Aastal 1856 astus ta Peterburi mereväekadettide kooli. Aastal 1861 tutvus ta vene helilooja Mili Balakireviga, kes hakkas Rimski- Korsakovi juhendama ja õpetama. Aastal 1862 katkes Rimski-Korsakovil muusikaga tegelemine, kuna ees ootas 3- aastane kohustuslik mereväeteenistus. Reisidel läbielatu peegeldub hiljem ka tema heliloomingus. Mereväeteenistusest Peterburgi tagasi jõudes pühendus ta täielikult muusikale. 1872. aastal abiellus Rimski-Korsakov Nadezda Nikolajevna Purgol'iga, kellega tal oli seitse last. 1874. aastal tegi Rimski-Korsakov algust dirigenditööga, juhatades 3. sümfooniat. Rimski-Korsakovi teostele on iseloomulik rahulik jutustav ja kirjeldab väljenduslaad. Looming on poeetiliselt programmiline, olles nii realistlik kui ka rahvuslik. Helilooja meelisteemadeks olid muinasjutud, eksootiliste maade kõlavärvid ning sümfoonilised meremaalingud.
3 1982. 4 , , , . 1990 , 1993 ( ). - , , 11 -, . , , . , -- --, , -- . 2009 . , 2006 , (2002 2010 ), . , 1,31 . . Jevgeni Plushenko sündis 3. novemberil 1982. Nelja aastaselt hakkas ta uisutama, mis oli tema ema õhutamisel, esimene treener oli Tatjana Nikolajevna Skala. Alates 1990 sai treeneriks Michael Khrisanfovich Makoveev, aastaks 1993 oli Plushenko õppinud kõiki kolmekordseid hüppeid (sealhulgas kolmekordne axel). Volgogradi jää areeni sulgemise tõttu, kus koolitati Eugenet, oli ta 11 aastaseltsunnitud minema ilma vanemateta Peterburi, ema järgnes järgmisel aastal. Isa Viktor Plushenko, elukutselt puusepp ja õde Helen jäid Volgogradi. Evgeni Plushenkost sai esimene uisutaja ajaloos, kes näitas kombinatsiooni neljakordne toe
Pildilt pakatub sujuv monotoonsus: nimelt on maalil vaid üks käsi, mis on suunatud vasakule ning näpud koos, värviliselt ainult paberi enda valge värv ning pliiatsi hall. Käe all on näha Repini allkiri. Nagu mainisin, siis pilti kirjeldab monotoonsus, mis antud kontekstis on, minu arvates, vägagi täiuslik! Ei oska kindlalt öelda mida on soovitud pildiga edasi anda, kuid mina riputaks selle enda seinale. Kolmas valik oli Vassili Nikiforovits Bovin'I `'Suurvürstinna Olga Nikolajevna'', maalitud 1846. aastal valminud Christina Roberstoni sarnase maali järgi. Maal on taaskord kujutatud lõuendile õlivärvidega. Valisin maali tema suuruse tõttu, kuna sarnase suurusega maale oli muuseumis vähe. Maalil on kujutatud Suurvürstinna Olga Nikolajevna, kes oli vene tsaar Nikolai II tütar. Pildil on näha kuidas ta on riietatud pikka halli kleiti ja seisab trepiastmete ääres, toetates oma paremat kätt käepidemele. Näha on punast vaipa ning tagapool punast kardinat
Balakireviga, kellest sai ka tema õpetaja 1862 kohustuslik mereväeteenistus Peale kohustusliku mereväeteenistust pühendus ta täielikult muusikale. 1871. asus ta orkestratsiooni- ja kompositsiooni eriala õppejõuks Peterburi Konservatooriumis Korsakovi käe all on ka õppinud mitmed Eesti heliloojad (Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mihkel Lüdig jt) 1872. aastal abiellus Rimski-Korsakov Nadežda Nikolajevna Purgol'iga, kellega tal oli seitse last 1874. aastal tegi Rimski-Korsakov algust dirigenditööga, juhatades 3. sümfooniat. 1875 – 1876 koostas Rimski-Korsakov kaks rahvalaulukogumikku 1883 – 1894 oli Rimski-Korsakov õukonnakapelli dirigent Ta on kirjutanud ka vokaalsümfoonilisi teoseid, kammermuusikat, romansse, sümfoonilise süidi ("Antar"), süite ning 15 ooperit. Loomingu iseloomustus
