Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Notre Dame de Paris". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
paris000 theatrical productions every year) v Mediterranean (Vahemeri) beaches v Vineyard Famous about...... v Fashion and luxury (Chanel, Louis Vuitton, Dior- couture, perfumes, cosmetics) v Art and artists (Monet, Renoir), v Films( Amelie) v Literature and authors (Balzac, V. Hugo, Rimbaud) v Modern culture v Tour the france v Beautiful languaege v Air bus(Renault, Citroen, Peugeot) Famous Landmarks of Paris Click to edit Master text styles v Eiffel Tower Second level v The Louvre Third level Fourth level v The Cathedral of Notre Dame Fifth level v The Latin Quarter
● Seinad ja võlvid ei pidanud enam olema nii paksud, sest piilaritest moodustus sõrestik ● Palju vitraažaknaid ● Suur ja uhke portaal - peauks, rikkalike reljeefidega Gooti stiil ● Kesklööv külglöövidest laiem ja tunduvalt kõrgem ● Rikkalikest vitraažakendest kumab kirikusse värvilist valgust ● Üks ilusaim ja suurejooneliseim - Pariisi Notre Dame katedraal Gooti stiilis Pirita klooster “Viimne reliikvia” http://youtu.be/LdSPCQiGPQQ?t=2m45s Notre Dame de Paris Võlvide liigid Silindervõlv Ristvõlv Roidvõlv Siirid Roosaken Neliksiir Kuuiksiir Keskaegne Tallinn ● Linna ümbritses tugev linnamüür ● 46 torni, millest umbes pooled säilinud ● Linnamüüride piires majade ehitamisel kindlad nõuded ● Linn praktiliselt üleni kivist ● Tallinna vanalinn on säilinud tänu sellele, et 19. sajandil polnud see nii jõukas ning ei vajanud nii palju uuendamist Tallinna vanalinn tänapäeval Kasutatud materjalid http://kunstiabi
Notre-Dame de Paris Oo, Notre-Dame de Paris, Su võlvid on raugenud ammu, Su sambad on mattunud nii, Et ei kajagi astu seal sammu. Ning päike ja taevane sina On jätnud su hallikad seinad. Ka tuultest sa jäänud nüüd ilma- No vaata, mis aeg küll on teinud! Oo, Notre-Dame de Paris, Kas kahju sul endast ei ole? Kas muret ei tunne sa siin, Kesk seda tundetut kõrbe? Miks ometi vaikid, sa ütle! Miks kurvalt vaid vangutad pead? Kus kadunud on sinu tütred? Miks asemel valvavad sead? Ja pojad kui kullide tiivad? Mis saanud on nendest, kas tead? Kas tead, kuhu teed nende viivad? Miks üksinda leina sa vead? Jah, Notre-Dame de Paris, Sa üksinda seisad ses sõjas. Kuis tahaksin seista ma kõrvuti! Kuid mu sõnadel puudu on mõju... Ah, Notre-Dame de Paris,
(kool) Referaat Notre Dame de Paris (nimi) (koht aasta) Notre Dame (prantsuse keeles ,,Jumalaema") Notre Dame'i katedraal asub Pariisis Seine'i jõe keskel oleval Cité saarel, samas paigas, kus oli varem asunud Pariisi esimene kristlik kirik Saint-Etienne'i basiilika. Notre Dame on üks silmapaistvamatest gooti stiilis kirikutest Prantsusmaal ning seda ehitist peetakse maailma kuulsamaks katedraaliks. Notre Dame on 130 meetrit pikk ja tegemist on viielöövilise basiilikaga, millel on
