SPELTANISU SPELTANISUST ÜLDISELT Speltanisu kasvatati teadaolevalt Mesopotaamias ja Pärsias juba 8000 a tagasi. 20. sajandi algul speltanisu unustati tootlikumate ja paremate sortide ilmumisega. 1980ndatel aastatel leiti speltanisu taas uuesti, tänu maheviljeluse levimisele. Eestis on speltanisu populaarsus kasvanud just viimastel aastatel. SPELTANISU OMADUSED Speltanisu toiteväärtus on kõrgem kui tavalisel nisul. Speltanisus on palju B-grupi vitamiin, aminohappeid. Sisaldab küll gluteeni, aga vähem kui tavaline nisu ning see on üldiselt talutav ka allergikutele. Speltanisul on kõrge proteiin ja kleepvalgu sisaldus, kuid tavalise pärmisaia tootmiseks jääb sellest väheks. SPELTANISU KASVATAMINE Tavanisuga võrreldes on speltanisul sügavam juurestik, mullasuhtes on ta vähem nõudlik ning ka põuakindlam. Peamiselt kasvatatakse
NI$U AJALUGU Nisu on maailma vanim kultuurtaim Ees-Aasia 7000 aastat e.Kr Euroopa 3000 aastat e.Kr Eesti 2000 aastat e.Kr ISELOOMUSTUS Nisu jaotub kaheks: - pehme nisu - kõva nisu Eestis kasvatatakse pehme nisu sorte. Nisul esinevad nii tali- kui suvivormid. 2010. aastal oli suvinisu kasvupind 80 000 ha, talinisu 41 000 ha. Talinisu annab suuremat saaki kui suvinisu. ISELOOMUSTUS Eesti nisu sisaldab keskmiselt: 9-15% proteiini 25-40% kleepvalku 2-3% toorkiudu 2% rasva 65% tärklist KASVUNÕUDED - talinisu Talinisu on kasvutingimuste suhtes nõudlikum kui teised kultuurid. Talinisu talub külma kuni -25°C Nisupõld peaks olema kallakuga.
Kui kogu lämmastikväetis antakse ühe korraga kasvu algul, võib see põhjustada üleliigset vegetatiivset kasvu, lamandumist, madalamat saaki, madalamat kvaliteeti. Teine lämmastikuga pealtväetamine võrsumisel - kõrsumise alguse faasis tõstab proteiinisisaldust. Liigse lämmastiku mõjul võivad taliodral kasvada järelvõrsed, mille tõttu väheneb kogusaak ja halveneb saagi kvaliteet. Kaer Kaera toitainete (N, P, K) vajadus on väiksem kui nisul ja odral. Fosfor- ja kaaliumväetised mõjutavad kaera saagikust vaid siis, kui nende toitainete sisaldus mullas on väike. Optimaalsest kõrgemad lämmastiku normid võivad põhjustada kaera lamandumist. Suurte lämmastiku koguste juures lamandub kaer nisust ja odrast kergemini. Kaera terasaaki suurendab peamiselt vaid külvieelselt või külviga samaaegselt antud lämmastik. Loomise eel või ajal antud lämmastik kaera terasaaki oluliselt ei tõsta, suurendab aga terade proteiinisisaldust.