Kuue aastasena alustas klaveri mängimisega 12-aastaselt astus mereväe kooli Peterburis Käis vaatamas oopere Tutvus helilooja Mili Balakireviga (1861) 1862 astus kohustuslikku väeteenistusse Tagasi tulles pühendub täielikult muusikale 1871 sai temast õppejõud Peterburi Konservatooriumis orkestratsiooni- ja kompositsiooni erialadel Suri 1908.aastal Ljubenski mõisas Maetud Tihvini surnuaeda Perekond 1868.aasta kevadel kohtus ta oma tulevase naise Nadezda Nikolajevna Purgol'iga Palub naise käe 1871.aasta detsembris Abiellub 1872.aasta juulis 7 last: Mihhail (sünd. 1873), Sofia (sünd. 1875), Andrei (sünd. 1878), Vladimir (sünd. 1882), Nadesja (sünd. 1884), Margarita (1888) ja Slavtsik (sünd. 1889) Õppejõud 1871-1906 1874.aastal alustas tööd dirigendina 1873-1884 oli mereväe orkestri inspektor 1875-1876 andis välja kaks rahvalaulukogumikku Õpetas välja terve rea andekaid heliloojaid: Aleksandr Glazunov ja Anatoli Ljadov
1Autor:. Ivan Turgenev. 2.Pealkiri:"Eelõhtul". 3. Esmakordselt ilmus 1860.aastal. 4.Zanriks on romaan, täpsemalt lühiromaan. 5.Meetodiks on realism. 6.Raamatu idee seisneb sellesm et tõelist armastust kahe inimese vahel ei takista ka surm, kuid kui isegi üks armastajatest peaks surema, siis teine elab ka n-ö tema eest. 7.Peategelased:Insarov-bulgaarlane, kes peab tähtsamaiks kogu elus oma kodumaad ning on iga hetk valmis ohverdama iseennast kodumaa heaks.Jelena Nikolajevna Stahhova-tundis sümpaatiat kõige abitu vastu. Leiab oma elu õnne, mõtte ja armastuse bulgaaria patrioodi Insaroviga koos olles. 8.Tähtsamad kõrvategelased:Andrei Pertovitsh Bersenev-kohmakas isiksus, kes on armunud Jelenasse, kuid laseb tal minna. Anna Vassiljevna Stahhova-Jelena ema, nõrga iseloomuga ja kergesti erutuv. 9.Sündmustik:Tegevus toimub ühel suvel , kui Stahhovite majas peatub noor kunstnik Shubin ja samas lähedal külas peatub tudeng Bersenev
Aleksandr Sergejevits Puskin (vene keeles ) (6. juuni 1799 Moskva 10. veebruar 1837 Peterburi) oli vene romantiline luuletaja, üks moodsa vene kirjanduse rajajaid. Puskini emapoolne vanaisa Ibrahim Petrovits Hannibal oli pärit Aafrikast (arvatavasti Eritreast või Tsaadist), Peeter I kasupoeg. 1742 ülendati ta kindralmajoriks ja määrati Tallinna ülemkomandandiks 1762. aastal vabastati vanuse tõttu sõjaväeteenistusest. Aleksandr Puskin oli abielus 1831. aastast Natalja Nikolajevna, Puskinaga, kellega neil olid lapsed: 1. Maria Puskina, (1832 7. märts 1919), 2. Aleksandr Puskin, (6. juuli 1833 19. juuli 1914), 3. Grigori Puskin, (14. mai 1835 5. juuli 1905), 4. Natalja Puskina, (23. mai 1836 10. märts 1913). A. Puskin hukkus tollel ajal aurikkumiste puhul lahendamiseks tavaks olnud duellil prantsuse päritolu Hollandi saadiku parun Heeckereni kasupoja, keisri kavalergardide polgu porutsiku Georges d'Anthesiga