V. Hugo "Jumalaema kirik Pariisis" Abiks lugemisel-tõlgendamisel Koostanud Nelle Äike Tegelased: Pierre Gringoire reaalselt eksisteerinud kirjanik. Tema kirjutatud müsteeriumist (keskaegne piibliaineline etendus) saab kogu tegevus alguse. Lk 57 otsib Gringoire ööbimispaika Esmeralda (kirjeldus lk 58-61) mustlastüdrukust tantsijanna, kellel on tark kits Djali. Imede Õues (lk 89)päästab ta Gringoire´i Quasimodo (kirjeldus lk 47-50) Jumalaema kiriku küürakas kellamees, kes valiti narride kuningaks. On kiriku ülemdiakoni ustavaim teener Claude Frollo Jumalaema kiriku ülemdiakon Phoebus de Châteaupers kuningliku kaitseväe kapten (lk 70) Gudule rotiaugus elav patukahetseja, kes vihkab mustlasi, sest need varastasid ta imeilusa tütre Millest alustada? Lugemist soovitan alustada leheküljelt 57- 100. (1971.a väljaanne) Selleks ajaks on Gringoire´i müsteerium läbi kukkunud ja tal ei ole r
Fläche: 674 843 km² Einwohnerzahl: 65 447 374 (Januar 2010) Wahlspruch: Liberté, Egalité, Fraternité (Französisch für ,,Freiheit, Gleichheit, Brüderlichkeit") Sprachen: Französisch und andere Regionalsprachen wie Elsässisch, Baskisch, Korsisch und Bretonisch Hauptstadt: Paris Staatsform: Republik Währung : Euro Religion: ca 81 % sind katholisch ca 4,5 % Muslimes ca 1,4 % Protestanten ca 1,3 % Juden Feiertage : Neujahr am 1. Januar , das Dreikönigsfest, genannt ,,Le Jour des Rois" am 6. Januar, Ostern am Ostersonntag + Ostermontag, Maifeiertag am 1. Mai (Tag der Arbeit), Kapitulation des nationalsozialistischen Deutschlands vor den alliierten Kräften (1945) am 8. Mai, Nationalfeiertag ist der Tag des Sturms auf die Bastille am 14. Juli,
Erki Eberg ja Alice Heinmets 10a Vaadet linnale iseloomustab... ...gooti stiil ...teravad katused, tornid ...keerukad, puntras tänavad ...detailide rohkus Gooti stiilil Pariisi linnaosad Vanalinn Uuslinn Ülikoolilinn Vanalinn Nostalgiline õhkkond Laeva kujuga saarel Kirikute rohke (21 kirikut) Siin asub: Sainte-Capelle kõrguva katusega Jumalaema kirik (Notre Dame) Palus'-turg Sainte-Capelle Jumalaema kirik (Notre Dame) Ülikoolilinn Rõõmus õhkkond Palju skolaare Terviklik 42 õppeasutust Siin asub: Philippe Auguste klooster Uuslinn Kõige suurem neist kolmest Palju losse Suured aiad, pargid Monumentaalsed hooned Siin asub: Ave Maria kirik Louvre Philippe Augustuse ajal ehitatud Algselt kuningapalee Praegu muuseum Prantsusmaal Louvre Imede Õu Koht kerjustele , vaestele ja äratõugatutele Clopin Trouillefu Seal toimus palju kiritegusid, lõbutseti Seadus: kui sa pole äratõugat
Jumalaema katedraal Pariisis Pillerin Palo Jumalaema katedraalist #1 · Asub Prantsusmaal · Kiriku valmides olid Pariisis Cité saarel. tornid 69 m kõrged. · Ehitamist alustati · 19. sajandil lisati 1163 kuningas Louis kirikule 90 m kõrgune VII valitsemise ajal nelitistorn. kunagise Jupiteri · Kirik pühendati templi kohale. Mõistuse ja Ülima · Nurgakivi pani paavst Olendi kultusele, seda Aleksander III. kasutati ka lihtsalt · Valmis 1345 aastal panipaigana. · Tööd kestsid ligi 200 aastat. Jumalaema katedraal Katedraali sissepääs ·Püha Michael kaalub hingi, kuradit häirib, et kaal on võrdne. Jumalaema katedraalist #2 · Jumalaema kirik Pariisis on parim näide gooti stiilist. · Kesklöövi võlvide kõrgus on ligikaudu 32 meetrit. ·Tähtsal koha olid klaasimaalid ehk vitraazid-need kujundati eri värvi klaasitükkidest, mida ühendasid tinaribad, mis langesid
