noogutamisest ja sõjaväelikust käe kõrva äärde tõstmisest ning lõpetades mitmekordsete põsesuudlustea lõunapoolsete rahvaste juures, reveransi ja kniksuga kuningakodade etiketinõuetes ning põlvitamisega religioossete tavade kohaselt. Enamik rahvaid ja kultuure aktsepteerib siiski ka kättpidi tervitamist. Juba keskajal surusid kaks sõpra kohtudes teineteisele kätt. Euroopa lõuna- poolsetel rahvastel oli kombeks naisi tervitada põsesuudlusega. Tänapäeval kohtudes tervitati noogutades ning paljastati pea. Peakate mängis eriti tähtsat rolli Louis XIV tervitamiskunstis, mil uhke kübar elegantse liigutusega ja sügavalt kummardades tervituseks ja austuse märgiks peast võe-ti. Suurima alandlikkuse tunnuseks aga peeti isanda kintsu embamist. Naised tervitasid reveranssi tehes, paremat jalga ette libistades, vasakut jalga taha libistades või parema käe kinnast käest võttes sügavalt kummardades. Tänapäeval on tervitamisviisid suuresti lihtsustunud
Maailmas on väga palju erinevaid tervitamise viise, alates formaalsest ja külmast noogutamisest ja sõjaväelikust käe kõrva äärde tõstmisest ning lõpetades mitmekordsete põsesuudlustega lõunapoolsete rahvaste juures, reveransi ja kniksuga kuningakodade etiketinõuetes ning põlvitamisega religioossete tavade kohaselt. Enamik rahvaid ja kultuure aktsepteerib siiski ka kättpidi tervitamist. Kombeks on ulatada tervituseks käsi, tervitada noogutades või kummardades ning paljastada pea; lõunapoolsetel rahvastel on alles ka põsesuudluse tava. Teatud olukorras on sobiv ka käesuudlemine. Kuna tavaliselt on tervitamine esimene ja viimane füüsiline kontakt kahe inimese kohtumisel, kannab see formaalne zest üsna palju informatsiooni ning mõjutab otseselt või kaudselt ühe inimese suhtumist teisesse. Kättpidi tervitades, noogutades või kummardades vaadatakse teineteisele alati silma. Näoilme peaks olema lahke ja sõbralik
tervitamist või peanoogutust (Lukas & Tsatsua 2008). Tervitamisele järgneb üldjuhul tutvumine/tutvustamine, mis võib osutuda mõnikord ootamatult raskeks. Keda kellele esitleda? Millises järjekorras? Kuidas tutvustada? Ka siin on erinevate rahvaste ja kultuuride puhul erinevusi. Juba keskajal surusid kaks sõpra kohtudes kätt. Euroopa lõunapoolsematel rahvastel oli kombeks tervitada naisi põsesuudlusega. Tänaval tervitati noogutades, paljastades samal ajal pea. Peakate oli eriti tähtis Louis XIV tervitamiskunstis, mil uhke kübar võeti austuse märgiks peast elegantse liigutusega ja sügavalt kummardades. Suurima alandlikkuse tunnuseks peeti aga isanda kintsu embamist. Naised tervitasid reveranssi tehes ,,paremat jalga ette libistades" või ,,vasakut jalga taha libistades" või parema käe kinnast käest võttes ja sügavalt kummardades (Lukas & Tsatsua 2008). Praegu on tervitamisviisid suuresti lihtsustatud
Ta ju võiks mind aidata... Kui ta tahaks. Ei... Ta ju kitsi. Ja haiget ma ei teeks.... Hmm... Aga kuidas siis saada laenu, kuidas küll... Vägisi! Jah! Kuid mõistuse piirides... Jaa... Oi, sina. (Viipab näpuga Neifile poole, kes nüüd on "Valvur) Neifile: (Kummardab sügavalt.) Jah, sultan? Saladin: Miks sul nii kaua läks, hm? Hmmhh... Tühja sellest. Kutsu juut Melkisedek siia, ja kohe! ( Neifilie kummardab jälle, kõndides Juudi juurde, talle õlale patsutades ja noogutades. Nad mõlemad kõndiksid tagasi Saladini juurde.) Saladin: Aaah! Melkisedek! Kui tore sind näha. Palun, istu! Siia samma! (Juut istub Saladini kõrvale.) Saladin: Kuuldavasti olevat sa tark mees ja tead palju Jumala asjust, ja sellepärast ma tahaksin meeleldi teada, missugust usku sa kolmest usust õigeks pead, kas juudi, saratseeni, või ristiusku? (Juut mõtleb sügavalt, hõõrub oma lõuga ja vaatab Saladini poole.) Juut: Mu valitseja... Küsimus, mille te mulle esitasite, on väga