Kohati, sealhulgas Eestis, kasvatatakse teravilja ka haljalt koristamiseks. Üldiseloomustus Eestis kasvatatakse peamiselt otra, rukist, kaera ja nisu, need on temperatuuri suhtes vähenõudlikud (Eestis kasvatatavate sortidesoodsaim temperatuur on 1315°C), kuid suhteliselt põuakartlikud pikapäevataimed. Hirss, mais, riis ja sorgo on soojanõudlikud lühipäevataimed, nad (v.a riis) taluvad hästi põuda. Teraviljad on enamasti üheaastased. Nisul, rukkil ja odral on ka talvituvaid vorme; neid taliteravilju külvatakse sügisel (Eestis augusti lõpus või septembri alguses). Taliteraviljad lepivadidanemis-ja tärkamisjärgus jaheda temperatuuriga (413°C); sügisel kasvu lõpetades ning kevadel kasvu alustades vajavad nad kokku 3070 päeva jooksul minimaalset elutegevust võimaldavat temperatuuri (05°C), muidu neil ei teki generatiivseid organeid. Kaer
Kohas, kus lehelaba läheb üle lehetupeks, asuvad keeleke ja kõrvakesed. Keeleke asetseb tihedalt vastu kõrt ning kaitseb seda tuule käes kõikumisel hõõrdumise eest ja hoiab ära vee tungimise kõrre ja lehetupe vahele. Kõrvakesed aitavad lehetupel kõrre ümber kinnituda. Õisik. Koosneb pähikuist. Nisu õisikut nimetatakse peaks. Pea koosneb kõrre jätkuna arenenud lülilisest peateljest ja selle astmetele kinnituvatest pähikutest. Peatelje igale lülile kinnitub nisul üks pähik. Pähik. Pähik koosneb nisul 3...5 õiest ja pähiku alusel paiknevast liblest.Üks libledest asub kõrgemal, seda nimetatakse siselibleks, teist aga välislibleks. Nende vahel on õied. Õis. Õiel asuvad välissõkal ja sisesõkal. Sisesõklal on kaks andrut. Sõkalde vahel asub emakas ja kolm tolmukat. Õisiku diferentseerimine algab juba kõrsumisfaasis, mistõttu sel ajal on taime arenguks vaja optimaalseid tingimusi, et kujuneks rohkem õisi. Vili
..6 sõlmevahega. Pea koosneb lülilisest peateljest ja sellele kinnituvatest kaheõielistest (harva kolmeõielistest) pähikutest. Rukis on paljasteraline (valmimisel eralduvad terad sõkaldest). Eesti rukkis on keskmiselt 9...10% proteiini, 1...2% rasva, 2...3% kiudu ~70% lämmastikuta ekstraktiivaineid ja 2..3% tuhka. Peamiselt valmistatakse rukkist leiba jt. pagaritooteid kuid temast tehakse ka õlut, viina, viskit ning kasutatakse biokütusena. Rukki söödavus ei ole nii hea kui odral ja nisul, seetõttu ei sobi ta ainsaks jõusöödaks, haljasmassi väärtus söödana on sarnane kõrreliste heintaimedega. Kasvunõuded Rukis on kõige külmakindlam teravili, hästi karastunud taimed taluvad -25...-35 °C. Idanemisest tera valmimiseni vajab rukis aktiivsete temperatuuride (üle +10 °C) summat 1200...1400 °C. Rukki juurestik on ulatuslik ja sügavaletungiv, mistõttu vee ja mulla toitainetesisalduse suhtes on ta vähemnõudlikum kui talinisu. Transpiratsioonikoefitsent (vee
7. SEEMNE EHITUS / TERAD Seeme koosneb järgnevatest osadest: Kest – Koosneb mitmest kihist. Kõige välimine on viljakest, mis kujuneb sigimiku seinast. Moodustab teramassist ligikaudu 6%. Endosperm – Koosneb pikkadest rakkudest, mis on täidetud ümarate tärklise teradega. Proteiinisisaldus on suurem väljaspool. Idu – Asub tera alusel viltuselt. Idus on arenenud üks või mitu idujuure alget. Idu osakaal terast on väga väike (rukkil, nisul oral 1,5-3%; kaeral 3-4% ja maisil 10-12%). Aleuroonkiht – Asub seemnekesta ja endospermi vahel. See on proteiinirikas. Kilbike – Asub endospermi ja idu vahel. Terade keemilne koostis: Tärklis – Peamine varutoitaine. Roosuhkur – Peamiselt idus (1,5% teramassist). Toorproteiin – Sisaldub terades 6-22%. Toorrasv – Kõige enam kaera- ja maisiteradest. Nisul on seda 1,4%, rukkil ja odral 1,2%, kaeral 2,6% ja maisil 4%. Rasv on koondunud idudesse.
