtube.com/watch
valuta. Aga oma südame olen ma peitnud nii kaugele sisemusse, et sinna ei ulatu lööma, mõnitama, haavama ükski võim." -Tsitaat vabadussõja teemalisest romaanist ,,Isade maa" Nipernaadi tähtsus eesti kultuuris 2009. aastal püstitati Valgas Säde pargis Nipernaadi kuju Skulptuur põhineb Jaak Soansi ideel Kuju juures käivad rännumehed endale reisiõnne soovimas Üks kord kahe aasta jooksul antakse kuju väiksem koopia August Gailiti novelliauhinna võitjale 2002. aastast tegutseb Nipernaadi reisiklubi Tänan kuulamast!
*Eesti entsüklopeedia " ja ,,Eesti bibliograafilise leksikoni " toimetaja *Eesti Kirjanduse Seltsi juhtimine (1929-1940) Tuglase reisikirjad : *Teekond Hispaaniasse" 1918 *,,Teekond Põhja-Aafrikasse 1928-1930 *,,Ühe Norra reisi Kroonika" 1939 Kirjanduslikud uurimused: *,,Eduard Vilde ja Ernst Peterson" 1909 *,,Kirjanduslik stiil" 1912 *,,Ado Grenzsteini lahkumine" 1917 *Juhan Liiv" 1927 *,,Eesti kirjameeste Selts" 1932 *,,Lühike eesti kirjanduslugu" Tuglase novelliauhinna laureaadid: 1971. aastast antakse välja Fr. Tuglase novelliauhinda Underi- Tuglase majamuuseum Väikese Illimari tänaval Marginaalia *,,Ärge uurige raamatuid, vaid elu! Kuid kas pole raamatud elu? Raamatud on tihedamad kui elu. Nendes on ekstrakt. Need on valitus leheküljed elust."
eksirännakutest. „Lingvistiline mets: tsibihärblase paradigma. Teadvuse kiirendi“ on Valdur Mikita 2013. aastal ilmunud esseekogumik, mis käsitleb eestlaste ja Eesti identiteedi, keele, kultuuri ja looduse vahekordi. 2014. aastal pälvis autor tose eest Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna, Virumaa kirjandusauhinna ning aunimetuse Tartu kultuurikandja 2013. aasta kultuurisündmuse kategoorias. 2009. aastal pälvis Valdur Mikita August Gailiti nimelise novelliauhinna „Jänesekapsa teoreemi" eest. 2014. aastal sai ta „Lingvistilise metsa“ eest Virumaa kirjandusauhinna, Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna ning Tartu kultuurikandja 2013 aunimetuse aasta kultuurisündmuse kategoorias. Kriitik Aare Pilv on öelnud nii : ,,Mikita n-ö tegevusraamistik on palju laiem kui mingite loomepraktikate teostamine, ta on pigem loovuse teoreetik ja metaluuletaja. Mikita haardeulatus
luulest läbilõikelise ülevaate. Kogu ,,Korallid Emajões" (1986), mis keskendub filosoofiliselt mõtestama elu ja selle ohte. ,,Korallid Emajões" pälvisid ka J.Smuuli nimelise preemia, 1987. aastal. Kogu viimase luuletuse ,,Elu on väikene hingemaa" eest anti Bettile teistkorda Juhan Liivi luuleauhind. ,,Üle aegade Assamalla" oli Betti kirjandus teekonna lõpp. 1977. aastal pälvis ta Friedebert Tuglase novelliauhinna, ning 2006.aastal avati Jõgeval luuletaja tegevust kajastav Betti Alveri Muuseum. Jõgeval on ka Betti Alveri mälestusmärk. Allikad: Wikipeedia. Betti Alver. http://et.wikipedia.org/wiki/Betti_Alver , 06.02.09 Muru, Karl 2003. ,,Betti Alver". Tartu: ,,Ilmamaa", 2003 Kruus, Oskar. ,,Eesti Kirjarahva Leksikon". Tallinn:"Eesti Raamat", 1995