1905: Villa Fallet , La Chaux-de-Fonds , Switzerland 1905: Villa Fallet, La Chaux-de-Fonds, Sveits 1908: Stotzer House, 6, Chemin de Pouillerel, la Chaux-de-Fonds, Switzerland. 1908: Stotzer maja, 6, Chemin de Pouillerel, La Chaux-de-Fonds, Sveits. 1912: Villa Jeanneret-Perret , La Chaux-de-Fonds [1] 1912: Villa Jeanneret-Perret, La Chaux-de-Fonds [1] 1916: Villa Schwob , La Chaux-de-Fonds 1916: Villa Schwob, La Chaux-de-Fonds 1922: Besnos House, Vaucresson, Paris. 1922: Besnos Maja, Vaucresson, Paris. ( much altered.) (Palju muutunud.) 1923: Villa La Roche / Villa Jeanneret , Paris 1923: Villa La Roche / Villa Jeanneret, Pariis 1924: Pavillon de L'Esprit Nouveau , Paris (destroyed) 1924: Pavillon de L'Esprit Nouveau, Paris (hävinud) 1924: Quartiers Modernes Frugès , Pessac , France 1924: Quartiers Modernes Frugès, Pessac, Prantsusmaa 1925: Villa Jeanneret , Paris 1925: Villa Jeanneret, Pariis
France Koostaja: Gristi Adrat Juhendaja: Elle Mäe Rühm : TTP-10 Geography Area: 551,670 sq.km Capital: Paris Largest cities : Marseille, Lyon, Toulouse, Strasbourg, Nice, Rennes, Lille, Bordeaux. Climate: Generally cool winters and mild summers, but mild winters and hot summers along the Mediterranean; occasional strong, cold, dry, north-to- northwesterly wind known as mistral People Nationality: France Population: 65.0 million Language: French Religion: Roman Catholic , Muslim, Protestant Flag and the coat of arms Transportation
PRANTSUSE MUUSIKA Marc-Antoine Charpentier (1643 - 1704) Baroki vaimuliku muusika helilooja. Kuula: Te Deum in D Major originaallugu: http://www.youtube.com/watch? v=JkpWyOKbyK8 Eurovisiooni tunnusmuusika: http://www.youtube.com/watch? v=ejJvlA-8nXY RÄNDLAULIKUD Prantsuse muusika ajalugu ulatub kaugesse keskaega, mil ilmalikke muusikatraditsioone kandsid rändlaulikud ehk rüütlilaulikud: Põhja-Prantsusmaalt Bretagne`ist sai alguse trubaduuride muusikakultuur, Lõuna-Prantsusmaalt Provence`ist truvääride muusikakultuur. Lauldi armastuslüürikat ja ballaade. MITMEHÄÄLSUSE TEKE Prantsusmaa oli Euroopa varase mitmehäälse muusika vormide
Luua Metsanduskool Haljastaja Päevaõpe Endrik Lillipuu EUROOPA LINN PARIIS II kursuse referaat ajaloos Juhendaja: Jaanus Järs 2 Luua 2009 3 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 Ajalugu .......................................................................................................................................4 1.1. Pariisi teke........................................................................................................................4 1.2.Keskaegne Pariis .............................................................................................................. 4 1.3.Tänapäeva Pariis...............................................................................................
Tööleht: Prantsuse kuningriik kõrg- ja hiliskeskajal ning varauusajal. Kasuta: tunnikonspekt + uusaja õpik pt 1+ Google Selgita mõistet kuninglik domeen. Kus asus algselt Kapetingide dünastia kuningate kuninglik domeen? - kuninga maavaldus. - Paris He de France Milliselt saarelt sai alguse Pariis? Millised olid selle saare 2 tähtsaimat ehitist? - Cite saarel. - Lovre´i loss ning Pariisis Jumalaema kirik. Millisest 11. s sündmusest said alguse Prantsuse ja Inglise kuningate territoriaalsed vaidlused? - 1066.aastal vallutas Normandia hertsog William Inglismaa ja sai Inglismaa kuningaks, sellest sai alguse sajandeid kestev Inglise ja Prantsuse kuningate võitlus valduste pärast.