4. Külvide hooldamine õige hooldamine vähendab taimdelele ebasoodsate tingimuste mõju (mullakoorik, umbrohud, põud). 5. Õigeaegne ja kadudeta koristus koristamisega hilinemine põhjustab enam valminud väärtuslikuma saagiosa kao ning seega ka saagi kvaliteedi languse. 5. 2.3 Tera ehitus ja koostis Tera koosneb: 1. Idust mis asub tera alusel viltuselt. Idus on arenenud üks või mitu idujuure alget. Idu osakaal terast on väga väike: rukkil, nisul ja odral 1,5...3%; kaeral 3...4% ja maisil 10...12%; 2. Endospermist ehk toitekoest, mis moodustab suurema osa terast (keskmiselt 74% tera massist). Endosperm on väga toitaineterikas, millest tulenevalt ka teraviljade nii suur tähtsus majanduses. Endospermi eraldab eost kilbike; 3. Kestadest mis koosnevad mitmest kihist. Kõige välimine on viljakest, mis kujuneb sigimiku seinas, selle all on sisemine seemnekest. Terade keemiline koostis sõltub teravilja: 1. Liigist; 2. Sordist; 3
USA-s on vastav kasv aga 5%, sest 2,5 = (müügikoguse protsentuaalne muutus) / 2%, mis ainsa vastusena annab koguste suurenemiseks 5%; 29. 1. nisu nõudluskõver tuleb joonistada teljestikus, kus vertikaalteljel on nisu hind ning horisontaalteljel nisu kogused q1; tarbija kogukulukõvera (e tootja/müüja kogutulukõvera TR konstrueerime teljestikus, kus vertikaalteljel mõõdetakse kogutulu TR ja horisontaalteljel nisu koguseid q1; kogukulu/kogutulu näitajad on vastavalt nisul TRnisu=3200; 3000; 2400; 1400; 800; (TR=p×q) 2. rukki nõudluskõver ja tootja kogutulukõver konstrueeritakse analoogiliselt nisu vastavate kõveratega; kogukulu/kogutulu näitajad on rukkil TRrukis=3200; 3600; 4000; 6000; 9000; 4. selle asemel et välja arvutada erinevate hinnatasemete juures nõudluse hinnaelastsuskoefitsiendid, võib kasutada elastsuse hindamiseks lihtsat põhimõtet, kui hinna alanedes tootja/müüja kogutulud TR
Haigus areneb hästi rasketel muldadel, intensiivselt levib vanades maasikaistandustes. Tõrje: haigestunud taimeosad hävitada, vältida liigset niiskust, fungitsiidid. o Maasika-punalaiksus o Maasika fütoftoroos eestis pole leitud. Tekitab juuremädanikku. Haigustekitajad on mullaseened, säilivad mullas ja kahjustunud taimeosadel. Tõrje: mitte istutada maasikat samale kohale 6-8 aastat. Haiged taimed koos mullaga eemaldada ja hävitada. o Kõrreliste helelaiksus nisul haigustekitaja talvitub seeneniidistikuna taliviljal. Suve jooksul mitu põlvkonda eoseid, mis levivad vihma ja tuulega. Saagikadu kuni 40%. Tõrje: seemnete puhtimine, kõrrekoorimine, keemiline tõrje. o Nisu pruunlaiksus eoste moodustumiseks vajalik märg leht. o Kõrreliste pruunlaiksus haigustekitaja säilib seemnel, taimejäänustel, mullas lülieostena. Tõrje: viljavaheldusega, resistentsusaretus, keemiline tõrje.