„Piiririik“ 1993 Emil tode mineall, „Printsess“1997, „Hind“ 1995, „Raadio“ 2003, „Paradiis“ 2009, „Mandala“ 2012, esseekogumik „Ainus armastus“ Jürgen Rooste- sündis 1979 a tallinnas, eesti luuletaja, lõpetas Tallinna pedagoogikaülikooli, töötas ajalehes sirp, oli Eesti instituudi soome filiaali juhataja, töötas maalehes, alates 2014 aastast vabakutseline, saanud betti Alveri debüüdiauhinna, Friedeberg tuglase novelliauhinna ja teisi. „Sonetid“ 1999, „Veri valla“ 2000, „Ilusaks inimeseks“ 2005, „Elutants“ 2013 koos Doris Karevaga, „Suur sume, suur tume“ 2014 Kivisildnik- 1964 Rakveres, on eesti kirjanik ja ajakirjanik, kuulunud Hirohalli ja Tartu Noorte Autorite koondisesse, töödanuid ajakirjanikuna ajakirjas Post, ansambli Whaw! Zaiks laulja, Sven Sildnik, „Päike, mida sa õhtul teed“ 2003, „Null tolerants“
Moskva Kirjandusinstituut 1959-1964 Kõrgemad filmi-, lavastaja ja stsenaristi kursused 1968-1969 Töökohad: ·Kureküla sovhoosi tööline. ·Normeerija. ·Tehnilise järelvalve inspektor. ·Tallinnfilmis toimetaja ja stsenaariumide tegija, kolleegiumi liige. ·Alates 1970 kutseline kirjanik. Tunnustused: ·Eesti NSV teeneline kirjanik 1977a. ·Vilde-nimeline kirjanduspreemia 1979 a. ·Virumaa kirjandusauhind. ·Võitnud Tuglase novelliauhinna kolmel korral 1996 aastal, 2002 aastal ja 2007aastal. ·Pälvinud Kultuurikapitali kirjanduse sihtkapitali preemia proosa kategoorias.Kirjanduspreemia sai proosa ,,Naised ja pojad" eest. Preemia suurus oli 40 000.- ·A.H.Tammsaare nimeline kirjanduspreemia Looming: Kirjanikudebüüdi tegi novelliga ,,Lõppematu tee", mis ilmus Elva ajalehes Uus Tee 1958 aastal Esimesed luuletused ilmusid samuti ajalehes, seekord aga Hiiumaa omas 1959 aastal. Tegi ka Mart
Õppinud Arula, Vana-Otepää, Nõuni ja Rannu koolis. Tegi sovhoosis põllutööd, töötas mitmel pool traktorijaamades. Lõpetas 1957 Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, 1964 Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi ja 1969 sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Töötas 19651968 toimetajana Tallinnfilmis. Praegu on Traat kutseline kirjanik Tallinnas. Mats Traat on saanud mitmeid tunnustusi, sealhulgas kolmel korral Tuglase novelliauhinna, Valgetähe IV klassi teenetemärgi ning Jaan Krossi kirjandusauhinna. Tema tähtsamateks teosteks on novellikogu ''Koputa kollasele aknale'', lühiromaan ''Tants aurukatla ümber'', romaan ''Karukell, kurvameelsuse rohi'' ning romaan ''Inger''. Ilmunud palju luulekogusid ''Kandilised laulud'', ''Ajalaulud'', ''Soe õhtu'', ''Tule rüütamine'' jne. Luulekogus ''Ilmakaared'' on luuletusi aastatest 1962-1967. Kogu ilmus aastal 1970. Eesti ajaloos oli 1960ndatel nn ''sulaaeg''
arendab edasi oma luule põhimotiive. http://pilt.raamatukoi.ee/pildid/v/002 4/950.jpg 28.12.12 "Kõmpa" Hoogne meisternovell, mis ilmus 1976. Betti loomingus kõige ülemeelikum ja grotesksem teos. Lihtrahvalikult lopsaka ja lapsemeelse sõnapildistikuga kujutatakse sündmusi ühes väikelinnas. Linnakese reaalid viitavad Jõgevale. Jutustus pälvis Friedebert Tuglase novelliauhinna. http://pilt.raamatukoi.ee/pildid/v/0027/5 22.jpg 28.12.12 "Jevgeni Onegini" 1955. aastal alustab teose tõlkimist. Alver pühendas iga värssdraama peatüki tõlkimisele ühe aasta. Raamatuna ilmus teos 1964. Betti Alveri tõlke põhimõtteid: ,,Värsside mõtteline selgus, musikaalsus, loomulikkus ja plastilisus olid asjad, mille poole esmajoones püüdsin".