populaarne eesti rahva seas. Tuntumad laulud „Saaremaa valss“ (1949) https://www.youtube.com/watch?v=BP6o3toEyt0 „See keda armastasin kuulub teisele“ (1945/1946) https://www.youtube.com/watch?v=zjwfNUfZZgY „On kevad tulnud taas“ (1943) https://www.youtube.com/watch?v=WY0wbmpLiEY „Joogilaul“ (1947) https://www.youtube.com/watch?v=XJv1eiyQbvI Kirjandus ● "Raimond Valgre laulud" ● "Mu kallis Niina. Raimond Valgre kirju Niina Nikolajevna Vassiljevale 1944–1949" (autor A. Põldmäe) Kasutatud materjal ● http://et.wikipedia.org/wiki/Raimond_Valgre ● Eesti Entsüklopeedia nr. 10 “TÜRI- Y”. Tallinn Eesti Entsüklopeediakirjastus 1998 ● Tänapäev, Tallinn 2005, 88 lk ● Sari „Elavik“, nr 10. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, Tallinn 2010, 168 lk + postkaardikomplekt "My Life Story" Raimond Valgre joonistustega TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
tegeleda umbes 3 aastat. Ajal kui ta oli teenistuses jõudis ta ära käia Põhja-Euroopas, Vahemeremaades ning Põhja-ja Lõuna-Ameerikas. Kui ta jõudis mereväeteenistusest tagasi koju siis ta pühendus täielikult muusikale. 1871. aastal sai Rimski-Korsakovist orkestratsioonieriala ja kompositsioonieriala õppejõud Peterburi Konservatooriumis. Õpetamise käigus täiendas Rimski-Korsakov muusikateooriat, harmooniat ja poüfooniat. Rimski-Korsakov abiellus 1872. aastal Nadezda Nikolajevna Purgol´iga ning temaga oli tal kokku 7 last. 1874. aastal alustas Rimski-Korsakov tööd dirigendina ja ta juhatas siis 3. sümfooniat. Aastatel 1875 kuni 1876 tegi ta kaks rahvalaulukogumikku, mis mõjutas mitmeid järgneva põlvkonna vene heliloojaid. 1880. aastaks oli Rimski-Korsakov välja õpetanud terve põlvkonna noori heliloojad nagu näiteks Aleksandr Glazunov ja Anatoli Ljadov. Aastatel 1883 kuni 1894 töötas Rimski-Korsakov õukonnakapelli dirigendina.
mis võlub lugeja oma maagiliste tegelaskujude ning sümbolistliku süzeega. Palju räägitud teosele kohaselt on ka hinnagud äärmuslikud, seda, kas vihatakse või armastatakse. Tundes Bulgakovi elulugu ning tõmmates paralleele raamatuga, ei saagi kindlalt väita, kus algab hullumeelsus ning kus geniaalsus. Milline oli aga peategelane Margarita ning tema tähtsus minu jaoks? Üheks emotsionaalsemaks ning naiselikumaks tegelaseks on romaanis Margarita Nikolajevna, kes on meistri armuke. Ta on väga kirglik ning truu naine, millele viitab ta suur soov teha ükskõi mida, et vaid näha taas kord oma suurimat armastust meistrit. Kuigi Margarita on väga kombekas ning ettevaatlik, mida ilmestab stseen pargis Azazelloga, oli ta valmis minema võõraga kaasa, kui ta ainult mainis, et siis saab Margarita meistri kohta natukenegi teada. Tema emotsionaalsus väljendus ka stseenis, kus tänu Azazello antud võlukreemile sai ta