punkti on tatra kasvatamiseks. [2] Leostunud muldadel on samuti universaalne kasutussobivus, tänu suhteliselt vastupidavale struktuursusele on leostunud mullad harimiskindlad. Tasastel või nõrgalt kallakulistel aladel on leostunud mullad normaalselt haritavad minu põllumassiiv on tasasel alal, sellest järeldan et sel on universaalne kasutussobivus.[raamat] Nende mullad, nagu ka eelnevad leetjad mullad, sobivad pea kõigile põllukultuuridele, näiteks kõige suurem on kasutussobivus on nisul, odral ja kaeral, väikseim aga tatral. [2] Põllumassiivil väiksema osatähtsusega kahe mulla, gleistunud leetja ja leostunud gleimulla, kasutussobivus sõltub kuivendamisest. Keskmise lõimisega kuivendatud leostunud gleimullad on head põllutüübilised haritavad maad ja sobivad hästi peamiste põllukultuuride kasvatamiseks. Nendel muldadel sobib kõige paremini põllukultuuridest kasvatada nisu, kaera, segatist ja suvinisu, kõige mittesobilikum on aga lutsern. [2]
Hüdraulika võimsus 45 l / min 120 l / min Teravilja kasvatamisele järgneb ka koristus, mida tehti New Holland X860 kombainiga, mille töölaiuseks on 7,3 meetrit, mootorivõimsuseks 246 kW ja punkri mahuks 8 tonni. Koristusele järgneb transportimine kuivatisse veoautoga Volvo FMt7. Kuivatis kuivatati kogu teravili, igal teraviljal tuli saavutada õige niiskussisaldus, kaeral 14 %, odral 12-13%, nisul 13-14 %, rukkil kuni 14 %, rapsil 6-9 % ja hernel 14 %. Kui niiskus oli saavutatud, siis tuli teravili laadida autosse, millega viidi see kaarhalli, mis asub kuivatist 500 meetri kaugusel. Laadimiseks kasutatakse teleskooplaadurit Manitou MT 732, mille tõstekõrgus on kuni 7 meetrit. Kogu teravili viidi kaarhallidesse, kus iga vili oli eraldi suurtes hunnikutes. 3. VESKIS JAHU JAHVATAMINE JA TRANSPORT
külgpungadest nimetatakse võrsumiseks · Võrsete tekkimise kohta nimetatakse võrsumissõlmeks Leht Koosneb lehetupest ja lehelabast · Lehetupe moodustab alumine leheosa, mis on keerdunud torujaks ja ümbritseb kõrt · Lehelaba on kõrrelistel teraviljadel rööproodne ja terveservaline · Lehetupe lehelabaks ülemineku kohal asetseb lehe keeleke, väike ja õhuke poolabipaistev kilejas volt, mis ümbritseb tihedalt kõrt ja takistab vee tungimist lehetupesse · Odral, nisul ja rukkil on lehelaba alusel nn. kõrvakesed, mis on lehealuse valkjad teravad külgmised kasvundid, mis haaravad kõrt · idanemine · tärkamine · võrsumine · kõrsumine · loomine · õitsemine · valmimine 10. Pehme ja kõvanisu 11. Nisu terise anatoomiline ehitus · Õisik Nisul, rukkil ja odral on õisikuks pea (liitpea), kaeral (hirsil, sorgol, riisil) pööris. · Pea koosneb lülilisest peateljest e. pearaost, mille igale astmele kinnitub 1 (nisul rukkil)
lääne suunaline harimine. Miinuseks , et võb sassi minna kergesti seega ei tule tänap. kõneallagi ) Külviaeg Taliteraviljad külviaeg 20 kuni 30 august. Talinisu, talioder ja talitriticale 10.septembrini Suviteraviljad- kevadel esimisel võimalusel ( alustame alati kergema lõimisega mullast ) ,külvisügavus 3-5cm kui muld on soojenenud vajaliku tasemeni ( min 3-5 , optim 8-10 kraadi ) -külvikonveier: hernes, nisu/kaer ( nisul veg.periood pikk ) , odraga pole mõtet kiirustada ( külmaõrn= kui taim saab külmastressi siis võib teda turgutada lehe kaudu väetisi andes) Kasvuaegne hooldamine: *külvijärgne rullimine *mullakooriku purustamine ( enne tärkamist 3-4 pärislehe faasis) *pealtväetamine *retardantide kasutamine ( kõrretugevdaja nt CCC) *umbrohutõrje ( mehaaniline , keemiline ) *kahjuritõrje *haigustetõrje Teraviljade koristamine *Täielikult mehhaniseeritult- ühefaasiline ja kahefaasiline