Komis, kus töötas sõekaevanduses ja telliskivi vabrikus. Vabanes sealt 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Samal aastal abiellus Helga Roosiga, kellega tal on tütar Kristiina. Aastal 1958. abiellus Kross kolmandat korda, seekord laastekirjaniku Ellen Niiduga, kellega tal on tütar ja kaks poega. 1958. aastast on ta Kirjanike Liidu liige. ENSV teeneline kirjanik 1971 a. ENSV rahvakirjanik 1985 a. On võitnud Tuglase novelliauhinna, Juhan Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemia, NSVL ordeni ,,Austuse märk" , Riigivapi I klassi ordeni ning saanud palju teisi tunnustusi. Kross on öelnud, et hobisid tal ei ole. Tema jaoks töö ja hobi oli üks ja see sama. Ta kirjeldab seda nii: ,,Lõõgastuse, mille kalastav insener spinninguga kätte saab või komponeeriv arst klaverist välja toksib, saavutan lihtsalt sel moel, et panen koormavaks kippuva pooleli töö ajutiselt kõrvale ja võtan tiivustust pakkuva pooleli töö ette
ulmeauhinna „Stalker“, seda nii parima romaani („French ja Koulu“ ja „Suudlevad vampiirid“), lühiromaani või jutu („Väendru“, „Ingellik olevus“, „Jõgeva elavad surnud“), lühijutu („Emajõe ääres“, „Vend Rus“) kui ka kogumiku („Pan Growski üheksa juhtumit“, „Roos ja lumekristall“) kategoorias. Esimese tunnustuse sai ta 2008 Tallinna linna Tammsaare nimelise romaanipreemiaga ning juba 2009. aastal sai Hargla Friedebert Tuglase novelliauhinna teosega „Minu päev Liinaga“. 2011. aastal anti Harglale Kultuurikapitali kirjanduspreemia romaanisarja „Apteeker Melchior“ eest. Samuti võitis ta 2012.aastal Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna teose „Apteeker Melchior ja timuka tütar“ eest. (Vikipeedia, 2014) Kokkuvõte Kirjutasin oma referaadi Indrek Harglast, kes on üks kaasaja Eesti tuntumaid krimi- ja 7 ulmekirjanikke
Viimastes lugudes tuleb esile tänapäevase ühiskonna kritiseerimine, neis domineerib ahistus ja peategelaste eesmärgitu ringi sõelumine. Pargi proosale on iseloomulik tugev psühholoogiline jälgimine, nostalgilisus ja naisjutustaja vaatepunkt. Eeva Park on kirjutanud ka näidendeid ning on olnud mitmeid aastaid Põhjamaade luulefestivalide üks korraldajaid. 1994. aastal pälvis Pargi novell ,,Juhuslik" Friedebert Tuglase novelliauhinna. Eeva Pargi looming -- Mõrkjas tuul (luuletused, 1983) -- Hullu Hansu lugu (romaan, 1988) -- Öö valgus (luuletused, 1990) -- Tolm ja tuul (romaan, 1992) -- Palveränd (LRK 1/1996) -- Naeru õpilane (romaan, 1998) -- Mees, kes mäletas elevante (novellid, 1994) -- Pääse karusellile (novellid, 2000) -- Vaba langemine (luuletused, 2002) -- Lõks lõpmatuses (romaan, 2004) -- Homsed uudised (luuletused, 2005) -- Absoluutne meister (novellid, 2006) Teose
aastal sai Kross pikaajalise ja väljapaistva loomingulise tegevuse eest riikliku kultuuripreemia. Sama preemia sai ta veel 1998. aastal ,,Paigallennu" eest ning 1994. aastal oma elutöö eest. (Post, 2007) Alates 1993. aastast on Eesti Kirjanike Liit esitanud Jaan Krossi peaaegu igal aastal Nobeli kirjandus-auhinna kandidaadiks. Paraku Jaan selle auhinna laureaadiks ei saanud. (Tuulik, 2008) Neljal korral võitis Jaan Kross Friedebert Tuglase novelliauhinna. (Jõevere, 2007) 1989. aastal sai Kross Tartu Ülikooli audoktoriks ning 1966. aastal teenis ta välja Riigivapi I järgu teenetemärgi. (http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Kross#Tunnustused) 8 4. JÄRELEHÜÜDED JAAN KROSSILE Kui Jaan Kross 27. detsembril 2007 aastal suri, oli see kurb uudis kogu Eesti rahvale. Jaan Kross oli Eesti tuntumaid kirjanikke. Ta oli eeskujuks eesti rahvale. Ta ei olnud kunagi
