Moolarvutus n aine hulk moolides 1 moolis aines on Avogadro arv osakest ( aatomit, molekuli, ....) m mass grammides M molaarmass grammides mooli kohta ( g/mol) Molaarmass on ühe mooli aine mass ja arvuliselt võrdne molekulmassiga V ruumala kuupdetsimeetrites (liitrites) Vm Molaarruumala 1 mooli suvalise gaasi ruumala normaaltingimustel on 22,4 dm3 Vm = 22,4 dm3/mol Normaaltingimused Temperatuur 00C so 273 Kelvinit ja rõhk 101325 paskaali = 760 mm Hg sammast = 1 atm N osakeste arv NA Avogadro arv so osakeste arv 1 moolis aines NA =6,02*1023 1/mol Z elektrolüüsi elementaaraktist osalevate elektronide arv , katoodil =ioonilaeng F Farady arv - 1 molelektronide kogulaengu absoluutväärtusF = 96500 C/mol C = kulon = amper*sekund R universaalne gaasikonstant R=8,31 J/mol*K = p0Vm/T0 =0,082 atm*dm3/mol*K I voolutugevusAmprites
■ P=(p*R*T)/M ■ P*V=v*R*T ● P rõhk (Pa) ● m mass (kg) ● M molaarmass (kg/mol) ● T temperatuur (K=C+273) (K Kelvin) ● R universaalne gaasi const. (8,31 J/K*mol) ● V ruumala (m’3) ● v ainehulk (nüü, mol) ○ *normaaltingimused: ○ temp. = 0C ○ P = 760mmHg = 1 * 10’5Pa ● Millised on isoprotsessid ja kuidas neid eraldi nimetatakse? ○ Isoprotsessi käigus ei muutu keha üks olekuparameetritest. ○ Isotermilise protsessi käigus ei muutu temperatuur: (P1/P2)=(V2/V1) ○ Isobaarilise protsessi käigus ei muutu rõhk:
Mikroparameeter on seotud molekulide ja nende liikumisega. Kõigi mikroparameetrite oluliseks tunnuseks on see, et nad iseloomustavad ainet molekulaarsena. Konsentratsioon osakeste arv ühes ruumalaühikus. Ideaalne gaas lihtsaim gaasi mudel. 3 põhipunkti 1) molekulid on punktmassid. V=0. 2) molekulide põrked anuma seintel on absoluutselt elastne (molekuli kiiruse arvväärtus põrkel ei muutu) 3)Molekulide vahel ei ole vastastikmõju. Normaaltingimused : P0= 101325Pa, T=273K. Temperatuur suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku seisnudit. Soojushulk - siseenergia hulk, mille keha soojuse vahetamise teel saab või ära annab. Ideaalse gaasi puhul on keha siseenergia määratud ainult molekulide kineetilise energiaga. Temp. mõõtmiseks kasutatakse ainete soojuspaisumist. Kõige madalamat temp. looduses nim. Nulltemperatuuriks. Sellel temp. on ideaalse gaasi ruumala 0. Molekulide soojusliikumine lakkab
N n= NA kus N – osakeste arv Molaarmass M Molaarmass M on ühe mooli aineosakeste mass g Kui molaarmassi ühik on mol , siis on molaarmass arvuliselt võrdne molekulmassiga (või aatommassiga) M(H2O) = 2·1 + 16 = 18 g mol n= m M Molaarruumala Vm Molaarruumala Vm on ühe mooli aineosakeste ruumala Ühesugustes tingimustes sisaldavad erinevate gaaside võrdsed ruumalad võrdse arvu molekule Normaaltingimused (nt.) t = 0oC ja p = 1 atm Gaaside molaarruumala (nt.) dm 3 Vm = 22,4 mol V V n= = Vm 22,4 Arvutused reaktsioonivõrrandite järgi Reaktsioonivõrrandi kordajad näitavad reaktsioonis osalevate ainete moolide suhet 2H2 + O2 = 2H2O 2 mol 1 mol 2 mol 2·2g + 32 g = 2·18g Aine massi jäävuse seadus: lähteainete mass = saaduste mass Näiteülesanne 1 Mitu mooli hapnikku kulub 6 mooli vesiniku põlemiseks? 6 mol x