99 eur/l 2015 Eesti Maaülikool MENARA 410 EC (toimeaine - 250 g/l propikonasool, 160 g/l tsüprokonasool) on laia toimespektriga süsteemne fungitsiid Menara 410 EC-l on lai toimespekter ning pikk kasutusaeg. Preparaadi kaitsev toime kestab 3-4 nädalat. Kulunorm - 0,5 l/ha. Hind - 44,00 €/L Nisu-triiprooste (Puccinia glumarum) – Esineb peamiselt nisul,odral ja harva ka rukkil. Eriti ilmeb see lämmastikuga väetatud põldudel. Triiprooste tekitab lehtedele kollaseid roostetriipe.Soodsail tingimusil suurenevad triibud ja leht kattub üleni suvieoste kattega.Seen talvitub taimes mütseelina. Ennetatav tõrje Nagu ennetatav tõrje sobib võimalikult hiline külv. Niisugused külvid kannatavad vähem kui varased. Kasutamine roostekindlate sortide. Füüsikalis-mehaaniline tõrje Vaheperemeestaime hävitamine
Hingamise käigus orgaanilist ainet lagundatakse osa läheb säilituseks ja teine läheb uute struktuuride sünteesimiseks. Hingamine sõltub ka temperatuurist. Üldiselt on hingamine väga väike madalatel temperatuuridel. Senikaua kui taimede organism on elus, senikaua ta ka hingab. Aga üle 40 temperatuuri langeb (oleneb taimeliigist). Selleks, et taimedel hakkaks vegetatsioon peale on vaja miinimumtemperatuuri, need on liigiti jällegi väga erinevad. Nisul +4-5 kraadi, aga teistel on ta üldiselt kõrgem. Sellised taimed nagu kurk on see 13-14 kraadi umbes, millest kasv võib peale hakata (idanema). Taim läbib teatud arengufaasi ning selleks peavad toimuma biokeemilised protsessid. On leitud, et on võimalik teatud suuruste kaudu seda protsessi iseloomustada. Seda temperatuuri, kus hingamine ja fotosüntees on tasakaalus (juurdekasv on null) nimetatakse bioloogiliseks miinimumtemperatuuriks
st t tuhk 5 15-24 5 kuni 10 0,7 4,5 proteiin 7,5 14-23 29-38 8,5-14,2 26 rasv 0 0-0,2 7 kuni12 1-2,2 10 toorkiud 38 1,2-1,4 6 kuni 7 0,2-0,3 2 tärklis 78-84 suhkur 26 Kõige suurem valgusisaldus on nisul.Nisus on tähtsaid valke.teraliim.Nende valkudest sõltub saiapätsi poorsus ja maht. Neid on ka rukkis.Odras ja kaeras pole.Neis on valke.Kanamuna valguga võrreldakse teisi valke, teised on madalamad.Asendamatu aminohape- lüsiin,leutsiin,damiin,treoriin,fenüül.Mida tumedam sai, seda rohkem valke seal on.Valgu kvaliteet ei ole kasvatamisega mõj-see on liigiomane. Lämmastikuta ekstraktiivained- suhkur.Pärmseened vajavad elutegevuseks valke.Kõige rasvarikkamad teraviljad on mais ja kaer
rasv 0 0-0,2 7 kuni12 1-2,2 10 toorkiud 38 1,2-1,4 6 kuni 7 0,2-0,3 2 tärklis 78-84 suhkur 26 Kõige suurem valgusisaldus on nisul.Nisus on tähtsaid valke.teraliim.Nende valkudest sõltub saiapätsi poorsus ja maht. Neid on ka rukkis.Odras ja kaeras pole.Neis on valke.Kanamuna valguga võrreldakse teisi valke, teised on madalamad.Asendamatu aminohape- lüsiin,leutsiin,damiin,treoriin,fenüül.Mida tumedam sai, seda rohkem valke seal on.Valgu kvaliteet ei ole kasvatamisega mõj- see on liigiomane. Lämmastikuta ekstraktiivained-suhkur.Pärmseened vajavad
annaabi.ee 
