ADENOID Ülevaade Adenoid asub ninaõõne ja neelu ühinemispiirkonnas. Adenoid on ninaneelus paiknev lümfaatiline kude. Ninaneelu avanevad ka keskkõrvaruumist alguse saanud kuulmetõrved. Adenoide pole lihtsal suu vaatlemisel näha, sest ninaneel jääb pehme suulae taha. Adenoidi suurenemine ehk hüpertroofia Adenoidi hüpertroofia on ninaneelus paikneva lümfikoe kogumiku ehk adenoidi suurenemine. Adenoidi suurenemist esineb lastel kuni puberteedieani. Täiskasvanutel adenoidid taandarenevad. Lapsel võib adenoidi suurenemine olla füsioloogiline ehk loomulik, samas võib suurenemist põhjustada ülemiste hingamisteede põletikud ja allergiad. Adenoidi suurenemine võib põhjustada ninahingamise takistust ja keskkõrva ventilatsiooni häirumist.
Mis on pneumokokk? · Ladinakeelne nimetus - Streptococcus pneumoniae · Gram-positiivne kaksikkerabakter · Avastasid sõjaväearst dr.George Miller Sternberg ning prantsuse keemik ja mikrobioloog Louis Pasteur. Kus võib leiduda pneumokokke? · Täiskasvanute (510%) kui ka laste (2040%) ninaneelus. · Inimeselt inimesele - kas otsesel kokkupuutel limaskesta sekreediga või piisknakkuse teel. · Loomad või putukad bakteri kandjaks ega levitajaks ei ole. Pneumokokk-infektsioonid · Puuduvad ealised piirid. · Sagedamini haigestuvad väikelapsed ja eakad inimesed. · Haiguse tekke riskigrupp - lapsed, kes viibivad sageli samas ruumis teiste lastega. · Haigused on raske kuluga ja võivad viia tõsiste tagajärgedeni. · Infektsioonid on
Mõnel juhul infektsioon võib põhjustada aborti. Viirus põhjustab ka sigadel kaalulangust ja kehva kasvu, mis põhjustab majanduslikku kahju põllumajandustootjatele. Nakatunud sead võivad kaotada kuni 12 kilo kehakaalust kolme kuni nelja nädala jooksul. Suremus on tavaliselt madal (umbes 1-4%). Joonis 2. Näeme sigade katku peamiseid sümtomeid. 1. Soolestikus- kõhulahtisus 2. Hingamisteedes- köha ja kurguvalu 3. Psühholoogias- isupuudus, letargia 4. Ninaneelus- aevastamine, nina/silma limaskestad 5. Süsteemne- palavik, kaalulangus, kehv kasv Joonis 2. Sigade katku peamised sümtomid [6] Seagripi viiruse otsene edastamine sigadelt inimestele on vahetevahel võimalik (seda nimetatakse zoonootiliseks sigade katkuks). Vastavalt (Centers for Disease Control and Prevantion CDC) avastati 2009 aastal seagripi H1N1 viirus. Sümptomiteks on palavik, köha, kurguvalu, lihasvalu, peavalu, külmavärinad ja väsimus.