Neljal korral pärjati Kross Virumaa kirjanduspreemiaga. 1994. aastal sai ta elutöö eest riikliku kultuuripreemia. Sama preemia sai ta veel 1998. aastal ,,Paigaltlennu" eest ning 2006. aastal pikaajalise ja väljapaistva loomingulise tegevuse eest. Alates 1993. aastast on Eesti Kirjanike Liit esitanud Jaan Krossi peaaegu igal aastal Nobeli kirjandus-auhinna kandidaadiks. Paraku Jaan Kross selle auhinna laureaadiks siiski saanud ei ole. Neljandal korral võitis Kross Friedeberg Tuglase novelliauhinna. 1989. aastal sai Kross Tartu Ülikooli audoktoriks ning 1966. aastal teenis ta välja Riigivapi esimese järgu teenetemärgi. LUULETUSED *** Kui sa kutsuksid mind nii kui meri põhja põhjatuisu voogudest, siis ma astuksin hardalt alla ranna raugetest roogudest... Lainete luiludes ümber jalge
J.Peterson jt. · Ta oli üks mõjukamatest kriitikutest. · T oli Eesti Kirjanike Liidu asutajaid 1922.aastal. Teda valiti korduvalt liidu esimeheks (11 korda). · Aastail 1927-40 oli Eesti kirjanduse Seltsi esimees · Ta tõlkis eesti keelde Aleksis Kivi "Seitse venda" ja teisi teoseid · 1944.aastast elas Tallinnas, kus tegeles peamiselt senise loomingu redigeerimisega ja väärtusliku arhiivi korrastamisega. · 1970.aastal asutas Kirjanike Liidu poolt väljaantava iga-aastase novelliauhinna, 1971.aastast on see Fr.Tuglase novelliauhind. · 1982.aastast tegutseb Soomes soomlaste asutatud Tuglase Selts. Pärast Stalini surma 1952.a taastati Tuglase õigused ja ta muutus jälle austatud kirjanikuks. Anti välja tema kogutud teosed. Tänapäeval on Tuglas muutunud klassikuks, keda kõik teavad, aga vähesed loevad. LOOMING: Realistlikud teosed 1901.a ilmus jutustus "Siil" ja "Lastelehes". Romaanist "Õnne kaalud" ilmus ainult üks peatükk. 1903.a ilmus "Hunt",
samuti näitleja ja aastatel 1979-1986 Nukuteatri direktor. LOOMINGUST Andrus Kivirähk on kirjutanud väga palju raamatuid, proosateoseid, näidendeid, stsenaariume. Tema kuulsaimad raamat on ,,Rehepapp" ,,Mees kes teadis ussisõnu". 1995. aastal ilmunud proosaraamatu ,,Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed´´ eest omistati Andrus Kivirähkile Eesti kultuurikapitali 1996. aasta kirjanduse aastaauhind. 1997. aastal pälvis ta novelli ,,Kunstnik Jaagup`` eest Tuglase novelliauhinna. 2000. aastal ilmunud romaan ,,Rehepapp ehk November´´ sai Eesti kultuurikapitali kirjanduse sihtkapitalilt 2000. aasta romaaniauhinna. Mõned tema proosateosed: ,,Ivan Orava mälestused`` ,,Sirli, Siim ja saladused`` ,,Sibulad ja sokolaad`` ,,Rehepapp`` ,,Leiutajateküla Lotte´´ ,,Mees kes teadis ussisõnu´´ Mõned tema näidendid: ,Vanamehed seitsmendalt`` ,,Eesti matus`` ,,Romeo ja Julia`` ,,Teatriparadiis`` ,,Sürrealistid`` ,,Voldemar` Mõned tema stsenaariumid:
1996 ja 1998 a Tuglase novelliauhind Skandaalne novell „Kõhuvalu“ Küsimused „Kõhuvalu“ kohta 1. Teksti julgus ja toorus seisneb roppustes, kõnekeelsusese, otsestes väljaütlemistes (pole läbi lillede öeldud), temaatika. Väga detailselt on kirjeldatud olukordi, mida ei poleks vaja nii detailselt kirjeldada (nt WCs käimist). 2. Nt vitt, erakas (takso), kusema, sitt 3. Novelliauhinna võis saada äkki näiteks selle pärast, et ta tekst on teistsugune ning seal on otsest väljaütlemist jne. See tekst pole korrektne ilukirjanduslik teksts selles mõttes, et seal ongi kasutatud roppusi jms. 4. 90ndatel võidi seda pididada teoseks, millega on liialt üle piiri mindud ning mille keelekasutus pole sobilik ilukirjanduseks. Tänapäeval tõenäoliselt ei ole kuigi paljud inimesed sellest keelekasutusest šokeeritud