Reisidel läbielatu peegeldub hiljem ka tema heliloomingus. Mereväeteenistusest Peterburgi tagasi jõudes pühendus ta täielikult muusikale. Elulugu · Aastal 1871. hakkas Rimski-Korsakov orkestratsiooni- ja kompositsiooni eriala õppejõuks Peterburi Konservatooriumis, mis hiljem sai tema nime. Õpetamise käigus tegeles Rimski-Korsakov muusikateooria, harmoonia ja polüfoonia täiendamisega. Abielu 1872. aastal abiellus Rimski-Korsakov Nadezda Nikolajevna Purgol'iga, kellega tal oli seitse last: · Mihhail (sünd. 1873) · Sofia (sünd. 1875) · Andrei (sünd. 1878) · Vladimir (sünd. 1882) · Nadesja (sünd. 1884) · Margarita (1888) · Slavtsik (sünd. 1889) Elulugu · 1874. aastal tegi Rimski-Korsakov algust dirigenditööga, juhatades 3. sümfooniat. · Aastail 1875 1876 koostas Rimski-Korsakov kaks rahvalaulukogumikku, mis mõjutas tugevasti mitmeid järgneva põlvkonna vene heliloojaid. · 1880
" " ("Jevgeni Onegin", 18251832 värssromaan) " " ("Vaskratsanik", 1833) " " ("Padaemand", 1833) Isiklikku Vanaisa Hannibal Puskini emapoolne vanaisa Ibrahim Petrovits Hannibal oli pärit Aafrikast (arvatavasti Eritreast või Tsaadist), Peeter I kasupoeg. 1742 ülendati ta kindralmajoriks ja määrati Tallinna ülemkomandandiks ( ); 1762. aastal vabastati vanuse tõttu sõjaväeteenistusest. Perekond Aleksandr Puskin oli abielus 1831. aastast Natalja Nikolajevna (sündinud Gontsarova), Puskinaga, kellega neil olid lapsed: Maria Puskina, (abielus Hartung) (1832 7. märts 1919), Aleksandr Puskin, (6. juuli 1833 19. juuli 1914), Grigori Puskin, (14. mai 1835 5. juuli 1905), Natalja Puskina, (1. abielus Tema Keiserliku Majesteedi Isikliku Kantselei III osakonna (Venemaa keisririigi poliitilise politsei) juhataja Leonti Dubelti poja Mihhailiga (18221900); 2. abielu krahv Mehrenbergiga) (23. mai 1836 10. märts 1913).
reisis ta nii Põhja-Euroopas, Vahemeremaades kui ka Põhja- ning Lõuna-Ameerikas. Reisidel läbielatu peegeldub hiljem ka tema heliloomingus. Mereväeteenistusest Peterburgi tagasi jõudes pühendus ta täielikult muusikale. Aastal 1871. hakkas Rimski-Korsakov orkestratsiooni- ja kompositsiooni eriala õppejõuks Peterburi Konservatooriumis. Õpetamise käigus tegeles Rimski-Korsakov muusikateooria, harmoonia ja polüfoonia täiendamisega. 1872. aastal abiellus Rimski-Korsakov Nadezda Nikolajevna Purgol'iga, kellega tal oli seitse last: Mihhail (sünd. 1873), Sofia (sünd. 1875), Andrei (sünd. 1878), Vladimir (sünd. 1882), Nadesja (sünd. 1884), Margarita (1888) ja Slavtsik (sünd. 1889). 1874. aastal tegi Rimski-Korsakov algust dirigenditööga, juhatades 3. sümfooniat. Looming Rimski-Korsakovi teostele on iseloomulik rahulik jutustav ja kirjeldav väljenduslaad. Looming on poeetiliselt programmiline, olles nii realistlik kui ka rahvuslik
temaga kokku puutuvad lähevadhulluks. Ta oskab võluda asju ja teha ennenägematuid tegusid. Tema käitumine on iga inimesega erinev ja ta teab kõiki. - Meister: pühendunud oma tööle, lootusetu, väsinud ja muserdunud hoiak. Vähenõudlik ja leplik, tema jaoks oli olulisem vaimne vabandus, mitte materiaalsus. Allaandlik - loobus käsikirjast ja põletas selle (teose alguses oli järjekindlam, sest ei olnud nõus oma käsikirja muutma) - Margarita Nikolajevna: Meistri armuke kes teda lohutas ja tema eest hoolitses kui ta oma novelli pärast mures oli. Peale nõiduse maitsta saamist muutub ta pisut, ent tema soovid jäävad endiselt samaks - olla koos meistriga. - Ivan: kirjanikunimega "Kodutu". Võõra suhtes hirm - vastuolus kõikide tegelastega. Võõra võimu ohver - tõmbas sündmuste keerisesse. Vaene ja kodutu. Suhtles erinevate võimuorganitega (Saatan ja tema kaaslased, arstid hullumajas, jne) ja