järelikult gaasi oleku kolm parameetrit on jääva suurusega. Seda seadust nim. gaaside ühendatud seaduseks: kindla gaasimassi puhul on rõhu ja ruumala korrutis, mis jagatud gaasi absoluutse temperatuuriga, jääv suurus selle gaasi igas olekus. Siit järeldub, et kui mingis esialgses olekus on gaasioleku parameetrid p1, V1 ja T1, ja üleminekul teise olekusse on nad p2, V2 ja T2, siis: Clayperoni võrrand: - p1*V1/T1 = p2*V2/T2 Gaaside ühendatud seadus: - p*V/T Normaaltingimused: p = 1,013*105Pa ~ 1 Bar = 105Pa ; T0 = 273,15K V0= p*V*T/p0*T0 Valem kehtib igasuguse gaasi hulga korral. Kui aga rakendada seda seadust ühe mooli puhul, siis tuleb molekulide arv (N) asendada N1-ga. Kuivõrd iga gaasi molekulis on normaaltingimustes ühesugune arv molekule, siis on ka korrutisel k*NA ühesugune väärtus. Seda korrutist nim. universaalseks gaasikonstandiks ja tähistatakse tähega R. R suuruse saame arvutada, teades, et
MOOLARVUTUS n aine hulk moolides 1 moolis aines on Avogadro arv osakest ( aatomit, molekuli,....) m mass grammides M molaarmass grammides mooli kohta ( g/mol) Molaarmass on ühe mooli aine mass ja arvuliselt võrdne molekulmassiga V ruumala kuupdetsimeetrites (liitrites) Vm Molaarruumala 1 mooli suvalise gaasi ruumala normaaltingimustel on 22,4 dm3 Vm = 22,4 dm3/mol Normaaltingimused Temperatuur 00C so 273 Kelvinit ja rõhk 101325 paskaali = 760 mm Hg sammast = 1 atm N osakeste arv NA Avogadro arv so osakeste arv 1 moolis aines NA =6,02*1023 1/mol Z elektrolüüsi elementaaraktist osalevate elektronide arv , katoodil =ioonilaeng F Farady arv - 1 molelektronide kogulaengu absoluutväärtusF = 96500 C/mol C = kulon = amper*sekund R universaalne gaasikonstant R=8,31 J/mol*K = p0Vm/T0 =0,082 atm*dm3/mol*K
Joonis Põhimõtteskeemid lahenduspingete määramiseks tööstusliku sagedusega pingel: a) õhus ja b) tahkedielektriku pinnal. Mõõtetulemused Atmosfääri parameetrid: P(mmHg)= 755 tk(°C)= 18 tm(°C)= 17 = 1,00 k= 0,97 Normaaltingimused: P(mmHg)= 760 t(°C)= 20 3 Katse 1: Ühtlases väljas tasapind-tasapind S(cm)= 1,6 S(cm)= 2,2 S(cm)= 2,5 1. 28,5 1. 42 1. 47,5 2. 30,5 2. 42 2. 48 3
68 +110.58 2) mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) m 2= =110.59 [ g ] 2 3) kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V =250 [ ml ] +59 [ ml ] =309 [ ml ] =0.309[d m3 ] 4) õhutemperatuur t ° C=21.5 [ ° C ]=21.5+ 273=294.5 [ K ] 5) õhurõhk P=102.1103 [ Pa ] 6) Normaaltingimused: a. Temperatuur T 0 =273 [ K ] =0 [ ° C ] b. Rõhk P0=101 325 [ Pa ] ;760 [ mmHg ] Arvutada, milline on gaasi maht kolvis normaaltingimustel (V0, [dm3]) valemi [ V 0= PVT 0 P0T ] järgi. PV T 0 102100 [ Pa ]0.309 [ d m3 ]273 [ K ] V 0= =0.289 [ d m3 ] P0T 101325 [ Pa ]294
S – elektroodide vahekaugus cm, δ – õhu suhteline tihedus. 6 Tabel 1. Mõõte- ja arvutustulemused Temperatuur Õhurõhk p k δ Tkuiv [ᴼ] Tmärg [ᴼ] [mmHg] 21 14,1 766 1,04 1,005 U1 U1kesk Normaaltingimused Nr [kV] S [cm] [kV] [kV] Ühtlane väli, tasapind- 1 31,4 1,8 31,3 32,4 tasapind 2 31,2 3 62,9 3,6 62,4 64,6 4 61,9 1 29,3
Iseloomustavad ainet molekulaarsena. Olulisemad: Molekuli mass, keskmine kiirus ja kontsentratssioon ( n) Molekulide kontsentratsioon- Arv, mis näitab, mitu molekuli on ühes ruumalaühikus. Ideaalse gaasi mudel: a) Molekulid on punktmassid b) Molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed c) Molekulide vahel pole vastastikmõju Keskmine rõhk: 760 mmHg = 0.968 at = 101 325 Pa Normaaltingimused- Katsetingimused, kus temp 0° C ja rõhk 101 325 Pa Temperatuur- Suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit. Soojushulk- Siseenergia, mille keha soojusvahetusel saab või ära annab. Ühik: J või cal Siseenergia- Mikrokäsitluses keha molekulide Ek ja Ep summa. Termodünaamika- Teadusharu, mis uurib soojusnähtusi, eeldamata seejuures aine molaarset ehitust. Soojusvahetus- Protsess, kus üks keha annab soojust ära ja teine saab juurde.
gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Sissejuhatus Kasutusel on erinevad ideaalgaaside seadused ja nende abil leitakse süsinikdioksiidi molaarmass. Leida tuleb CO2 tihedus kolvis normaaltingimustel kasutades gaaside absoluutse tiheduse (1 dm3 gaasi mass normaaltingimustel) valemit: M gaas [ g / mol ] ° = g / dm 3 [ 3 22,4 dm / mol ] Leida tuleb gaasi maht normaaltingimustel (normaaltingimused: temperatuur = 273,15K, rõhk = 101325 Pa), (Abiks: Boyle'i seadus. Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga, Charles'i seadus. Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga) PVT ° V°= P°T Leitud mahu ja tiheduse abil tuleb arvutada õhu mass: mõhk = p°V ° Arvutada tuleb ka kolvi ja korgi mass, kaalutud kolvi ja arvutatud õhu masside vahest: m3 = m1 - mõhk
Moolarvutus n aine hulk moolides 1 moolis aines on Avogadro arv osakest ( aatomit, molekuli,....) m mass grammides M molaarmass grammides mooli kohta ( g/mol) Molaarmass on ühe mooli aine mass ja arvuliselt võrdne molekulmassiga V ruumala kuupdetsimeetrites (liitrites) Vm Molaarruumala 1 mooli suvalise gaasi ruumala normaaltingimustel on 22,4 dm3 Vm = 22,4 dm3/mol Normaaltingimused Temperatuur 00C so 273 Kelvinit ja rõhk 101325 paskaali = 760 mm Hg sammast = 1 atm N osakeste arv NA Avogadro arv so osakeste arv 1 moolis aines NA =6,02*1023 1/mol Z elektrolüüsi elementaaraktist osalevate elektronide arv , katoodil =ioonilaeng F Farady arv - 1 molelektronide kogulaengu absoluutväärtusF = 96500 C/mol C = kulon = amper*sekund R universaalne gaasikonstant R=8,31 J/mol*K = p0Vm/T0 =0,082 atm*dm3/mol*K I voolutugevusAmprites
tsement segatakse ühtlaseks kuivseguks. Seejärel lisatakse segades eelnevalt kaalutud vesi. Vesi lisatakse ühtlase joana suunaga pöörlevast visplist tekkinud õõnsusesse. ning segatakse punktis 4.1.1 fikseeritud ajaga. Pöörata tähelepanu anuma põhjas oleva segu korralikule läbisegamisele. Katseplaan betooni kivistamiseks Tabel 4 Betooni Kivistamistingimused segamistehnoloogia Normaaltingimused 0±5ºC Käsitsi 2 vormi - Trelliga 2 vormi 2 vormi 4.2 Segu töödeldavuse (konsistentsi) kontroll Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi. Niisutatud metallplaadile asetatud kooniline vorm (Abramsi koonus) täidetakse betooni- seguga kolmes kihis. Iga kiht tihendatakse metallvardaga (∅ 15 mm) 25 korda sorkides ja pind silutakse kelluga
g kg kg/kmol m3/kmol kmol kg/m IV n Molaarmass on ühe mooli aine mass. Molaarmassi arvutamiseks tuleb liita kokku aatommassid, arvestades indekseid. Näide = 24 • 3 + 31 • 2 + 16 • 8 = 262 g/mol Gaaside molaarruumala (ühe mooli mis tahes gaasi ruumala normaaltingimustel) 22,4 dm3/mol Normaaltingimused (nt.) on t = O oc ja p = I atm (101 325 Pa) 1 1 26 Avogadro arv (osakeste arv ühes moolis ) NA = 6,02 • 10 - 6,02 • 10 mol kmol Tihedus (ruumalaühiku mass) p Vee tihedus p = I g/cm3 = 1000 kg/m3 Gaaside tihedus p
MONOMEER- väikese molekulmassiga aine,millest saadakse polümeere. NITRIFIKATSIOON- ammoniaagi või ammooniumühendite oksüdatsioon lämmastikappeks või nitraatideks bakterite toimel. NEUTRAALNE LAHUS- lahus, milles vesinik- ja hüdroksiidioonide sisaldus on võrdne, pH=7. NEUTRALISATSIOONIREAKTSIOON- happe ja aluse vaheline reaktsioon. 7 NEUTRON- laenguta tuumaosake. NORMAALTINGIMUSED- temperatuur 0°C,rõhk 101325 Pa(= 1atm = 760mm Hg sammast). NUKLEONID- tuumaosakesed prootonid ja neotronid. NÕRUTAMINE- vedeliku eraldamine mittelahustuvast sademestvedeliku äravalamise teel. NÕRK ELEKTROLÜÜT- polaarne ühend, mis lahustumisel osaliselt dissotseerub ioonideks, OKSIID- elemendi ühend hapnikuga. OKSÜDATSIOONIASTE- arvutuslik suurus, mis näitab elemendi oksüdeerumise astet ühendis. Võrdub elemendi laenguga ühendis, eeldusel, et ühend on iooniline.