saatel" (1988, Juhan Smuuli nimeline preemia 1989), milles poliitilised realiteedid on seostatud eetikaga. Autor juhib tähelepanu vägivallale poliitikas, arendades reaalelu episoode absurdini, selles kasutab idamaade motiive "Pildid filosoofi, prohveti, kunstniku, poeedi elust" (1992). Väljasaadetute elu Siberis kujutab romaan "Masendus ja lootus" (1989). Friedebert Tuglase novelliauhinna on saanud 1973 "Ohtlik leiutis" ja 1979 "Mustamäe armastus", Eduard Vilde nimelise kolhoosi auhinna 1984 jutustused "Üksildased ajas" I. Ülevaate Valtoni proosast annavad "Valitud teosed" I II (1984). Publitsistina on Valton sõna võtnud rahvuskeele ja kultuuri ning keskkonnakaitse kohta; 1986 algatas ta diskussiooni fosforiidimaardlate üle. Mati Unt (1. jaanuar 1944 Linnamäe küla, praegune Saare vald Jõgevamaal 22. august 2005, Tallinn)
teiste üle, kuid pruudi nimel soostub tegema selliaasta ning pühast Jürist skulptuuri, mis kujutaks teda ennast. Monolooge peavad Sittow, pruut, võõrasisa ja tsunftimees. Kirjutab suure romaani ,,Kolme katku vahel" esimene köide. Ajendiks on ,,Liiwimaa kroonika." Kõrgemale trügijaks on Russow, kes voorimehe pojast vaimulikuks. Tegevuskoht peamiselt Tallinn, aeg-ajalt ka reisib. 4 monoloogi saab kohe Tuglase novelliauhinna. Paraleelselt romaanidega kirjutabki kogu elu novelle, ,,Klio silma all", 1975 romaan ,,Taevakivi", samal aastal ,,Kolmandad mäed", kus peategelaseks Köler, sümboliseerivad ettetulevaid takistusi. Köler maalib Tallinnasse Kaarli kirikusse Jeesusega altarimaali, modelliks talupoeeg, kes on sadistlik edasipürgija. Kölerile osutub see probleemiks ja asja leevendamiseks paneb sisse oma armastuse ja
pagulasena peamiselt Soomes ja Pariisis, Soome teinekodu maa , käis salaja ülepiiri eestis. Soomes on ka F.T nimeline selts. · 1917 jääb elama Tallinna, seal asub ka praegu Tuglase majamuseum · Tuglas on maetud Tallinna Metsakalmistule. · Friedebert Tuglas kuulus kirjanike rühmitustesse "Noor-Eesti"(1905-1915), ,,Siuru"(1917-1919) ja ,,Tarapita"(1921-1923). · Tartus asub Friedebert Tuglase monument. · Friedebert Tuglas on asutanud novelliauhinna (Friedebert Tuglase novelliauhind). · 1922 loob ,,Eesti kirjandusliidu" ja 1923 ajakirja ,,Looming" · Tuglas oli arvestatav kirjandus kriitik, ta kriitiliselt lahanud ,,Kalevipoeg". · On kirjutanud monograafia Juhan Liivist ja palju tema luuletusi välja andnud. LOOMING: · Tuglas kirjutas monograafiad peale Juhan Liivi ka A. H. Tammsaarest, Mait Metsanurgast. Avaldas kirjanduskriitikat. Tema esseed ja marginaalid ilmusid kogus "Marginaalia"
seltskonda, kuida takistauseks saab tsunftisüsteem, teiste üle, kuid pruudi nimel soostub tegema selliaasta ning pühast Jürist skulptuuri, mis kujutaks teda ennast. Monolooge peavad Sittow, pruut, võõrasisa ja tsunftimees. Kirjutab suure romaani ,,Kolme katku vahel" esimene köide. Ajendiks on ,,Liiwimaa kroonika." Kõrgemale trügijaks on Russow, kes voorimehe pojast vaimulikuks. Tegevuskoht peamiselt Tallinn, aeg-ajalt ka reisib. 4 monoloogi saab kohe Tuglase novelliauhinna. Paraleelselt romaanidega kirjutabki kogu elu novelle, ,,Klio silma all", 1975 romaan ,,Taevakivi", samal aastal ,,Kolmandad mäed", kus peategelaseks Köler, sümboliseerivad ettetulevaid takistusi. Köler maalib Tallinnasse Kaarli kirikusse Jeesusega altarimaali, modelliks talupoeeg, kes on sadistlik edasipürgija. Kölerile osutub see probleemiks ja asja leevendamiseks paneb sisse oma armastuse ja usu sellesse, hakkab juhtima rahvaliikumist ja
annaabi.ee 
