...................................................................................... 6 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 7 Autor Raivo Seppo, on sündinud 29. jaanuaril 1973, on eesti kirjanik. Ta on Eesti Genealoogia Seltsi Tallinna osakonna liige. Ta praegusel hetkel töötab Harju Maakohtus istungisekretärina. Tema teos "Pöörane Villemiine" oli 2003. aasta Virumaa kirjandusauhinna kandidaat. "Fredegunde, Neustria kuninganna" eest sai ta Eesti Kultuurkapitalilt autoristipendiumi. Praeguseks on ta kokku kirjutanud 15 teost, millest kõige uuem on ,,Vaikne pesake", mille ta avaldas 2016. aastal. Loomingud "Eesti nimeraamat"; 1994 "Hüatsintsõrmus"; 1995 "Ahvatluste oaas"; 2002 "Nimed ja nimepäevad"; 2002 "Pöörane Villemiine"; 2003 "Kuupaiste tütar"; 2005 "Fredegunde, Neustria kuninganna" 2006 "Elavad nimed"; 2008 "Öörahvas"; 2009 "Kümme patust"; 2009 "Köiest läbi käinud"; 2009
35)Ostfaal 36)Reinimaa 37)Lotring 38)Transilvaania 39)Elsass 40)svaabimaa 41)Tüüring 42)Saksimaa 43)Frankimaa 44)Baieri 45)Austria 46)Kärnten 47)Tirool 48)Lombardia 49)Toskaana 50)Apuulia 51)Kirkuriik 52)Sitsiilia 53)Itaalia linnriigid 54)Kataloonia 55)Gascone 56)Leon 57)Aragon 58)Kastiilia 59)Galicia 60)Portugal 61)Navarra 62)Provence 63)Toulouse krahvkond 64)Arelaat 65)Lanquedoc 66)Akvitaania 67)Neustria 68)Burgundia hertsogkond 69) Burgundia krahvkond 70)Burgundia kuningriik 71) Burgundia hertsogkond 14-15 saj? 72)Bretagne 73)Normandia 74) Île-de-France 75)Flandria 76)Brabant 77)Holland 78)Friisimaa
poeg ning Frangi riigi kuningas aastatel 715-741 ja kuulus Merovingide dünastiasse. Tema lisa nimi Martell tähendab haamrit ehk vasarat, mille ta teenis oma ohtrate sõjaliste võitude eest. Isa surma järel 714. aastal vangistas Karli võõrasema ning ametlikult nimetati Austraasia majordoomuseks Pippini lapselaps Theutoald, kes oli alles 8-aastane. Varsti algas Austraasias kodusõda ning Karl põgenes vanglast. Ta kuulutati Austraasia majordoomuseks aastal 715. 716. aastal tungisid uue Neustria väed uue kuninga Cilperich II juhtimisel Autraasiasse. Algul olid jõud Martelli kahjuks, aga järgmise aasta kevadel suutis ta neid võita ning Austraasias täielikult võimu enda kätte haarata. Peagi oli kogu võim Frangi riigis Karl Martelli käes. Järgnevalt sõdis Karl idapoolsete germaani
Merovingide dünastia 486.a. Purustatakse roomlasest gallia kuberneri Syagriuse väed Soissonsi lähedal ja vallutatakse maa kuni Seinei jõeni. Peagi satub kogu Põhja-Gallia frankide riigi alla. 496.a. Chlodovech laseb end ortodoksse kiriku rituaali järgi ristide-frangid võtavad vastu ristiusu. 507.a. vallutatakse Akvitaania. 536.a. Idagoodid loovutavad frankidele Provence`i. VI saj. Frangi riik hõlmab peaaegu kogu Gallia ala. VI saj. lõpp kujuneb Frangi riigis kolm iseseisvat piirkonda: Neustria, Austraasia ja Burgundia. 687.a. Pippin Heristalis saab Frangi riigi ainsaks majordoomuseks, ta ühendab kolm riigi osa taas ühtseks. Merovingid kaotavad oma tähtsuse. 715.a. Austraasia majordoomus Karl Martell haarab võimu terves Frangi riigis, eirab Merovinge. Seab sisse talupoegade olukorra parandamiseks feodaalse maavalduse tingliku vormi-benefiitsi. Frankide põhitegevusalaks oli põllumajandus, kasvatati rukist, nisu, kaera ja otra, kui ka lina, juurvilja, puuvilja ja viinamarja