Joonis 1.5 Transientliigpinged 4. Välisisolatsioon ja tema üldiseloomustus, lahenduste liigid Välisisolatsioon õhkvahemikud ja seadmete tahke isolatsiooni õhuga kontaktis olevad pinnad, mis alluvad elektrivälja ning muude välistingimuste (saast, niiskus, kahjurid jms) mõjule. Välisisolatsioonile mõjuvad tegurid: · õhurõhk p · temperatuur T · absoluutne niiskus H Välisisolatsiooni pindadele mõjuvad lisaks: · sademed · saastumine · tuul Välisisolatsiooni normaaltingimused: P = 101,3 kPa = 760 mmHg T = 20°C H = 11 g/m3 5. Aatomi planetaarmudel, osakeste energia, ionisatsiooni energeetiline sisu Aatomi planetaarmudel · aatomi raadius 10 nm · tuuma raadius 10-4 nm · prootoni ja neutroni raadiused 10-5 nm · elektroni raadius 5*106 nm Elektron: · seisumass m0 = 9*10-28 g · negatiivne laeng q = 1,6021892 ·10-19 C (kulonit) Prootoni ja neutroni seisumassid = 1837 m0 Liikuva osakese mass suureneb (märgatav alates
Kui kogu puidu mass oleks 1+6.25=7.25kg, siis põlemissoojus oleks võrdne aurumis-soojusega. Sellise puidu protsentuaalne veesisaldus oleks 6.25/7.25=0.86=86%. Metsamärja puu veesisaldus on alati väiksem, seega on võimalik põletada ka märga puitu. 25. Kui suur on normaaltingimustel gaasimolekulide tsentrite vaheline keskmine kaugus? Kui suur on molekulide välispindade vaheline kaugus kui molekuli diameeter on 4A? Mitu korda saab gaasi ruumala kokku suruda kuni molekulide mõõduni? Normaaltingimused tähendavad 101.3kPa rõhku ja 0°C=273K temperatuuri. Nendel tingimustel on ideaalse gaasi mooli ruumala 22.4 l=0.0224m-3. Ühe molekuli kohta tuleb ruumala 0.0224/ 6.022*1023=3.72*10-26m3=37.2*10-27m3. Kui see oleks kuubi ruumala, siis selle külje pikkus oleks 3 37.2*10- 27=3.34*10- 9 m=33.4 A. Molekulide välispindade vaheline kaugus oleks 33.4 4=29.4A. Ühe mooli niisuguste molekulide ruumala oleks 6.02*1023*(4*10- 10 3 ) =6.02*1023*64*10-30=385*10-7m3=3.85*10-5m3
Verevarustuse termiline näitaja on c´/c 69.Isoprotsessid ja adiabaatiline protsess. Isoprotsessid on soojusprotsessid ühe muutumatu parameetriga. T=const, isotermiline, p,V= const p=const, isobaariline, V/T=const V=const, ishooriline, p/T=const Adiabaatilise protsessi korral ei toimu gaasi ja ümbritseva keskkonna vahel soojusvahetust, Q = 0 70.Kui suur on elusorganismi kasutegur? Alla 25% 71.Kas elusorganism on "soojusmasin"? Ja 72. Oleku parameetrid, olekuvõrrand. Normaaltingimused. PVy = const, kus on y= Cp/Cv olekuvõrrand. Oleku parameetrid on p, V, T. Normaaltingimuste korral on temperatuur 0 C (273,16K) ja rõhk 1 atm e 101325 Pa. 73.Millised nähtused on ülekandenähtused? Difusioon aine või energia ülekandumine kõrge kontsentratsiooniga piirkonnast madala kontsentratsiooniga piirkonda, soojusvahetus energiaülekanne ühelt kehalt teisele tööd tegemata, viskoossus impulsi ülekanne. 74