bakterid, niitjad bakterid. Paljunevad pooldumise teel. Aega, mis kulub rakkude pooldumiseks nimetatakse generatsiooniajaks. Võib olla soodsatel tingimustel lühike (umbes 20 minutit). Enamike bakterite puhul 1-3 tundi. Baktereid kasutatakse: farmaatsiatööstuses, toiduainetööstuses, keemiatööstuses, põllumajanduses, heitvee puhastamine, metalli kogumine. Normaalne mikroflora: organismiga koos elavad bakterid. Kõige rohkem jämesooles, nahal, suuõõnes, kurgus, ninaneelus, suguelundite limaskestadel jm. Kahjutu, sõltub inimese east ja toidust. Kehalõhn tuleneb sellest, määrab ära, kes sobivad. Soolestikus olevat mikrofloorat tuleb uuendada. Kui puudub normaalne mikrofloora, tekivad haigused. Patogeensed bakterid eritavad baktereid, mis tekitavad haigusi. Botulismitoksiin kõige tõhusam toksiin. Bakteriaalsed haigused: - Difteeria(kahjustab kurku ja kõri, võib põhjustada lämbumist) - Kopsupõletik (piisknakkus, kopsupiirkonnas olev kahjustus)
neelust makku. Söögitoru algab 6. kaelalüli kõrgusel, läbib diafragma ja suubub 11. rinnalüli kõrgusel makku. Söögitorus on kolm kitsust, millesse võivad allaneelatud võõrkehad kinni jääda. Ülemine ja alumine kitsus toimivad sulguritena (on normaalselt suletud, väla arvatud neelamise ajal). 5. Ninaneelumandlite ja kurgumandlite hüpertroofia: kaebused, diagnoosimismeetodid, varased ja hilistüsistused 1. Adenoidi hüpertroofia on ninaneelus paikneva adenoidi suurenemine, mida esineb lastel kuni puberteedini; täiskasvanutel adenoid atrofeerub (kui täiskasvanul esineb, kontrollida maliigsuse suhtes). Ninaneel, kus adenoid paikneb, on ühenduses ninaõõnega ja kuulmetõrve kaudu ka keskkõrvaga. Adenoidi hüpertroofiat ei saa iseenesest pidada haiguseks, kuna kõikidel lastel suurenenud adenoid kaebusi ei põhjusta. Kaebused: Lastel esineb ka nn füsioloogiline ninaneelumandli hüpertroofia. Osadel lastel põhjustab
neelust makku. Söögitoru algab 6. kaelalüli kõrgusel, läbib diafragma ja suubub 11. rinnalüli kõrgusel makku. Söögitorus on kolm kitsust, millesse võivad allaneelatud võõrkehad kinni jääda. Ülemine ja alumine kitsus toimivad sulguritena (on normaalselt suletud, va neelamise ajal). 5. Ninaneelumandlite ja kurgumandlite hüpertroofia: kaebused, diagnoosimismeetodid, varased ja hilistüsistused 1. Adenoidi hüpertroofia on ninaneelus paikneva adenoidi suurenemine, mida esineb lastel kuni puberteedini; täiskasvanutel adenoid atrofeerub (kui täiskasvanul esineb, kontrollida maliigsuse suhtes). Ninaneel, kus adenoid paikneb, on ühenduses ninaõõnega ja kuulmetõrve kaudu ka keskkõrvaga. Adenoidi hüpertroofiat ei saa iseenesest pidada haiguseks, kuna kõikidel lastel suurenenud adenoid kaebusi ei põhjusta. Kaebused: Lastel esineb ka nn füsioloogiline ninaneelumandli hüpertroofia. Osadel lastel
tagant jaguneb. Enamike bakteride puhul 1-3 tundi Baktereid kasutatakse: · Farmaatsiatööstuses (antibiootikumid) · Toiduainetetööstuses (naatriumgultamaat, paksendaja) · Keemiatööstuses (ensüümid nt pesupulbrites) · Põllumajanduses (silo valmistamine) · Heitvee puhastamine · Metalli kogumine Normaalne mikrofloora- organismiga koos elavad bakterid, inimesega koos elavad bakterid on kõige rohkem jämesooles, nahal, suuõõnes, kurgus, ninaneelus, suguelundite limaskestadel ja mujal. Normaalne mikroflora on kahjutu. Sõltub inimese east ja toidust (jämesoole mikroflora). Kehalõhn tuleb mikroflorast. Lõhn määrab ära, kes sobivad. Soolestikus olevat mikroflorat tuleb uuendada. Kui puudub normaalne mikroflora, tekivad haigused. Patogeensed bakterid eritavad patotoksiine, mis tekitavad haigusi. Botulismitoksiin on kõige tõhusam toksiin. Bakteriaalsete haiguste raviks kasutatakse antibiootikume. Antikehad teevad kahjutuks