CLAUDE FROLLO -- pühendunud ülemdiakon Notre-Dame` is, kes inimesena on vastuoluline ja paheline; QUASIMODO -- leidlaps, kes sai nime leidmise päeva järgi st esimene pühapäev pärast lihavõttepühi. Raamatu «Jumalaema kirik Pariisis» tegevus toimu algusega 06. jaanuar 1482. aastal Pariisis. See päev on kolmekuningapäev ja Narripidu peeti samal päeval. Põhilised tegevuse toimumise kohad on Geneve väljak , Imede Aed, Notre-Dame de Paris. Prantsusmaa valitsejaks on Louis XI, kelle valitsemisajal jahiti ja põletati nõidu. Peategelasteks on imeilus ja suure südamega mustlasneiu Esmeralda, inetu kuid heasüdamlik küürakas Quasimodo, õnnekütist noor kapten Phoebus ja vastoluline ning paheline ülemdiakon Claude Frollo. Esmeralda on imeilus mustlasneiu, kes armastab tantsimist, ta on lahke ja pilkuköitev. Esmeralda otsib oma ema, päästab noore poeedi surmast abielludes temaga neljaks aastaks, armub valesse
Roman Colosseum Rome, Italy Barcelona, Spain Fallingwater Pennsylvania Sydney Opera House Sydney, Australia Pantheon Rome, Italy Villa Savoye Poissy, France Pyramide du Louvre Paris, France Sagrada Familia Guggenheim Museum New York, USA Barcelona Pavilion Barcelona, Spain Centre Pompidou Paris, France Chrysler Building New York,USA Tugendhat House Brno, Czech Republic Casa Mila Statue of Liberty Barcelona, Spain Liberty Island,USA 30 St Mary Axe Johnson Wax Building London, England Racine, Wisconsin
Gootika Gooti stiil Gooti stiil on teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. Gootikale eelneb romaani stiil ja järgneb renessanss. Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessanssieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. sajandil. Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri kiriku koor. Eestis hakkas see levima alles aastal 1300. Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: · varagootikat (u 11401200) · kõrggootikat (u 12001350) · hilisgootikat (u 13501525). Gooti arhitektuur: Gooti arhitektuur on insenertehnilise väljakutse tulemus, vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks. Lahenduseks oli
Kehra Gümnaasium 10.a klass Helen Keller Katedraalid Ettekanne Juhendaja: õp Leili Reimann Kehra 2008 Katedraal on kristlik linna piiskopikirik, põhiliselt katoliku, anglikaani või luteriusu kirik. Ladina keeles nimetatakse "katedraalseks" (omadussõnana) kirikuks ecclesia cathedralis kirikuid, milles asub piiskopi tool (kreeka keeles kathedra). Õigeusu kirikus on katedraal selline piiskoplik peakirik, milles aujärjetaguse seina juures asub piiskopiistmega kõrgendik. Eestis on neli õigeusu peakirikut ja kaks katedraali - Tallinna Aleksander Nevski katedraal ja Narva Issandamuutmise katedraal (kuni 1944. aastani). Maailmas on palju katedraale, ma toon siin välja mõned tähtsamad ja tuntumad. Püha Aleksander Nevski katedraal (ametlikult Tallinna Neeva vaga õigeusulise suurvürsti Aleksandri peakirik, lühendatult Neeva Aleksandri peakirik) on õigeusu kirik Tallinnas Toompeal. Aleksander Nevski katedraal on Tallinna suurim