.. 1/5 saalajaotise pikkusest, numbernäidikuga mõõtevahendeil aga numbersamm (viimane numbrikoht). 61. Stabiilsus Stabiilsus on mõõtevahendi omadus säilitada ajaliselt muutumatuna oma metroloogilisi omadusi. Stabiilsust iseloomustatakse aja kaudu,mille jooksul mõõtevahendi metroloogilised omadused muutuvad kindlal määral või omaduse muutuse kaudu kindla ajavahemiku vältel. Kui Kui stabiilsust vaadeldakse mingi teise suuruse suhtes kui aeg, siis tuleb see suurus ära märkida. 62. Normaaltingimused Normaaltingimused on mõõtevahendi töötingimused, mis kehtestatakse mõõtevahendi kalibreerimiseks või korrasoleku kontrollimiseks taatlemisel. Normaaltingimused hõlmavadüldiselt ka mõõtevahendile toimivate mõjurite normaalväärtusi kui ka normaalväärtuse vahemikke. 63. Töötingimused Mõõtevahendi töötingimused on kasutamistingimused, mille korral mõõtevahendi metroloogilised omadused jäävad ettenähtud piiridesse
g/t. 10. Ideaalgaas oletatav gaas, mille molekulidel puudub ruumala, on ainult punktmass ning molekulide vahel puuduvad vastasmõjud. Reaalgaas gaas, mille molekulidel on ruumala ning molekulide vahel toimivad van der Waalsi jõud. Rõhu ühikud 1 atm = 101325 Pa = 760 Torr = 760 mmHg ; 1 bar = 100 000 Pa; P = g·h·d Standardtingimused T = 0 oC = 273,15 K; V = 22,7 mol/l; P = 1 bar = 100000 Pa Normaaltingimused T=0 oC = 273,15 K; V = 22,4 mol/l; P = 760 mmHg = 760 Torr = 101325 Pa Avogadro seadus Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavas ühesugusel rõhul ja temperatuuril võrdse arvu molekule (aatomeid). V ~ n Gaasi molaarruumala 1,0 mol gaasi maht (molaarruumala Vm, dm3/mol) 22,4 dm3 ja standardtinigimustel 22,7 dm3. Temperatuuri tõstes gaasi ruumala suureneb . Rõhu tõstmisel gaasi ruumala väheneb. 11
(tahke, gaasiline, vedel, plasma-olek) van der Waalsi jõud: E(p)=E8or)+E(ind)+E(disp) E(or) orientatsiooni- esineb polaarsete molekulide vahel, püüab orienteerida dipoole madalaima pot energia asendisse. E(ind) induktsiooni-esine bpolaarse ja mittepolaarse molekuli vahel E(disp) dispersiooni- esineb kõikide molekulide vahel, tingitud osakestes sisalduvate elektronide liikumisest.Gaasiseadused: olekuparameetrid: P-rõhk; V-ruumala; T-temperatuur; normaaltingimused (P=1,01325*10^5 Pa ja T=273,15K) standardtingimused (P=10^5 Pa ja T=273,15K) Olekuvõrrand:PV=nRT (n- gaasi molkulide arv, R-universaalne gaasikonstant) Gaasi molaarruumala:V(m)=22,4 või V(m)=22,7 Osarõhkude seadus(Dalton):gaasisegu üldrõhk võrdub kõikide komponentide osarõhkude summaga Boyle´I-Mariotte´I seadus: n,T=const Gay-Lussac´I seadus: P,n=const Ühendatud gaasiseadus: (P1*V2)/T1=8P2*V2)/T2 VEDELIKUD: kindel ruumala, puudub
g/t. 10. Ideaalgaas – oletatav gaas, mille molekulidel puudub ruumala, on ainult punktmass ning molekulide vahel puuduvad vastasmõjud. Reaalgaas – gaas, mille molekulidel on ruumala ning molekulide vahel toimivad van der Waalsi jõud. Rõhu ühikud – 1 atm = 101325 Pa = 760 Torr = 760 mmHg ; 1 bar = 100 000 Pa; P = g·h·d Standardtingimused – T = 0 oC = 273,15 K; V = 22,7 mol/l; P = 1 bar = 100000 Pa Normaaltingimused – T=0 oC = 273,15 K; V = 22,4 mol/l; P = 760 mmHg = 760 Torr = 101325 Pa Avogadro seadus – Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavas ühesugusel rõhul ja temperatuuril võrdse arvu molekule (aatomeid). V ~ n Gaasi molaarruumala – 1,0 mol gaasi maht (molaarruumala Vm, dm3/mol) 22,4 dm3 ja standardtinigimustel 22,7 dm3. Temperatuuri tõstes gaasi ruumala suureneb . Rõhu tõstmisel gaasi ruumala väheneb. 11