riietega. Lööve levib tavaliselt juustega kaetud peanahalt, kaelalt ja näolt asümmeetriliselt üle kogu keha. Ville võib leiduda ka silma-, suu- ja genitaalide limaskestal. Lööve on äärmiselt sügelev, mis põhjustab lapsele ebamugavustunnet ning öösiti unehäireid. Sarlakid- Sarlakid on äge lastenakkushaigus, mida iseloomustavad haigel esinev üldintoksikatsioon, peenetäpiline lööve kehapinnal ja põletiku esinemine ninaneelus. : A grupi beeta-hemolüütiline streptokokk on haiguse tekitajaks. Haigus levib õhkpiisknakkuse teel. Haigus algab järsu kehatemperatuuri tõusuga, intoksikatsiooninähtude (peavalu, oksendamine, nõrkus), angiini ja lõõbe ilmumisega. 2-4 nädala pärast võib tekkida peenehelbeline nahaketendus ja selle irdumine suurte tükkidena peopesadelt ja jalataldadelt.Põsed on intensiivselt punetavad ja iseloomulik on ninaalune lööbevaba kolmnurk
ühenduses keskkõrvaga väikese käigu ehk kuulmetõrve kaudu. Kuna äge keskkõrvapõletik tekib tavaliselt ülemiste hingamisteede põletiku ajal või kohe selle järel, võib näiteks nohu pidada kõrvapõletiku üheks kõige olulisemaks riskiteguriks. Lisaks soodustavad haigestumist viibmine lastekollektiivis, kokkupuude tubakasuitsuga (vähendab limaskestade vastupanuvõimet) ja suurenenud adenoid (paikneb ninaneelus ja häirib kuulmetõrve funktsiooni, milleks on keskkõrva õhutamine). Võimalikud tüsistused: • Ägeda keskkõrvapõletiku puhul võib tekkida kuulmekile perforatsioon ehk kuulmekilesse väikese rebendi või “augu” teke, mille kaudu võib keskkõrvaruumist väljuda mäda. Üldjuhul kasvab tekkinud avaus probleemideta kinni. Vahel võib perforatsioon püsida pikemat aega pideva mädase vedeliku lekkimisega kõrvast - sel juhul on tegemist mädase kroonilise keskkõrvapõletikuga.
rakukest puuduvad või gaasivakuoolid on suured või väiksed vakuoolid väiksemad suuremad Normaalne mikrofloora Kõigi organismidega elab alati koos suhteliselt suur hulk erinevaid baktereid. Neid nimetataksegi organismi mikroflooraks (ka taimedel). Inimesel elab enim baktereid jämesooles, kuid neid leidub nii nahal, suuõõnes, ninaneelus, kurgus, suguelundite limaskestadel kui ka mujal. Normaalne mikrofloora on enamasti kahjutu. Selle koostis sõltub paljudest asjaoludest, nt. jämesoole mikrofloora sõltub inimese east ja tarvitatavast toidust. Kehalõhn tuleneb mikrofloorast. Meie soolestiku mikrofloorat tuleb aeg-ajalt uunedada. Maalapsed on tervemad, pole väga allergilised, sest elavad ligi 6+ loomaga koos ja puutuvad nendega pidevalt kokku, järelikult nende mikrofloora uueneb. Neil esineb vähem haigusi.
suurem on tõenäosus, et põletik on kahepoolne. Ägedat keskkõrvapõletikku tekitavad enamusel juhtudest bakterid, mõnikord ka viirused. Põletiku tekitajad satuvad keskkõrva ülemiste hingamisteede kaudu. Kuna äge keskkõrvapõletik tekib tavaliselt ülemiste hingamisteede põletiku ajal või kohe selle järel, võib näiteks nohu pidada kõrvapõletiku üheks kõige olulisemaks riskiteguriks. Lisaks soodustavad haigestumist viibmine lastekollektiivis ja suurenenud adenoid (paikneb ninaneelus ja häirib kuulmetõrve funktsiooni, milleks on keskkõrva õhutamine). SÜMPTOMID Tavaliselt eelneb ägedale keskkõrvapõletikule äge nohu. Esinevad üldsümptomid nagu palavik, peavalu, lihasvalud, väsimus ja isutus, mis on iseloomulikud peaaegu kõikidele ägedatele põletikkudele. Keskkõrvapõletikule on iseloomulik kõrvavalu, survetunne kõrvas ja kuulmise langus haiges kõrvas, kuna keskkõrvaõõs on täidetud mädaga.