ariaanlastest naabrite, burgundide ja läänegootide vastu. Clodovech muutis Merovingide võimu päritavaks ja pani aluse Frangi kuningriigile.Pippini poeg Karl Suur rajas Frangi impeeriumi ja ta vallutas langobardide ning sakside territooriumi. Majordoomus oli Frangi riigis Merovingide dünastia ajal kuninga kojaülem ning tema majapidamise juhataja ja ka kuninga sõjalise kaaskonna ülem. Frangi riigi esimene õitseng, mis siiski killustus sajandi lõpul.Riigi killustumine 7.saj: Neustria, Austraasia, Akvitaania.Riigi taasühendamine 7.saj. lõpul(687)majordoomuse Pippin Lühikese poolt.Verduni lepinguga 843 lagunes Frangi riik kolmeks-uued arenguliinid. Ida-Frangi riigis tuli 10. sajandil võimule Ottoniidide dünastia. Lõuna-Frangi riigis haarasid 967. aastal võimu Kapetingid -laialijagatud alade tükkhaaval kokkukorjamisega Prantsuse kuningriigi loomine.Lothari pärandi lõunaosas laiendas valdusi Itaalia kuningriik.
*senat *deemosed 7) Kes olid Ida- Rooma peamised vaenlased? · 6 saj Bulgaaria · 7-9 saj araablased · 9-10 saj viikingid · 11-15 saj - Türgi 8) Mis on hagiograafia? Hagiograafia on ülistav elulugu. 9) Milline oli Chlodovechi tähtsus Frangi riigi ajaloos? Ta oli esimene ja suurim valitseja ja tema ajal kujunes välja Frangi riik. 10) Millised piirkonnad olid välja kujunenud Frangi riigis 6 saj? · Neustria- lääne ja loode Gallias · Austraasia- kirde Gallias · Burgundia · Alemannia 11) Kes oid majordoomused, miks nende tähtsus Frangi riigis kasvas? Majordoomused ehk kojaülemad. Olid kuninga sõjalise kaaskonna ülemad ja 7 saj said tähtsad sest nemad olid Frangi riigi tegelikeks valitsejateks, kuna nende kätte oli koondunud kogu võimutäius. 12) Milline roll oli Pippin Lühikesel Frangi riigis? 13) Kuidas tekkis kirikuriik?
sajandil slaavi tähestiku. Esimene suurem riiklik moodustis,mis lagunenud Lääne-Rooma riigi aladele tekkis,oli Frangi riik.Tuumikalad asusid endises Rooma-Gallias. Iseseisva keltide Gallia aeg kestis 1 saj. Keskpaigani eKr. Gallia oli killustatud ning piirkonda asustas neli hõimu : belgid,gallid,akvitaanlased ja liguurid ehk kõik need kokku gallialased. Ristiusk võeti vastu aastal 496 katoliikluse vormis. 6 sajandi lõpul hakkas Frangi riigis tekkima neli piirkonda: Neustria, Austraasia, Burgundia, Alemannia. 7 sajandi keskpaigast algas nn. Laiskade kuningate ajastu ning tegelik võim koondus majordoomuste kätte. Karl Martelli valitsemisajal toimud Poitiers` lahing, võeti kasutusele raskem mõõk ja sadulajalused ning pandi alus ratsaväele. Pärast Martelli päris võimu Pippin Lühike,kes mandas riigis pinged ning tekkis Kirikuriik ning Pippin krooniti ametlikult. Nii olidki võimule tulnud Karolingid.