Guillaume de Machaut Guillaume de Machaut oli Prantsusmaa helilooja ja luuletaja, ars nova stiili väljapaistvaim esindaja. Elu Guillaume de Machaut' elu on kõige rohkem seotud Reimsi linnaga. Ta sündis ja sai hariduse Reimsis või selle ümbruskonnas ning elas ja töötas Reimsi linnas püsivalt alates 1340. aastast kuni surmani. Machaut tegi suurejoonelist poliitilist karjääri. Töötades mitmete kuningate sekretärina. Looming Luule Machaut kirjutas umbes 400 luuletust, sh. 235 ballaadi. Paljud tema luuletustest kuuluvad narratiivsete luuleteoste koosseisu ning üks tähtsamaid neist autobiograafilise algega värssromaan "Le Livre du Voir-Dit" on 14. sajandi prantsuse kirjanduse tähtteoseid. Tema luule mõjutas ka paljusid tulevasi luuletajaid. Muusika Ars nova väljapaistvaimaks heliloojaks sai just Guillaume de Machaut, kelle juba esimeses dateeritavas teoses nähakse küpset ars nova stiili. Kolmehäälse moteti "Bone pasto
Kristina Salmu ja Liis Tsebotnikova Victor Hugo "Jumalaema kirik Pariisis" http://www.thesuperelitesaiyan.zoomshare.com/album/Uploading.....Frollo/images/9c24c78aeaad7baac2ecd26e51e95638_11 http://farm4.static.flickr.com/3232/3098288756_768ece49be.jpg http://www.boncherry.com/blog/wp-content/uploads/2009/09/paris-notre-dame-facade.jpg http://www.gavroche.org/vhugo/gallery/images/LaEsmeralda.jpg http://www.sakala.ajaleht.ee/250708/gfx/10291488983c75967d_3.jpg http://2.bp.blogspot.com/_oLoq6vT2-Eo/SN5hcZdA-dI/AAAAAAAAAnE/heHHlS4kPc8/s400/Disney-Quasimodo-5929.jpg http://4.bp.blogspot.com/_zp2LXPlMjGQ/Sw6VsZM6hSI/AAAAAAAAJwY/tRBaCmIiDz4/s1600/quasimodo-20whipped- 20closeup.jpg http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/jumalaema_kirik_pariisis_kristamakke.htm ffikas.pri.ee/Failid/RaM.../10.../Jumalaema.kirik.pariisis.crap.doc
KESKAJA MUUSIKA (Muusikalugu 10.klassile) Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Püha Ambrosiusega. Esimeseks muusikat käsitlenud filisoofiks võib pidada Püha Augustinust. Kristlus legaliseeriti 313.aastal. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrikontorid, näiteks Tours, St. Gallin, Mitz. Liturgia poeetiliselt töödeldud piiblilõik missa igapäevane peamine jumalateenistus katoliku kirikus ordinarium muutumatu missa osa proprium vastavalt kiriku kalendrile muutuv missa osa. Missa muusikalised osad: I Kyrie Eleison Issand halasta II Gloria Au olgu Jumalale kõrges III Credo Usun ainsasse Jumalasse IV Sanctus/Benetictus Püha/Kiidetud olgu V Agnus Dei Jumala Tall Eesti heliloojatest on kirjutanud missasid Urmas Sisask (nt. Missa nr 3) ja Arvo Pärt. Gregooriuse koraal Rooma paav
Antsla Gümnaasium Jumalaema kirik pariisis referaat ..... 12.b klass Õpetaja, juhendaja: I Antsla 2010 Sisukord Sissejuhatus Victor Hugo Raamatu tegelased Teose probleem Raamatu sisu: · 1. raamat · 2. raamat · 3. raamat · 4. raamat · 5. raamat · 6. raamat Filmid selle teose põhjal kokkuvõte Sissejuhatus See referaat räägib teosest nimega ,,Jumalaema kirik Pariisis". Selle raamatu valisin ma ise, kuna õpetaja välja pakkutud raamatutest ei leidnud ma ühtegi mis mind ennast huvitaks ja motiveeriks mind seda tööd tegema. Kuna umbes aasta aega tagasi alustasin ma selle raamatu lugemist ja pärast paari kümmend lehekülge jäi see mul pooleli otsustasingi selle raamatu kasuks. Kuna nüüd ma sain selle raamatu ikkagi lõpuni loetud. Sellel raamatus oli palju mõistmatut meile, kuna me elame teises kultuuris aga ka samas sarnast. Victor Hugo Victor hu