ebanormaalsus tonsillolitiaas norskamine ja uneapnoe halitosis haigetel, kellel on kaebused liigeste poolt, neerukahjustus ja/või südame kahjustus Vastutav õppejõud: Priit Kasenõmm Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks Ninaneelumandlite hüpertroofia sümptomid, varased ja hilistüsistused. Adenoidi hüpertroofia on ninaneelus paikneva adenoidi suurenemine, mida esineb lastel kuni puberteedini; täiskasvanutel adenoid atrofeerub (kui täiskasvanul esineb, kontrollida maliigsuse suhtes). Ninaneel, kus adenoid paikneb, on ühenduses ninaõõnega ja kuulmetõrve kaudu ka keskkõrvaga. Adenoidi hüpertroofiat ei saa iseenesest pidada haiguseks, kuna kõikidel lastel suurenenud adenoid kaebusi ei põhjusta. Kaebused: Lastel esineb ka nn füsioloogiline ninaneelumandli hüpertroofia. Osadel lastel põhjustab
valud on tugevad; Alates teisest eluaastast näitab laps valusuurust tabelist kus on eriilmelised näod. Sageli ta tunneb valu küll ülemisesse osasse kuuluvana, kuid valu muutuse näitamine õnnestub, näiteks kui ravim leevendab valu; Kooliealistele numbriskaala 5.Ravipõhimõtted nohu korral? Õpet ada õiget nuusk amis-tehnikat (vältimaks ninakõrval-urgete- ja keskkõrvapõletikku, ei tohi kõvasti nuusata). Nuuskamisel ninaneelus rõhk tõuseb. Ninasõõrmeid tuleb nuusata kordamööda, vältimaks nakkuse kandumist kuulmetõrve kaudu kõrva trummiõõnde. Lapse ninalimaskesta pindala on täiskasvanuga võrreldes suurem ja seetõttu ei tohi ninatilku alla 10aastastele lastele manustada üle viie ööpäeva. Liigne manustamine võib esile kutsuda mürgistuse. Alla 3aastastele lastele ninatilku ei manustata, vaid ninakinnisuse leevendamiseks kasutatakse keedusoolalahust. Imiku võib enne toitmist
Umbes 5070% selle all kannatavatest inimestest on ülekaalulised ja lühikese jämeda kaelaga. Ülekaalulise ja uneapnoe seos ilmneb kõige ilmekamalt vööümbermõõdu suurenedes: meestel üle 100 cm, naistel üle 90 cm. Sageli esinevad neil inimestel suurenenud kurgumandlid (tonsillid), suurenenud või turses kurgunibu, suur keel, mis põhjustavad neeluruumi anatoomilise kitsenemise. Nina vaheseina kõverused, kitsad ninakäigud, nina limaskesta turse ja adenoid ninaneelus soodustavad samuti unelämbustõve nähtude kujunemist. Mõnedel inimestel esinevad näopiirkonna luulised iseärasused: väike ja tahapoole ulatuv alalõug loovad samuti eeldused uneapnoe kujunemiseks. Obstruktiivse uneapnoe diagnoosi ja raskusastme täpsustamiseks on vajalik uneaegne polüsomnograafia. Haigega põhjalikult vesteldes ja teda suunitletult küsitledes võib uneapnoe diagnoosi püstitada perearst ning seejärel pidada nõu eriarstidega diagnoosi ja ravimeetodite täpsustamiseks.
häda, aga ei teata, miks. Legendi järgi olevat meeste valjud häälitsused une ajal vajalikud metsloomade eemalepeletamiseks, kaitstes sel teel enda perekonda. Norskamise põhjuseks peetakse kõri ehituse iseärasust ja suulae pehmete kudede lõtvust, samuti võivad seda tingida suurenenud kurgumandlid. Eriti siis, kui magaja lamab selili, langeb lõug alla, keel vajub taha, nii et õhu juurdepääs suulae ja keele vahelt on tunduvalt takistatud. Sellest tekivad ninaneelus ja hingetorus õhukeerised, mis põhjustavad vahel üsna tugevat kära. Une-apnoeks nimetatakse lühiaegseid hingamisseiskusi une ajal. Need esinevad enamasti keskealistel täidlastel, kõrge vererõhuga meestel, kes norskavad. Arvatakse, et tegemist on ülemiste hingamisteede lihaste lõtvusega, mistõttu õhuvool katkeb. Hingamine on raskendatud, tekib õhupuuduse tunne, südame rütm häirub. Apnoe kestab 10 sekundist
Tsütoplasmamembraanist algavad pilid, mis läbivad välismembraani: võimaldavad kinnitumist, geneetilise info ülekannet; vahendavad kinnitumist ripsmeteta epiteelile, takistavad neutrofiilide tapatööd. Lapseea meningiit (alla neljastel) 42…50% N. meningitidis, 17% S. pneumoniae. Virulentsus. Välispinnaantigeenid on polüsahhariidkapsel, pilid, lipooligosahhariid. Kihn kaitseb antikeha-vahendatud fagotsütoosi eest. Kolonisatsiooni lubavad meningokoki pilide spetsretseptorid ninaneelus. Kliinilisi nähte põhjustab enamasti endotoksiin (lipooligosahhariid). Ainus sisenemisvärat on ninaneel. Kasutab patogeneesis komplemendi alternatiivse raja aktiveerimist. Vabanevad tsütokiinid hävitavad koroidpleksuse ühekihilise barjääri, mis annab bakterile suurepärase võimaluse ajju tungida. Liikvori jõudes ei saa mikrogliia makrofaagid enam temaga hakkama. NB! Erand! Eritab elusana LOSi keskkonda! Levik ainult suletud kollektiivides, levib õhu kaudu 30 cm kaugusele.