NT: N 2O, NO, N2O3 vastavad ühele N-le O aatomi massid, suhtuvad nagu arvud 1:2:3:4:5 1.5 Ekvivalentide seadus Ained reageerivad teineteisega alati ekvivalentsetes kogustes (hulkades), mis on võrdsed nende ainete ekvivalentmassiga. 1.6 Ruumalaliste suhete seadus Püsivatel tingimustel suhtuvad reageerivate ja reaktsioonil tekkivate gaaside ruumalad üksteisesse nagu lihtsad täisarvud. NT: 2H2+O2=2H2O (2:1:2 -> mahuühikud) 1.7 Avogadro seadus. Normaaltingimused. Gaasi molaarruumala AVOGADRO SEADUS: kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad samal rõhul ja temperatuuril võrdse arvu molekule. Gaasiliste lihtainete molekulid koosnevad Avogadro seaduse kohaselt kahest aatomist. NT: Cl, H2, O2 jne. Et gaasi ruumala sõltub oluliselt temperatuurist ja rõhust, kasutatakse gaaside iseloomustamiseks NORMAALTINGIMUSI ( 0C (270K), 760 mmHg (1 at.=101325 Pa)) 1 mooli gaasilise aine ruumala normaaltingimustel on 22,4 l. 1.8 Aatom ja molekul. Süsinikuühik
mõjureid jne. Näiteks kuivelemendi elektromotoorjõu määramise töös kasutatakse normaalelementi elektromotoorjõu standardi reprodutseerimiseks, mõõtmised ise tehakse aga potentsiomeetri sisese pingeallikaga. Mõõtesüsteem on mitmest eelpoolmainitud mõõtevahendist koostatud seadeldis. 7.1. Normaal- ja töötingimused Iga mõõtevahendi juurde kuulub pass ja rida dokumente, mis normeerivad mõõtepiirkonna(d), mõõtediapasooni, tundlikkuse, normaaltingimused, töötingimused, hoiutingimused, mõõtevea jne. Mõõtevahenditele on kehtestatud lubatud mõõtevead. Kõige tähtsam nendest on põhiviga. Põhiviga on maksimaalselt lubatud viga normaaltingimustel. Universaalseid normaaltingimusi ei ole, need kehtestatakse individuaalselt igale mõõteriistale (temperatuuri, niiskuse, õhurõhu, toitepinge vahemik jne.). Näiteks etalonnormaalelemendi puhul on lubatud temperatuurivahemik (23,000 ± 0,005)'C
7. Ettevalmistustööd Enne kalibreerimist tuleb seadmeid hoida eeltoodud keskkonna tingimustes senikaua kuni on tagatud kellindikaatori temperatuuri vastavus keskkonna temperatuuriga 8. Meetodi põhimõte Meetodi aluseks on kellindikaatori parameetrite võrdlemine vastavate etaloni parameetritega. Saadud mõõtetulemustele arvutatakse mõõtemääramatus 9. Mõõtmine Keskkonna normaaltingimused kirja: 9.1. Väline vaatlus Tuleb teha kindlaks, et oleks tagatud nõuete täitmine, et ei mõjutataks liialdaselt mõõtetulemusi: - ei tohi olla nähtavaid jälgi vigastustest või korrosioonist; -skaala numbrid ja kriipsud peavad olema selgelt loetavad; 9.2. Eelnev töökorrasoleku kontrollimine Eelneval kontrollimisel tuleb kindlaks teha, et oleks tagatud järgmiste nõuete täitmine, mis vastasel
Samuti on tugevalt aluselisi lahuseid, mille pH väärtus on suurem kui 14. Puhta vee pH = 7. Lahus on happeline kui pH < 7, aluseline kui pH > 7 ja neutraalne kui pH = 7. pH skaala kehtib ainult standardtingimustel (1 atm ja 25°C). Näiteks NaOH pH on 14,0. Soolhappel 1,0. pH arvutamine prootonite kontsentratsioonist ja vastupidi: pH = -log[H+] => [H+] = 10-pH 7. Gaasi ja auru mõiste, nende üldised omadused ning nende omadusi väljendavad põhiseadused (normaaltingimused, tiheduste väljendamine ja määramine, mooli ruumala, kriitiline temperatuur ja rõhk, käitumine rõhu ja temperatuuri muutumise korral, segude iseloomustamine, osarõhud). Gaas aine, mis norm rõhul 1 atm ja toatemperatuur(18-23°C) on täielikult gaasilises olekus (ainel pole kindlat ruumi ega kuju). Aur selline aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur, nt veeaur (st gaasilises olekus olevad ained,