Ühel ööl vastu 4. septembrit 1826. aastal sai Pushkin valitsuse kullerilt teate tsaar Aleksander I surmast ning käsu sõita viivitamatult Moskvasse, uue tsaari Nikolai I juurde. Pushkin jõudis Moskvasse 8. septembril, kus ta saadeti otse äsja kroonitud tsaari Nikolai I ette, kes andis talle armu, kui kõige kuulsamale vene luuletajale. Pushkin oli nüüd vaba. Pushkin oli kerge armuma ning tal oli palju armastusi. 1828. aasta lõpul ühel ballil kohtas ta oma tulevast naist Natalja Nikolajevna, kes oli siis alles 16. aastane. 1. mail palus Pushkin tema kätt, kuid Natalja keeldus. Hiljem ühel Aadlikogu pidustusel kohtus ta taas Nataljat ning lõpuks 6. mail 1830. aastal nad kihlusid. 1831. 18. veebruaril Moskvas nad laulatati. Kuigi Pushkini elu oli alguses raske, pidev rahapuudus ja epideemiad Moskvas, oli ta abielu õnnelik. Ta sai endlae neli last: Maria, Alexander, Grigory ja Natalia 1837. aastal pidas Pushkin duelli kaardiväelase Georges d'Anthesiga, kuna d'Anthes oli
Ana/Any/Hanna Levin= Le- maamees, ohvitser Vronski- krahv, rikkur, hiljem võlgades, Anna mees, tegelt pidi Kittyga abielluma Kitty/ Katerina= Ky -Dolly õde, Levini naine Natalja- Kitty õde, elab mujal Dolly/ Darja Aleksandrovna- K õde, Stepani naine Vürst/vürstinna- Dolly ja Kitty vanemad Stepan Arkadjits Oblonski- Anna vend, Dolly mees Aleksei Aleksandrovits =AA- Anna mees, kuulus prominent Lvov- Kitty õe Natalja abikaasa, aadlik Nikolai-Levini vend, sureb ära, tibi Marja Nikolajevna Agafja Mihhailovna- Levini majapidajanna, ragistavad Ky-ga Betsy-Vronski nõbu ja usaldusisik Sergei Ivanovits- kirjanik, oli Varenka kavaler, Levini vend I OSA Levin tuleb linna, et Kitty kätt paluda; uisuväljak; küllakutse krahvinna poolt. Külas üritab tädi Levinit lolliks teha, alandada, vürst on Levini poolt- näeb temas tõelist soovi 66. Levin kohtub Vronskiga ja tahab välja selgitada, miks too temast parem on 63.Vronski ei tahtnud tegelikult abielluda, käis ns külas 68
aluspesus või paljalt. Ehtsana näiv raha aga muutub tavaliseks paberiks. Inimesed, kes nõudsid trikkide paljastamist, paljastasid iseenda. Läbi raamatu kasutavad tegelased kuradi nime vandesõnana. Vältimatult järgneb sellele mingi kohutav ebaõnn. Inimesed on oma kõnes hoolimatud, kuid tihti käib sellega kaasas kuradi või mõne tema käsilase tahtlik ignoreerimine. Peagi saab selgeks, et Woland karistab inimesi, kes on ahned, ebaõiglased või korrumpeerunud. Margarita Nikolajevna on Meistri armastatu. Margarita lohutas Meistrit ja hoolitses tema eest, kuni viimane täielikus meeleheites hullumajja sattus. Margaritaga võtab Azazello kaudu ühendust Woland, kes palub tal olla enda ballil võõrustaja. Margaritale avaneb maailm, kus võimalikuks saavad nõiakunst ja maagia. See ahvatleb naist, kes Wolandi kutse vastu võtab. Tasuks abi eest lubab Woland Margaritale ühe soovi täitmise. Margarita sooviks on olla taas koos Meistriga.