" As a result, Notre Dame does not belong to a particular architectural class. It is neither Roman nor Gothic. Its ancient doorway and the round pillars are separated by six centuries, meaning that all the churches of France, both new and ancient, are blended and amalgamated in the mother-church of Notre Dame. After presenting Notre Dame in its social, cultural, and historical context, the narrator situates the cathedral against the backdrop of medieval Paris. The narrator insists that Paris has lost much more in beauty than it has gained in size since the fifteenth century. Jutustaja jagab Pariisi kolmeks linnaosaks: Vanalinn,Ülikoolilinn ja Uuslinn The Cité, the densely populated island in the Seine has the most churches, including Notre Dame, the Ville has the most palaces, including the Louvre and City Hall, and the Université has all the colleges, including the Sorbonne. 4. raamat
viidud klassitsismi põhinõuded: Maali sündmustik pärineb Rooma ajaloost. Näeme sel Horatiuste perekonnast pärit noormehi, kes vannuvad oma vanale isale vapralt võidelda vaenlaste vastu. Murest murtuna jälgivad seda stseeni noormeeste naised ja õed. Jacques Louis David. Paris ja Helen. Jacques Louis David. Tapetud Marat. Jacques Louis David. Napoleon I ja Josephine´i kroonimine Pariisi Notre Dame´i katedraalis 2. dets. 1804. a. Jacques Louis David. Vasakul fragment Napoleoni kroonimisest ..., paremal Napoleon Alpe ületamas. üle 6 meetri kõrge ja üle 9 meetri lai Jacques Louis David. Madame Recamieri portree. Jacques Louis David. Napoleon I. Jean Auguste Dominique Ingres. Odalisk.
Karolingide renessanss Üheks väheseks näiteks on Aacheni lossikabel. Tegemist oli tsentraalehitisega. Peamiselt tehti basiilikaid. Säilinud on Sankt Galleni kloostri põhiplaan. Saint Riquier abtkonna kiriku põhiplaan. MAALIKUNST Peamiseks oli miniatuurmaal. Eristatakse erinevaid koolkondi: Reimsi koolkond - antiiksete traditsioonide järgimine (Karl Suure evangeliaar, Utrechti psalter - kirikulaulude kogu), Corbie koolkond - Reimsi mõju all, (Karl Kolmanda Paksu piibel) Toursi koolkond - iiri ja anglosaksi mõjud (Karl Teise Paljaspea piibel) Metzi koolkond - algustähed olid suurtes raamides (Drogo sakramentaar) Nendest koolkondadest sai alguse Prantsuse maalikunst, Trieri e. Reichenau koolkond - Godescalci evangeliaar(Kristust kujutati blondi habemeta aarialasena) Sankt Galleni koolkond - iiri mõjudega (Kuldne psalter) Skulptuuri näited puuduvad, v.a Karl Suure ratsafiguur, tänapäevani säilinud. ROMAANI STIIL iseloomustas: 10.-12. sajand *Algasid ristisõjad (kokku 8)