Maailmas on väga palju erinevaid tervitamise viise, alates formaalsest ja külmast noogutamisest ja sõjaväelikust käe kõrva äärde tõstmisest ning lõpetades mitmekordsete põsesuudlustega lõunapoolsete rahvaste juures, reveransi ja kniksuga kuningakodade etiketinõuetes ning põlvitamisega religioossete tavade kohaselt. Enamik rahvaid ja kultuure aktsepteerib siiski ka kättpidi tervitamist. Kombeks on ulatada tervituseks käsi, tervitada noogutades või kummardades ning paljastada pea; lõunapoolsetel rahvastel on alles ka põsesuudluse tava. Teatud olukorras on sobiv ka käesuudlemine. Kuna tavaliselt on tervitamine esimene ja viimane füüsiline kontakt kahe inimese kohtumisel, kannab see formaalne zest üsna palju informatsiooni ning mõjutab otseselt või kaudselt ühe inimese suhtumist teisesse. Kättpidi tervitades, noogutades või kummardades vaadatakse teineteisele alati silma. Näoilme peaks olema lahke ja sõbralik
• Inimeste kohtumisel on tervitamine esimeseks lugupidamise avalduseks. • Maailmas on väga palju erinevaid tervitamise viise • Alates formaalsest ja külmast noogutamisest ja sõjaväelikust käe kõrva äärde tõstmisest ning lõpetades mitmekordsete põsesuudlustega lõunapoolsete rahvaste juures ning põlvitamisega religioossete tavade kohaselt • Enamik rahvaid ja kultuure aktsepteerib kättpidi tervitamist. • Kombeks on ulatada tervituseks käsi, tervitada noogutades või kummardades ning paljastada pea • Lõunapoolsetel rahvastel on alles ka põsesuudluse tava. Teatud olukorras on sobiv ka käesuudlemine • Kuna tavaliselt on tervitamine esimene ja viimane füüsiline kontakt kahe inimese kohtumisel, mõjutab otseselt või kaudselt ühe inimese suhtumist teisesse • Kättpidi tervitades, noogutades või kummardades vaadatakse teineteisele alati silma. Näoilme peaks olema lahke ja sõbralik
Siis hakkasid juba ka teised küsima, milles asi? Mina ikka vaikisin. Üks klient tuli minu juurde ja hakkas mulle rääkima, millega ta täna oli tegelenud. Kuna ma midagi ei vastanud ja ainult noogutasin, sattus ta segadusse. Ma ju alati kiidan ja julgustan teda, kuid täna ei tulnud suust ühtegi sõna. Nüüd hakkasid kõik kliendid minu juures käima ja midagi küsima. Mul suu lukus, kui kleebitud. See tundus kõigile nii imelik. Igale küsimusele püüdsin kuidagi reageerida, kas peaga noogutades või pead raputades. Appi tuli võtta ka käed. Kuid see oli veel raskem, kuna kätega ei osanud ma suurt midagi näidata. Minu enda jaoks oli see väga raske. Ma surusin jõuga hambad kokku, iga kord kui midagi küsiti, ma tahtsin ju nii väga rääkida, aga ei tohtinud. Enamus kliente arvas, et mul on lihtsalt hääl ära, mõned küsisid , kas ma olen millegi peale pahane.? Mõnedele tegi see nalja, et ma ei rääkinud