sapihapetele, kinnistuma ja koloniseerima inimese nahka või limaskesta, produtseerima antibakteriaalseid aineid patogeensete ja tinglikult patogeensete mikroobide vastu. Organite mikrobioota § Siseorganid (süda, neerud, kopsud jt.) ei sisalda tavaliselt mikroobe. Seevastu pindmiselt paiknevad koed kaetud rikkalikult mikroobidega. § Nendes kohtades paiknevad on võimeline koloniseerima ja säilima neis kudedes. Igal kehapiirkonnal iseloomulikud mikroobid - streptokokid ninaneelus ja suus, Enterobacteriaceae seedekulglas jne. Naha mikroobid § Pole palju, sest kuivavad ära, lisaks eritab nahk pidevalt soolasid ja rasvhappeid > pH langeb 4-6. § Mõned kohad soodsamad - skalp, kõrvad, kaenlaalused, päraku piirkond jne. § Tüüpilised bakterid : Propionibacterium acnes - ela-vad higi- ja rasunäärmetes, seega ei saa pesemisega eemaldada. Ka teisi propionibakteried ja difteroide, sageli ka Stapylococcus epidermidis ja S. aureus. Viimase päriskoduks ninasõõrmed.
olla oluline infektsiooniallikas. Viirus on ülemaailmne, sesoonsuseta. Replikatsioon. HAV replitseerub nagu teised picornaviirused. Interaktsioon spetsiifiliselt maksarakkudel ekspresseeritavate retseptoritega (mõnel teisel rakutüüpidel ka). Erinevalt teistest picornaviirustest ei ole HAV tsütolüütiline, vabaneb eksotsütoosil. Vaata näiteks rinoviirust. Patogenees. HAV süüakse sisse, ilmselt siseneb vereringesse ninaneelus või sooleepiteeli kaudu, jõuavad vere kaudu maksaparenhüümi rakkudeni. Viirus replitseerub maksarakkudes ja Kupfferi rakkudes. Viirus toodetakse nendes rakkudes, vabastatakse sappi, selle kaudu rooja. Viirus levib roojaga suures hulgas umbes 10 päeva enne kollasuse teket või antikehi määrata võimalik on. HAV replitseerub maksas aeglaselt, tootmata märgatavat tsütopaatilist efekti. Kuigi interferoon piirab viiruse replikatsiooni, on vaja
Mikroobid kinnituvad hingamisteid katvale limakihile ning lima transporditakse pidevalt hingamisepiteeli ripsmete rütmiliste liigutustega epiglotise suunas ning neelatakse lõpuks alla ja maos surmab enamiku neist soolhape. Kopsualveoolid on steriilsed. Transiitmikrofloora sõltub sissehingatava õhu koostisest. d. Seedetrakt süljes leiduval lüsosüümil on mikroobide paljunemist takistav toime. Suuõõnes ja ninaneelus on rikkalik normaalne mikrofloora, mis oma antagonistliku toime tõttu ei lase võõrmikroobidel, sh haigustekitajatel, sinna koloniseerida. Kuid suuõõnes püsiv temperatuur, niiskus, toitainete küllus, sülje leeliseline reaktsioon, anatoomiliste urgete esinemine teevad elu mikroobidele soodsaks. Transiitmikrofloora hulka võivad kuuluda mitmed haigustekitajad ning need mikroobid võivad kurgus püsida mitmeid aastaid, sel juhul on tegemist mikroobikandlusega
annaabi.ee 
