kivipuravik, saatana-kivipuravik ja punajalg-sametpuravik, seevastu happelistel muldadel näiteks lehmatatik ja liivtatik. Suurte lihakate ning maitsvate viljakehade tõttu on puravikud hinnatud söögiseened. Osa neist siiski toiduks ei sobi. Mürgised on saatana-, tamme- ja punajalg-kivipuravik, kuigi mõnes raamatus peetakse neid ka kupatatult söödavaks. Viha või kibeda maitse tõttu pole söödavad mõru kivipuravik ja sapipuravik, tinglikult söödavaks peetakse võitatikut, kuigi mõnel inimesel võib ta tekitada seedehäireid. Pipartatik on viha maitsega ja nõrgalt mürgine, kuid kuivatatult võib teda kasutada maitseainena. perekondadest kasvab meil 12 liiki. Liigirikkaim perekond on kivipuravik, kellest harilikku kivipuravikku tunneb küll iga seenestaja. Kivipuraviku perekonnale on iseloomulik suhteliselt jämeda kuni väga jämeda mõhkja jala võrkjas tekstuur. Erandlik
arenenud kübara ja jala ning kübarast kergesti eralduva torukeste kihiga seeni. 1974 trükivalgust näinud Kuulo Kalamehe ja Vello Lastingu raamatus "Eesti puravikulised" on kirjeldatud Nüüdseks on Eestis leitud ja määratud vähemalt 50 liiki. Mükoloogid jaotavad need liigid terve hulga puravikuliste sugukonda kuuluvate perekondade vahele. Kirju puravik Eestis on esindatud perekonnad • Kivipuravik • Lepapuravik • Sametpuravik • Sapipuravik • Soomuspuravik • Tahmpuravik • Viltpuravik • Õõspuravik • Tatik • Päkk Kivipuravik Kirjeldus Puravike viljakehad on lihakad, kübar ja jalg selgelt välja arenenud, torukeste kiht eraldub kübarast kergesti, tihti leidub loor. Torukestel arenevad eoskannad, neil omakorda neli eost. Eospulber on kreem, ookerkollane, pruun, roosakas või hall. Eosed on ellipsoidsed, silinderjad või
Uuemate hinnangute kohaselt on harilikud kivipuravikud hoopis hulk üksteisele lähedasi liike, millel lisaks ehituslikele omadustele on erinevusi ka kasvukoha eelistuses. Need kõik on head söögiseened. Hariliku kivipuraka plussid ja miinused + Rahvusvaheliselt hinnatud kaubaartikkel + Väga maitsev ja toitev + Kohati kõrge saagikusega + väga hea söögiseen, ka ilma kupatamata - Sageli juba noorelt ussitanud - Halvamaitseline sapipuravik on eksitavalt sarnane Hariliku kivipuraviku kasutamine Harilik kivipuravik on üks maitsvamaid ja populaarsemaid seeni. Kõige paremad ja kõige maitsvamad on noore ja sitke seene viljaliha. Kogu seen on kõlbulik, vähemalt noorel seenel pole vaja torukesi ära lõigata (ainult juur ja ussitanud osa ei kõlba süüa). Mahedat pähklimaitset võib nautida kasvõi toorestest seentest tehtud salatis. Enamus inimeste kõht
kerkima ning läheb poorseks 5.Toitumine: orgaanilisest ainest Mida leidub mullas- lagundajad Mida saavad sümbioosi teel puudelt Paljunemine: Puravikud- eostega, mis tekivad torukestes Riisikad- eostega, mis tekivad eoslehekestel 6. Söödavuse järgi Värskelt söödavad seene näit. kukeseen, arusampinjon, kuuseriisikas Kupatatult söödavad näit. männiriisikas, kaseriisikas Mittesöödavad (mittemürgised) näit. sapipuravik, pipartatik, pruunkärbseseen Mürgised näit. kärbseseen, saatanakivipuravik, punanekärbseseen 7. Sampinjonil on eoslehed roosad Kärbseseenel on tupp Kärbseseenel on ebemeline jalg Sampinjonil on rõngad hästi näha 8. Sest, et seened koosnevad 90% veest. 9. PARASIITSEENED Toituvad- teiste organismide arvelt Näit. taimedel: jahukasteseen, torikseened loomadel: nahaseened inimestel: nahaseen, küüneseen, kõõmaseen KAHJU? 10