7. Kes olid Ida-Rooma peamised vaenlased? Bulgaaria riik, araablased, Skandinaavia sõdalased (variaagid + Kiievi-Vene slaavlased), türklased. 8. Mis on hagiograafia? Pühaku elulugu. 9. Milline oli Chlodovechi tähtsus Frangi riigi ajaloos? 5-6 saj oli kuningaks Chledovech, kes rajas Frangi riigi, 496 pKr võttis vastu ristiusu katoliikluse vormis. 10. Millised piirkonnad olid välja kujunenud Frangi riigis 6. saj? Neustria (Lääne- ja Loode-Gallias (keskuseks Pariis)), Austraasia (Kirde-Gallia), Burgundia, Alemannia. 11. Kes olid majordoomused, miks nende tähtsus Frangi riigis kasvas? Jõukad kojaülemad, hiljem suurmaapidajad ja piirkondade valitsejad. 12. Milline roll oli Pippin Lühikesel Frangi riigis? Frankide kuningas, head suhted olid paavstiga, kuj. kirikuriik e. paavstiriik. 13. Kuidas tekkis Kirikuriik
omakorda senat ja neile tsirkuse parteid ehk deemosed. Keisrile allus ka kirik. 7. Kes olid Ida-Rooma peamised vaenlased?Bulgaaria riik, Skandinaavia sõdalased ja kaupmehed koos kiievi-vene slaavlastega, türklased. 8. Mis on hagiograafia?Pühakute elulugu 9. Milline oli Chlodovechi tähtsus Frangi riigi ajaloos?Ta oli Frangi riigi rajaja ja tema võttis vastu ristiusu katoliikluse vormis. Ta oli kuningas. 10. Millised piirkonnad olid välja kujunenud Frangi riigis 6. saj?Neustria, Austraasia, Burgundia ja Alemannia. 11. Kes olid majordoomused, miks nende tähtsus Frangi riigis kasvas?Kojaülemad, kes vastutasid kuninga koja ja majapidamise eest. 12. Milline roll oli Pippin Lühikesel Frangi riigis?Karl Martelli poeg, kes sai pärast isa surma troonile. Head suhted rooma paavstiga. Frankide kuningas. 13. Kuidas tekkis Kirikuriik?Langobardid loovutasid paavstile mõne Rooma lähipiirkonna ja nii tekkis paavstiriik. 14. Kuidas kujunes Karolingide dünastia? 15
Merovingide Gallia- Chlodovech I (Clovis I) 466/481-511 · oskas valida liitlasi: idagootide kuningas Theoderich Suur, burgundid jt; kasutas ära teiste pakkumised · õppis ära ladina keele -> liitlassuhted Itaalia ülikutega, katoliku kirikuga · 496 (?) võttis vastu ristiusu · vallutas mitmeid alasid: alemannide, läänegootide valdused (riik suurenes kolm korda) · alustati saali õiguse koostamist · Pärast Chlodovech I surma jagati riik: - Neustria - Austraasia - Burgundia - Alemannia · tugevnes kohalike hertsogite võim · al. 7. saj. nn Laiskade Kuningate ajastu - võim majordoomuste käe Karolingide Gallia- · Pippin Heristalist (Austraasia majordoomus) -> Karl Martell · Karl Martell (Frangi riigi majordoomus 714741) - alistas vastased Austraasias, võitis Neustria ja Akvitaania valitsejaid