Mehe truudusetus sõna otseses mõttes sööb teda. Kuuldes Jelena plaanidest Insaroviga, on murtud ja peab seda maailma lõpuks. * Nikolai Artemjevitsh Stahhov - Jelena isa. hea välimusega, ei pummelda, kuid mängib hasartmänge. Käinud junkrute koolis. Oportunist. Petab oma naist koleda saksa lese Augustine Kristianovnaga. Furious, kui kuuleb et Jelena ei taha tema soositud peigmeest vaid eelistab Insarovi, kuid enne nende ärasõitu annab siiski andeks ja soovib kõike head. * Jelena Nikolajevna Stahhova - pikk, kahvatu, tõmmu (?), kumerate kulmudega, hallide silmadega, sirge lauba ja ninaga, tedretähed, kitsad huuled ja terav lõug, kitsad piklikud käed. Tumeblondid pikad juuksed, peenike kael. Elektriseeritud olek, närviline. Ei hooli oma vanematest, alati tahab mujale ja tunneb end üksikuna. Sümpaatia kõige abitu vastu. Teda on palju mõjutanud tutvus tänavatüdruku Katjaga, kes suri.
luhtunud lootuste, kättesaamatute püüdluste poeemiks. Romaani viimane stroof on tulvil lõpmatut nukrust. Puskin räägib selles läbipaistvalt oma ohvriterikka põlvkonna kangelastest. Zanrilt paisti värssromaan silma keerukusega ja uudsusega. Puskin ei lakanud võitlemast emakeele arengu, küpsemaks muutumise ja uue väljendusrikkuse eest. Ta tunnistas vene keele kõigist Euroopa keeltest kõige kunstipärasemaks. 1830a. alguses kihlus Puskin Natalja Nikolajevna Gontserovaga. Poeet ei jäta vaba poissmeheeluga hüvasti mitte ilma kahjutundeta. 18. veebruaril 1831 a. aastal Puskin abiellus. 1831 aasta on Puskini elus üks vähestest õnneaegadest. Suveks asusid Puskinid elama Tsarskoje Selosse. Poeet sattus "kalliste mälestuste ringi." Puskini rahulik loominguline elu ei kestnud kaua. Õuukonnas pöörati kohe tähelepanu kuulsa poeedi viibimisele Tsarskoje Selos koos kaunitarist naisega. 1831a. suvel tõmmatakse poeet uuesti riigiteenistusse
Eriti valus oli väljaheitmine Hamina kadetikoolist just enne lõpetamist. Kuid edasi läks olukord paremaks. Nimelt pääses Gustaf 1887. aastal Peterburi kuulsasse ratsaväekooli. Pärast selle lõpetamist 1889. aastal sai ta korneti auastme ning saadeti teenima Poola. Seal teenis ta lühikest aega ning seejärel tegi karjääri Peterburis ratsakaardiväes. Too teenistuskoht võimaldas Mannerheimil pääsu kõrgseltskonda kuni tsaariõukonnani välja. Peterburis abiellus ta Anastasia Nikolajevna Arapovaga. 1893. aastal oli tal Nikolai II kroonimisel tähtis roll. Sügisel 1905 sõitis Mannerheim vabatahtlikult Kaug-Itta sõtta Jaapani vastu. 1904. Aastal viidi ta üle 52. Nezini ratsaväerügementi ja ta sai alampolkovnikuks. 19041905 osales ta Vene-Jaapani sõjas, kus Mukdeni lahingus osutatud vapruse eest sai polkovnikuks. Aastail 19061908 teostas legendaarse ratsaretke Kesk-Aasias. Tegemist oli Vene peastaabi ülesandel korraldatud luureretkega peamiselt Hiina valdustesse