Kasvataja hakkas rääkima tööalastest ümberkorraldustest, mis alates 1. märtsist käesoleval aastal nende lastekodus kehtima hakkasid. Lasin kasvatajal rahulikult ära rääkida. Oma hoiakuga näitasin, et olen oma mõtetega kohal ja kuulan. Keskendusin täielikult kasvataja jutu kuulamisele ega tegelenud samal ajal kõrvaliste asjadega (Krips 2017: 177). Isegi kohvi ei rüübanud. Lasin kasvatajal ennast tühjaks rääkida. Jälgisin pilguga tema vestlust aeg ajalt noogutades. Püüdsin hoida pilku neutraalsena ja sõbralikuna vältides ainiti otsavaatamist. Oma osavõtlikkust väljendasin ka miimikaga. Tähelepaneliku kuulamise tehnikana kasutasin veel kaja. Kasutasin tema lauses öeldud sõnade kordamist. Hoidusin aga kaja muutmist tungivateks küsimusteks, millega oleksin üles näidanud oma kõrgendatud huvi teema vastu ja võinuks vestluspartnerit eksitada. Kokkuvõtteks võin öelda, et sain tähelepaneliku kuulamisega enda arvates hakkama ning
noogutamisest ja sõjaväelikust käe kõrva äärde tõstmisest ning lõpetades mitmekordsete põsesuudlustega lõunapoolsete rahvaste juures, reveransi ja kniksuga kuningakodade eriketinõuetes ning põlvitamisega religioossete tavade kohaselt. Enamik rahvaid ja kultuure aktsepteerib siiski ka kättpidi tervitamist. Juba keskajal surusid kaks sõpra kohtudes teineteisel kätt. Euroopa lõunapoolsetel rahvastel oli kombeks naisi tervitada põsesuudlusega. Tänaval kohtudes tervitati noogutades ning paljastati pea. Peakate mängis tervitamisel eriti tähtsat rolli Louis XIV tervitamiskunstis, mil uhke kübar elegantse liigutusega ja sügavalt kummardades tervituseks ja austuse märgiks peast võeti. Suurima alandlikkuse tunnuseks aga peeti isanda kintsu embamist. Naised tervitasid reveranssi tehes, paremat jalga ette libistades, vasakut jalga taha libistades või paremat käe kinnast käest võttes sügavalt kummardades. Tänapäeval on tervitamisviisid suuresti lihtsustunud
rohkem otsa vaadata kõrgema staatusega inimesel, et saada tunnustust. Madalam staatus üritab rohkem meeldivust tekitada. Siit võib eeldada, et tüdruk pidas poissi kõrgemaks/intelligentsemaks ja püüdis tema tähelepanu tõmmata, kui lähtuda silmavaatamise sagedusest. Samuti innustas nõrgem sugupool kasutades tegevuse markereid, andes vestlejale, antud juhul siis poisile, kellest tüdruk oli huvitatud, märku vestlust jätkama noogutades ja kaasa ühmates. Kuulaja andis nii kõnelejale tagasisidet, et ta ikka kuulab, mida vestlejal oli öelda. See innustab jutustajat rääkima edasi oma juttu/ lugu kuna kuulaja oli huvitatud jutu edasisest käigust. Ka jutu peegeldamine oli märgiks heast ning huvitatud kuulajast. Peegeldamine sisaldab endas jutustaja jutu ümbersõnastamist, et teada saada, kas kuulaja on kõigest õigesti aru saanud, et selles veenduda. Oma sõnadega jutustab kuulaja uuest üle jutus väljendatud
PEAHOIAK See kuidas me mõjume teistele , sõltub kõik pea-ja ülakeha hoiakust . Inimest kes surub õlad taha , selja sirgu ja rinna ette pannakse tähele rohkem kui inimest kes kõnnib kössis ja pilk on maas või siis istudes proovid end mittemärgatavaks muuta . Peal on kolm põhiasendit :1) otseasend 2)ette kallutatud pea ja 3)kõrvale kallutatud pea Otseasendis suhtub inimene erapooletult ja kuulab teist ära , vahepeal jutule kaasa noogutades . Ette kallutatud pea väljendab inimese halvakspanevat suhtumist või isegi eitavat , sellega võivad kaasneda ka kriitilised liigutused . Kõrvale kallutatud pea väljendab huvi jutu vastu , ka loomadel on märgatud , et kui nad millegi vastu huvi tunnevad kallutavad nad pead . 5 NÄO PUUDUTAMINE Pettusest märkuandvate zestide äratundmine aitab meil aimata, et inimene valetab.