Frangi riigi areng: Esimene suurem riiklik moodustis, mis lagunenud Lääne-Rooma riigi aladele tekkis, oli Frangi riik. Iseseisev keltide Gallia aeg, mis kestis 1. Sajandi keskpaigani eKr ja mille lõpetas Caesari vallutus; Rooma-Gallia aeg; merovingide 5-8 saj ja karolingide ajal 8-10 saj. Gallialased: belgid, gallid, akvitaanlased ja liguurid. Ristiusu vastuvõtmine 496. Aastal. Kuningas Chlodovech võttis selle vastu katoliikluse vormis. Frangi riigi neli erinevat piirkonda: Neustria, Austraasia, Burgundia ja Alemannia. 7. Sajandi keskpaigast algas Frangi riigis nn laiskade kuningate ajastu. Tegelik võim koondus majordoomuste kätte. Nad kujutasid endast algselt kuninga koja ja majapidamise korrashoiu eest vastutavaid isikuid , hiljem hakati selle nimetusega tähistama suurmaapidajaid ja piirkondade valitsejaid. Karl Suur valitses 768-814. Feodaalsuhete kujunemise peamised põhjused:Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. Loodi
pöördepunkt,mis ka Chlodovechi I võimu märkimisväärselt kindlustas, oli ristiusu vastuvõtmine. Katoliikluse vastuvõtmine andis Chlodovechile hea ettekäände alustada sõda ariaanlastest naaberhõimude,burgundide ja läänegootide vastu. Oma võimu tugevdamisel ei valinud vahendeid ja ei pidanud kinni kokkulepetest. Clodovech muutis Merovingide võimu päritavaks ja pani aluse Frangi kuningriigile.6. sajandi lõpust hakkasid Frangi riigi siseselt kujunema neli eri piirkonda:1. Neustria Lääne ja LoodeGallias keskusega Pariisis;2. Austraasia KirdeGallias;3. Burgundia endise burgundide riigi alal;4. Alemannia osa tänasest Saksamaast, Prantsusmaa idaosast ja Sveitsist. 754. ja 756. Aastal korraldas Karl Martelli poeg Pippin Lühike kaks Itaalia-sõjakäiku,mille tulemusel loovutasid langobardid paavstile mõne Rooma lähipiirkonna. Nii tekkis Paavstiriik e. Kirikuriik. Tasuks abi eest seadustas paavst Pippini õiguslikuks mõttes kahtlase
Katoliikluse vastuvõtmine andis Chlodovechile hea ettekäände alustada sõda aritaanlaste vastu ning võimu tugevdamisel ei valinud ta vahendeid ega pidanud kinni kokkulepetest. Valitseja püsimise nimel oli kirik valmis nii mõnegi koha pealt silma kinni pigistama. Merovingid, majordoomused. Merovingide võim päritav. Saali õigus - saali frankide tavaõiguse üleskirjutus, Chlodovechi valitsemisajal. 6 saj lõpul kujunes Frangi riigis Neustria, Austraasia, Burgundia, Alemannia. Kuninga valdused jagati poegade vahel, ainsana ellu jäänud poja surma järel Chlodovechi elutöö lagunemine. 7. saj Frangis laiskade kuningate ajastu, tegelik võim majordoomuste käes. Need olid kuninga koja ja majapidamise korrashoiu eest vastutavad isikud, hiljem suurmaapidajad, piirkondade valitsejad, maaülikkonna juhid. Nende vahel tekkis rivaliteet ja 687. aastal kuulutati ainsaks
germaanlaste kombel ariaanluse põhimõtetel. See otsus aitas tal oma võimu oluliselt kindlustada, kuna nüüd sai ta segastel aegadel loota rooma ülikkonna ja vaimulike toetusele. Samuti andis katoliikluse omaksvõtmine Chlodovechile ettekäände alustada sõda ariaanlastest naabrite, burgundide ja läänegootide vastu. Clodovech muutis Merovingide võimu päritavaks ja pani aluse Frangi kuningriigile. 6. sajandi lõpust hakkasid Frangi riigi siseselt kujunema neli eri piirkonda: Neustria Lääne ja LoodeGallias keskusega Pariisis; Austraasia KirdeGallias; Burgundia endise burgundide riigi alal; Alemannia osa tänasest Saksamaast, Prantsusmaa idaosast ja Sveitsist 7. sajandi keskpaigast algas Frangi riigis nn laiskade kuningate ajastu, mil riiki valitsesid majordoomused; kuningavõim nõrgenes. 687. aastast oli see amet Austraasia Pippiniidide ülikusuguvõsa käes. Sellesse suguvõssa kuuluv Karl Martell (714-74) loobus majordoomuse