vabadussõjas lanengutele. Milda nimeline naine on samba üleval) Versailles Loss (1661-1710, Versailles, Louis XIII aegse Prantsusmaa jahilossi kohale, barokiaegne, tegu on Euroopa suurima lossi- ja pargiansambliga) Notre Dame de Paris Katedraal (Jumalaema Pariis kirik Pariis, katoliku katedraal) Tate GALLERY Moodsa kunsti Põhimuuseum muuseum Inglismaa, London D'Orsay Muuseum (Prantsuse Pariis impressionistide kunst - pildid, skulptuurid, mööbel, fotograafia,) Amalienborg Margareth II residents Taani, Kopenhaagen
Vastandumine kunstis - dada... http://etv.err.ee/v/kultuurisaated/no 99_kunstikool/saated/bb8b588c-cba6-4b 8c-a2f8-04d2e64c5a46/no99-kunstikool- 715-jaanika-eesti-2013 Funktsionalism ja konstruktivism (1920ndad) Funktsionalismi sünd • Reaktsioon sõjakoledustele • Kunstnike (eriti arhitektide) soov parandada oma kunstiga elukeskkonda • Vastandus toretsevale juugendile • Soov mõjuda massidele • Väljendati süsteemsust, lihtsust ja korda (inspiratsioon kubismist, geomeetriast) • Funktsionaalsus ennekõike! Kunstikool Bauhaus (1919- 1933) • Funktsionalismi ja tööstusdisaini sünnipaik • Rajajaks Walter Gropius 1919. a Saksamaal • Kool tegutses algul Dessaus, hiljem Berliinis • Koolis õpetati visuaalseid kunste, neist olulisimad arhitektuur ja tarbekunst • Siin õpetasid ka V. Kandinsky ja P. Klee • Natside võimuletulek 1933. a lõpetas kooli tegevuse • Tänapäeval tegutseb Bauhausi hoones muuseum https://history-w
ANTIIKAEG JA KESKAEG inimkonna teadmised kaugete aegade muusikast pärinevad nt kaljujoonistelt, väljakaevamistelt. muusika roll vanades kõrgkultuurides oli meelelahutuseks, söömaajal, tantsuks, võistlusteks Vana-Kreeka ❀ Vana-Kreeka kultuur on mõjutanud Lähis-Ida kõrgkultuuride ja Euroopa kristliku kultuuri läbi spordi, Olümpiamängud said sealt alguse, muusika koht ja tähendus ning ka õpetus muusikast näitavad Kreeka muusikat Lähis-Ida kultuuride vahetu jätkuna. ❀ musike - muusade kunst, lauldes ettekantud luule. ainus valdkond kus kreeklaste jaoks kunst tõusis jumalike kõrgusteni ❀ kreeklased pidasid esimesteks muusikuteks Apollonit ja Dionysust ❀ apollonlik muusika on korrastatult harmooniline ja mõistuslik ❀ dionüüsilik muusika on ekstaatiline ja meeleline Arhailine ajajärk ✿ Vana-Kreeka kultuuri arhailine ajajärk 8-6 saj. eKr ✿ aoid- kutselised laulikud, kes lüüra saatel esitasi
enam asendusid kiriklikud arusaamad ilmalike seletustega, arenes arusaam inimesest kui sellisest üldse ja see viibki keskajale järgnenud humanistliku mõtteviisini. KIRJANDUS Gutek, Gerald L 1995. A History of the Western educational Experience. New World Encyclopedia: http://www.newworldencyclopedia.org/entry/University_of_Paris; 21. 10. 2009. Ross, James Bruce , Mary Martin McLaughlin 1977. The Portable Medieval Reader, pp 594-596 Rules of the University of Paris, AD 1215. (1215. aastat pärit reegleid oma kogumikus kasutanud). http://www.uvawise.edu/history/wciv1/parules.html; 21. 10. 2009. Singman, Jeffrey L 1999. Daily life in medieval Europe. http://books.google.ee/books? id=SOdNT0xFnJsC&printsec=frontcover&dq=Daily+life+in+medieval+Europe&hl=en#v= onepage&q=&f=false; 21. 10. 2009. Soe, Katri 2004. Sorbonne revolutsioonirahava ülikool. http://www.ap3.ee/Default2.aspx? PaperArticle=1&code=2710/new_eri_artiklid_271005; 21. 10. 2009.