hirmuäratav õpetus ja hirmuäratavad vaated ehk tuleviku eelmaik". Maa käib ümber Päikese! Galileo Galilei, piiblihävitaja! (vali naer rahva hulgas.) 1633: Inkvisitsioon kutsub maailmakuulsa uurija Rooma. Medicite palee eestuba ja trepp Firenzes. Galilei ja tema tütar ootavad suurhertsogi jutule pääsemist. 11) Trepist tuleb alla Gaffone, ülikooli rektor. Ta kohkub Galileid märgates ja möödub mõlemast jäigal sammul, pea kramplikult kõrvale pööratud, vaevalt noogutades. Galilei kurdab halva silmanägemise üle ning on natukene üllatunud, et too neid ei tervitanud. Üks mees, kellele Galilei oli sulaahju kavandi joonistanud, tuli nendega juttu tegema. Ta soovitab Galileil põgeneda tagasi Veneetsiasse, kuna Roomas on tal liiga ohtlik olla. Ülevalt toast kuuldud jutud olid ka kurja kuulutavad. Galilei aga puikleb vastu, tuues ettekäändeks, et ta on harjunud mugava eluga
vaikne ega juhi kuulaja tähelepanu eemale, tuleb kanda hoolt, et kehakeel ja sõnum ühilduskid, tuleb vältida ähvardusi, sarkasmi, minevikus tuhnimist ja muid taolisi ebaausaid võtteid. Võib kasutada empaatiat, st näha ja tunda, nagu teine seda teeb. Siis suureneb ka kommunikatsiooni efektiivsus. 12. Kuidas saab kuulaja suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Tuleb kasutada aktiivset kuulamist(st hoida pilkkontakti, nõjatuda veidi ettepoole,luua kuulajas kindlusetunne, noogutades või sõnastades tema juttu ümber, esita selgitavaid küsimusi, astuda segajatest eemale, keskenduda kuuldu mõistmisele ka siis, kui oled vihane või ärritunud), pöörata rääkijale võimalikult palju tähelepanu, mõelda rääkijale kaasa, suhtuda rääkijasse heatahtlikult, olulisemad asjad enda jaoks tõlgendada. 13. Miks peab kommunikatsioonis osalema aktiivselt? Vastasel juhul ei saavuta pooled teineteisemõistmist: nt kui rääkija ähvardab või ei arvesta kuulaja soovidega,
5) Tähtsi info libiseb teil kõrvust mööda. Kartus eksida halvab tervet mõistust, sest teie arvamused ja veendumused on enesehinnanguga tihedalt seotud. Võrdleva kuulamise komponentid: 1) Võrdlete kuuldut oma teadmistega ajaloost, inimestest ja nähtustest. 2) Jälgite, kas partneri hääletoon ja lauserõhud, näoilme ning kehahoiak ühilduvad tema jutu sisuga. Totaalne kuulaja: 1) Hoidke pilkkontakti. 2) Nõjutage veidi ettepoole. 3) Looge kuulajas kindlustunne, noogutades või sõnastades tema juttu ümber. 4) Esitage selgitavaid küsimusi. 5) Astuge segajatest eemale. 6) Keskenduge kuuldu nõustmisele ka siis, kui olete vihane või ärritunud. 2 Eneseavamine Mitteverbaalne keel: 1) Žestid. 2) Kehahoiak. 3) Hääletoon. Eneseavastamise definitsioonis sisalduv sõna info viitab sellele, et paljastatu on partnerile