belgid, gallid, akvitaanlased, liguurid ... hõimu juhtisid druiidid (keldi usu preestrid) Merovingid Chlodovech Merovechi sugukonnast 481-511 Ristiusu vastuvõtmine 496 katoliikluse vormis (= paavsti heakskiit) maadevallutused: põhjus ristiusustamine; võimu tugevdamisel vahendeid ei valitud suurriik la France ... Saali õigus frankide tavaõigus 6.saj piirkonnad: Neustria, Akvitaania, Burgundia, Austraasia, Alemannia kuninga valdused jagati poegade vahel 7.saj keskpaigast laiskade kuningate ajastu majordoomuste võim 687 Pippin Heristalis Austraasia ja riigi ainus majordoomus: Frankide riik ühendati uuesti 714 poeg Karl Martell võttis kasutusele Frangi hertsogi tiitli Karl Martell peatas muhameedlaste pealetungi Euroopale Poiters'i lahingus 732
Gregorius on tema kohta kirjutanud: ,,Chlodovechi vaenlased langesid tema käe läbi ja ta riik laienes, sest ta süda oli avatud ja teod Jumalale meelepärased." Chlodovech pani 5 saj lõpul alguse Frangi kuningriigile , mille nimest tuleneb ka Prantsusmaa tänapäevane nimetus la France. Ta pani kirja saali õigused, mis kujutab endast saali frankide tavaõiguste üleskirjutamist. 6 saj hakkas Frangi riigis kujunema 4 eri piirkonda: 1) Lääne- ja Loode-Gallias Neustria, keskusega Pariisis (hiljem eraldus Neustriast Akvitaania maakond) 2) Kirde-Gallias Austraasia, mille koosseisu kuulusid põlised frankide alad mõlemal pool Reini ja Maasi jõge. 3) Burgundia,. Mis kujutas endast varasemat burgundide riigi territooriumi 4) Alemannia (osa praegusest Saksamaast, Ida-Prantsusmaast ja Sveitsist) Chlodovechi riik tükeldati tema kolme poja vahel. üks neist jäi ellu ja korjas isa valdused taas
Murrangu tõi Gregorius I (590 – 604), kes pani paavsti maj. aluse ning esitles end itaallaste kaitsjana langobardide vastu. Toimus ka vaimulike autoriteedi tõus, mis päädis ristiusu levitamisega Põhja-Euroopas: Briti saared, Germaania. Algas ulatuslik kloostrite rajamine. Frangi riigile pandi alus 5. saj. Chlodovechi poolt. 6. saj. Frangi riigi esimene õitseng, mis siiski killustus sajandi lõpul. Riigi killustumine 7. saj.: Neustria, Austraasia, Akvitaania. Riigi taasühendamine 7. saj. Lõpul (687) majordoomuse Pippin Keskmine poolt. Valitseva Merovingide dünastia hääbumine. De facto valitsesid riiki karolingidest majordoomused. Karl Martell (714 – 741) tõrjus tagasi araablaste kallaletungi 732. Poitiers' lahingus. Karl Martell kujundas välja frangi ratsaväe, hakates vasallidele maid läänistama. Võib väita, et Karl Martell pani alguse keskaegsele feodaalkorrale