Hapete ja aluste tugevuse määrab hapete ja aluste dissotsatsiooni määr. Tugevad alused ja happed on täielikult dissotseeruvad. Nõrkade korral on see osaline. Hapete ja aluste tugevusest sõltub nende reaktsioonivõime. pH iseloomustab lahuse happelisust/vesinikioonide sisaldust lahuses. Puhta vee pH = 7. Lahus on happeline kui pH < 7, aluseline kui pH > 7 ja neutraalne kui pH = 7. 7. Gaasi ja auru mõiste, nende üldised omadused ning nende omadusi väljendavad põhiseadused (normaaltingimused, tiheduste väljendamine ja määramine, mooli ruumala, kriitiline temp ja rõhk, käitumine rõhu ja temperatuuri muutumise korral, segude iseloomustamine, osarõhud). Gaas on aine, mis normaalrõhul ja toatemperatuuril on täielikult gaasilises olekus. Gaasilise agregaatoleku mõtteliseks mudeliks on valitud ideaalgaas kaootilises soojusliikumises olev molekulidest koosnev süsteem. Aur on selline aine gaasilises olekus, mis on tavatingimustes kas
Hapete ja aluste tugevuse määrab hapete ja aluste dissotsatsiooni määr. Tugevad alused ja happed on täielikult dissotseeruvad. Nõrkade korral on see osaline. Hapete ja aluste tugevusest sõltub nende reaktsiooni võime. pH- iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses. Näiteks NaOH pH on 25*C juures 14,0, Naatriumfosfaadi pH on aga 12,0. Soolhappe pH on 1,0. 7. Gaasi ja auru mõiste, nende üldised omadused ning nende omadusi väljendavad põhiseadused (normaaltingimused, tiheduste väljendamine ja määramine, mooli ruumala, kriitiline temperatuur ja rõhk, käitumine rõhu ja temperatuuri muutumise korral, segude iseloomustamine, osarõhud). Gaas aine, mis normaalrõhul ja toatemperatuuril on täielikult gaasilises olekus. Ideaalne gaas mudelgaas, milles kõik osakesed mono-osakestena, täielikult kokkusurutav. Aurud gaasilises olekus olevad ained, mis tavatingimustes on kas vedelas või tahkes olekus. Gaaside
Samuti on tugevalt aluselisi lahuseid, mille pH väärtus on suurem kui 14. Puhta vee pH = 7. Lahus on happeline kui pH < 7, aluseline kui pH > 7 ja neutraalne kui pH = 7. pH skaala kehtib ainult standardtingimustel (1 atm ja 25°C). Näiteks NaOH pH on 14,0. Soolhappel 1,0. pH arvutamine prootonite kontsentratsioonist ja vastupidi: pH = -log[H+] => [H+] = 10-pH 7. Gaasi ja auru mõiste, nende üldised omadused ning nende omadusi väljendavad põhiseadused (normaaltingimused, tiheduste väljendamine ja määramine, mooli ruumala, kriitiline temperatuur ja rõhk, käitumine rõhu ja temperatuuri muutumise korral, segude iseloomustamine, osarõhud). Gaas on aine, mis normaalrõhul ja toatemperatuuril on täielikult gaasilises olekus. (ainel pole kindlat ruumi ega kuju). Aur on selline aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur, nt