võrkkivipuravik, tammekivipuravik, mõru kivipuravik, saatanakivipuravik ja punajalgsametpuravik, seevastu happelistel muldadel näiteks lehmatatik ja liivtatik. Suurte lihakate ning maitsvate viljakehade tõttu on puravikud hinnatud söögiseened. Osa neist siiski toiduks ei sobi. Mürgised on saatana, tamme ja punajalgkivipuravik, kuigi mõnes raamatus peetakse neid ka kupatatult söödavaks. Viha või kibeda maitse tõttu pole söödavad mõru kivipuravik ja sapipuravik, tinglikult söödavaks peetakse võitatikut, kuigi mõnel inimesel võib ta tekitada seedehäireid. Pipartatik on viha maitsega ja nõrgalt mürgine, kuid kuivatatult võib teda kasutada maitseainena. puravike rühmas on neli suuremat perekonda, teistest perekondadest kasvab meil 12 liiki. Liigirikkaim perekond on kivipuravik (Boletus), kellest harilikku kivipuravikku tunneb küll iga seenestaja. HAAVAPURAVIKUST _
moodustavad eoste tekitamiseks viljakehi. Viljakehad moodustavad vaid söödsatel aastatel. Kübarseened jaotatakse kolme rühma söödavuse järgi. 1. Söögiseened ei ole mürgised peale kulinaarset töötlust kukeseen, puravuk, sampiljon, suur sirmik, hobuheinik jt. 2. Mittesöödavad seened nad ei ole tavaliselt mürgised, kuid on kiulised, halva maitsega või tekitavad mõnda muud häda sapipuravik, tõmmuriisikas jt. 3. Mürgised seened jäädavalt mürgised valge kärbseseen jt. Seente kooselu teiste organismidega Sümbioos : see on vastastiku kasulik kooselu kohterinevasse liiki kuuluva organismi vahel. Mõlemad saavad kasu. Mükoriisa e seenjuur on taimede ja seente sümboosi vorm. Taimede juuri ümbrutseb teke mütseed, mille tulemusena saavad seened taimede juurtest orgaanilisi aineid (suhkruid, valke, org
need seened ei mõjuta kesknärvisusteemi ega põhjusta ka siseelundite kahjustusi. Erandiks on hiid-punalehik, mis põhjustab lisaks tugevale maoärritusele ka mööduvat maksa- ja neerukahjustust. Mõned selle rühma seened on piisava kuumutamise järel söödavad ja ei põhjusta mürgistust. Alljärgnevalt on toodud välja mõned seened, mis võivad põhjustada inimestel seedetrakti ärritusi. Need on seened näiteks nagu Soomus-harisirmik, Kuldmampel, Pruunikas heinik, Sapipuravik, Täpiline värvik, Sälk-kollanutt, Läik-punalehik, Haisev vöödik, Harilik murukera, Hiid-Punalehik, Verev vöödik, Tamme-kivipuravik, Sooriisikas, Metskõrges, Kevad-Punalehik, Sälk-Kollanutt, Näsaline heinik. Lisaks veel 2 seent, milest räägin pikemalt: Pruun kärbseseen Kärbseseenemürgistust ehk ,,mükoatropiinimürgistust", iboteenhappe- mustsimoolimürgistust või pantherina-sündroomi põhjustavad kärbseseene (Amanita)
võib. Valguvaesem on nende jalaosa, suhteliselt valgurohkem aga seenekübar. Mida vanem seen, seda vähem tema viljakehas valke on, sest valgud on koondunud eostesse. Kõige rohkem on puravikes siiski vett. Puravikke võib praadida, marineerida, soolata, konserveerida omas mahlas, külmutada ja kuivatada.Puravikud ilmuvad tavaliselt hilissügisel. Puraviku sordid:Palupuravik,pruun sametpuravik,punajalg- sametpuravik,kivipuravik,haavapuravik,võipuravik,sapipuravik,valgepuravik,pomerants puravik jne. Riisikas Eestis kasvavaid riisikaid võib jaotada kahte rühma: kibedamaitselised riisikad, mida tuleb kupatada enne toiduks kasutamist ja mahedamaitselised riisikad, mida võib tarvitada värskelt, kupatamata.Kaseriisikat (Lactarius torminosus) teab vist iga seeneline: see roosaka kuni roosakas-
rutilans sp. Tricholoma Selts Boletales Sgk Boletaceae Pruun sametpuravik Boletus badius Harilik kivipuravik Boletus edulis Rohekas sametpuravik Boletus subtomentosus L. Haavapuravik Leccinum aurantiacum Kasepuravik Leccinum scabrum Sapipuravik Tylopilus felleus Sgk Gomphidiaceae Roosa liimik Gomphidius roseus Männiliimik Chroogompus rutilus Sgk Hygrophoropsidaceae Tavavahelik Paxillus involutus Sametvahelik Tapinella artrotometosus Lepavahelik Paxillus filamentosus Sgk Sclerodermataceae
annaabi.ee 