Karolingide ajastu 800-10 saj II pool Merovingide dünastia e. Frangi Kuningriik 486-dat a loetakse Frangi Kuningriigi tekkimiseks, kui Frangi väepealik Chlodovec 481-511 kuulutas end kuningaks Iseloomustas: · 496 võeti vastu ristiusk · Territooriumil maksis saaliõigus lex Salica- seadustekogum, mis oli segu frankide tavaõigusest ja Rooma õigusest · Frangi riigi territoorium laienes pidevalt u 7-daks saj koosnes järgmistest piirkondadest: o Neustria ja Austraasia o Akvitaania o Burgundia o Alemannia · 8-dal saj lisandus: o Kaskoonia o Tüüringi o Baierimaa · 7-dast saj algas nn laiskade kuningate ajajärk st, et vormiliselt valitsesid meovingid aga tegelikult juhtisid riiki majordoomused (kojavanem) peaministrid, kes sisuliselt tegelesid riigi juhtimisega · Kõige silmapaistvamaks majordoomuseks oli Karl Martell, kes oli Pippin II
Põhja-Aafrikasse, loovad sinna riigi u 430-534 Lanborgide riik ->Põhja ja Kesk-Itaalias (suuremas jaos endistel idagootide aladel, mille langoboardid Bütsantsilt vallutasid, 568-774 FRANGI RIIK: Suures osas langeb Frangi riigi territoorium kokku tänapäevase Prantsusmaaga. Frangi riik tekkis 5. Sajandil peale Lääne- Rooma riigi lagunemist, kui frangid vallutasid kuningas Chlodovechi juhtimisel enamiku Galliast. VI lõpust hakkasid kujunema neli piirkonda: Neustria: Lääne ja Loode Gallias, keskusega Pariisis Austraasia: Kirde Gallias Burgundia: endise burgundide riigi alal Alemannia: osa tänasest Saksamaast, Prantsusmaa idaosast ja Šveitsist. POITIERS LAHING 732 (TOURS LAHING): Oli kokkupõrge frankide, keda juhtis Karl Martell ja araablaste vahel 732. Aastal, kokkupõrke võitsid frangid. Seda lahingut on tihti peetud keskaegse Euroopa ajaloos kõige otsustavamaks, kunas see peatas islami ekspansiooni ning kindlustas
Ta ühendas frangid, vallutas Gallia. Rahvakoosolekuid ei peetud, pandi kirja inimeste tavaõigused. 496.aastal- Ristiusk sai riigiusuks, C. naine oli kristlane, saades sellega Rooma paavsti täieliku toetuse; Frankide Liit. Chlodovech lasi ripuaaride kuninga pojal, Chlodorichil, oma isa ära tappa, tappes ta ise lõpuks. Seejärel pälvis ta ripuaaride toetuse saades ripuaaride valitsejaks. 6.sajandi- kujunevad välja neli piirkonda: Neustria, Austraasia, Burgundia ja Alemannia. Hiljem jaotati Chlodovechi maa tema poegade vahel, hiljem ainuke ellujäänud poed ühendas aas valdused. 7.sajand- laiskade kuningate ajastu, mil tegelik võim koondus majordoomuste e. (algselt) majaülem kätte. 687.aastal- Pippin Heristales saab ainu majordoomuseks, võim läheb üle Karolingide kätte. Tema sohipoeg Karl Martell(714-741) Martell rajab Frangi ertsogi riigi. Ta uuendab armeed ja fedaalkorda. Võtab kasutusele
Inkvisitsioon ise karistust läbi ei viinud, sest kirik ei tohtinud verd valada. Kohtuotsuse täideviimine jäeti ilmaliku võimu esindajate hooleks. Pilet 4. 1) Frangi riik ( 3 ) Frangid olid üks germaanlaste hõime. Nad elasid Reini jõe alamjooksul umbes tänapäeva Belgia piirkonnas. 5. sajandi teisel poolel tõusis frankide kuningaks noor ja võimukas Chlodovech( valitses aastal 481 511 ). (Frangi riik jagunes 4 erinevaks piirkonnaks : Neustria, Austraasia, Burgundia, Allemannia. ) Kavaluse ja väevõimuga sai ta jagu teistest pealikutest ja ühendas kõik frangid oma võimu alla. Tekkis Frangi riik. Chlodovechi juhtimisel vallutasid frangid roomlaste alad Gallias. Peaaegu kogu Gallia allus nüüd frankidele. Erinevalt suuremast osast germaanlastest olid frangid tol ajal veel säilitanud oma muinasusundi. Aastal 496. otsustas Chlodovech vatsu võtta veel ristiusu