7. Gaasi ja auru mõiste: Gaas on aine, mis tavatingimustel (rõhk 1 atm ja toatemp.il 18-23 0C) esineb täielikult gaasilises olekus. Aurud on gaasilises olekus olevad ained, mis tavatingimustel on kas vedelad ja/või tahked. Gaaside kõige iseloomulikumaks omaduseks on nende kokkusurutavus ja võime paisuda. Gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub. Gaas avaldab anuma seintele püsivat rõhku, mis on kõikides suundades ühesugune. Gaaside seadused: normaaltingimused – P=101325Pa=1 atm=760 mmHg; T=273K ja 1 mol=22,4 dm3.Gaasi lihtsaim mudel ideaalne gaas – molekulide vahelised tõmbejõud puuduvad. Ideaalne gaas allub Mendelejev-Clapeyroni ja Gay-Lussaci võrranditele. Gaaside tihedus ehk ühe liitri gaasi mass leitakse valemiga r=M/22,4, kus r on gaasi tihedus (g/l) ja M on molaarmass (g/mol). Gaaside tihedused suhtuvad teineteisesse kui molaarmassid. Ühe mooli gaasi ruumala norm. tingimustel on 22,4 l
keskkond. Näiteks: Nõrk alus on NH3-vesilahus (pH=10,6), tugev alus on NaOH (pH=14,0), nõrk hape on äädikhape (pH=2,4) ja tugev hape on HNO3 (pH=1,0). Üldjuhul jääb lahuste pH 0 ja 14 vahele, kuigi võimalik on ka kõrgem pH. Üldjuhul arvutatakse pH'd järgmiselt pH = log [H+] ja vesinikioonide sisaldust vastavalt: [H+] = 10pH. 7. Gaasi ja auru mõiste, nende üldised omadused ning nende omadusi väljendavad põhiseadused (normaaltingimused, tiheduste väljendamine ja määramine, mooli ruumala, kriitiline temperatuur ja rõhk, käitumine rõhu ja temperatuuri muutumise korral, segude iseloomustamine, osarõhud). a. Gaasideks nim. aineid, mille keemistemperatuur normaalrõhul on alla 20°C. Gaasis on molekulidevahelised kaugused suuremad, kui molekulide mõõtmed, kusjuures osakesed liiguvad ruumis vabalt. Gaasidele on iseloomulik, et neid saab paisutada ja kokku suruda, st.
rõhu tõstmisel ja temp alandamisel vedelasse ja tahkesse olekusse. Kriitiline temp- temp. millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada rõhu suurendamisega. Kriitiline rõhk -HK-rõhk, mille korral gaas on nii vedelas, kui gaasilises olekus, s.t. vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal. Kui muuta temperatuuri ja rõhku, siis on gaase ja aure vedelasse ja sealt edasi tahkesse olekusse. Sellest järeldub ,et neil on sulamis-, keemis-, veeldumistemperatuur. Normaaltingimused: P=101325Pa=1atm=760mmHg, T=273 K=0C. Osarõhk- rõhk, mida vaadeldav komponent omaks, kui ta antud temperatuuril üksi täidaks kogu segu ruumala. Clapeyroni võrrand: PV=nRT(R=8,314 J/K*mol), Lussaci võrrand: P0*V0/T0=P1*V1/T1. Tihedus on suurus, mis on võrdne ruumala ühikus olevate osakeste arvuga. Tihedus on ka mass ruumala ühikus =m/v =Kg/m3 kohta Tihedust saab arvutada teades gaasi või auru ja tema massi, saame arvutada mitu mooli gaasi on.
· molekulid, aatomid täidavad ühtlaselt kogu ruumi, mis neile antud on ning mis on tunduvalt suurem gaasiosakeste summaarsest ruumalast; · molekulide mõõtmed on väga väikesed võrreldes nendevaheliste kaugustega; · molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises (Browni liikumises); · molekulidevahelised jõud (van der Waalsi jõud) on väga väikesed, seetõttu on gaaside tihedus väike. Gaasi olekut iseloomustavad: 1)rõhk, P 2) temperatuur, T 3) ruumala, V Normaaltingimused: T = 0 °C = 273,15 K P = 1 atm = 760 mmHg = 101 325 Pa = 10 mH20+4°C Viimasel ajal soovitatakse kasutada mõistet standardtingimused järgmises tähenduses: T = 0 °C = 273,15 K P = 1 bar = 100 000 Pa Standardtingimused termodünaamikas tähendavad: T = 25 °C = 298,15 K; P = 1 atm; uus süsteem kasutab mõistet standardolek: T = 25 °C = 298,15 K; P = 100 kPa 1 mool gaasi hõivab ruumala 0°C ja 101 325 Pa juures (st normaaltingimustel) 22,414 liitrit.
annaabi.ee 