situatsiooni- Inimene küll ei pea teise nägu laitma, jumal on koomika: Enn kõik loonud; aga vanasõna ütleb: punased kuuleb pealt juuksed ja vindunud lepad ei kasva hüva maa peal. Ja siin on sõna tõeks läinud. Kas ta ammu juba sinu järele jookseb? MAIE: Mitu aega! Ja – isa – MÄRT: No – isa? Viimati –? MAIE (pead noogutades): Isa näeks hea 13 meelega, et ma tema vastu võtaksin! Tema vanemate libe keel on taadi silmad pimedaks teinud, et surve ta tema vigu ei näe. (Märdi kortsus kulmu abiellumisel nähes.) Aga ära sa usu, Märt, ega ma teda ei võta elades! MÄRT: Minu kanapojukene! Aga räägi nüüd, mis ema siis ütles, et mulk kosja tulla tahab? kosjakombestik MAIE: Ema – ei nüüd – emal oli hea meel küll,
Tõenäoliselt ütleb laps oma esimese sõna kümnenda ja kaheteistkümnenda elukuu jooksul. Mitte mingil juhul ei tohi lapsele survet avaldada esimese sõnaga, sest iga laps on erinev, mõni alustab rääkimist enne esimest eluaastat mõni hiljem. Lastel tähendab selles vanuses tihtipeale häälikute kombinatsioon mõnda sõna, näiteks minul oli ,,ll" lill ja ,,nana" vanaema. Tuleks igati julgustada kui laps ütleb näiteks ,,ll" siis naeratada ning noogutades ütlema: ,,See on lill". Niiviisi saab laps matkida ema või isa öeldud sina ning oma kõne arendada. Ka selles vanuses tulevad erinevad laulukesed kasuks. Nüüdseks on juba mitmed laulud talle tuttavad ning püüdes kaasa laulda areneb tema kõne ning ka kuulmisoskus. Kui laps ei ole ennem rääkima hakanud siis 15. elukuuks on ta kindlasti mõne sõna juba ütelnud. Sellel ajal võiks temaga mänguliselt õppida erinevaid sõnu näiteks kehaosi,
OPHELIA: Ei tea, kuid kardan seda küll. POLONIUS: Mis rääkis ta? OPHELIA: Mul haaras randmest, hoidis kinni mind. Siis taganes, kätt lahti laskmata, ja teist kätt oma laubal hoides nii mu nägu uuris teraselt, kui soov tal olnuks joonistada mind. Siis lõpuks raputas mul kergelt kätt, ja noogutades peaga korda kolm nii sügav ohe paiskus rinnust tal, et katkeda näis keha, lõppeda ta maine matk. Siis laskis lahti mind. Pea pöörat üle õla tagasi, näis silmadeta kätte leidvat tee, sest väljus uksest nende abita, pilk piinamas mind lahkumiseni. POLONIUS: See on ju ehtsaim armuhullustus, mis ägeduses hukkab iseend
2. Elemendid on esteetilised 3. Elemendid on metalingvistilised 4. Elemendid on faatilised (phatic) 5. Elemendid on injunctive (injun -ausõna!) 6. Elemendid on performatiivsed FAATILINE aspekt kommunikatsioonis on interaktsiooni (suhtlus) loomine, selle hoidmine, arendamine või selle katkestamine (desruptive). Kui tavasuhtluses me suhtleme mitmel moel -pöördudes teineteise poole, vaadates teineteist, tervitades jne. Säilitades silmsidet, hoiame vestluse arengut, noogutades tunnistame teineteise seisukohti ja kasutades näolimeid, hoiame vestlusteemasid arengus. Me mõmiseme, ahhetame, oigame jne. Ning katkestame vestluse arengut ootamatute või kohatute reaksioonide või sünadega. Faatilised elemendid tantsus teenivad sama eesmärki: alguses luues performative /spectator situatsiooni, loome töös üleminekud ja seosed, pealetulekud ja mahaminekud, hoides "illusiooni" elus ja etenduse "maagiat" toimivana.