Arhitektuuriajaloo lühikursus Õppejõud: XXX NIMI KURSUS 2014 Sügis Esiaja arhitektuur: Newgrange´i käikhaud Iirimaal (4. at eKr) Stonehenge´i kromlehh Suurbritannias (2. at eKr) Mesopotaamia arhitektuur: Ištari värav Babülonis 6. saj eKr Egiptuse arhitektuur: Giza püramiidid (3. at eKr) Abu-Simbeli kaljutempel (2. at eKr) Kreeta-Mükeene ehk egeuse arhitektuur: Mükeene lõviväravad (2. at eKr) Knossose palee (2. at eKr) Vana-Kreeka arhitektuur: Ateena Akropol (V saj eKr) Pergamoni altar (IV saj eKr) Vana-Rooma arhitektuur: Colosseum (1.saj) Akvedukt Pont du Gard (1.saj eKr) Varakristlik arhitektuur: Sta Constanza mausoleum (4.saj) Püha Domitilla katakomb (2.saj) Bütsantsi arhitektuur Hagia Sophia peakirik (6.saj) St Apollinare in Classe (6.saj) Lääne-Euroopa arhitektuur varakeskajal: Theoderichi mausoleum (6.saj) St Galleni klooster (9.saj) R
Gooti arhitektuur Gootika tekkimine Gooti kunst tekkis ja saavutas täiuslikkuse Prantsusmaal ning levis sealt eeskätt põhja poole - Inglismaale, Saksamaale ja v Skandinaaviasse. Nimetust "gootika" hakkas kõigepealt kasutama itaalia kunstiajaloolane ja ehitusmeister Giorgio Vasari (1511-1574). v Sel ajal oli valitsevaks ideaaliks antiikkunst ja terminiga gootika (tuleneb idagermaani hõimu gootide nimest) tähistati v halvustavalt kogu keskaegset kunsti Euroopas. See pidi tähendama midagi "metsikut", "kultuuritut" ja "barbaarset". v Stiilinimena tuli gootika kasutusse alles 18. sajandil. v Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani stiili süsteemist. v Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: v Varagootika - 12. sajandi teine pool Kõrggootika - 13. - 14. sajand Hilisgootika - 15. sajand - 16. sajandi algus. Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostr
Pariis Pariis on Prantsusmaa pealinn. Ta asub Põhja-Prantsusmaal Seine'i jõe ääres Ile-de- France'i regioonis. Pariisi halduspiirides on hinnanguline rahvaarv umbes 2153600. Pariisi linnaalal( unite urbaine), mis ületab ka halduspiirid ja mille elanikkond on 9,93 miljonit, toimub pidev linna kasv. Linnaala ümber asuvad pendelrände piirkonnad lõpetavad Pariisi suurlinnapiirid, mille elanikkond on 12 miljonit ja mis on samuti üks tihedamalt asustatud piirkondi Euroopas. Üle kahe aastatuhande on Pariis olnud tähtis asustuspaigaks; ka täna on Pariis üks maailma juhtivamaid äri- ja kultuurikeskusi ja ta mõjutused poliitikas, hariduses, meelelahutuses, meedias, moes, teaduses ja kunstis panustavad Pariisi kui ühe maailma kõige tähtsama globaalse linna staatusesse. Pariisi regioon( Ile-de-France) on eelkõige Prantsusmaa majandustegevuse keskus. 500,8 triljoni Euroga moodustas ta 2006.aastal rohkem kui neljandiku sisemajanduse kog
Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik; Joonistus üksikasjalik ja täpne; koloriit värvivaene; Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik; Poliitilisi ja eetilisi ideaale püüdes jõutakse kõrgklassitsismi ajal ideaalskeemide loomiseni. Teemad sageli antiikajaloost või mütoloogiast. Inimestel on tardunud ja teatraalsed poosid. Kompositsioon on tasakaalustatud, sümmeetriline, rahulik. Jacques Louis David (1748-1825). Horatiuste vanne. Jacques Louis David. Paris ja Helen. Jacques Louis David. Tapetud Marat. Jacques Louis David. Napoleon I ja Josephine´i kroonimine Pariisi Notre Dame´i katedraalis 2. dets. 1804. a. Jacques Louis David. Vasakul fragment Napoleoni kroonimisest ..., paremal Napoleon Alpe ületamas. Jacques Louis David. Madame Recamieri portree. Jacques Louis David. Napoleon I. Jean Auguste Dominique Ingres. Odalisk. Jean Auguste Dominique Ingres.
KOOL Nimi GOOTI STIIL Referaat Juhendaja: Nimi Koht 2010 SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS............................................................................................................................. 3 1. GOOTI ARHITEKTUUR............................................................................................................4 1.1Kirikud........................................................................................................................................5 1. 3 Gooti arhitektuur Itaalias.......................................................................................................... 8 1.4 Gooti arhitektuur Eestis............................................................................................................. 9 Eestis juurdus gooti arhitektuur mõned aastakü
annaabi.ee 