Chlodovech muutis Merovingide võimu päritavaks ja pani aluse Frangi kuningriigile. Frangi riik Suures osas langeb Frangi riigi territoorium kokku tänapäevase Prantsusmaaga (siit pärineb ka Prantsusmaa nimetus la France). Frangi riik tekkis 5. sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist, kui frangid vallutasid kuningas Chlodovechi juhtimisel enamiku Galliast. 6.sajandi lõpust hakkasid Frangi riigi siseselt kujunema neli eri piirkonda: · Neustria Lääne- ja Loode-Gallias, keskusega Pariisis. · Austraasia Kirde-Gallias · Burgundia endise burgundide riigi alal · Alemannia osa tänasest Saksamaast, Prantusmaa idaosast ja Sveitsist 7.sajandi keskpaigast algas Frangi riigis nn laiskade kuningate ajastu, mil riiki valitsesid majordoomused. Kuningavõim nõrgenes, 687. aastast oli Pippiniidide ülikusuguvõsa käes. Karl Martell loobus majordoomuse nimetusest ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli.
Chlodovech muutis Merovingide võimu päritavaks ja pani aluse Frangi kuningriigile. Frangi riik Suures osas langeb Frangi riigi territoorium kokku tänapäevase Prantsusmaaga (siit pärineb ka Prantsusmaa nimetus la France). Frangi riik tekkis 5. sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist, kui frangid vallutasid kuningas Chlodovechi juhtimisel enamiku Galliast. 6.sajandi lõpust hakkasid Frangi riigi siseselt kujunema neli eri piirkonda: Neustria Lääne- ja Loode-Gallias, keskusega Pariisis. Austraasia Kirde-Gallias Burgundia endise burgundide riigi alal Alemannia osa tänasest Saksamaast, Prantusmaa idaosast ja Sveitsist Majordoomused- 7.sajandi keskpaigast algas Frangi riigis nn laiskade kuningate ajastu, mil riiki valitsesid majordoomused. Kuningavõim nõrgenes, 687. aastast oli Pippiniidide ülikusuguvõsa käes. Karl Martell loobus majordoomuse nimetusest ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli.
sajandi lõpuks olid frangid asunud Reini Rooma poolsele kaldale. 5. sajandi lõpul ja 6. sajandi algul, kui kuningas oli Chlodovech Merovechi sugukonnast haarasid frangid peaaegu kogu gallia enda alla. 496. aastal võtsid frangid vabatahlikult vastu ristiusu katoliikluse vormis. Marolingid: Chlodovechi järeltulijad. Pandi kirja saali õigus (lex Salica), see oli frankide tavaõiguse üleskirjutus. Kujunes neli piirkonda: 1. Lääne- ja Loode-Gallias Neustria 2. Kirde-Gallias Austraasia 3. Burgundia 4. Alemannia. Germaanlastel oli tava jagada kogu kuninga vara tema poegade vahel ära, nii ka riik. Pärast riigi jäämist Chlodovech pojapoegade kätte riik killunes. 7. sajandist algas laiskade kuningate ajastu, kogu võim kogunes kuningakoja ja majapidamise eest vastutavate isikute majordoomuste kätte, hiljem hakati selle nimega kutsuma suurmaapidajaid ja piirkondade maavalitsejaid. Karolingid:
annaabi.ee 