Ma olen veendunud, et tema mõtted on mujal. 15. Vestluskaaslane teeb järeldused minu eest. 16. Vestluskaaslane püüab pidevalt väljendada oma arvamust. 17. Vestluskaaslane vaatab mind väga tähelepanelikult, silmi pilgutamata. 18. Vestluskaaslane vaatab mulle otsa justkui mind hinnates ja see teeb mind ärevaks. 19. Kui ma pakun midagi uut, ütleb partner, et ta mõtleb täpselt samamoodi. 20. Vestluskaaslane mängib üle: näitab, et huvitub teemast, noogutades sagedasti peaga ja "jah"itades. 21. Kui ma räägin tõsistest asjadest, tuleb partner vahele naljakate lugudega või anekdootidega. 22. Vestluskaaslane vaatab vestluse ajal tihti kella. 23. Kui ma astun ruumi, lõpetab ta kõik tegevused ja kogu tähelepanu suundub mulle. 24. Vestluskaaslane käitub nii, nagu ma segaksin tal midagi tähtsat tegemast. 25. Vestluskaaslane nõuab, et kõik nõustuksid temaga. Kõik tema väljaütlemised
täiesti jahmunud uudisest, ütlete te meile täna: ei maksa sellest enam rääkida!» «Räägime siis pealegi, kui te seda soovite,» lausus Aramis kannatlikult. «Oleksin mina vaese Chaláis' tallmeister, tuleks sel Rochefort'il minuga raske silmapilk üle elada!» hüüdis Porthos. «Ja teil tuleks veeta raske veerandtund koos Punase Hertsogiga,» sõnas Aramis. «Oh! Punane Hertsog! Braavo, braavo! Punane Hert-' sog!» hüüdis Porthos käsi plaksutades ja pead noogutades. «Punane Hertsog -- milline vaimustav nimi! Olge mureta, küll mina juba selle sõna lendu lasen. On Aramis aga vaimukas! Kui kahju, et te ei ole järgnenud oma kutsumusele, mu kallis! Kui suurepärane abt teist oleks saanud!» «See on ainult hetkeline viivitus,» vastas Aramis. «Ühel päeval saan ma selleks. Te teate, Porthos, et just sel eesmärgil ma jätkangi teoloogia õppimist.» 32 «Ta teeb seda, nagu ta ütleb,» lausus Porthos. «Kas varem või hiljem, aga ta teeb seda
või lihtsalt viisakate patsientide puhul saate ka vääri vastuseid. Samuti edastavad niisugused küsimused mittesõnalisi teateid, näiteks et manustatud valuvaigisti pidi kindlasti toimima. Sugestiivne küsimus – küsimus, mis eeldab mingit kindlat vastust Suletud küsimustel on samuti oma puudus. „Kas teil on rinnakus valud?“ – sellistele küsimustele saab vastata ainult jah või ei, peale selle saab patsient mitteverbaalselt vastata – näiteks pead noogutades. Õhupuuduse või tugevate valude all kannatavate patsientide puhul aitab selline küsimine kiiresti anamneesi võtta, kuid nende puhul, kes ei ole eluohtlikus olukorras, võib niisugune meetod teid valedele jälgedele viia. Hukkamõistvad küsimused on samuti kohatud: „Te ju teate, et oleksite juba kaks tundi tagasi pidanud insuliinisüsti tegema, eks ole?“ Selline küsimus kujutab endast peamiselt patsiendiga riidlemist ja teeb edasise suhtlemise temaga raskeks
annaabi.ee 