Puskin toetas ajakirja energiliselt, avaldades selles stseene ,,Boriss Godunovist", katkendeid ,,Jevgeni Oneginist" ja mitu luuletust. Aga koostöö läks luhta, sest ajakiri orienteerus eliitlugejale, lugejate arv kahanes kiiresti, lööva kriitika puudumine sai takistuseks laiema kirjandusliku kõlapinna tekkimiseks. 19 Aleksandr Puskin ja Natalja Gontsarova Puskin kohtus kauni Natalja Nikolajevna Gontsarovaga, kes oli tollal vaevalt kuueteistkümnene, tantsuõpetaja Jogeli ballidel, kuhu viidi vaid kõige nooremaid preilisid. 1. mail 1829 palus luuletaja tüdruku kätt, kuid sai ebamäärase vastuse ja sõitis Kaukaasiasse. Puskin sõitis 1830. aasta märtsis Moskvasse tagasi, kus Aadlikogu saalis kontserdil kohtas ta taas Nataljat. 5. aprillil saatis ta resoluutse kirja Natalja emale. Järgmisel päeval külastas ta
Treplev anub, et Niina temaga jääks, et tema elul ei ole enam mõtet. Niina kallistab teda ning jookseb minema. Treplev rebiks puruks kõik oma kirjatööd. Uks on lukku pandud. Dorn murrab lõpuks ruumi sisse koos kõigi teistega. Hakatakse jooma ning mängima. Kostub lask. Dorn arvab, et see oli mingi tühine pauk arstipaunas ning käis seda ka tõestamas. Arkadina kohkub, räägib, et see tuletas talle midagi meelde. Dorn viib Trigorini rambi äärele ning ütleb ,,Viige Irina Nikolajevna siit kuskile mujale. Asi on selles, et Konstantin Gavrilõts laskis enda maha".
Tšehhov Näidend „Kajakas“ Arkadina, Irina Nikolajevna - mehe järgi Trepleva, näitlejanna Treplev, Konstantin Gavrilovitš - tema poeg, noormees Sorin, Pjotr Nikolajevitš - Arkadina vend Zaretšnaja, Niina Mihhailovna - noor neiu, rikka mõisniku tütar Šamrajev, Ilja Afanasjevitš - eruporutšik, Sorini mõisa valitseja Polina Andrejevna - tema naine Maša - nende tütar Trigorin, Boriss Aleksejevitš - kirjanik Dorn, Jevgeni Sergejevitš - arst Medvedenko, Semjon Semjonovitš - õpetaja Jakov - töömees Kokk Toatüdruk
Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz (27. oktoober 1824 Prangli küla 20. oktoober 1902 Tartu) oli baltisaksa päritolu Eesti maalikunstnik. Kunstialase hariduse sai ta oma isalt, August Matthias Hagenilt. Aastal 1848 sõitis ta Dresdenisse, kus ta õppis Tartu Ülikooli Stefan Villebois' stipendiumi toetusel kolm kuud, tegeledes peamiselt vanade maalide kopeerimisega. Seejärel õppis ta Joseph Bernhardti ja Moritz Rugendase juures Münchenis ning aastatel 18511854 suurvürstinna Marija Nikolajevna stipendiumi toel August Riedeli juures Roomas. Aastal 1854 pöördus ta tagasi Tartusse. Ta sai kuulsaks portretistina. Aastatel 18551858 saatis ta oma abikaasat, hilisemat astronoomiaprofessorit Peter Carl Ludwig Schwarzi uurimisreisidel Siberisse. Ta nimetati aastal 1858 esimese Eestist pärit kunstnikuna Peterburi Kunstide Akadeemia akadeemikuks portreemaali alal. Eduard Hau (28. juuli 1807 Tallinn arvatavasti 1888 Tartu) oli baltisaksa maalikunstnik ja graafik.
Fokits lahkub, kuid peab oma kaabu järgi tagasi tulema, Hella pakub talle ka mõõka. Trepil muutub kaabu esmalt baretiks, seejärel kassiks. Fokits läheb imekiiresti arsti vastuvõtule, kuid viimane ei leia jälgegi vähist. Arstile jäetud raha muutub kuldrahaks, arsti käes pudelisiltideks. Hiljem ilmuvad doktori lauale veel kassipoeg ja varblane; õeks maskeerunud Azazello kaanidega, mida arst endale tellis. Arst saab vapustuse. II osa Margarita Nikolajevna igatseb endiselt meistri järele. Aegu tagasi oli ta lubanud oma abikaasa jätta ja igaveseks meistri juurde jääda, ent tol saatuslikul ööl ei jõudnuki ta abikaasa koju ning hommikul meistri juurde minnes oli ka tema kadunud. Ühel hommikul ärkab Margarita eelaimdusega, et midagi peab sel päeval juhtuma ta oli meistrit unes näinud. Abikaasa on komandeeringus ning Margarita otsustab välja minna. Toatüdruk Natasa räägib maagist ja tema
kes sai patsiendile sellise diagnoosi panna ning sõnas, et hetkel tal küll vähki pole. Sokov tasus doktorile ning läks minema. Seejärel hakkasid kliinikus toimuma imelikud asjad arst leidis, et raha oli moondunud pudelisiltideks, tema kabinetis oli kassipoeg koos piimakausiga, tema kabinetis lendas ringi kummaline lind. Professor palus endale kaanid saata ning istus hiljem murest murtuna oma kabinetis, seltsiks professor Bouret. XIX peatükk Tegelased: meister, Margarita Nikolajevna, toatüdruk Natasa, kihvaga punapea Azazello (kuradi käsilane), kriitik Latunski Peatükk tutvustab Margarita Nikolajevnat, meistri armastatut. Naine igatseb meistrit, kardab, et viimane on surnud. Meenutab teda. Läheb parki ja istub pingile, kus nad istusid kunagi koos. Temast möödub Berliozi matuserong ning äkitselt on tema kõrval Azazello, kes meelitab ta Wolandi juurde õhtusöögile, öeldes, et saab midagi meistrist teada. Annab naisele kaasa ka
Oma küsimusele ta vastust ei saanud, kuid kuulis maagilt, et sureb 9 kuu pärast veebruaris maksavähki Esimese Moskva Ülikooli kliiniku neljandas palatis. Kohkunud mees läks arsti juurde, kuid mingeid märke vähist tal ei olnud. Peale arsti juurest lahkumist ilmus doktor Kuzmini lauale must kassipoeg. Peagi lendas sisse ka varblane, kes ühte jalga järgi vedas. Kuzmin tellis endale kaaanid. Teine osa Üheksateistkümnes peatükk: Margarita Meistri armastatu nimi oli Margarita Nikolajevna. 30-aastanevMargarita oli abielus väga tuntud eriteadlasega. Tema mees oli kolmeks päevaks komandeeringusse sõitnud. Margarita nägi unes, et onnist astub välja meister ja kutsub teda enda juurde, Margarita arvas, et see tähendab ta enda peatset surma või taaskohtumist. Margarita sõitis trollibussiga samasse kohta, kus ta oli meistrit kohanud. Trollis räägiti surnukehast, kelle pea oli kirstust ära varastatud. Mrgarita juurde
Fokits lahkub, kuid peab oma kaabu järgi tagasi tulema, Hella pakub talle ka mõõka. Trepil muutub kaabu esmalt baretiks, seejärel kassiks. Fokits läheb imekiiresti arsti vastuvõtule, kuid viimane ei leia jälgegi vähist. Arstile jäetud raha muutub kuldrahaks, arsti käes pudelisiltideks. Hiljem ilmuvad doktori lauale veel kassipoeg ja varblane; õeks maskeerunud Azazello kaanidega, mida arst endale tellis. Arst saab vapustuse. II osa Margarita Nikolajevna igatseb endiselt meistri järele. Aegu tagasi oli ta lubanud oma abikaasa jätta ja igaveseks meistri juurde jääma, ent tol saatuslikul ööl ei jõudnuki ta abikaasa koju ning hommikul meistri juurde minnes oli ka tema kadunud. Ühel hommikul ärkab Margarita eelaimdusega, et midagi peab sel päeval juhtuma ta oli meistrit unes näinud. Abikaasa on komandeeringus ning Margarita otsustab välja minna
annaabi.ee 
